4-22-3389/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-22-3389

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2022. a, Jõgeva kohtumaja

Väärteoasja number

4-22-3389

Kohtunik

Marek Vahing

Väärteoasi

Elar Rootslase kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 06.09.2022.

a otsuse peale väärteoasjas nr 2780,22,008135

Menetlusosalised

Menetlusalune

isik:

Elar

Rootslane

(isikukood:

38607192722, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-

post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxcom, telefon:xxxxxxxxx)

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuur (registrikood: 70008747, asukoht: Riia tn 132,

Tartu linn, Tartu maakond)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.09.2022. a otsus väärteoasjas nr

2780,22,008135 muutmata ja Elar Rootslase kaebus rahuldamata.

2. Karistuse (juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks) kandmise aeg hakkab kulgema alates

kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud

juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest

arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.09.2022. a otsusega väärteoasjas nr

2780,22,008135 määrati Elar Rootslasele LS § 227 lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 2

kuuks. Otsusest nähtuvalt juhtis Elar Rootslane 10.08.2022 kella 20:44 ajal Jõgeva maakonnas

Põltsamaa vallas Jõgeva-Põltsamaa mnt. 13 km/l mootorsõidukit Mercedes Benz BL350 reg.

märgiga xxxxxx kiirusega 159 +/-11 km/h. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h.

Seega ületas Elar Rootslane lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 58 km/h.

2. Tartu Maakohtusse saabus 04.10.2022. a menetlusaluse isiku Elar Rootslase kaebus Politsei-

ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.09.2022. a otsusele väärteoasjas nr 2780,22,008135.

Kaebuse kohaselt soovib Elar Rootslane endale mõistetud karistuse, s.o juhtimisõiguse ära

võtmine kaheks kuuks, edasi kaevata põhjusel, kuna tema elukorraldus ja töö on sõltuvuses

juhtimisõigusest ning tal ei ole võimalik nii suures ulatuses ja kiiresti vajalikke ümberkorraldusi

teha. Tal on pikalt ette planeeritud tööasju ja lähetusi, mida ei ole võimalik ümber korraldada

ning juhilubade puudumisel ei ole võimalik tal ka elatist teenida, mis halvendaks nii tema kui

ka pere majanduslikku olukorda. Oma kaebuses palus Elar Rootslane talle määratud karistuse

ümber pöörata kas rahaliseks karistuseks, või lükata edasi juhtimisõiguse peatumise

algustähtaega vähemalt kaks kuud, mis võimaldaks elu ja töökorralduse ümber organiseerida.

3. Tartu Maakohtu 18.10.2022. a määrusega võeti Elar Rootslase kaebus menetlusse ning

edastati kaebuse koopia kohtuvälisele menetlejale. Kohtuvälisel menetlejal paluti edastada

kirjalik seisukoht kaebuse kohta.

4. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha 03.11.2022. a, milles nõustus kirjaliku

menetlusega. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole menetleja otsuse muutmiseks ja kaebuse

rahuldamiseks alust. Kohtuväline menetleja on veendunud, et otsus koos karistuse määraga on

vältimatult vajalik meede Elar Rootslane liiklusalaste hoiakute paremuse poole suunamiseks.

Elar Rootslane poolt mootorsõiduki juhtimise välistamine on vajalik eeskätt tema enda ja teiste

inimeste elu ning tervise kaitseks. Politsei sellist mõneti resoluutset seisukohta saab kohtuvälise

menetleja hinnangul põhjendada Elar Rootslase mitmete varasemate samalaadsete kehtiva

karistusega, mis ilmestavad menetlusaluse isiku vastupandamatut soovi ja jonnakat

järjepidevust ületada piirkiirust. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja võtnud arvesse

isiku varasemat tausta, ületatud sõidukiirust 159 +- 11 km/h ning asjaolu, et kõrvalistmel viibis

lapseootel naine ja tagaistmel 5-aastane laps. Eelnimetetud asjaolusid arvesse võttes rakendas

kohtuväline menetleja Riigikohtu poolt heaks kiidetud praktikat ning piiras menetlusaluse isiku

mootorsõiduki juhtimisõigust. Lähtudes menetlusaluse isiku varasemast karistatusest saab

öelda, et Elar Rootslane ei ole vaatamata eelnevatele rahatrahvidele hakanud

seadusekuulekamalt käituma ja paneb toime sarnaseid rikkumisi järjepidevalt. Varasemalt

samalaadsete süütegude toimepanemise eest korduvalt karistatud isikuna pidi Elar Rootslane

olema teadlik asjaolust, et temale määratav karistus võib tuua kaasa juhtimisõiguse äravõtmise.

Seoses Elar Rootslase sooviga, milles ta palub määratud karistus ümber pöörata, kas rahaliseks

karistuseks või lükata edasi juhtimisõiguse peatumise algustähtaega vähemalt kahe kuu võrra,

mainib kohtuväline menetleja ära, et juhtimisõiguse peatumise algustähtaeg vähemalt kaks

kuud on juba kohtumenetluse kestvusega peaaegu saavutatud. Kohtuväline menetleja palus jätta

kaebus rahuldamata ja asjas tehtud otsus muutmata.

5. 07.11.2022. a võttis kohus Elar Rootslasega telefoni teel ühendust ja palus kohtule kirjalikult

teada anda, kas ta soovib kohtuistungist osa võtta või on nõus kirjaliku menetlusega ja kas ta

soovib endale kaitsjat.

6. 10.11.2022. a edastas Elar Rootslane kohtule dokumendi, mille kohaselt teavitas, et on nõus

kirjaliku menetlusega ja kaitsjat ei soovi.

KOHTU SEISUKOHT

7. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud

kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

8. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus

on kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile saatnud kaebuse

koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad

kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

9. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

10. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike

seisukohtadega, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti 06.09.2022. a otsus väärteoasjas nr

2780,22,008135 tuleb jätta muutmata ja Elar Rootslase kaebus rahuldamata.

11. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse Elar Rootslasele ette seda, et ta juhtis

10.08.2022 mootorsõidukit kiirusega 159 +/-11 km/h, kui lubatud sõidukiirus antud teelõigul

oli 90 km/h. Seega ületas Elar Rootslane lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 58 km/h.

12. Mootorsõiduki juhtimine Elar Rootslase poolt on väärteotoimiku materjalidega tõendatud.

Käesolevas asjas ei ole tegelikult ka vaidlust teo faktiliste asjaolude üle. Menetlusalune isik

tunnistab lubatud suurima sõidukiiruse ületamist väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas (tl

12). Ka oma vastulauses väärteoprotokollile (tl 2-3) Elar Rootslane lubatud sõidukiiruse

ületamist ei eita.

13. Rikkumine on tõendatud ka vahetult pärast sündmust Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik xxxx xxxxx poolt üle kuulatud tunnistaja

xxxxxxxx xxxxxx 10.08.2022. a ütlustega tunnistaja ülekuulamise protokollis (tl 13).

10.08.2022. a kiirusmõõturi kasutamise protokoll kinnitab, et fikseeritud on kiirusmõõturi

lugem 159 km/h teelõigul, kus lubatud sõidukiirus oli 90 km/h (tl 14). Kiiruse mõõtmise

laiendmääramatus +/-11 km/h. Seega menetlusalune isik ületas mõõdetaval teelõigul lubatud

sõidukiirust mitte vähem, kui 58 km/h. Sõidukiirus mõõdeti vastava koolituse läbinud ja pädeva

politseiametniku poolt (tl 16). Mõõtevahend Stalker II MDR oli taadeldud (tl 15) ning

kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat.

14. Kõike eelnevat arvesse võttes on selge, et Elar Rootslane juhtis 10.08.2022. a

mootorsõidukit kiirusega 159 km/h+/-11km/h, kui lubatud kiirus antud lõigul oli 90km/h.

Ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 58 km/h. Sellise tegevusega rikkus Elar

Rootslane LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja täitis LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo

objektiivsed tunnused.

15. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed

tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1

tulenevalt tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. Elar Rootslane on pannud väärteo

toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta

teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Elar

Rootslane juhtides mootorsõidukit kiirusega 158 km/h+/-11km/h, omades juhtimisõigust, pidi

teadma, milline on tavapärane lubatud sõidukiirus asulavälisel teel. Ületades kiirust mitte

vähem, kui 58 km/h, siis pole kahtlustki, et sellise kiiruse ületamine on mootorsõiduki juhile

selgelt tajutav ja tegemist on juhi teadliku valikuga.

16. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja

süüteo õigesti kvalifitseerinud.

17. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

18. LS § 227 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

LS § 227 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 227 lg 5 p 2 sätestab, et lg 3

sätestatud süüteo eest võib lisakaristusena kohaldada ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

kolmest kuni kuue kuuni.

19. Kohtuvälise menetleja otsusega on Elar Rootslasele määratud karistuseks juhtimisõiguse

äravõtmine 2 kuuks. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr

põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Karistust kergendavateks asjaoludeks on

süü tunnistamine ja kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3), karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58

mõttes ei esine.

