3-22-1485/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2022, Tartu

Haldusasja number

3-22-1485

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks

seoses lifti kasutamise mittevõimaldamisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi määruskaebused Tartu Halduskohtu

15. augusti 2022. a määruse ja 2. septembri 2022. a

määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Kolesnikov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 15. augusti

2022. a määruse resolutsiooni punkt 1 peale ja Tartu Halduskohtu 15. augusti 2022. a

määrus muutmata.

2. Jätta rahuldamata Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 15. augusti

2022. a määruse resolutsiooni punkt 4 peale ja Tartu Halduskohtu 15. augusti 2022. a

määrus muutmata.

3. Jätta rahuldamata Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 2. septembri

2022. a määruse resolutsiooni punkt 2 peale ja Tartu Halduskohtu 2. septembri 2022. a

määrus muutmata.

4. Tagastada Juri Kolesnikovile tema määruskaebuse lisad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik Juri Kolesnikov esitas 10. juulil 2022 Tartu Halduskohtule

kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Vangla tekitas kahju sellega,

et vaatamata kaebaja mitmetele terviseprobleemidele ei saanud ta mitme aasta vältel kasutada

vanglas trepi asemel lifti. Kaebaja taotleb hüvitist alates 14. jaanuarist 2014 ning põhjusel, et ta

2

pidi kannatama valu, kui liikus mööda treppe meditsiiniosakonda ja A-hoonesse või ei saanud

neis kohtades üldse käia, jäädes ilma võimalusest osaleda programmides ja käia raamatukogus.

Lifti

kasutamist

võimaldati

kaebajale

A-hoones

alates

17. septembrist

2019

ja

meditsiiniosakonda minekuks alates 14. oktoobrist 2019.

Lisaks esitas kaebaja taotluse mitmete dokumentide väljanõudmiseks ja advokaadi saamiseks.

2. Tartu Halduskohus tagastas 15. augusti 2022. a määrusega kaebuse osas, mis puudutab

ajavahemikul 14. jaanuar 2014 kuni 24. veebruar 2019 tekitatud kahju ning jättis riigi õigusabi

taotluse rahuldamata.

Kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses lifti kasutamise võimaluse

puudumisega 25. veebruaril 2022 ja see puudutas perioodi 14. jaanuar 2014 kuni 13. oktoober

2019. Kahju hüvitamise taotlus oleks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud

tähtaega järgides tähtaegne vaid juhul kui kaebaja mõistis alles 25. veebruaril 2019 või hiljem,

et talle on tekkinud vangla tegevuse tagajärjel kahju. Kaebaja märkis kaebuses, et talle oli

14. jaanuaril 2014 koheselt arusaadav, et meditsiiniosakonnas ja A-hoones peab olema lift.

Kaebaja pidi vangla väidetava õigusvastase tegevusega kaasnevast kahjust olema teadlik

koheselt ehk ajal, mil ta pidi lifti asemel käima trepist või lifti puudumise tõttu oma käimistest

loobuma. Võimalik ei ole, et kaebaja mõistis alles mitme aasta möödudes, et talle on tekkinud

inimväärikuse alandamise näol mittevaraline kahju seoses vanglas lifti puudumisega. Kahju

hüvitamise taotluse esitamise ajaks oli kaebajal RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolme aasta

pikkune nõude esitamise tähtaeg ajavahemikku 14. jaanuar 2014 kuni 24. veebruar 2019

puudutavas osas möödunud ning ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid praeguses asjas kaasa

toonud vanglale nõude esitamise tähtaja ennistamise. Vangla tagastas osaliselt kaebaja kahju

hüvitamise taotluse õiguspäraselt ja seetõttu on ajavahemikku 14. jaanuar 2014 kuni

24. veebruar 2019 puudutavas osas kahju hüvitamise nõudes kohustuslik kohtueelne menetlus

nõuetekohaselt läbimata. Halduskohus tagastas osaliselt hüvitamiskaebuse halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus saab läbi vaadata hüvitamisnõude

perioodil 25. veebruar 2019 kuni 13. oktoober 2019 (s.o viimane kuupäev, mil lifti ei olnud

võimalik kasutada) tekitatud kahju osas.

Kaebajal on väga ulatuslik kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt

suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Aastal

2022 on kaebaja esitanud Tartu Halduskohtule 18 kaebust. Halduskohtumenetluses selgitab

menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda

initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv

uurimisprintsiip. Kaebaja saab enda õiguste kaitsmisega iseseisvalt hakkama ja ei vaja selleks

advokaadi abi. Halduskohus jättis riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1

p 1 alusel rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 18. augustil 2022 halduskohtule menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

4. Tartu Halduskohus jättis 2. septembri 2022. a määrusega J. Kolesnikovi taotluse kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata.

Pärast kaebuse osalist tagastamist on kohtu menetluses hüvitamiskaebus, mis puudutab

ajavahemikul 25. veebruar 2019 kuni 13. oktoober 2019 tekitatud mittevaralist kahju. Kaebaja

ei ole vastu vaielnud kohtu arusaamale, et hüvitisnõude aluseks on kaebaja inimväärikuse

alandamine sellega, et eelviidatud perioodil ei saanud kaebaja kasutada lifti, mistõttu pidi ta

kannatama valusid ja aeg-ajalt loobuma E-hoone meditsiiniosakonnas ja A-hoones käimisest.

Kaebaja kahjunõude suuruseks on 50 000 eurot ja kaebuse esitamisel tuleks tasuda riigilõiv

1050 eurot. Riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, kuid

kaebuse eduväljavaateid tuleb pidada kasinaks. Õigusaktidest ei tulene, et kinnipidamisasutuses

peaksid kinni peetavate isikute kasutuses olema korruste vahel liikumiseks liftid, seega ei saa

3

lifti kasutamisvõimaluse puudumist vanglas pidada õigusvastaseks. Kaebaja rõhutab, et vangla

kahes hoones puudusid liftid ja ta pidi treppidest käimisel tundma valu. Kaebaja ei too välja

konkreetseid faktilisi asjaolusid, millal või kui tihti jäi tal treppide tõttu meditsiiniosakonnas ja

A-hoones ajavahemikul 25. veebruar 2019 kuni 13. oktoober 2019 käimata ja millistest A-

hoones toimuvatest tegevustest ta ilma jäi. Kaebaja väited on jäänud üldsõnaliseks. Kaebaja ei

ole vanglale väitnud, et treppidest kõndimine põhjustaks talle valu ja kannatusi, mistõttu tuleks

vanglal talle korrustevaheliseks liikumiseks pakkuda abi. Nähtuvalt kaebaja tervisekaardist ei

ole ta seda probleemi kurtnud ka meditsiiniosakonnas. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on

vaidlusalusel perioodil meditsiiniosakonnas ja A-hoone teisel korrusel käinud ning seda ei eita

ka kaebaja ise. Ebatõenäoline on, et oleks võimalik tuvastada kas ja kui palju jäi kaebajal nendes

kohtades käimata ning millistel põhjustel.

Kaebajal võib olla tulenevalt tervislikust seisundist raskendatud treppidest käimine, kuid

kaebaja on suutnud siiski treppidest käia. Lifti puudumist vanglas ei saa pidada inimväärikust

alandavaks, kui vangla tagab seejuures selle, et kinnipeetav saaks kätte kõik tema jaoks

vajalikud teenused. Asja materjalid ei kinnita, et kaebajale oleks lifti kasutamise asjaoludega

seonduvalt põhjustatud selliseid ülemääraseid kannatusi, et esineks alus rahalise hüvitise

määramiseks. Kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline, mistõttu ei ole alust eeldada, et kaebaja

kavandatav menetluses osalemine on edukas HKMS § 111 lg 1 mõttes.

5. J. Kolesnikov esitas hiljem täiendatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15. augusti

2022. a määruse ja 2. septembri 2022. a määruse tühistamiseks. Kaebaja ei nõustu, et talle ei

antud advokaati. Vaidlus on keeruline ja kaebaja ei saa ise hakkama, kuna tal on lisaks

füüsilisele puudele ka keskmine vaimne puue, traumajärgne ajukahjustus, probleemid mäluga

ja arusaamisega. Kaebaja ei ole ka nõus kaebuse tagastamisega ja sellega, et ta pidi esitama

kahju hüvitamise taotluse juba 14. jaanuar 2014. Veel ei nõustu kaebaja sellega, et tegemist pole

tervise rikkumisega, vaid ainult väärikuse alandamisega.

Vaidluses nr 3-19-107 kohus arutas, kui palju on kaebajale ratastooli kasutamine näidustatud.

Kaebajale näidustati ka lift 2011 ja 2014 aastatel. Kaebaja kaebas vanglaametnikele, et vajab

lifti ka meditsiiniosakonda, A-hoonesse ja E-hoonesse liikumiseks, kuid keegi ei ole sinna veel

lifti paigaldanud. Viimasel ajal kaebaja ei ole nõus seal käima, mis toob kaasa lisa närvipinge.

Kaebaja palus ratastooli, et meditsiiniosakonda ja jalutama minna, kuid sellest keelduti ja

ähvardati karistusega kui iseseisvalt sinna ei lähe. Kaebaja pidi taluma valu kui oli sunnitud

käima trepist ja see on tervise kahjustamine. Halduskohus ei vabastanud riigilõivu tasumisest

ebaõiglaselt, kuna kaebus ei ole perspektiivitu. Kaebaja sai aru, et ta ei kasutanud esmaseid

õiguskaitsevahendeid, sellepärast halduskohus kohustas tasuma riigilõivu. Kaebaja tervislik

olukord on halvenenud, kui enne oli kaebajal 80% töövõimetu, siis nüüd on 100% töövõimetu

ja keskmine puue. Kui kaebaja keeldus meditsiiniosakonda või A-hoonesse minemast, siis

ametnikud ei kirjutanud, et lifti puudumise tõttu. Kaebaja on oma liikumise probleemist

paljudele ametnikele rääkinud, kuid ametnikud ei võta seda tõsiselt ja ei kirjuta kuhugi üles.

Kaebajal oli kaks võimalust, kas minna või mitte minna ja kui ta ei läinud, siis jäi ilma raamatute

laenutamisest, programmidest, vestlustest, õpingutest, tundidest, vastustest meditsiinilistele

küsimustele. Tagajärjed on sellised, et kaebaja käitumine, areng, tervis said kannatada ja tulevik

on pöördumatult rikutud. Iga päev alates 14. jaanuarist 2014 rikuti kaebaja õigusi ja tekitati

hingelisi kannatusi ja psüühikatraumasid. Vangla valetas, et A-hoones ei ole lifti ja

meditsiiniosakonda kohe paigaldatakse lift. Pärast treppi mööda käimist tundis kaebaja valu

mitu päeva.

Kaebaja on lisanud määruskaebusele täiendavad tõendid, millest palub teha koopia toimikusse

ja talle tagastada originaalid, kuna ta vajab neid tõendeid teises kohtuasjas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tartu Ringkonnakohus leiab, et J. Kolesnikovi määruskaebused Tartu Halduskohtu

5. augusti 2022. a määruse ja 2. septembri 2022. a määruse peale ei kuulu rahuldamisele.

4

7. Vaidlus puudub asjaolu üle, et J. Kolesnikov esitas 25. veebruaril 2022 Tartu Vanglale

taotluse seoses lifti kasutamise mittevõimaldamisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise

väljamõistmiseks. Kahju hüvitamise taotluses kaebaja selgitab, et ta pidi mitu aastat kannatama

valu kui kasutas treppe meditsiiniosakonnas ja A-hoones käimiseks. Taotluses ei ole selgitatud,

millise perioodi eest kahju hüvitamist taotletaks.

