2-22-14181/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Määruse tegemise aeg ja koht

02.12.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-14181

Tsiviilasi

Tallinn, A. H. Tammsaare tee xxx korteriühistu avaldus

O Ka, R Ki vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Tallinn, A. H. Tammsaare tee xxx korteriühistu

(registrikood: xxx);

Avaldaja lepinguline esindaja: P P (e-post: xxx)

Asjast puudutatud isik I: O Ka (isikukood: xxx)

Asjast puudutatud isik II: R K (isikukood: xxx)

Puudutatud isikute I-II lepinguline esindaja: T D (e-post:

xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinn, A. H. Tammsaare tee xxx korteriühistu avaldus O Ka, R Ki vastu

võla nõudes.

2. Mõista puudutatud isikutelt O Ka ja R K solidaarselt välja Tallinn, A. H. Tammsaare

tee xxx korteriühistu kasuks majandamiskulude põhivõlgnevus summas 149,94 eurot,

avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 1,81 eurot ja viivis

põhinõudelt (149,94 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 24.09.2022 kuni põhinõude (149,94 eurot) täitmiseni.

3. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

1. Jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute O Ka ja R K kanda.

2. Välja mõista puudutatud isikutelt O Ka ja R K avaldaja Tallinn, A. H. Tammsaare

tee xxx korteriühistu kasuks menetluskulud summas 698 eurot.

3. 2. Välja mõista puudutatud isikutelt O Ka ja R K avaldaja Tallinn, A. H.

Tammsaare tee xxx korteriühistu kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

2-22-14181

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

AVALDAJA SEISUKOHAD JA NÕUE

1. Tallinn, A. H. Tammsaare tee xxx korteriühistu esitas 23.09.2022 Harju Maakohtule

avalduse O G ja R Ki vastu võla nõudes. Kohus võttis avalduse menetlusse 26.09.2022.

Esitatud avalduse järgi puudutatud isikute omandis korteriomand, kinnistusregistriosa

numbriga, asukohaga xxx , millele vahendab ja teostab haldus- ja kommunaalteenuseid

korteriühistu Tammsaare tee xxx. Puudutatud isikud omavad ja valdavad eeltoodud

korteriomandit ja tarbivad eeltoodud teenuseid, mille eest on puudutatud isikud

korteriühistu liikmena kohustatud tasuma. Eeltoodud teenuste eest tasumise kohustus

tuleneb seadusest, tasumise tariifid aga üldkoosoleku otsusest (sh kinnitatud

majanduskavast ja kostja korteri pinna suurusest ning tarbitud teenuse kogustest) ja

teenusepakkuja arvest (prügi jt teenuste pakkujast).

Puudutatud isikud on jätnud osaliselt tasumata arve 2021.01-75 summas 149,94 eurot ehk

radiaatorite rõdule paigaldamise tasu. Arve 2021.01-75 osas selgitas avaldaja esindaja, et

võlg on tänaseks 149,94 eurot, sest 16.11.2021 on võlgnikud tasunud jooksvaid arveid

summas 160 eurot, millest 0,06 eurot kanti eeltoodud arve katteks.

Puudutatud isikud on rikkunud KrtS § 40 lg 1 sätestatud kohustust elamu

majandamiskulude kandmisel. VÕS § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Alates 01.01.2018 võib korteriühistu

KrtS § 42 lg 1 kohaselt nõuda juhul, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude

tasumisega, viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

Avaldaja palub mõista puudutatud isikutel solidaarselt avaldaja kasuks välja põhinõue

149,94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 1,81 ning edasiulatuv viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud

palub avaldaja jätta solidaarselt puudutatud isikute kanda ning mõista hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHT

2. Puudutatud isikud esitasid seisukoha avaldusele 07.10.2022, vaieldes nende vastu esitatud

nõudele vastu. Puudutatud isikud tõid välja, et puudub vaidlus selle üle, et O Ka ja R K

kaasomandis on korteriomand, asukohaga xxx ning nad on Tallinn, A. H. Tammsaare tee

xxx korteriühistu liikmed.

Pooled vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik on kohustatud tasuma avaldajale 31.01.2021

arvel nr 2021.01-75 märgitud radiaatori paigaldamise rõdule teenuse eest summas 150 eurot.

Puudutatud isik antud nõudega ei nõustu, kuna avaldaja ei ole esitanud temale nõude aluseks

olevad tõendid (nt koosoleku otsus, kaasomanike vaheline kokkuleppe, puudutatud isiku

nõustumus vms). Puudutatud isik on oma vastuväited esitanud ka avaldaja juhatusele.

Avaldaja ei ole esitanud peale vaidlusalust arvet ühtegi muud dokumenti, mis tõendaks

avaldaja nõude olemasolu, sisu ja suurust. Avaldaja on üksnes üldsõnaliselt viidanud oma

27.09.2022 menetlusdokumendi punktis 1.1, et eeltoodud teenuste eest tasumise kohustus

tuleneb seadusest, tasumise tariifid aga üldkoosoleku otsusest (sh kinnitatud majanduskavast

ja kostja korteri pinna suurusest ning tarbitud teenuse kogustest) ja teenusepakkuja arvest

(prügi jt teenuste pakkujast), esitamata sealjuures ühtegi põhistust millest siis kokkuvõttes

avaldaja nõue tuleneb – kas seadusest, tasumise tariifist, üldkoosoleku otsusest või mujalt.

Kuna puudutatud isik vaidleb avaldaja nõudele täies ulatuses vastu, siis ei ole alust ka viivise

nõudel.

2-22-14181

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33

järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 järgi

vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit

pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise

kohustus (TsMS § 477 lg 2). Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses,

sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei

pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.

5. Avaldaja poolt esitatud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on puudutatud isikute

omandis korteriomand, kinnistusregistriosa numbriga, asukohaga xxx. Puudutatud isikud

võtsid õigeks, et on korteriühistu liige korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 1

lg 4 mõistes. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist

tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu.

KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu

põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 41

lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud

tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse

selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.

6. Vastavalt avalduses esitatule nõuab avaldaja puudutatud isikutelt osaliselt tasumata arve

2021.01-75 summas 149,94 eurot ehk radiaatorite rõdule paigaldamise tasu ning viivist

summas 1,81 eurot. Avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja

on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid.

7. Puudutatud isikud vaidlesid avaldaja poolt esitatud nõudele vastu, tuues välja, et avaldaja

ei ole esitanud peale vaidlusalust arvet ühtegi muud dokumenti, mis tõendaks avaldaja

nõude olemasolu, sisu ja suurust.

8. Kohtu hinnangul on avaldaja nõue tõendatud korteriühistu 19.02.2019 üldkoosoleku

otsusega (tl 35-36), mille punktist 5 lähtuvalt otsustati mh, et „/---/ Soojuse ühtlaseks

jaotamiseks kõigis korterites on tarvis vahetada välja küttesüsteem, s.t. vana küttesüsteem

on amortiseerunud. /---/ Tööd, mis ei kuulu standardlahenduse alla tuleb tasuda

korteriomanikul oma vahenditega.“ Antud päevakorrapunkti poolt hääletas protokollist

lähtuvalt xxx korteriühistu liiget ning erapooletuks jäi 1, krt xxx.Puudutatud isikud ei ole

välja toonud ega tõendanud, et Tallinn, A. H. Tammsaare tee xxx korteriühistu 19.12.2019

üldkoosoleku otsused oleksid vaidlustatud, mistõttu lähtub kohus sellest, et nimetatud

otsus ka küttesüsteemi osas on kehtiv.

9. Kohus nõustub avaldajaga, et lähtuvalt avaldaja põhikirjast, on ühistu liige mh kohustatud

täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid; täitma ühistu juhtorganite ja

kontrollorganite otsuseid ja ettekirjutusi (tl 29-34). Puudutatud isikud ei ole toonud välja

ega tõendanud, et avaldaja põhikiri väljatoodud kujul või nimetatud kohustused

puudutatud isikute osas ei kehtiks.

10. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib

korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva

kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki

2-22-14181

asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud

huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad

majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma

kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Avaldaja

nõude aluseks olev avaldaja poolt osutatud teenus seisneb küttesüsteemi renoveerimisel

radiaatorite rõdule paigaldamise, kui mittestandardse lahendi tasus. Puudub vaidlus selles,

et puudutatud isikud on eelpool nimetatud teenuse saanud, kuid jätnud selle eest tasumata.

11. Puudutatud isikud esitasid alles lõplikes seisukohtades väite, mille kohaselt eitavad

puudutatud isikud, et avaldaja väidetud eritööd oleks üldse puudutatud isikute

korteriomandis teostatud, kuivõrd puudutatud isik II teostas ise kõiki töid nii viimistluse,

kui küttekeha paigalduse osas ning ainus töö, mille teostas remondifirma esindaja, oli

küttekeha ühendamine. Samuti ei saa puudutatud isikud aru, milles seisneb nende

korteriomandi puhul ebastandardsus ning et enne väidetavate tööde teostamist ei ole mitte

keegi isegi maininud, et tegemist saab olla lisatöödega, tasulise tööga ning mis võiks olla

töö maksumus.

12. Kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud xxx OÜ poolt teostatud omanikujärelevalve

teatisega, et küttesüsteemi ehitamise ajal (s.o. tööde teostamise ajal) selgus, et korteris nr

xxx ei ole võimalik paigaldada radiaatorit projektijärgsele seinale, kuivõrd antud sein

puudus (tl 40-41). Puudutatud isikud ei ole kohtu hinnangul oma väiteid ise radiaatori

paigaldamisest tõendanud. Kohtu hinnangul ei nähtu puudutatud isikute poolt viidatud

kirjavahetusest (30.10.2020, 12:05), et radiaatori ühendamiseks valmisolek oli tagatud

puudutatud isik II töö tulemusena ja/või, et puudutatud isik II oleks teostanud osa

paigaldusest ise. Puudutatud isikud võtsid õigeks, et ehitusfirma esindaja ühendas

paigaldatud radiaatori küttesüsteemi. Kuivõrd puudutatud isikud ei ole kohtu hinnangul

tõendanud, et teostasid radiaatori paigaldamisel paigaldustööd osaliselt ise ning kohtule

tõendina esitatud kalkulatsioonist (tl 43) ei nähtu, kas just paigalduse hinna näol on

tegemist hinnaga, mis võtab arvesse puudutatud isik II võimalikku panust paigaldamisel,

on kohus seisukohal, et kuna puudutatud isik II panus radiaatori paigaldamisel on

tõendamata, samuti ei ole välja toodud puudutatud isikute poolt, millise summa ulatuses

tuleks nende hinnangul kalkulatsioonis väljatoodud paigalduskulu vähendada (paigalduse

hind 55.- eurot, millele lisandub km), tuleb paigaldusega seotud kulu välja mõista

puudutatud isikutelt koguulatuses.

13. Kohtu hinnangul on puudutatud isikute etteheited võimaliku eelteavituse osas lisatööde

vajalikkuse ja hinna osas ainetud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et lisatööde

vajalikkus ilmnes tööde teostamise käigus ning lähtuvalt puudutatud isikute korteri

ümberehitusest. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isikud välja toonud ega tõendanud, et

nende omandis olev korteriomand ei ole võrreldes algse ehitusprojektiga muudetud ning et

nad ei oleks olnud sellest teadlikud. Vastupidiselt ilmneb kohtule tõendina esitatud

sõnumivahetusest puudutatud isik II poolne ümberehitus („/---/ Eemaldasin lodža ja toa

vahelise vaheseina, seal on osa puitlaastplaadist ja raam klaasiga./---/“ (tl 45p). Samuti ei

tulene eelnev teavitamis- (ega kooskõlastamiskohustus) korteriühistu üldkoosoleku

otsusest. Samuti ei tulene seost radiaatori paigaldamisega seotud kulude tasumise ja

avaldaja poolt teostatud tööde vastuvõtmise vahel, mille alusel oleks puudutatud isikutel

õigus arve tasumisest keelduda.

14. Kohus märgib täiendavalt selguse huvides, et jätab tähelepanuta puudutatud isikute

28.11.2022 esitatud menetlusdokumendi, mis on esitatud menetlustähtaegasid järgimata.

15. Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikutel alust jätta oma kohustusi avaldaja ees

täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab

võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse

2-22-14181

täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

16. Alates 01.01.2018 KrtS jõustumist kohaldub avaldaja esitatud viivisenõudele KrtS § 42 lg

1, mille kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei

ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat

viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju

olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12).

17. Kohus rahuldab Tallinn, A. H. Tammsaare tee xxx korteriühistu avaldus O Ka, R Ki vastu

võla nõudes. Kohus mõistab puudutatud isikutelt O Ka ja R K välja Tallinn, A. H.

Tammsaare tee xxx korteriühistu kasuks solidaarselt majandamiskulude põhivõlgnevuse

summas 149,94 eurot, avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas

1,81 eurot ja viivise põhinõudelt (149,94 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 24.09.2022 kuni põhinõude (149,94 eurot) täitmiseni..

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1

kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui

hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et

kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja kogu

võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda.

19. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1, määrab kohus menetluskulud

kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Tsiviilasja

materjalidest tulenevalt on avaldaja tasunud hagita menetluses avalduse esitamisel

riigilõivu 50 eurot. Lisaks tasutud riigilõivule palub avaldaja puudutatud isikult välja

mõista õigusabikulu summas 891 eurot (sh km) 8,25h töö eest tunnitasumääraga 90.-/h.

20. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § xxx lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud

avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot.

21. Avaldajale on osutatud õigusabi tunnitasumääraga 90 eurot kokku 8,25h ulatuses. Kohtu

hinnangul on nimetatud tunnitasumäär kooskõlas kohtupraktikaga. Kohtu hinnangul on

taotluses väljatoodud ajakulu mõneti ülepaisutatud, võttes arvesse käesoleva asja olemust

ning asjas esitatud tõendite ja dokumentide mahtu. Kohtu hinnangul on avaldaja

põhjendatud ja vajalik menetluskulud 6h ulatuses. Kohus vähendab avaldaja poolt

väljatoodud ajakulu avalduse koostamisega seonduvatelt toimingutelt (kokku 2h) 0,5h

võrra, 15.11.2022 menetlusdokumendi esitamisega seonduvatelt toimingutelt (kokku 1,5h)

0,5h võrra ning 22.11.2022 menetlusdokumendi esitamisega seonduvatelt toimingutelt

(2,25h) 1,25h võrra. Avaldaja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt

hüvitamisele käibemaksuga.

22. Puudutatud isikud on palunud kohtul kohaldada TsMS § 162 lg-s 2 sätestatut, lähtuvalt

põhinõude suurusest. Kohtu hinnangul on puututatud isikute viide ebaselge, kuivõrd

nõude sõnastusest lähtuvalt võivad puudutatud isikud viidata pigem TsMS § 162 lõikele 4.

2-22-14181

Kohtu hinnangul ei nähtu avaldaja menetluskulude puudutatud isikutelt välja mõistmises

äärmist ebaõiglust ja ebamõistlikkust.

23. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

menetluskulud summas 698 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 648 eurot).

24. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hannes Olev

Kohtunik