1-10-17069/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-17069

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

23.detsembril 2010.a. Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Ruti Kilg kaitsja advokaat anu Pärtel osavõtul

osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav J.B, IK XXX, elukoht: XXX XX, kriminaal- ja väärteokorras varem karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

J.B süüdistatakse selles, et tema rikkus liiklusseaduse § 20 lg 3 ja 31 p 1 sellega, et

juhtis alkoholijoobe seisundis 22.detsembril 2010.a. kella 21.40 paiku Tartumaal Tähtvere vallas Külitse–Haage teel mootorsõidukit Audi 80 riikliku registreerimismärgiga XXXXXX.

Sellega pani J.B toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale J.B-le 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus 22.–23.detsember 2010.a., s.o 2 eelvangistuspäeva karistuse hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 1 kuu 28 päeva vangistust.

Lähtudes KarS §-st 73 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus J.B suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.B ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

J.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. J.B-lt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Kohtunik leiab, et J.B puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja

vähendada väljamõistetavaid menetluskulusid. J.B ei tööta ja tema ainsaks sissetulukeks on invaliidsuspension 3700 krooni kuus. Ta elab koos abikaasaga, kes samuti ei

tööta ja on invaliidsuspensionär. Arvestades eeltoodut on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) kuud J.B vangistust.

KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.- J.B 23.detsember 2010.a., s.o kaks (2) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista üks J.B-le (1) kuu ja kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 73 alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui

J.B kolme (3) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse J.B kuulutamisest.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha, J.B-lt mida on vähendatud KrMS § 2565 lg 2 alusel, üks tuhat viissada (1500) krooni ja kaitsja tasu

viissada (500) krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates J.B kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik