2-22-105666/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-105666

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-105666

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi M. K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Berit Asuküla

Kostja M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus lihtmenetluses.

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg

21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Kui apellant taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta TsMS § 187 lg 6

kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 16.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ja 26.04.2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse M. K. (kostja) vastu 40

euro saamiseks, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 10 eurot võla sissenõudmiskulu.

Hagiavalduse

kohaselt

kostja

oli

sõiduki

xxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt

alates 18.02.2016. Sõiduk oli xxxxxxxxxx pargitud hageja opereeritavale parkimisalale

xxxxxx,

Tartu

(xxxx)

parkimistingimusi

rikkudes.

Hageja

esitas

kohe

pärast

parkimistingimuste rikkumise tuvastamist leppetrahvinõude nr 1161 9031 9153 6376

maksetähtajaga 02.04.2019, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja

leppetrahvinõuetele vastuväidet ei esitanud, kuigi sellele on leppetrahvil viidatud. Enne

kohtusse pöördumist saatis hageja 19.05.2021 posti teel tähitud kirjaga nõudekirja kostja

rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud ka

kohustust täitma. Leppetrahv on käesoleva ajani tasumata. Võla sissenõudmiskulu on

tekkinud seoses transpordiametile saadetud päringuga sõiduki omaniku/vastutava kasutaja

andmete saamiseks, päringuga rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku nime ja postiaadressi

teadasaamiseks ning kostjale võlgnevuse kohta meeldetuletuse saatmisega.

2. Kostja nõuet ei tunnista, kuna sõiduki parkimise eest avalduses toodud ajal oli tasutud

mobiilse parkimise vahendusel. Samuti tugines kostja nõude aegumisele.

Kostja väitel mobiilse parkimise alustas ning selle eest tasus advokaadibüroo TGS Baltics

Eesti sekretär. Sekretär eksis auto numbrimärgi sisestamisel, kuid sellele vaatamata oli

mobiilne parkimine alustatud ning selle eest tasutud. Kostja selgituste kohaselt vahetult

sõiduki juurde naastes paigaldas parkimiskontrolör leppetrahvi nõuet sõiduki esiklaasile.

Kostja vaidlustas nõuet ning püüdis selgitada, et parkimise eest on tasutud. Kontrolör väitis, et

tema ei saa enam väljastatud leppetrahvi tühistada, ning soovitas helistada leppetrahvinõudel

toodud kontaktnumbrile. Kostja seda ka tegi ja selgitas telefoni teel tekkinud olukorda.

Järgmisel päeval esitas kostja leppetrahvi kohta vaide ka interneti teel. Samuti kontakteerus

parkimise korraldajaga ka parkimise eest tasunud TGS Baltic Eesti töötaja.

Kuni käesoleva menetluse alustamiseni ei ole hageja leppetrahvi nõuet esitanud, kuigi hagejal

olid

kostja

kontaktandmed

ja

telefoninumber

olemas.

Kostja

ei

ole

tema

rahvastikuregistrijärgsele aadressile saadetud teadet saanud, kuigi elab seal igapäevaselt.

Kostja pidas hageja leppetrahvi nõuet lahendatuks.

3. Hageja väitel ei ole kostja ega TGS Baltic Eesti töötaja võtnud hagejaga ühendust ja

leppetrahvi vaidlustanud. Hageja andmebaasi kohaselt ei ole võlgnevuse osas pretensiooni

esitatud. Leppetrahvi pretensiooni ei saa esitada ning sellega seotud otsuseid ei tee hageja

telefoni teel, vaid isik suunatakse pretensiooni esitama vaie.europark.ee. Sõidukist tehtud

fotodelt on näha, et sõiduki juures ei viibinud leppetrahvi väljastamise hetkel ning fotode

tegemisel ühtegi isikut.

xxxxxxxxxx

kell

15:07:29

–

15:36:42

oli

pargitud

tsoonis

xxxx

sõiduk

registreerimisnumbriga xxxxxx. Arvestades parkimise kellaaega, sisestatud sõiduki

numbrimärki ning telefoninumbrit, saab eeldada, et mobiilsel parkimisel on eksitud sõiduki

registreerimisnubri sisestamisega ning xxxxxx asemel on kirjutatud xxxxxx. Parkimisõigust

kontrollinud isik ei tuvastanud seetõttu mobiilset parkimist sõidukil xxxxxx ning väljastas

leppetrahvinõude. Parkimist kontrolliv isik ei saa eeldada, et sõiduki registreerimisnumber

võib olla sisestatud valesti ning kontrollida kõiki võimalike eksimuse võimalusi. Seetõttu on

ette nähtud aeg leppetrahvinõude vaidlustamiseks, kostjal oli võimalus vaidlustada

leppetrahvinõue pärast leppetrahvi väljastamist ning esitada/paluda esitada tõendid ja info

eksimuse kohta TGS Baltic Eesti töötajal. Kostja seda ei teinud ning leppetrahvinõuet ei ole

seetõttu tühistatud ega vähendatud. Samuti on hageja edastanud kostjale tasumata

leppetrahvinõude kohta kohtueelselt meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistrijärgsele

aadressile, millele kostja samuti ei reageerinud. Seetõttu on hageja alustanud tasumata

leppetrahvi osas kohtumenetluse ning hagejal on seoses sellega tekkinud täiendavalt

menetluskulud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,

kui seadusest ei tulene teisiti.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma.

7. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduk numbrimärgiga xxxxxx oli xxxxxxxxxx kostja poolt

pargitud hageja opereeritavale parkimisalale xxxxxx, Tartu (xxxx). Sõiduki parklasse

sisenemisega saab lugeda poolte vahel sõlmituks lepingu, mille kohaselt kostja kohustus

kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused olid

näidatud infotahvlil parklas. Lisaks infotahvlile oli paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke,

mis andsid parklaalale sisse sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik

kehtestab

tingimused

seal

parkimiseks.

Parkimistingimustes

oli

kehtestatud,

et

parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.

8. Leppetrahvinõudest nähtuvalt seisnes parkimistingimuste rikkumine parkimistasu maksmata

jätmises. Leppetrahvinõue väljastati xxxxxxxxxx kell 15:36. Hageja on esitanud kohtule

väljavõtte xxxxxxxxxx parkimise logist, millest nähtub, et 15:07:29 – 15:36:42 oli pargitud

tsoonis xxxx sõiduk registreerimisnumbriga xxxxxx; sõnum sõiduki parkimiseks oli saadetud

mobiilinumbrilt xxxxxxx. Sama mobiilinumbri on kostja eelnevalt nimetanud TGS Baltic

Eesti sekretäri numbrina, mida kasutades parkimine alustati ja parkimise eest tasuti. Hageja

on nõustunud, et parkimise kellaaega, sisestatud sõiduki numbrimärki ning telefoninumbrit

arvestades saab eeldada, et mobiilsel parkimisel on eksitud sõiduki registreerimisnubri

sisestamisega ning xxxxxx asemel on kirjutatud xxxxxx. Kohus loeb eelnevaga tõendatuks, et

mobiilse parkimise alustamisel ja parkimise eest tasumisel on eksitud sõiduki

registreerimisnumbri kirjutamisega. Kohus nõustub kostjaga, et eksimusele vaatamata on

mobiilset parkimist alustatud ja parkimise eest tasutud. Kostja vastusest nähtub, et kostja on

kontrolörile, kes paigaldas trahvinõuet ka asjaolusid selgitanud. Seega puudub hagejal alus

leppetrahvi nõudmiseks parkimistasu maksmata jätmise tõttu.

9. Sissenõudmiskulu nõude puhul on tegemist kahju hüvitamise nõudega, mille nõudmise

eelduseks on VÕS § 115 lg 1 järgi kohustuse rikkumine. Kuna kostja ei olnud parkimise eest

maksmata jätnud, tuleb jätta rahuldamata ka hageja sissenõudmiskulu hüvitamise nõue.

10. Arvestades hagi rahuldamata jätmist, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda.

11. Kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ning asja materjalidest ei nähtu, et

kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Seega kohus määrab, et hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik