1-08-3823/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-3823

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23 detsember 2010 a Jõgeva kohtumaja Kohtunik Liivi Loide Kriminaalasja number 1-08-3823 (08260100310) Kriminaalasi K.U süüdistus KarS § 263 p 1 järgi Taotluse esitaja Tartu kohtutäitur Jane Rumjantseva Taotlus rahalise karistuse asendamise otsustamiseks Süüdimõistetu K.U

isikukood xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

KarS § 70 lg 1, 2 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada K.U-le Tartu Maakohtu

17.03.2008.a otsusega kriminaalasjas 1-08-3823 mõistetud rahaline karistuse tasumata osa, mis on 144 päevamäära, millele vastab 48 päeva vangistust, 96 (üheksakümmend kuus) tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata K.U-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks)

kuud käesoleva kohtumääruse jõustumisest vastavalt kriminaalhooldaja määratud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on K.U kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui 15 päevaks;

2 (3)

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata K.U üldkasuliku töö sooritamise

tähtajaks katseajaks Tallinna vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

K.U on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 17.03.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 08-3823 KarS § 263 p 1 järgi ning karistuseks on mõistetud rahaline karistus 160 päevamäära, s.o 8000 krooni. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrati karistus täitmisele ositi 10 kuu jooksul ning

K.U kohustati tasuma alates 2008.a aprillist igakuiselt 15. kuupäevaks rahalise karistuse katteks vähemalt 800 krooni kuus kuni kogu summa tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 24.03.2008.a.

25.10.2010.a esitas kohtutäitur Jane Rumjantseva kohtule avalduse K.U-le mõistetud

rahalise karistuse asendamise otsustamiseks. Avalduse kohaselt on K.U suhtes 02.03.2009.a algatatud täitemenetlus Tartu Maakohtu 17.03.2008.a otsuse ja sissenõudja Eesti

Vabariigi (Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu) avalduse alusel. Täitmisteade on kätte võlgnikule kätte toimetatud 06.03.2009.a. K.U rahalist karistust tasunud ei ole, nõude

jääk on 7200 krooni. Võlgnik registrite andmetel kinnisvara ei oma. Võlgniku kontod

Swedbankis ja SEB Pangas on arestitud. Ametlik töökoht võlgnikul puudub. Kohtutäitur palub otsustada rahalise karistuse asendamise.

22. ja 23.12.2010.a toimunud kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et peale kohtuotsust oli tal raskusi töö leidmisega, mistõttu on tal õnnestunud tasuda vaid üks osa rahalisest karistusest.

Vahepeal on tal olnud juhuslikku laadi tööd, kuid seal saadud raha on kulunud elamiseks. Käesoleval ajal on ta arvel töötuna ja osutab juhutööna enda sõnul „alkotakso“ teenust öösiti

laenutades alkoholi, kuid teenib vaid paar tuhat krooni, mis kulub elamiseks. K.U avaldas, et on valmis tegema üldkasulikku tööd.

Prokurör leidis, et K.U-le mõistetud rahaline karistus on võimalik asendada üldkasuliku tööga ja arvestades karistuse kandmata osa tuleb määrata 96 tundi üldkasulikku tööd, mille sooritamiseks määrata tähtaeg kaks kuud.

Kohus leiab, et täituri esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud. KarS §

70 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. K.U

ei ole kogu karistuseks mõistetud rahalist karistust määratud ajal tasunud. Mõjuvat põhjust rahalise karistuse mittetasumiseks ei ole K.U esitada. Käesoleval ajal on küll raskusi üldse töö leidmisega, kuid rahalist karistust oleks K.U pidanud tasuma väikestes osades juba alates 2008.a aprillist, kui süüdimõistetu veel töötas ja omas sissetulekut. Tasunud on ta vaid ühe osa, s.o 800 krooni. Seega tuleb rahaline karistus asendada. K.U hetkel ei tööta ja oli nõus sooritama üldkasulikku tööd. Prokurör leidis, et nimetatud asenduskaristus oleks

kohane. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigustatud rahalise karistuse asendamine

3 (3)

üldkasuliku tööga. KarS § 70 lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Kohtutäituri andmetel on K.U tasumata 7200 krooni. Karistuse

määramisel on arvestatud rahalise karistuse päevamääraks 50 krooni, seega on tasumata rahaline karistus 144 päevamäära, millele vastab 48 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel

vastab ühele vangistuse päevale kaks tundi üldkasulikku tööd, seega tuleb K.U

sooritada kokku 96 tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et prokuröri poolt pakutud kaks

kuud töö sooritamise tähtajaks on asjakohane, arvestades KarS § 69 lg 2 sätestatut ja tegemisele kuuluva töö kestust. Üldkasuliku töö tegemise perioodiks tuleb K.U KarS § 69 lg 4 alusel allutada KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, § 70, KrMS § 431 ja § 432 lg 1.

Kohtunik