2-21-14730/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

01.detsember 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-14730

Tsiviilasi

Let’s Publish OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Mari Männiko

hagi Lets Print Management OÜ vastu tagasivõitmise

nõudes

Tsiviilasja hind

14 412 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Let’s Publish OÜ (pankrotis, registrikood

11517462)

pankrotihaldur

Mari

Männiko

(Advokaadibüroo

HEED

Entsik,

e-post:

mari.manniko@heedentsik.ee),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Tarmo Friedenthal

Kostja: Lets Print Management OÜ (registrikood:

11284532, asukoht Lõõtsa 8, 11415 Tallinn, e-post:

office@youroffice.ee), lepinguline esindaja Carmen Tars

(Legal Services OÜ, e-post: carmen.tars@youroffice.ee)

Kohtuistung

25.08.2022

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja pankrotihaldur Mari Männiko

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo

Friedenthal

Kostja lepinguline esindaja Carmen Tars

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Tunnistada kehtetuks Let`s Publish OÜ (pankrotis) poolt 27.06.2020 arvelduskontolt

EE032200221061204378 tehtud ülekandega, summas 14 412 eurot, rahalise kohustuse

täitmine OÜ-le Lets Print Management.

3. Välja mõista kostjalt Lets Print Management OÜ OÜ Let`s Publish (pankrotis) kasuks 14

412 eurot.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses kostja kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja esitas Harju Maakohtule hagi paludes tunnistada kehtetuks Let`s Publish OÜ

(pankrotis) poolt 27.06.2020 arvelduskontolt EE032200221061204378 tehtud ülekandega,

summas 14 412 eurot, rahalise kohustuse täitmine OÜ-le Lets Print Management poolt. Hageja

palub välja mõista Lets Print Management OÜ-lt OÜ Let`s Publish (pankrotis) kasuks 14 412

eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja need Lets Print Management OÜ-lt hageja

Let`s Publish OÜ (pankrotis) kasuks välja mõista. Välja mõistetavate kulude osas märkida

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Harju Maakohtu 13.05.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-21-7371 nimetati OÜ Let`s Publish

(pankrotis) ajutiseks halduriks Mari Männiko. 08.07.2021 määrusega kuulutati välja võlgniku

pankrot, pankrotihalduriks nimetati Mari Männiko, OÜ Lets Print Management on võlgniku

ainuosanik, 2 600 euro suuruse osaga. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku pangakontolt

AS-s Swedbank on 27.06.2020 tehtud ülekanne kostjale summas 14 412 eurot, selgitusega laenu

tagasimakse. Võlgniku raamatupidamises laenu tagasimakset kajastatud ei ole. Võlgnik oli

pooleks pikaaegses kohtuvaidluses (tsiviilasi 2-16-17281), milles Ringkonnakohus tegi otsuse

28.02.2020. Võlgnik esitas Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, kuid avaldust

menetlusse ei võetud. Ringkonnakohtu otsus jõustus 01.06.2020. Võlgnikul puudus arvestatav

müügitulu viimastel aastatel (2018 ja 2020 - 0 eurot, 2019- ca 35 000 eurot) ning ettevõte tegeleski

vaid kohtuvaidluse pidamisega. Kohtuvaidlust finantseeriti emaettevõte poolt saadud laenudega.

Ettevõtte ei olnud maksejõuline, kuna puudus müügitulu ja majandustegevus. Osanikuna oli

kostja teadlik võlgniku majanduslikust olukorrast ning maksevõimest. Emaettevõttele laenu

tagastamine ei olnud majanduslikult otstarbekas, seega kahjustati sellega võlausaldajate huve.

Halduril

olnuks

võimalik

võlgniku

pangakontol

olevatest

vahenditest

vastavalt

jaotusettepanekule rahuldada proportsionaalselt kõigi võlausaldajate nõudeid. Raha kandmisega

kostjale see võimalus kadus ja tehinguga on kahjustatud teiste võlgniku võlausaldajate huve.

3. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab tagasivõitmisel kohus pankrotiseaduse §-des 110–114

sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti

väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Riigikohus on 13.11.19 lahendis nr 2-16-

18957 öelnud, et võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks on oluline, kas tasu

väljamaksmine oli vajalik võlgniku majandustegevuse jätkamiseks. Võlausaldajate huvide

kahjustamise tuvastamiseks oluline hinnata seda, kas kostjale maksete tegemine oli nende

tegemise ajal majanduslikult otstarbekas ja seega võlausaldajate huvides või mitte. Haldur on

seisukohal, et rahalise kohustise täitmine kostjale ei saanud olla majanduslik otstarbekas ega

vajalik võlgniku majandustegevuse jätkamiseks, kuna sisuline majandustegevus oli äriühingul

lõppenud. Maksega kahjustati võlgniku võlausaldajate huve, kelle nõuded võlgniku

pankrotimenetluses tunnustatakse ning kelle nõuete rahuldamine maksest tulenevalt

pankrotiseaduses sätestatud korras võimatuks muudeti.

4. OÜ Lets Print Management oli teadlik OÜ Let`s Publish (pankrotis) majanduslikust olukorrast,

kuna on andnud laenu ettevõttele õigusabikulude tarvis ning samuti aastaaruandeid kinnitades

näinud, et ettevõttel puudus arvestatav müügitulu. Kostja on võlgniku lähikondne PankrS § 117

lg 2 p 2 mõttes. PankrS § 110 lg-st 3 tulenevalt eeldatakse kostja teadmist võlausaldajate huvide

kahjustamisest. Rahaline kohustus täideti 27.06.2020. Pankrotihaldur nimetati 13.05.2021 ja

kohustus täideti vähem kui aasta enne ajutise halduri nimetamist. 27.06.2020 sooritusega eelistas

võlgnik üht (lähikondsest) võlausaldajat teistele, sest tasus olemasoleva rahaga üksnes ühe

(lähikondsest) võlausaldaja nõudeid muutes sellega võimatuks teiste võlausaldajate nõuete

proportsionaalse rahuldamise pankrotimenetluses.

5. Kokkuleppe järgi on Let`s Publish OÜ (pankrotis) võlgnevus laenuna seisuga 07.01.2009 ELF

+ b.v. põhisummas 16 875 eurot. Madalmaade äriregister Handelsregister kuulub vastavalt

valitsuse poolt äriregistri seadusega antud volitustele Madalmaade kaubanduskojale Kamer van

Koophandel. Registris on ülevaade kogu asjakohasest (juriidilisest) teabest kõikide

majanduslikult oluliste äriühingute ja juriidiliste isikute kohta Madalmaades. Äriregistri andmete

õigsust eeldatakse. Hollandi Kaubanduskoja Kamer von Koophandel väljatrüki alusel on Elf+

B.V. aadressiks on märgitud Kerkenbos 1224 A, 6546BE Nijmegen. Kostja poolt esitatud

kolmepoolses kokkuleppes on Elf+ B.V aadress sama. Elf+ B.V. asukoha number (registrikood)

on äriregistri andmete alusel 000023005254, mis on märgitud ka kostja kolmepoolses lepingus,

kui ELF+ b.v. kaubanduskoja koodina 23005254. Seega on väljaspool kahtlust, et lisatud Hollandi

kaubanduskoja väljavõttes kajastatud ja kostja poolt esitatud 01.07.2019 kolmepoolse kokkuleppe

üks osapool Elf+B.V on sama ettevõte. Hollandi Kaubanduskoja info alusel on ELF + b.v.

asutatud 01.07.2011. Ettevõtluse alustamise kuupäev 01.07.2011 ja registrikande kuupäev on

11.07.2011. Ettevõtte mõlema juhatuse liikmete volituste algamise kuupäevaks on 01.07.2011.

Seega ei saanud olla Let`s Publish OÜ-l (pankrotis) 07.01.2009 kohustust ELF + b.v. ees ning

ELF+ b.v. ei saanud olla 07.01.2009 tekkinud kohustuse pooleks, sest väidetava kohustuse

tekkimise ajal ei olnud Elf+ B.V olemas.

6. ELF + b.v. väidetavat saadud laenu Let`s Publish OÜ (pankrotis) majandusaastaaruandes

kajastatud ei ole. Väidetavat laenu ei ole kajastatud 2010 majandusaastaaruandes. Let`s Publish

OÜ 2019 majandusaastaaruande järgi oli osaühingul lühiajalisi laenukohustisi kokku 39 603 eurot

ja pikaajalisi laenukohustusi kokku summas 31 175 eurot. Laenukohustised on välja toodud

bilansi lisades 5 ja 10, millede kohaselt olid laenukohustused ainult osaühingu emaettevõtte ehk

kostja Lets Print Management OÜ ees. Äriregistrile esitatud aruannete kohaselt ei olnud üks aasta

enne väidetava laenu tagasimakset kajastatud raamatupidamises võlgnevust ELF + b.v. ees.

Kostja on väitnud, et ELF + b.v. ei ole Let`s Publish OÜ (pankrotis) lähikondne. ELF + b.v.

juhatuse liikmeks oli X (sünd. xx.xx.xxxx). X oli aastatel mil väidetav kohustus tekkis, tegemist

lähikondsega. Laenu andmise ajal oli Let`s Publish OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks X ning

samuti oli sama isik ELF + b.v. juhatuse liige perioodil 01.07.2011-14.05.2013. Kolmepoolse

lepingu allakirjutanud Yi kohta Hollandi äriregistris infot ei ole. Madalmaade õiguse kohaselt on

registrisse

kantud

teave

kehtiv

ja

kolmandate

isikute

suhtes

õiguslikult

siduv.

Registreerimiskohustus ja kohustus registreerida kõik muudatused lasub äriühingul ühe nädala

jooksul pärast nende tegemist. Kostja ei ole tõendanud Yi esindusõigust ELF + b.v-s. ELF+ b.v.

juhatuse liikme volitused on lõppenud 14.05.2013 ning infot uue juhatuse liikme kohta ei ole.

Lepingu pooleks olevat äriühingut ei olnud väidetava kohustuse tekkimise ajal olemaski.

ELF+b.v. registreerimisel, 2011, oli väidetava võlausaldaja esindaja hageja juhatuse liige ehk

hageja lähikondne. Kostja ei ole selgitanud, millistel asjaoludel kandis hageja väidetava

laenukohustuse ELF + b.v.-le ega tõendanud, et ta on nimetatud kohustuse ELF + b.v ees täitnud.

Eluliselt ebausutav on maksesaaja konto kasutamine laenu tagastamiseks. Neid asjaolusid arvesse

võttes palub hageja mitte arvestada tõendina kostja poolt 20.12.2021 esitatud 01.07.2019 sõlmitud

kolmepoolset lepingut, kuivõrd tegemist on ebausaldusväärse tõendiga.

Kostja vastuväited.

7.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja hinnangul on hagi alusetu. Hagi aluseks on

võlgniku pangakontolt 27.06.2020 tehtud ülekanne kostja kui võlgniku lähikondse pangakontole

summas 14 412 eurot. Kostja on selgitanud hagejale, et 27.06.2020 tehtud ülekanne ei olnud mitte

kohustuse täitmine kostjale, vaid kohustuse täitmine kolmandale isikule, Hollandis registreeritud

äriühingule ELF + b.v., registrikood 23005254. Nimetatud äriühing ei ole võlgniku lähikondne.

Kostja tõendab seda 01.07.2019 sõlmitud kolmepoolse kokkuleppega võlgniku, ELF + b.v. ning

kostja vahel. Nimetatud kokkuleppega fikseerisid võlgnik ja ELF + b.v. võlgniku võlgnevuse ELF

+ b.v. ees laenuna põhisummas 16 875 eurot ning leppisid kokku, et võlgnik tasub võlgnevuse

kandes võlgnevuse põhiosa üle kostja arveldusarvele hiljemalt 30.06.2020. Kostja andis

nimetatud kokkuleppes nõusoleku enda arveldusarve kasutamiseks selleks, et võlgnik saaks

tasuda oma laenuvõlgnevuse ELF + b.v. ees. Eeltooduga on tõendatud, et 27.06.2020 võlgniku

poolt teostatud ülekanne summas 14 412 eurot ei olnud teostatud mitte kohustuste täitmiseks

kostja ees, vaid võlgnikuga mitteseotud isiku ELF + b.v. ees. Hageja on ka ise hagiavalduse

punktis 5 viidanud, et võlgniku raamatupidamises eeltoodud laenu tagasimakset kajastatud ei ole.

Tegemist ei olnud laenu tagasimaksega kostjale. Kostja tõenditena kostja võlgniku

pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse ning kohtumääruse võlausaldajate nimekirja

kinnitamise kohta. Kostja on oma laenunõude võlgniku panrotimenetluses esitanud täies ulatuses,

mida on pankrotimenetluses tunnustatud täies ulatuses. Maha ei ole arvatud 14 412 eurot, mida

hageja väidab olevat tasutud laenukohustuse täitmiseks kostja ees. Seevastu ei nähtu

pankrotimenetluse dokumentidest ELF + b.v. nõuet, mis kajastus võlgniku raamatupidamises

kuni 27.06.2020 kande tegemiseni.

8. Kostja esitas 19.10.2021 taotluse menetluskulude tagatise andmiseks. Kohus jättis kostja

taotluse 30.11.2021 määrusega rahuldamata.

Kohtu põhjendused

9. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

10. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

11. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.

12. Pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 järgi tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse

§-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud

enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 p 2

kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri

nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve.

Võlausaldajate huvide kahjustamise väite kontrollimisel tuleb mh tuvastada, kas ja millised

võlausaldajad olid võlgnikul vaidlusaluse tehingu tegemise ajal, kuidas tehing mõjutas

võlausaldajaid ja miks saab võlausaldajate huve lugeda kahjustatuks (vrd nt Riigikohtu 13.

novembri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18957, p 12.1).

13. TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud

sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise,

samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja

aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja

sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta

intressi.

14. Esmaseks hagi rahuldamise eelduseks on võlausaldajate huvide kahjustamine. Hageja leiab,

et tehing, mille tagasivõitmist haldur taotleb, kahjustas oluliselt võlgniku võlausaldajaid. Sest

eelistatu üht võlausaldajat teistele. Kostja on seisukohal, et kohustus täideti hoopiski kolmandale

isikule mitte kostjale. Kohustus täideti Hollandis registreeritud äriühingule ELF + b.v.,

registrikood 23005254, kes ei ole võlgniku lähikondne. Kostja on selle asjaolu kinnitamiseks

esitanud 01.07.2019 sõlmitud kolmepoolse kokkuleppe võlgniku, ELF + b.v. (võlausaldaja) ning

kostja (makse saaja) vahel (tlk 38-39) . Väidetavalt fikseerisid võlgnik ja ELF + b.v. võlgniku

võlgnevuse ELF + b.v. ees laenuna põhisummas 16 875 eurot ning leppisid kokku, et võlgnik

tasub võlgnevuse viisil, et kannab summa kostja arveldusarvele hiljemalt 30.06.2020. Hageja

leiab, et kokkulepet tuleb tõendina mitte arvestada, kuivõrd see on sõlmitud 01.07.2019,

kusjuures üks osapool ELF + b.v., on asutatud alles 01.07.2011. Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et kuivõrd Hollandi kaubanduskoja registri andmetel on ettevõtte asutatud

01.07.2011, ei olnud nimetatud ettevõttel võimalik osaleda paar aastat varasema kokkuleppe

sõlmimisel. Kostja ei ole seda väidet kummutanud. Kostja väide on, et see nõue omandati ELF +

b.v. õiguseellase käest, kes kustutati pankroti tõttu 12.08.2012 registrist. Kostja on selle vastuväite

alles 28.03.2022, pärast hageja seisukohta esitanud. Kohtu hinnangul ei kinnita kohustuse

ülevõtmist ainuüksi ELF + b.v., kinnituskiri, sest puuduvad sellekohased nõude

ülevõtmisdokumendid ja raamatupidamises väljendatud kirjed.

15. Elf+ B.V. asukoha number (registrikood) on äriregistri andmete alusel 000023005254, mis on

märgitud kostja kolmepoolses lepingus, kui ELF+ b.v. kaubanduskoja koodina 23005254.

Kinnistuskirjas on kostja viidanud ettevõttele Elf B.V. kaubanduskoja registrikoodiga 27153972,

mis kustutati registrist 12.08.2011. Isegi kui Yil oli õigus sõlmida 01.07.2019 leping Elf B.V.

registrikoodiga 27153972 nimel, siis kolmepoolne kokkulepe kajastab, et see sõlmiti hoopiski

ELF+ b.v., kaubanduskoja kood 2300525, nimel. Tõendamata laenusuhte kasuks räägib ka

asjaolu, et kostja ei ole tõendanud kohustuse tekkimise alust muude dokumentidega ning seda ei

kajasta võlgniku raamatupidamise dokumendid. Asjaolu, et võlgniku 2010 aastaaruande bilansi

real on (võlad ja ettemaksed) on võlgnevus Eesti kroonides 263 036 ei seosta seda võimaliku

kohustuse ümbervormistamisega laenuks. Ettevõttel on kohustus tagada raamatupidamises õiged

ja kohased andmed. Hageja on põhjendatult esile toonud, et kui võlgnik tasus väidetava kohustuse

ELF+ b.v.-le, oleks pidanud see kajastuma real ``võlad tarnijatele´` ja vähenema 14 412 euro

võrra. Kohus ei arvesta kostja esitatud kokkulepet ja jätab selle tõendi TsMS 238 lg 5 alusel

välja. TsMS § 238 lg 5 kohaselt kui kohus on juba tõendi vastu võtnud, võib ta jätta selle

arvestamata, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Vaidluse all ei ole, et ülekanne tehti kostjale

(kohtuistungi 05.04.2022 protokoll 00.11.03), seega saab kohus hinna vaidlusalust sooritust

kostjale.

16. Tulenevalt PankrS § 110 lg 1 p 2 tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis on tehtud ühe aasta

jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga

kahjustatakse võlausaldajate huve. PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks

rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise

halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli

sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Võlgniku lähikondse

puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.

Vaidlustamata asjaolud, millest maakohus saab asja lahendamisel lähtuda:

• 09.07.2021 kohtumäärusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku OÜ Let`s Publish

OÜ pankroti;

• pankrotihalduriks nimetati Mari Männiko;

• ajutine haldur määrati 13.05.2021;

• võlgniku kontolt on 27.06.2020 tehtud ülekanne selgitusega ``laenu tagasimakse ``14 412

eurot;

• ülekanne on tehtud võlgniku emaettevõttele Lets Print Management OÜ.

17. Asjas on tõendanud, et vaidlusalune ülekanne tehti aasta jooksul enne ajutise halduri

nimetamist. Ülekanne tehti 27.06.2020, sealjuures võlgnikule nimetati ajutine haldur Harju

Maakohtu 13.05.2021 määrusega, seega on ülekanne tehtud aasta jooksul enne ajutise halduri

nimetamist (PankrS § 113 lg 1 p 3). Hagis kirjeldatu kohaselt 27.06.2020 sooritusega eelistas

võlgnik üht (lähikondsest) võlausaldajat teistele, sest tasus olemasoleva rahaga üksnes ühe

(lähikondsest) võlausaldaja nõudeid muutes sellega võimatuks teiste võlausaldajate nõuete

proportsionaalse rahuldamise pankrotimenetluses. Äriregistri üld- ja isikuandmete kohaselt on

võlgniku osanik kostja.

18. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Hageja

selgitas, et võlgnik on olnud raskustes oma kohustuste täitmisega ja võlausaldajate nõuete

rahuldamisega juba 2018. aastast. Puudus arvestatav müügitulu ja ettevõte tegeles vaid

kohtuvaidluse pidamisega. Võlausaldajate huvide kahjustamisega on tegemist, kui võlausaldajate

nõuded oleks tehingu tegemata jätmisel tõenäoliselt rahuldatud suuremas ulatuses. Selleks, et

tuvastada, kas tehing on võlausaldajate huve kahjustanud, tuleb võrrelda tehingu tegemisele

eelnenud ning tehingu tegemisele järgnenud olukorda. Kui kahe olukorra võrdlemisel saab teha

järelduse, et tehingu tegemise järgselt saavad võlausaldajate nõuded rahuldatud väiksemas

määras, kui oleks see olnud võimalik enne tehingut, siis tuleb võlausaldajate huvide kahjustamist

jaatada. Käesoleval juhul on hageja tõendanud võlausaldajate huvide kahjustamist, mis on tehingu

kehtetuks tunnistamise esmane eeldus. Kostja väitel ei ole võlausaldajate huvid kahjustatud ega

eelistatud üht võlausaldajat teistele, kuivõrd võlgnevus ElF B. V. ees oli suurem, kui ThorGate

võlgnevus ca 3000 eurot, mis kohtuotsusega välja mõisteti (25.08.2022 kohtuistungi protokoll

00:22.09). Harju Maakohtu 08.11.2021 määrusest tsiviilasjas 2-21-7371 nähtub, et võlgniku

pankrotimenetluses on tunnustatud teise järgu rahuldamisjärgu nõudeid järgmiselt: Tallinna

kohtutäitur Kristiina Feinman 850 eurot, OÜ ThorGate Management 9453.65 eurot, Legal

Services OÜ 10 632.66 eurot, Financial Services OÜ 1278.09 eurot ja Lets Print Management OÜ

82 696.15 eurot. Seega on ilmselge, et ülekandega tegemisega eelistati põhjendamatult üht

võlausaldajat teistele selle ülekantud summa võrra. Kohus leiab, et asja sisulise arutamise käigus

on tõendamist leidnud ka PankrS § 113 lg 1 punktis 3 sätestatud eeldused, rahalise kohustuse

täitmisega kahjustati võlausaldajate huve, kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri

nimetamist ning kohustus täideti võlgniku lähikondsele.

Menetluskulud

19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik