2-21-138419/18 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-21-138419

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.12.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja

Tsiviilasja number

2-21-138419

Tsiviilasi

KR Haldus OÜ hagi R. M. vastu võla ja viivise nõudes

Hagihind

3478,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: KR Haldus OÜ (registrikood 12858142; asukoht

Papiniidu 5a/1, Pärnu)

Hageja

lepinguline

esindaja:

A.

V. (OÜ

Munga

Õigusbüroo; e-post: XXX);

Kostja: R. M. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post:

XXX)

Kohtuistungi aeg

13.09.2022. a, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada KR Haldus OÜ hagi R. M. vastu võla ja viivise nõudes.

2. Mõista R. M. lt KR Haldus OÜ kasuks välja 3441,17 eurot, sh 1672,40 eurot

põhivõlg ja 1768,77 eurot 05.12.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

põhivõlalt.

3. Mõista R. M. lt KR Haldus OÜ kasuks välja alates 06.12.2022. a viivis 1672,40

euro suuruselt põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni

põhivõla täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud R. M. kanda.

5. Mõista R. M. lt KR Haldus OÜ kasuks välja menetluskulud summas 1760 eurot,

sh 455 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 1305 eurot lepingulise esindaja tasu.

6. Mõista R. M. lt KR Haldus OÜ kasuks välja viivis punktis 5 väljamõistetud

menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2.

lauses ettenähtud määras.

7. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja nõue ja põhjendused

1.1. KR Haldus OÜ esitas 24.11.2021. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

R. M. vastu, nõudes võlgnikult põhivõlga summas 1672,40 eurot, kahjuhüvitist summas

20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlalt summas 701,40 eurot ja viivist

edasiulatuvalt alates 25.11.2021. a 0,06% põhivõlalt päevas. Kohus tegi 26.11.2021. a R.

M. le makseettepaneku, millele viimane esitas vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega

otsustas Pärnu Maakohus 13.01.2022. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja

anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

1.2. 17.03.2022. a esitas KR Haldus OÜ Tartu Maakohtule oma nõude R. M. vastu

hagiavalduse vormist. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla summas 1672,40 eurot, hagi esitamise seisuga viivise põhivõlalt

summas 1672 eurot ja viivise alates hagi esitamise päevast VÕS § 113 lg 1 2. lauses

sätestatud määras kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Balti Puurkaev 05.09.2019. a ehituse

töövõtulepingu nr XXX, mille esemeks oli kostjast telllija kinnistul, asukohaga XXX

puurkaevu ja veevarustuse rajamine, sh rauaeraldusfiltri paigaldamine ja septiku rajamine.

Lepinguga lepiti kokku, et kostja tellijana tasub tööde eest kokku koos käibemaksuga

9622,80 eurot, millest 2900 eurot tasutakse läbi InBank AS lepingu, 5698,40 eurot

hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul enne puurimist, veevarustuse rajamist ja

rauaeraldusfiltri paigaldust ning 1024,40 eurot hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul peale

puurimist, veevarustuse rajamist ja rauaeraldusfiltri paigaldust. Töövõtja OÜ Balti

Puurkaev teostas töövõtulepinguga kokku lepitud tööd ja andis kostjale üle. AS-i InBank

poolt tasuti töövõtjale tööde teostamisele eelnevalt 2900 eurot ja Kanepi Vallavalitsuse

poolt tööde teostamise järgselt 5698,40 eurot. 20.12.2019. a esitas OÜ Balti Puurkaev

kostjale tehtud tööde eest täiendavalt tasumiseks arve nr 4791 summas 648 eurot,

maksetähtajaga 27.12.2019. a, ja 23.12.2019.a arve nr 4806 summas 1024,40 eurot,

maksetähtajaga 30.12.2019. a. Nimetatud arved kogusummas 1672,40 eurot on kostjal

tasumata. Esialgne võlausaldaja esitas kostjale korduvalt nõudeid võlgnevuse tasumiseks,

kuid kostja nõuet ei täitnud ega esitanud nõudele ka vastuväiteid. 14.10.2020. a sõlmisid

OÜ Balti Puurkaev ja hageja nõude loovutamise lepingu nr 09102020-2, millega OÜ Balti

Puurkaev loovutas töövõtulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja

nõuab hagis kostjalt tasumata põhivõlga summas 1672,40 eurot ja lisaks viivist põhivõlalt.

