1-21-8509/19 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-21-8509

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2022. a, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung

toimus 16.11.2022)

Kriminaalasja number

1-21-8509

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Marek Vahing

Jana Kaaver

Taotlus

Süüdimõistetu

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline

ettekanne Hannes Rebase kohta

HANNES REBANE

Isikukood:

37902112725;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

1. KarS § 74 lg 4 alusel pöörata täitmisele Hannes Rebasele Tartu Maakohtu 17.01.2022.a

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-8509 mõistetud ja ära kandmata karistus, mis on 1

(üks) aasta vangistust.

2. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Hannes Rebasele pärast kohtulahendi

jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse

kandmiseks ilmuma.

Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse

sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 17.01.2022.a otsusega nr 1-21-8509 tunnistati Hannes Rebane süüdi KarS §

121 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel ei

pööratud Hannes Rebasele mõistetud vangistust täitmisele, kui ta 1 aasta ja 6 kuu pikkuse

katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli

ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustati Hannes Rebast

käitumiskontrolli

ajal

pöörduma

psühholoogi

ja

psühhiaatri

juurde

ravivajaduse

väljaselgitamiseks ja selle olemasolu korral alluma ravile, milleks isik andis nõusoleku. KarS §

75 lg 2 p 8 alusel kohustati Hannes Rebast käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis

kriminaalhooldaja

äranägemisel

(eesmärgiga

ära

hoida

samalaadsete

süütegude

toimepanemist). Hannes Rebase kriminaalhooldus algas 02.02.2022. a ja lõppeb 17.07.2023. a.

2. 21.07.2022. a esitas kriminaalhooldusametnik Hannes Rebase kohta esimese erakorralise

ettekande. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus hooldusalune kohustust osaleda

sotsiaalprogrammis ja alluda ravivajaduse ilmnemisel ravile. Samuti on Hannes Rebane

ilmunud kriminaalhooldusametniku vastuvõtule visuaalselt nähtavate ja tuntavate alkoholi

tarvitamisele

viitavate

tunnustega.

30.05.2022.

a

täitis

hooldusalune

küll

registreerimiskohustuse, kuid vastuvõtule ja sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ilmus

visuaalselt nähtavate ja tuntavate alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustega. Eeltoodud

põhjusel katkestati hooldusaluse programmis osalemine. 09.03.2022. a pöördus Hannes Rebane

psühhiaatri vastuvõtule, mille kohta esitas kriminaalhooldusametnikule ka teavituse, kuid

raviga ei jätkanud ja rohkem vastuvõttudele kohale ei läinud. 06.06.2022. a ilmus hooldusalune

taaskord kriminaalhooldaja juurde registreerimisele visuaalselt tuntavate ja nähtavate alkoholi

tarvitamisele viitavate tunnustega. Eeltoodust tulenevalt tegi kriminaalhooldusametnik kohtule

ettepaneku määrata Hennes Rebasele täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. 01.08.2022. a

Tartu Maakohtu määrusega määrati Hannes Rebasele täiendav kohustus mitte tarvitada

alkoholi.

3. Kriminaalhooldusametnik esitas 19.10.2022. a kohtule uue erakorralise ettekande Hannes

Rebase kohta. Ettekandest nähtuvalt rikkus Hannes Rebane kahel korral talle määratud alkoholi

tervitamise keeldu, millest ühel korral, s.o 19.09.2022. a, tuvastati tal alkoholijoove 1,52 mg/l

kohta ja teisel korral, s.o 07.10.2022. a, 1,42 mg/l kohta. Esimese rikkumise kohta selgitas

hooldusalune, et tarvitas veidi veini, kuid teise rikkumise kohta ei olnud tal ühtegi loogilist

seletust.

Kriminaalhooldusametniku

hinnangul

on

Hannes

Rebase

suhtumine

kriminaalhooldusesse ja määratud kohustustesse - pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja

ravivajaduse ilmnemisel alluda ravile, osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud

sotsiaalprogrammis ja mitte tarvitada alkoholi- on olnud ükskõikne ja hoolimatu. Pärast esimest

erakorralist ettekannet olid Hannes Rebase positiivsed muutused üksnes lühiajalised.

Hooldusalune ei ole teinud vajalikke järeldusi oma alkoholi tarvitamise harjumuse osas ja ei

ole pöördunud tagasilanguse ennetamiseks regulaarselt psühhiaatri vastuvõtule. Psühhiaatri

vastuvõtule pöördus isik pärast ametnikupoolseid korduvaid meeldetuletusi. Võttes arvesse

Hannes Rebase poolt toime pandud kuriteo iseloomu ja alkoholi tarvitamise keelu korduvaid

rikkumisi, teeb ametnik kohtule ettepaneku pöörata Hannes Rebasele mõistetud karistus

täitmisele.

4. Kohus

pidas

asja

arutamiseks

kohtuistungi

16.11.2022.

a.

Istungist

võttis

kriminaalhooldusametnikuna osa xxxxxxxxx. Ametnik jäi ettekandes esitatu juurde ning leidis,

et Hannes Rebase karistus tuleb täitmisele pöörata.

5. Hannes Rebane selgitas kohtuistungil, et kõik, mis erakorralises ettekandes kirjas on, see on

õige. Siiski ei soovi ta vanglasse minna ja kardab, et võib siis kaotada töökoha. Tal on enda

sõnul olnud omajagu mõtlemisaega ja ta ei soovi enam kunagi kohtu ees seista. Süüdimõistetu

sõnul ei ole see tal esimene kord kohtu ees olla. Vanglas on ta varasemalt viibinud kahel korral,

üle 20 aasta tagasi. Vanglasse sattus Hannes Rebane varasematel kordadel nooruse lolluse tõttu.

Hannes Rebane soovib asuda elama Tartusse, sest Jõgeval satub ta tahtmatult sinna, kus ta ei

peaks olema. Selle aasta aprilli algusest asus süüdimõistetu tööle ettevõttesse xxxxxxxxxx.

Süüdimõistetu tunnistab, et pani oma viimase kuriteo toime alkoholijoobes, kuid ta ei leia, et

muutub alkoholijoobes olles kurjaks. Süüdimõistetu sõnul on ta viimased kuriteod toime

pannud, kuna teda on eelnevalt provotseeritud. Samuti on ta tegelenud nüüd ka psühhiaatri

poole pöördumisega, kuid vastuvõttude ajad on hooldusaluse sõnul väga pikad ja järgmine aeg

vastuvõtule on alles 07.12. Hannes Rebane palub kohut anda talle veel üks võimalus, ta on nõus

endale täiendavaid lisakohustusi võtma, kuid vangi ei soovi ta minna, sest seal jääb ta enda

sõnul tõsiselt hätta.

KOHTU SEISUKOHT

6. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse

väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid

kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni

ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

7. Hannes Rebase kriminaalhooldus on kulgenud problemaatiliselt. Tema kohta on esitatud

kaks erakorralist ettekannet, mis on seotud talle määratud kohustuste, osaleda

sotsiaalprogrammis, alluda ravivajaduse ilmnemisel ravile ja mitte tarvitada alkoholi,

rikkumistega.

8. Karistuse üheks peamiseks eesmärgiks on inimese suunamine õiguskuulekale käitumisele.

Hannes Rebase õigusvastast käitumist on suuresti mõjutanud alkoholi tarvitamine. Talle

määrati nii sotsiaalprogrammis osalemise kohustus kui ka kohustus pöörduda psühhiaatri poole,

saamaks abi ja tuge enda alkoholi tarvitamise probleemiga toimetulekul. Paraku tuli

süüdimõistetu sotsiaalprogrammist välja arvata, kuna ta ilmus sinna alkoholijoobe tunnustega

ja ka psühhiaatri vastuvõttudel ei käinud Hannes Rebane regulaarselt. Eeltoodust nähtub selgelt,

et süüdimõistetule on antud mitu võimalust karistuse kandmiseks vabaduses, kuid paraku ei ole

ta neid võimalusi väärtustanud. Tema suhtumine kriminaalhooldusesse ja talle määratud

kohustustesse on olnud ükskõikne ja hoolimatu ning ta on jätkanud kohustuste rikkumist. Tuleb

tõdeda, et Hannes Rebane ei ole olnud suuteline vabaduses olles alkoholist hoiduma. Kuna

alkoholi tarvitamine on olnud Hannes Rebase puhul üheks kuritegude toimepanemise

mõjuteguriks, siis samal viisil jätkates on suur oht, et süüdimõistetu võib taas alkoholijoobes

olles mõne kuriteo toime panna. Antud hetkel ei leia kohus, et ka mõne täiendava lisakohustuse

määramine süüdimõistetu puhul tulemuslikuks osutuks. Pigem on talle sõltuvusprobleemi

lahendamisel abiks range järelevalve ja äärmiselt piiratud võimalused alkoholi tarvitamiseks.

9. Eeltoodust tulenevalt pöörab kohus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele Hannes Rebasele Tartu

Maakohtu 17.01.2022. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-8509 mõistetud ja ära kandmata

karistuse, mis on 1 aasta vangistust. Hannes Rebase karistuse kandmise algust hakata lugema

alates tema saabumisest Tartu Vanglasse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Vahing

Kohtunik