3-22-1693/29 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

02.12.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1693

Haldusasi

X kaebus Saku Vallavalitsuse 12.07.2022 korralduse

peale

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Saku vald

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.10.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.10.2022 määruse peale

haldusasjas nr 3-22-1693.

2. Jätta läbi vaatamata X taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

3. Rahuldada X määruskaebus.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 05.10.2022 määrus ja saata haldusasi ettevalmistava

menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Halduskohtule 09.08.2022 avalduse, milles väljendas rahulolematust Saku

Vallavalitsuse 12.07.2022 korraldusega. Selle korraldusega anti projekteerimistingimused nr PT-

047-22 mänguväljaku rajamiseks Saku vallale kuuluval maatükil L1, millest osa kasutab lepingu

alusel Mittetulundusühing Trelli 3. Avalduse eesmärk näis olevat muuta või täiendada

projekteerimistingimusi avalduses kajastatud viisil, tuvastada projekteerimistingimuste

õigusvastasus ja vajadusel muuta detailplaneeringut. Avalduses heideti ette, et kasutusvalduse

eset on kasutatud lohakalt, seal ei ole tagatud heakord. Kasutusvalduse esemelt lähtub visuaalne

reostus ning tulevikus müra, mis rikub naaberkinnistu omaniku õigust rahulikule ja puhtale

elukeskkonnale. Sellega väheneb naabri kinnisasja väärtus.

Avalduses paluti kohaldada esialgset õiguskaitset ning peatada projekteerimistingimuste

väljastamine ja ehitustegevus, v.a kasutusvalduse eseme heakorrastustööde osas. Taotluse

3-22-1693

2(4)

põhjendustes on märgitud, et tagatud ei ole tuleohutus ja elanike turvalisus ning rahvatervisega

seotud abinõud on poolikud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik avalikes huvides.

Avalduses oli märgitud avaldaja kinnistu aadressina CCC ning kontaktandmetena XXX ja

XXXXXXXX. Avaldus saadeti e-posti aadressilt YYY.

2. Tallinna Halduskohus tõlgendas avaldust kaebusena, jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse

taotluse 15.08.2022 määrusega käiguta ning andis kaebajale 15-päevase tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli täpsustada kaebuse taotlust, täiendada kaebuse ja esialgse

õiguskaitse taotluse põhjendusi õiguste rikkumise osas, esitada vaidlusalune haldusakt,

allkirjastada kaebus ning tasuda riigilõiv (20 eurot kaebuse ja 20 eurot esialgse õiguskaitse

taotluse eest). Halduskohus hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral kaebus tagastatakse

ning esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata.

Kaebusest ei ole võimalik aru saada, kas vaidlustatud haldusakt on juba antud või on

haldusmenetlus pooleli. Kaebuses on viidatud „väljastatavatele projekteerimistingimustele“ ja

„projekteerimistingimuste väljastamise eelnõule“. Projekteerimistingimusi ega eelnõud ei ole

kaebusele lisatud. Kaebuses ei ole võimalik eristada kaebaja väiteid ega eelnõu teksti. Kaebus

sarnaneb haldusasjas nr 3-22-1371 esitatud kaebusega. Ebaselge on nii kaebuse nõue kui ka alus.

Viidatud on projekteerimistingimustele, detailplaneeringule, halvale heakorrale, valla

tegevusetusele ja alustatud ehitustegevusele. Kui kinnistule on antud projekteerimistingimused

või kehtestatud detailplaneering, on asjakohane tühistamisnõue. Kaebajal tuleb selgitada ka

õiguste rikkumist ja kaebuse tähtaegsust. Pole selge, missuguseid nõudeid soovib kaebaja esitada

seoses heakorra, reostuse ja ehitustegevusega. Heakord ei sõltu projekteerimistingimuste

andmisest. Järelevalve tegemiseks tuleb pöörduda valla poole. Tegevusetuse vaidlustamiseks

tuleb välja tuua, mida kaebaja soovib ja kas selles osas on kaebaja esitanud taotlusi, millele on

jäetud vastamata.

Eelnevate vaidluste põhjal võib järeldada, et kaebaja on projekteerimistingimustega hõlmatud

kinnistu piirinaaber. Samas ei selgu, missuguseid kaebaja subjektiivseid õigusi võivad

projekteerimistingimused rikkuda. Kasutusvalduse lepinguga seonduv ei saa kaebaja õigusi

rikkuda. Projekteerimistingimustega ei halvendata heakorda. Esialgse õiguskaitse taotluses on

pigem viidatud kogukonna ja avalikkuse huvidele, kuid mitte kaebaja õigustele piirinaabrina.

Kaebust ei ole allkirjastatud. Kaebaja ei ole tasunud riigilõivu. Esialgse õiguskaitse taotlust on

põhjendatud ka avalike huvidega (laste ohutus, tiheasustusala elanikud, kaasamine). Taotlusest

ei selgu, miks see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja millised pöördumatud või raskesti

kõrvaldatavad tagajärjed kaebajale tekivad, kui haldusakti täidetakse. Projekteerimistingimuste

alusel ei ole võimalik ehitustegevust alustada, vaid selleks on vaja anda ehitusluba või

aktsepteerida ehitusteatis.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 05.10.2022 määrusega kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse

taotluse läbi vaatamata.

Halduskohtu 15.08.2022 määrust ei ole õnnestunud kaebajale vaatamata korduvatele katsetele

kätte toimetada. Määrus edastati 19.08.2022 ja 23.08.2022 kaebuses märgitud e-posti aadressil

XXX, samuti 25.08.2022 e-posti aadressil YYY, millelt kaebaja esitas kaebuse. Kaebaja ei

vastanud kirjadele. Kaebuses on kinnistu aadressina märgitud CCC. Kohtute infosüsteemi

andmetel on kaebaja elukoha aadressiks rahvastikuregistris KKK. Määrus edastati

tähtsaadetisena mõlemale aadressile 30.08.2022, kus tehti kaks kättetoimetamise katset, kuid

kaebaja ei viibinud kohal. Aadressil CCC edastati määrus tähtsaadetisena veel 09.09.2022, kus

tehti kaks kättetoimetamise katset, kuid kaebaja ei viibinud kohal ning saadetis tagastati

hoiutähtaja möödumisel.

Kaebust ei ole allkirjastatud ning tasumata on riigilõiv, mistõttu ei ole seda võimalik menetlusse

võtta ega lahendada. Avaldusest ei ole võimalik ka järeldada, mida kaebaja vaidlustab ja millised

3-22-1693

3(4)

subjektiivseid õigusi ta soovib kaitsta. Kaebaja ei ole teavitanud kohut kontaktandmete

muutumisest. Kuna käiguta jätmise määrust ei ole võimalik kaebajale kätte toimetada, kuid

puuduseid kõrvaldamata ei ole võimalik menetlust jätkata, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p-i 3

alusel tagastada.

4. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 11.10.2022 määruskaebuse (hiljem korduvalt

täiendatud) halduskohtu määruse tühistamiseks, kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja

menetluse taastamiseks (uuendamiseks).

Kaebaja ei saanud halduskohtu määrusi kätte, sest viibis lähetuses. Online.ee (hot.ee) keskkonnas

oli ressursimaht ületatud, kuid kaebajale ei tulnud selle kohta teavitust. Tema uus e-posti aadress

on QQQ. Halduskohus ei helistanud kaebajale, samuti ei saadetud tähtkirja kohta väljastusteadet

KKK, kus kaebaja elab. Teate oleks võinud avaldada ka Ametlikes Teadaannetes.

Ehitustegevusega alustati, kui ehitusluba ei olnud veel välja antud. Samas antakse ehitusluba

lähiajal. Projekteerimistingimused rikuvad naabrusõigusi. Eesmärk oli projekteerimistingimusi

muuta või täiendada kaebaja soovitud viisil. Määruskaebuses on viidatud ka valla tegevusetusele.

Kaebaja soovib jätkuvalt esialgse õiguskaitse kohaldamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse

kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1) ning see on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1).

Seetõttu jääb läbi vaatamata kaebaja taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada.

Kaebaja eesmärk on jätkata haldusasja menetlust. Eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda

halduskohtu 05.10.2022 määruse tühistamist ja asja tagasisaatmist halduskohtule ettevalmistava

menetluse jätkamiseks (HKMS § 205 lg 1 p 3). Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. Kaebaja on määruskaebemenetluses esitanud suure hulga dokumente. Ringkonnakohtu

hinnangul seonduvad need kaebuses esitatud väidete, mitte määruskaebuse väidetega kaebuse

tagastamise ebaõigsuse kohta. Tõendite asjakohasust saab hinnata halduskohus.

7. Halduskohus tugines kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p-le 3. Selle sätte järgi võib

kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebuses märgitud aadressil, elektronposti aadressil ega

kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtudokumente ka korduval katsel

kätte toimetada, kaebaja ei ole teatanud kohtule oma aadressi muutumisest ning dokumendi kätte

toimetamata jätmine takistab asja lahendamist. See norm on eelkõige mõeldud juhtudeks, kui

menetlusosaline kasutab pahatahtlikult õigust olla oma kohtuasja arutamise juures kaebuse

lahendamise takistamiseks ja venitamiseks. Tegemist on diskretsioonilise tagastamise alusega,

mille kohaldamiseks peavad olema täidetud samaaegselt kõik sättes nimetatud tingimused: 1)

kaebaja ei ole kättesaadav kaebuses märgitud või registrijärgsel aadressil ega elektrooniliselt; 2)

kohtul ei ole korduvalt õnnestunud kohtudokumente kaebajale kätte toimetada; 3) kaebaja ei ole

aadressi muutumisest kohut teavitanud; 4) dokumendi kätte toimetamata jätmine takistab asja

menetlemist. Kaebuse tagastamine viidatud alusel eeldab kohtu veendumust, et kaebaja ei ole

kättesaadav kaebuses märgitud ega registrijärgsel aadressil ega elektrooniliselt. Üldjuhul on selle

piisavaks kinnituseks menetlusdokumentide kättetoimetamise korduv ebaõnnestumine kaebuses

või registris märgitud kontaktaadressidel. Kaebuse tagastamine kättetoimetamise võimatuse tõttu

eeldab ka, et kohus on menetlusdokumentide kättetoimetamisel aktiivne. Siiski ei pea kohus

kasutama kõiki võimalikke viise dokumendi kättetoimetamiseks, vaid üksnes viise, mis on

eeldatavalt tõhusad ja kiired (HKMS § 2 lg 2).

8. Praegusel juhul olid kaebusel menetlusse võtmist takistavad puudused. Kaebust ei olnud

allkirjastatud, ebaselge oli vaidluse ese, kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt ei olnud

3-22-1693

4(4)

tasutud riigilõivu (HKMS § 38, § 52–54, § 104 lg 1, § 120 lg 1 p 8). Need puudused on kaebuse

käiguta jätmisel võimalik kõrvaldada (HKMS § 120 lg 3). Halduskohus edastas kaebuse käiguta

jätmise määruse kahel korral kaebuses toodud e-posti aadressil XXX ning korra e-posti aadressil

YYY, millelt oli edastatud kaebus. Lisaks saadeti määrus tähtsaadetisena kahel korral kaebuses

märgitud aadressil CCC ning korra kaebaja rahvastikuregistris oleval aadressil KKK. Määrust

prooviti kätte toimetada erinevatel päevadel ja oluliselt erinevatel kellaaegadel, kuid kaebaja ei

viibinud kohal. Kaebaja ei teavitanud kohut aadressi ega muude kontaktandmete muutumisest.

9. Menetlusseadustik ei sätesta kättetoimetamisviiside järjekorda ega ainuviise, v.a

HKMS § 72 lg 4 kaudu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg-tes 51 ja 6 sätestatud

erandid. Kättetoimetamisviisi valik sõltub konkreetse haldusasja asjaoludest. Ringkonnakohtu

hinnangul valis halduskohus iseenesest sobivad viisid kaebuse käiguta jätmise määruse

kättetoimetamiseks, s.o elektroonilise ja tähitud kirjaga. Otstarbekas ei olnud kasutada avalikku

kättetoimetamist, sest kaebaja kasutab e-posti ning märkis kaebuses elukoha aadressi. Tema

elukoha aadress on toodud ka rahvastikuregistris. Vaatamata sellele, et menetlusdokumendi

kättetoimetamine oli korduvalt ebaõnnestunud, ei saanud halduskohtul siiski tekkida

veendumust, et kaebaja ei ole kaebuses ega registris toodud kontaktidel kättesaadav. Kaebaja oli

toonud kaebuses välja telefoninumbri. Telefoninumber on HKMS § 38 lg 1 p-s 1 nimetatud teave,

mis tuleb kaebuses märkida. Telefoni teel ei ole võimalik menetlusdokumente adressaadile kätte

toimetada, kuid kui kättetoimetamine ebaõnnestub, on see efektiivne viis, et selgitada välja,

kuidas kõige tõhusamalt ja kiiremini dokumendid kätte toimetada, sh kas vastuvõtmisega

viivitamise eesmärk on menetlust venitada (HKMS § 2 lg 2). Kohtute infosüsteemist ja

halduskohtu määrusest ei nähtu, et halduskohus oleks kaebajale helistanud ja pärinud takistuste

kohta määruse kättetoimetamisel. Selliselt ei saanud halduskohus olla veendunud, et kaebaja ei

ole kaebuses ega rahvastikuregistris toodud kontaktidel kättesaadav. HKMS § 121 lg 2 p 3

kohaldamise eeldused ei olnud täidetud.

10. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse ja tühistab Tallinna

Halduskohtu 05.10.2022 määruse ning saadab kaebuse ettevalmistava menetluse jätkamiseks

tagasi halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)