Töövõtulepingus oli kokku lepitud viivise määraks 0,5% maksmata summalt päevas.

Nimetatud määras arvestatud viivis ületab tasumata põhivõlga. Hageja vähendab viivist ja

nõuab hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 1672 eurot.

Edasiulatuvalt alates hagi esitamisest nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlalt VÕS § 113

lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

1.3. Hageja kostja vastuväidetega hagile ei nõustunud ja jäi hagiavalduses esitatud nõude

juurde.

1.4. 02.09.2022. a esitas hageja kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta.

Hageja teatas, et ei nõustu kostja vastuväidetega tehtud tööde lepingule mittevastavuse

kohta. Hageja tõi välja, et töövõtulepingu järgi oli töövõtja tasunõude sissenõutavuse

eelduseks töö valmimine ja tellijale ülevaatamise võimaluse andmine. Eraldi tööde

üleandmist-vastuvõtmist pooled kokku ei leppinud. Töövõtulepingu punkti 5.2. järgi oli

tellijal õigus esitada töövõtjale omapoolsed pretensioonid seoses töö mittevastavusega

lepingule 7 kalendripäeva jooksul peale tööde teostamist. Töövõtulepingu punkti 4.5

järgi andis Balti Puurkaev OÜ töödele 24. kuulise garantii, milline alustas kulgemist

tellijale puurkaevu üleandmisele järgnevast päevast. Töövõtja, Balti Puurkaev OÜ,

koostas ja allkirjastas 23.12.2019. a teostatud tööde üleandmis-vastuvõtmisakti ja kaetud

tööde akti, millised edastati kostjale e-posti teel 23.12.2019. a. Kaetud tööde aktist

nähtub, et lepingulisi töid alustati 16.12.2019. a ja tööde lõpetamise kuupäev oli

21.12.2019. a. Kostja töövõtjale mingeid pretensioone töövõtulepingu punktist 5.2.

tulenevalt 7 päevase tähtaja ega ka töövõtulepingu punktist 4.5. tulenevalt 24. kuulise

garantiitähtaja jooksul ei esitanud. Kostja esitas hageja nõudele vastuväited alles

maksekäsu kiirmenetluses. Varasemalt ei ole kostja kordagi pöördunud pretensioonidega

töövõtja (esialgne võlausaldaja) poole. Hageja leiab, et seetõttu on kostja kaotanud õiguse

tugineda töö mittevastavusele ja lisaks ei ole kostja ka oma väiteid töö mittevastavuse

kohta tõendanud. Balti Puurkaev OÜ rajas ja andis kostjale üle töötava puurkaevu,

veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi. Kostja on lepingust tulenevat raha maksmise

kohustust rikkunud. Töövõtulepingu punkt 5.4.3 järgi tuli kostjal 1024,40 eurot tasuda

hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul peale puurimist, veevarustuse rajamist ja

rauaerladusfiltri paigaldust. Kostja ei ole seda kohustust täitnud. Samuti ei ole kostja

tasunud lisandunud tööde eest. Töövõtulepingu lisas oli ette nähtud, et kui maapind on

savine või liigselt märg lisandub süsteemi hallveepumbakomplekt, mille hinnaks on 240

eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Vahekaev sai paigaldatud kostja soovil, kuna

kostjal oli soov tulevikus süsteemi teha juurdeliitumisi. Vahekaevu hind oli 300 eurot,

millele lisandub käibemaks. Lisatööde eest esitas töövõtja hagejale 20.12.2019. a arve

maksetähtajaga 27.12.2019. a. Kostja summat tasunud ei ole. Hageja väitel teostati kõik

tööd vastavalt kohapeal tellijast kostjaga konsulteerides ning kohapeal kostja kinnitas

Balti Puurkaev OÜ töötajatele, et tehke nii kuidas vaja ning ta tasub lisanduvad tööd

juurde. Seega on alusetu kostja väide, et ta ei tea, miks midagi paigaldati. Kostja on

varasemalt ka korduvalt kinnitanud võlgnevust ning lubanud võlgnevuse tasuda.

1.5. 13.09.2022. a kohtuistungil teatas hageja, et on nõus kompromissi korras võimaldama

kostjal tasuma nõudeid osade kaupa ja nõus sõlmima maksegraafiku. Hageja ei nõustunud

aga kostja kompromissiettepanekuga, mille kohaselt maksaks kostja osamakseid

maksimaalselt 50 euro ulatuses kuus.

1.6. 03.11.2022. a esitas hageja oma lõplikud seisukohad kirjalikult. Hageja teatas, et jääb

hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla

summas 1672,40 eurot, viivise põhivõlalt hagiavalduse esitamise seisuga summas 1672

eurot ja edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

Hageja jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde, leides, et kostja ei ole esitanud

vastuväiteid, mis annaks alust jätta hagi rahuldamata. Hageja tõi täiendavalt välja, et

kohtuistungil kostja kinnitas, et nõustus vahekaevu rajamisega. Lisatööna tehtud

hallveepumba komplekt ja paigaldus tuleneb töövõtulepingu lisast. Hageja juhtis ka

täiendavalt viivisenõude osas tähelepanu sellele, et kostja ei ole menetluse vältel esitanud

vastuväiteid viivise suurusele ega nõudnud viivise vähendamist, sh tõendanud asjaolusid,

mis annaksid alust viivise vähendamiseks.

2. Kostja seisukoht ja vastuväited

1.1.

Kostja, R. M. hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.

1.2.

03.01.2022. a esitas kostja maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, milles teatas, et

vaidleb vastu hageja nõudele kogu ulatuses. Vastuväite põhjenduste kohaselt tegi Balti

Puurkaev OÜ hinnapakkumise maksimaalse kauguse peal, aga tööd teostati majast

maksimaalselt 10 meetrit ja septik paigaldati kohe maja kõrvale. Paigaldatud septiku pump ja

imbväljak ei toimi. Lisaks paigaldati arusaamatutel põhjustel lisa kaev, mida kostja ei

soovinud ega vaja. Seetõttu leiab kostja, et ta ei ole kohustatud Balti Puurkaev OÜ-le tehtud

tööde eest juurde maksma.

1.3.

Hagimenetluses esitas kostja 16.06.2022. a kirjaliku vastuse, milles teatas, et ta

hagiavalduses esitatud hageja nõudeid ei tunnista. Täiendavaid vastuväiteid ega põhjendusi

kostja ei esitanud.

1.4.

13.09.2022. a kohtuistungil kostja jätkuvalt hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.

Kostja väitel valmisid tööd 2019. aasta detsembris. Tööde eest on juba Inbank ja Kanepi

Vallavalitsus maksnud ning kostja ei ole nõus midagi rohkem juurde maksma. Kostja tugines

oma vastuväidetes jätkuvalt sellele, et töövõtja poolt paigaldatud imbväljak ei toimi ja pump

ei tööta, vesi ei lähe ära ja seetõttu tuleb septikut pidevalt tühjendada. Vead avaldusid 2020.

aasta kevadel. Seejärel, kas aprillis või mais, helistas kostja abikaasa Balti Puurkaevu

telefonile ja andis neile probleemist teada. Kostja abikaasale öeldi siis, et mingit summat ei

ole makstud, mistõttu garantii ei kehti. Öeldi, et ca 1000 eurot on maksmata. Kostja abikaasa

palus siis võimalust tasuda see summa järelmaksuga, aga sellega ei nõustutud. Kostja avaldas

täiendavalt, et ta nõustus tema kinnistule lisakaevu paigaldamisega, mida lepingus kirjas ei

olnud. Kostja väitel ütles töömees talle, et lisakaev läheb maksma umbes 100 eurot. Nüüd aga

nõutakse temalt suuremat summat, mida ta ei ole nõus maksma. Kostja väitel ei olnud juttu

sellest, et lisakaevule tuleb veel midagi juurde. Lisaks paigaldati aga veel ka hallveepump.

Töömehed ütlesid, et peavad selle panema. Kostja ei ole nõus selle pumba eest tasuma. Kostja

väitel põles see pump ka maha. Kostja avaldas, et on nõus kompromissiga tingimusel, et ta

saab tasuda hagis nõutavat summat osade kaupa maksegraafiku alusel, makstes maksimaalselt

50 eurot kuus ning mingeid viiviseid rohkem ei lisandu.

1.5.

Kohtuistungil otsustas kohus poolte nõusolekul jätkata asja arutamist kirjalikus

menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks.

Kostja määratud tähtaja jooksul midagi täiendavat kohtule ei esitanud.

1.6.

13.10.2022. a kirjaga andis kohus pooltele tähtaja lõppseisukohtade esitamiseks.

1.7.

Kostja esitas 25.10.2022. a kohtule vastuse, milles teatas, et neil hagejaga kokkulepet

saavutada ei õnnestunud. Hageja soovis, et kostja tasub kompromissi korras kokku 5000 eurot

selliselt, et aja jooksul läheb summa väiksemaks. Kostja ei ole nõus sõlmima kokkulepet, kui

ta ei tea täpselt makstava summa suurust. Lisaks ei ole kostjal võimalik maksta rohkem kui 50

eurot kuus. Kostja sissetulekud on väiksed ja maksud suured. Ta peab maksma iga kuu 502

eurot maja hüpoteeki. Kostja kaks poega õpivad kutsekoolis, kus igakuiselt tuleb tasuda 100

eurot ühikamaksu, pluss toiduraha 160 eurot koolis ja toiduraha ühikas. Lisaks on kostjal

tasuda muud maksud. Tema peres kasvab 6 ülalpeetavat last.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus leiab, et KR Haldus OÜ hagi R. M. vastu võla ja viivise nõudes on põhjendatud

ning tuleb rahuldada.

2.1.

Kohus tegi poolte esitatu alusel kindlaks alljärgnevad asjas tähtsus omavad

vaidlustamata asjaolud:

• 05.09.2019. a sõlmisid OÜ Balti Puurkaev töövõtjana ja R. M. (kostja) tellijana

ehituse töövõtulepingu nr XXXX (edaspidi töövõtuleping, dtl 32-36), mille

esemeks oli XXX kinnistule puurkaevu ja veevarustuse rajamine, sh

rauaeraldusfilter ja selle paigaldus ning septik ja selle rajamine.

• Töövõtulepingu järgi kohustus kostja tasuma töövõtjale tööde eest vastavalt

lepingu lisaks olevatele hinnapakkumistele kokku koos käibemaksuga 9622,80

eurot, millest 2900 eurot läbi InBank AS-i lepingu, 5698,40 eurot hiljemalt 7

päeva jooksul enne puurimist, veevarustuse rajamist ja rauaeraldusfiltri paigaldust

ning 1024,40 eurot hiljemalt 7 päeva jooksul peale puurimist, veevarustuse

rajamist ja rauaeraldusfiltri paigaldust.

• Töövõtulepingu lisas 2 (septiku hinnapakkumine, dtl 40) lepiti kokku, et kui

maapind on savine või liigselt märg, lisandub süsteemi hallveepumba komplekt,

mille hinnaks on 240 eurot + käibemaks 20%.

• Töövõtja, OÜ Balti Puurkaev, teostas töövõtulepingu esemeks olnud tööd. Lisaks

paigaldas töövõtja hallveepumba komplekti ja kokkuleppel kostjaga veel ka

vahekaevu. Tööd valmisid 21.12.2019. a.

• 20.12.2019. a esitas OÜ Balti Puurkaev kostjale arve (dtl 45) lisatööna

paigaldatud hallveekomplekti ja vahekaevu paigalduse eest kokku koos

käibemaksuga summas 648 eurot, sh hallveepumba komplekti ja paigalduse eest

240 eurot, millele lisandub käibemaks ning vahekaevu paigalduse eest 300 eurot,

millele lisandub käibemaks. Arve tasumise tähtaeg oli 27.12.2019. a.

• 23.12.2019. a esitas OÜ Balti Puurkaev kostjale arve (dtl 46) lepingu esemena

tehtud tööde eest tasumiseks summas 1024,40 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli

30.12.2019. a.

• Töövõtulepingu järgi tasuti OÜ-le Balti Puurkaev enne tööde teostamist InBank

AS-i poolt 2900 eurot ja tööde teostamise järgselt Kanepi Vallavalitsuse poolt

5698,40 eurot. Töövõtulepingu esemeks olnud tööde eest on kostjal jätkuvalt

tasumata 1024,40 eurot ja lisatööde eest, s.o hallveepumba komplekti ja

vahekaevu paigaldamise eest, 648 eurot, kokku 1672,40 eurot.

• 14.10.2020. a sõlmitud nõude loovutamise lepinguga (dtl 43-44) loovutas Balti

Puurkaev OÜ töövõtulepingust tulenevad nõuded kostja vastu summas 1672,40

eurot, lisaks viiviste, leppetrahvide, intresside ja muud kõrvalnõuded, KR Haldus

OÜ-le (hageja).

Hageja nõuab hagis kostjalt töövõtulepingust tulenevat põhivõlga summas 1672,40 eurot ja

lisaks viivist summa tasumisega viivitamise eest. Hagiavalduse esitamise seisuga nõuab

hageja sissenõutavaks muutunud viivist summas 1672 eurot ja edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1

2. lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja tugineb oma vastuväidetes puudustele töövõtja poolt

tehtud töödes. Kostja väitel paigaldatud imbväljak ja pump ei tööta ning vesi ei lähe ära.

Lisatööna paigaldatud vahekaevu eest ei ole kostja nõus maksma nõutavat summat, mis on

300 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja väitel öeldi talle, et see vahekaev läheb

maksma ainult 100 eurot.

Kohus käsitleb esmalt hageja põhivõla nõuet ja selle põhjendatust ning seejärel viivise nõuet.

2.2.

Kohus leiab, et hageja põhivõla nõue on kvalifitseeritav lepingu täitmise nõudena.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 näeb ette,

et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Vastavalt VÕS § 164 lg-le 2 astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

Eeltoodud sätetest tulenevalt on hageja nõude rahuldamise eelduseks see, et tasu maksmise

kohustus on muutunud sissenõutavaks ja kostja on seda kohustust rikkunud.

VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS §

637 lg 31 sätestab erisusena, et kui töövõtja on kohustatud asja tellijale üle andma muus kohas

kui koht, kus asi töö tegemise ajal asub, ei muutu tasunõue sissenõutavaks enne asja

üleandmise kohustuse täitmist. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui kokku on lepitud töö

vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks,

kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei muutu

tasunõue sissenõutavaks enne, kui tellijal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud

juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks

võimalust.

Antud juhul ei ole Balti Puurkaev OÜ ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingus tasu maksmise

kohustus seotud töö vastuvõtmisega. Lepingu punktis 5.4. on tasu maksmine osaliselt kokku

lepitud enne tööde teostamist ning osaliselt töö valmimisest 7 päeva jooksul.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et töövõtja poolt tehtud tööd valmisid 21.12.2019. a.

Tulenevalt töövõtulepingu punktist 5.4.3. tuli lepingu esemeks olnud tööde eest 1024,40 eurot

tasuda hiljemalt 7 päeva jooksul peale tööde valmimist. Lisatööde eest tasu maksmiseks

summas 648 eurot esitas töövõtja kostjale 20.12.2019. a arve (dtl 45), millel oli antud

tasumise tähtajaks 27.12.2019. a. Seega saab öelda, et hagis nõutav tasu summas 1024,40

eurot muutus sissenõutavaks 28.12.2019. a ja tasu summas 648 eurot 27.12.2019. a. Vaidlust

ei ole selle üle, et nimetatud summad on kostja poolt siiani tasumata. Kostja poolt kohustuse

rikkumise tuvastamiseks peab kohus hindama, kas kostjal oli õigus kohustuse täitmisest

keelduda.

2.3.

Kostja põhjendab tasu maksmisest keeldumist esiteks sellega, et töös esinevad

puudused. Kostja väitel paigaldatud imbväljak ja pump ei tööta ning vesi ei lähe ära.

VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Vastavalt VÕS § 641 lg 2 p-

le 1 ei vasta töö lepingutingimustele muu hulgas kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi.

VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt

töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke

kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja

lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha

lepingutingimustele vastava uue töö.

Tulenevalt VÕS § 646 lg-st 1, kui töövõtja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele, saab tellija

esmalt nõuda töö parandamist või uue töö tegemist. Kui töövõtja põhjendamatult tellija nõuet

ei täida, siis VÕS § 111 lg 1 alusel on tellija õigus keelduda tasu maksmast seni, kuni töövõtja

teeb nõuetekohase töö või parandab töös esinenud puudused, s.o tasu maksmise seniks edasi

lükata, kuni töövõtja täidab lepingu nõuetekohaselt.

VÕS § 644 lg 1 näeb ette, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest

teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö

lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või

kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt

täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine

on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes

alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata

jäänud tulu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti.

Eeltoodud sätetest tulenevalt, selleks, et lugeda, et kostjal on õigus tasu maksmisest keelduda,

peab kostja tõendama tööde lepingutingimustele vastavust ja teiseks peab kostja tõendama, et

ta on töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul teatanud või

tõenditega põhistama asjaolusid selle kohta, et teatamata jätmine oli vabandatav.