20. Menetlusalune isik on kaebuses taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse ümber pööramist

kas rahaliseks karistuseks, või lükata edasi juhtimisõiguse peatumise algustähtaega vähemalt

kahe kuu võrra. Elar Rootslane selgitas, et juhtimisõiguse ära võtmise korral ei saaks ta elatist

teenida, mistõttu halveneksid elamistingimused ja see mõjutaks pikaajaliselt nii teda ennast kui

ülalpeetavaid. Menetlusaluse isiku sõnul ei ole tal võimalik pikalt ette planeeritud tööasju ja

lähetusi ümber korraldada. Määrates talle rahalise karistuse või lükates edasi juhtimisõiguse ära

võtmist vähemalt kahe kuu võrra, võimaldaks see tal elu ja töökorralduse ümber organiseerida,

nii et ta ei kaotaks töökohta, püsivat sissetulekut ja ülalpeetavad ei peaks kannatama tema tehtud

vea pärast.

21. Riigikohtu 20.03.2017.a lahendist asjas nr 3-1-1-6-17 p 17 tuleneb, et juhtimisõiguse

äravõtmine ei ole meede, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel ning Kars § 50 lg 2

tulenevalt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta üksnes isikult, kes kasutab

mootorsõidukit liikumispuude tõttu.

Menetlusalune isik on kaebuses selgitanud, et juhtimisõigust on tal vaja, et käia tööl ja elatist

teenida. Tal ei ole võimalik pikalt ette planeeritud tööasju ja lähetusi ümber korraldada.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema

olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad

säiliks. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et

õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus võib olla range ning võidakse piirata ka

tema juhtimisõigust. Samuti ei ole Elar Rootslase puhul tegemist esmakordse samalaadse

rikkumisega. Elar Rootslase karistusseadustiku väljatrükist (tl 18) nähtuvalt on teda

24.02.2022.a karistatud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo eest. Vaatamata eelnevatele

rikkumistele ei ole Elar Rootslane hakanud seadusekuulekamalt käituma ja paneb jätkuvalt

sarnaseid rikkumisi toime. Karistus ei pea ega tohigi olla mugav, vaid peab olema

distsiplineeriv ja avaldama mõju isiku seadusekuulekusele. Kohus on ka seisukohal, et isik, kes

vajab oma igapäevatöös või -elus mootorsõidukit, peab selle kasutamisel üles näitama erilist

hoolikust ja vastutustunnet ning täitma kõiki Liiklusseaduse sätteid, et mitte kannatada

juhtimisõiguse peatamisega kaasnevaid võimalikke eraelulisi tagajärgi.

22. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et menetlusaluse isiku süü piirkiiruse ületamises

on kahtlemata suur. Elar Rootslane on ületanud kiirust olulises määras, s.o mitte vähem kui 58

km/h, mis on LS § 227 järgi keskmisest raskem rikkumine. Lubatud sõidukiirus on kehtestatud

selleks, et tagada turvaline liiklemine. Mida rohkem juht ületab lubatud sõidukiirust, seda enam

seab ta ohtu nii ennast kui kaasliiklejaid. Veelgi enam, menetlusaluse isikuga viibisid

mootorsõidukis ka lapseootel naine ja 5-aastane laps, kelle turvalisuse Elar Rootslane samuti

oma tegevusega ohtu pani. Elar Rootslane on tahtlikult pannud toime raske liiklusalase

rikkumise ning asjaolu, et tema sõit ei lõppenud traagiliste tagajärgedega ei tema enda,

kaasliiklejate ja sõidukis olnud teiste isikute jaoks, ei vähenda rikkumise raskusastet.

Kohus ei nõustu Elar Rootslase taotlusega määrata talle rahatrahv, kuna on ilmselge, et

varasemalt määratud rahatrahvid samalaadsete rikkumiste eest ei ole olnud tema jaoks

distsiplineerivad. Eelmise lubatud sõidukiiruse ületamisega seonduva rikkumise pani

menetlusalune isik toime vähem, kui 6 kuud tagasi. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hetkel

ka juhtimisõiguse algustähtaja edasilükkamine kahe kuu võrra, kuna antud kaks kuud on Elar

Rootslase kaebuse esitamisest tähtajast juba peaaegu saavutatud. Seega leiab kohus, et

menetlusalusel isikul on olnud piisavalt aega enda elu- ja töökorralduste ümber sättimiseks.

23. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, Elar Rootslase süü suurust,

õiguskorra kaitsmise huve ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul

põhjendatud määratud Elar Rootslasele karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuse

muutmata ning Elar Rootslase kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Vahing

Kohtunik