8. Kaebaja ei märgi kahju hüvitamise taotluses ega taotluse täienduses, et vangla oleks

tekitanud kahju tema tervisele, vaid pigem viitab, et ei saanud käia raamatukogus, kursustel,

sotsiaalprogrammides, õppida ja areneda. Seega määruskaebuses toodud väide tervisele kahju

tekitamise kohta on uus väide, mida kaebaja ei ole varem esile toonud ning mistõttu

ringkonnakohus seda lähemalt ei analüüsi. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja

halduskohtuga, et kaebaja seisukohtadest lähtudes saab järeldada, et lifti kasutamise võimaluse

puudumisega alandati kaebaja inimväärikust ja seeläbi tekitati mittevaraline kahju. Kohus

mõistab, et erinevate terviseprobleemide tõttu võis olla treppidest liikumine kaebajale

ebamugav ja valu tekitav, kuid puuduvad tõendid ja selgitused, kuidas kahjustas lifti kasutamise

võimalusest ilmajäämine kaebaja tervist, mil määral ja kuidas tema tervis treppide kasutamise

tagajärjel halvenes. Kaebaja viited talle vanglas võimaldatud varrega põrandaharja, duššitooli

ja ratastooli kasutamise kohta ei anna kohtule teavet selle kohta, et kaebaja tervis oleks perioodil

25. veebruar 2019 kuni 13. oktoober 2019 treppidest liikumise tagajärjel halvenenud.

9. Halduskohus tagastas hüvitamiskaebuse perioodi 14. jaanuar 2014 kuni 24. veebruar 2019

osas, kuna kohtueelne menetlus on nõuetekohaselt läbimata. Ringkonnakohus jagab vastustaja

ja halduskohtu seisukohta, et kuna kaebaja viibib Tartu Vanglas alates 14. jaanuarist 2014, pidi

ta treppidest käimisel valu tundmisest, s.t kahju põhjustavast asjaolust teada saama kohe kui ta

Tartu Vanglasse saabus. Arvestades RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega kahju hüvitamise

taotluse esitamiseks on kaebaja taotlus perioodi 14. jaanuar 2014 kuni 24. veebruar 2019 osas

esitatud tähtaega ületades. Isegi kui arvestada, et kaebaja ei saanud kahju tekkimisest teada kohe

samal päeval pärast vanglasse saabumist, s.t 14. jaanuaril 2014, vaid esimesel korral kui ta pidi

treppe kasutama, tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast,

millal kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai. Lifti puudumisele on kaebaja

hakanud viitama 2016. a kevadel, kuid kahju hüvitamise taotluse esitanud alles 25. veebruaril

2022. Usutav ei ole see, et kaebaja sai talle vangla tekitatud kahjust aru alles 25. veebruaril 2019

või hiljem. Kogu perioodi osas, mis on varasem kui 24. veebruar 2019, ei ole kahju hüvitamise

taotlus tähtaegne.

Vangla jättis kahju hüvitamise taotluse nimetatud perioodi osas õigesti läbi vaatamata ja seetõttu

on ka kohtueelne menetlus sama perioodi osas läbimata. Halduskohus tagastas kahju hüvitamise

kaebuse perioodi 14. jaanuar 2014 kuni 24. veebruar 2019 osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel

õiguspäraselt ning määruskaebuse rahuldamiseks selles osas puudub alus.

10. Halduskohtu menetlusse jäi lifti kasutamise võimalusest ilmajätmisega tekitatud kahju

hüvitamise kaebus perioodi 25. veebruar 2019 kuni 13. oktoober 2019 osas. Halduskohus leidis,

et kaebuse eduväljavaated on kasinad ja jättis selle põhjendusega riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata. Kaebaja eeltoodud halduskohtu otsustusega ei

nõustu.

Tartu Vangla on välja toonud, et kui kaebaja saabus Tartu Vanglasse, ei olnud vangla

meditsiiniosakonda lifti ehitatud ja lifti ei olnud võimalik kasutada ka A-hoones. Vastavad

võimalused tekkisid A-hoones 17. septembril 2019 ja meditsiiniosakonnas 14. oktoobril 2019.

Kaebaja ei ole kohtumenetluse vältel täpsustanud, millal ja kui tihti jäi tal lifti kasutamise

võimaluse puudumise tõttu A-hoones või meditsiiniosakonnas ajavahemikul 25. veebruar 2019

kuni 13. oktoober 2019 viibimata. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks kurtnud, et ei

saa lifti puudumise tõttu meditsiiniosakonda või A-hoonesse minna ja palub seetõttu vangla abi

treppidest liikumiseks. Samas ei eita kaebaja, et sai kõnealusel perioodil meditsiiniosakonnas ja

A-hoone teisel korrusel käia. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et lifti puudumist

5

vanglas ei saa pidada inimväärikust alandavaks kui vangla tagab kõigi vajalike teenuste

kättesaadavuse ja kaebajale ei põhjustatud lifti kasutamise asjaoludega seoses ülemääraseid

kannatusi, mis tingiksid rahalise hüvitise väljamõistmise.

Ringkonnakohus lisab, et riigilõivu summa sõltub taotletava hüvitise suurusest, s.t kui kaebaja

leiab, et kahju tekkis 50 000 eurot, siis riigilõivuseaduse § 60 lg 2 järgi tuleb sellise

hüvitamisnõudega kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 1050 eurot (3% taotletavast summast,

kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro). Olenemata riigilõivu suurusest, ei ole

põhjendatud kaebaja vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest, sest kaebusel ei ole

edulootusi. Edutute kaebuste menetlemine võtab liialt kohtu ressurssi ja suurendab kohtu

töökoormust.

Ringkonnakohus asub seisukohale, et halduskohus jättis õigesti kaebaja taotluse riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda ka

määruskaebused uusi asjaolusid, mis tingiksid kaebaja edukuse käesolevas kohtumenetluses.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga J. Kolesnikovi võimelisuse kohta ise

oma õigusi kohtumenetluses kaitsta. J. Kolesnikov on varem korduvalt kohtumenetlustes

osalenud ja suutnud selgitada oma probleemi olemust, mille lahendamiseks ta kohtu abi vajab.

J. Kolesnikov on võimeline kirjeldama kohtule Tartu Vangla vaidlustatavat tegevust

puudutavaid asjaolusid ja põhjendama enda seisukohti. Kuna kaebaja suudab vajalikud andmed

ja enda taotlused iseseisvalt kohtule edastada, puudub alus talle riigi õigusabi määramiseks.

Kinnipeetavale vanglas lifti kasutamise võimaldamata jätmine ei ole keeruline teema, mille osas

kaebaja vajab õigusteadmistega isiku abi. Kuigi kaebaja väitel esineb tal erinevaid haigusi, ei

ole see asjaolu takistanud vanglale ja kohtutele hulgaliselt pöördumiste ning kaebuste esitamist.

Kaebaja ei ole täpsemalt põhjendanud, kuidas tema tervislik olukord takistab iseseisvat

kohtumenetluses osalemist. Samuti puuduvad määruskaebuses kaebaja uued ja täiendavad

põhjendused riigi õigusabi saamise vajaduse kohta.

12. Ringkonnakohtu hinnangul tagastas halduskohus õigustatult kaebuse osas, mis puudutab

ajavahemikul 14. jaanuar 2014 kuni 24. veebruar 2019 tekitatud kahju, jättis õigesti riigi

õigusabi taotluse ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata.

Määruskaebus jääb tervikuna rahuldamata.

13. Ringkonnakohus tagastab kaebajale tema määruskaebusele ja selle täiendustele lisatud

tõendid. Kaebaja esitatud tõendid ei puuduta vanglas lifti kasutamisega seotud vaidlust perioodi

25. veebruar 2019 kuni 13. oktoober 2019 osas või on määruskaebuse nõuet arvestades

asjakohatud. Kui halduskohus võtab pärast kaebaja poolt riigilõivu tasumist kaebuse

menetlusse, saab halduskohus asja sisulise menetluse käigus otsustada täiendavate tõendite

kogumise vajalikkuse üle.

(allkirjastatud digitaalselt)