Antud juhul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit tõendamaks töö lepingutingimustele

mittevastavust. Hageja kostja väiteid töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta ei ole

õigeks võtnud ja kostja väited selle kohta, et töövõtja poolt paigaldatud imbväljak ja pump ei

tööta, on paljasõnalised. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et ta väidetavatest puudustest

töövõtjat mõistliku aja jooksul oleks teavitanud ja nõudnud lepingutingimustele vastava töö

tegemist. Kohus selgitas kostjale kohtuistungil (dtl 91) tema tõendamiskoormist ja andis

kostjale täiendavalt tähtaja ka tõendite esitamiseks, kuid kostja vaatamata sellele ühtegi

tõendit ei esitanud.

Kohtuistungil väitis kostja, et vead avaldusid 2020. aasta kevadel ja sama aasta aprillis-mais

teavitas tema abikaasa sellest töövõtjat telefonitsi. Vastavad kostja väited on aga

paljasõnalised ja tõendamata.

Vaidlust ei ole selle üle, et kostja tugines töös esinevatele puudustele maksekäsu

kiirmenetluses 03.01.2022. a esitatud vastuväites. Puuduvad tõendid selle kohta, et enne seda

oleks kostja töövõtjat töö väidetavast mittevastavusest teavitanud. Hageja on esitanud

tõendina T. R. a 03.06.2020. a e-kirja Balti Puurkaev OÜ-le (dtl 81), kus ta teatab, et esindab

R. M. i ja pärib aru tema võla olemasolu kohta. T. R. märgib, et R. M. l on plaanis lähiajal

kõik oma võlad ära tasuda. Kostja esindaja ei ole selles kirjas esitanud mitte mingeid

vastuväiteid nõudele, sh vastuväiteid seoses töö mittevastavusega.

Kohus leiab, et isegi, kui oleks tõendanud töö mittevastavus, siis arvestades asjaolusid saab

lugeda, et kostja ei teavitanud sellest töövõtjat mõistliku aja jooksul Kostja ei ole ka väitnud

ega tõendanud, et oleksid esinenud sellised asjaolud, mis vabandaks teatamata jätmist. Seega

vastavalt VÕS § 644 lg-le 3 ei või kostja enam töö lepingutingimustele mittevastavusele

tugineda ja kostjal ei ole õigust sel põhjusel tasu maksmisest keelduda.

2.4.

Lisatööna tehtud vahekaevu eest tasu maksmisest keeldumist põhjendab kostja sellega,

et töö hinnaks ei olnud kokku lepitud 300 eurot, millele lisandub käibemaks, nagu töövõtja

arvel nõutakse. Kostja väitel ütlesid töömehed, et vahekaevu paigaldamine maksab 100 eurot,

millega kostja nõustus.

Kostja ei ole tõendanud oma väidet selle kohta, et vahekaevu paigaldamise hinnaks lepiti

kokku 100 eurot. Hageja vastava kokkuleppe olemasolu ei tunnista. Samas ei ole ka hageja ise

väitnud ega tõendanud, et vahekaevu paigaldamise hinnas üldse eelnevalt kokku lepiti.

Töövõtja Balti Puurkaev OÜ on 20.12.2019. a esitanud kostjale arve (dtl 45) vahekaevu

paigalduse eest tasumiseks summas 300 eurot, millele lisandub käibemaks.

VÕS § 637 lg 1 näeb ette, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku

lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik

tasu.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja oli nõus vahekaevu paigaldamisega ja töövõtja

vastava töö teostas ning töö valmis 21.12.2019. a. Kuna poolte vahel kokkulepet vahekaevu

paigaldamise maksumuse kohta tõendatud ei ole, siis VÕS § 637 lg 1 järgi kuulub maksmisele

tavaline tasu. Kostja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et tema kinnistule

paigaldatud vahekaevu paigaldamise tavaline hind on töövõtja poolt nõutavast hinnast

oluliselt odavam või ei ole tasu nõutavas määras mõistlik. Kohus leiab, et seetõttu ei ole

kostja poolt tasu maksmisest keeldumine õigustatud ega kostja vastuväited põhjendatud.

2.5.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt töövõtulepingu

esemeks olnud tööde eest tasu summas 1024,40 eurot ja lisatööde eest tasu summas 648 eurot.

Kohustus on muutunud sissenõutavaks ja kostja ei ole tõendanud, et tal oleks õigus kohustuse

täitmisest keelduda. Seega on hageja põhivõla nõue kokku summas 1672,40 eurot

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

2.6.

Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt viivist.

Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla, s.o 1672,40 euro tasumisega viivitamise eest alates

nõude sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni. Hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavat viivist nõuab hageja summas 1672 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest, s.o

alates 17.03.2022. a nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja ei esine asjaolusid, mis annaks alust jätta

nõuet rahuldamata.

Viivise nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 113 lg 1, mis sätestab, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 94 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

TsMS § 367 näeb ette, et Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Eespool tuvastas kohus, et kostja on rikkunud töövõtulepingust tulenevat maksekohustust ja

tal on tähtajaks maksmata tasu kokku summas 1672,40 eurot, sh lepingu esemeks olnud tööde

eest 1024,40 eurot ja lisatööde eest 648 eurot. Tasunõue summas 1024,40 eurot muutus

sissenõutavaks 28.12.2019. a ja tasunõue summas 648 eurot muutus sissenõutavaks

27.12.2019. a.

Töövõtulepingu punktis 6.4. on lepingupooled kokku leppinud, et kui tellija ei tasu tööde eest

kokkulepitud tähtajaks, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,5% maksmata summast iga

viivitatud kalendripäeva eest arvates tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni tasumise

päevani, kuid kokku siiski mitte rohkem kui lepingu hinna ulatuses.

Kuigi kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise määra suurusele, siis õigust kohaldab kohus ja

kohus peab ka omal algatusel kontrollima viivisekokkuleppe kehtivust. Kohus leiab, et antud

juhul ei esine asjaolusid, mille tõttu võiks viivise maksmise kokkulepe olla tühine. Balti

Puurkaev OÜ ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu puhul ei ole tegemist VÕS § 35 lg 1

mõttes

tüüptingimustel

sõlmitud

lepinguga

ega

VÕS

§

lg

mõttes

tarbijatöövõtulepinguga, millisel juhul on tüüptingimuse kehtivus seotud kohustuste

rikkumise puhuks ette nähtud summa mõistliku suurusega. Antud juhul ei olnud kostja

töövõtulepingu suhtes tarbija, tegemist ei olnud tüüptingimustel sõlmitud lepinguga ja pooled

olid lepingu tingimustes, sh viivise määra tingimuses, vabad kokku leppima. Seega puudub

alus hinnata viivise kokkulepet tühiseks.

Kui arvestada viivist alates põhivõla nõuete sissenõutavaks muutumisest, siis hagiavalduse

esitamise seisuga, kujuneb töövõtulepingus kokkulepitud määras arvestades sissenõutavaks

muutunud viivise suuruseks 1024,40 euro suuruselt põhivõlalt 4148,82 eurot Periood

28.12.2019. a – 16.03.2022. a) ja 648 euro suuruselt põhivõlalt 2627,64 eurot (periood

27.12.2019. a -16.03.2022. a). Kokku kujuneks lepingujärgses määras hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks seega 6776,46 eurot. Nimetatud summa

ületab oluliselt hageja põhinõuet (1672,40 eurot) ning hageja nõuab kostjalt hagiavalduse

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlast veidi väiksemas ulatuses, s.o

summas 1672 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist seadusjärgses määras, mis on

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti.

Kohus leiab, et hageja viivisenõu nõutavas ulatuses on põhjendatud ja puudub alus jätta nõuet

rahuldamata.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle

vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui

tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks

kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige

kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte

majanduslikku seisundit.

Riigikohus on 27.05.2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-47-15 korranud ka juba varasemates

lahendites avaldatud seisukohta, et nimetatud sätete alusel saab viivist vähendada vaid

kohustatud lepingupoole nõudmisel.

Antud juhul ei ole kostja esitanud taotlust viivise vähendamiseks. Samuti ei ole kostja

esitanud asjaolusid, mille põhjal saaks hinnata kostjalt nõutava viivise ebamõistlikult suureks.

Hageja on vähendanud lepingujärgset viivist ega nõua sissenõutavaks muutunud viivist

põhivõlga ületavas ulatuses.

Tulenevalt TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtuotsuse tegemise, s.o

05.12.2022. a seisuga kujuneb hageja nõutavas määras viivise suuruseks 1768,77 eurot

(16.03.2022. a seisuga 1672 eurot + perioodi eest 17.03.2022. a kuni 05.12.2022. a VÕS §

113 lg 1 2. lauses sätestatud määras 96,77 eurot).

2.7.

Eeltoodut arvestades rahuldas kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

3441,17 eurot, sh 1672,40 eurot põhivõlg ja 1768,77 eurot 05.12.2022. a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

tasumata põhivõlalt viivise alates 06.12.2022. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras

kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

4. Menetluskulude jaotus

4.1.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud

kostja kanda.

4.2.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Hageja on esitanud kohtule 28.06.2022. a menetluskulude nimekirja ja 03.11.2022. a

täiendava menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema

menetluskulud kokku summas 2120 eurot, sh 455 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 1665 eurot

hageja lepingulise esindaja tasu.

Kostja ei esitanud hageja menetluskulude kohta oma seisukohta ega menetluskulude suuruse

kohta vastuväiteid.

4.3.

Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks saab lugeda hagilt tasutud

riigilõivu summas 455 eurot.

Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 455 eurot, sh 82,80

eurot maksekäsu kiirmenetluses ja täiendavalt 372,20 eurot hagiavalduse esitamisel.

Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast.

4.4.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu saab lugeda põhjendatuks üksnes

osaliselt.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-

s 218 sätestatu kohaselt.

Hagejat esindas menetluses lepingulise esindajana jurist Andrus Viilver, kes TsMS § 218

kohaselt võib tsiviilkohtumenetluses lepinguline esindaja olla.

Hageja menetluskulude nimekirja ja selle lisade kohaselt oli hageja esindaja ajakulu õigusabi

osutamisel kokku 18,5 tundi, sh: 1) 5 tundi – võlasuhete analüüs, hageja positsiooni

kujundamine, hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine; 2) 0,5

tundi- menetluskulude nimekirja koostamine; 3) 8 tundi - hageja 02.09.2022. a täiendavate

seisukohtade koostamine, ettevalmistus 13.09.2022. a kohtuistungiks ja esindus 13.09.2022.a

kohtuistungil; 4) 5 tundi – hageja lõppseisukohtade ja täiendava menetluskulude nimekirja

koostamine. Hageja esindaja taotleb tasu määras 90 eurot ühe töötunni eest ilma

käibemaksuta, kokku 18,5 tunni eest 1665 eurot.

Kohus leiab, et arvestades menetluse käiku, asja mahtu ja keerukust saab lugeda

menetluskulude nimekirjas märgitud kostjate esindaja toimingud põhjendatuks. Kohus leiab,

et aga osaliselt on neile toimingutele märgitud ajakulu ülemäärane ja ülepaisutatud. Kohus

loeb ülemääraseks hageja lepingulise esindaja ajakulu 02.09.2022. a täiendavate seisukohtade

koostamisele ja ettevalmistusele kohtuistungiks ning kohtuistungil esindamisele kokku 8

tunni ulatuses. 13.09.2022. a toimunud kohtuistung kestis 1 tund ja 4 minutit. Kohus loeb

põhjendatuks kohtuistungi ettevalmistamisele kulunud ajaks 1 tund. Arvestades 02.09.2022. a

hageja poolt esitatud täiendavate seisukohtade sisu ja mahtu, hindab kohus, et mõistlik

ajakulu selle dokumendi koostamisele ja ettevalmistamisele on ca 4 tundi. Seega kohus loeb

nende toimingute eest põhjendatuks ajakulu kokku 6 tundi. Kohus leiab, et ülepaisutatud on

ka

hageja

lepingulise

esindaja

märgitud

ajakulu

lõppseisukohtade

ja

täiendava

menetluskulude nimekirja koostamise eest kokku 5 tunni ulatuses. Lõppseisukohtades on

hageja teinud kokkuvõtte varasemalt esitatud nõude põhjendustest ja seisukohtadest kostja

vastuväidetele. Selles dokumendis ei ole esitatud enam midagi uut. Kohus hindab, et mõistlik

ajakulu lõppseisukohtade ja täiendava menetluskulude nimekirja koostamisele on kokku 3

tundi. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 14,5 tunni

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatuks saab pidada hageja esindaja tasumäära tunnitasuga 90 eurot ilma

käibemaksuta. Tasumäär sellises ulatuses vastab keskmiselt sarnastes asjades taotletavale

lepingulise esindaja tasumäärale. Seega loeb kohus hageja põhjendatud menetluskuluks

lepingulise esindaja tasu 14,5 tunni eest kokku summas 1305 eurot (14,5 x 90).

4.5.

Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas

1760 eurot, sh 455 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 1305 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 1760 eurot

hageja kasuks välja kostjalt.

Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt

hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik