2-22-111340/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-111340 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi S. L. vastu võlanõudes Tsiviilasja hind 296,38 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479), asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: A. K. (Julianus Õigusbüroo OÜ); e-post jurist@julianus.ee Kostja: S. L. (isikukood XXX), elukoht XXX

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista S. L.lt OÜ Aktiva Finants kasuks võla tasumise kokkuleppe alusel tasumata summa 213,5 eurot, 18.07.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 36,98 eurot ja alates 19.07.2022 viivis põhinõude jäägilt (193,5 eurolt) 0,065% päevas kuni põhinõude täitmiseni. 3. Jätta menetluskulud S. L. kanda. 4. Välja mõista S. L.lt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud kokku 220 eurot, s.o riigilõiv 100 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 120 eurot. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga 713309195. 5. Välja mõista S. L.lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. 6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 27.09.2021 sõlmitud võlatunnistus ja maksekokkulepe, millest tulenevaid kohustusi kostja ei täitnud.

Kohus proovis kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise kohtumääruse, milles kostjalt nõuti kirjalikku vastust, toimetada kätte e-posti aadressil XXX ja XXX, kuid kostja kättesaamist ei kinnitanud. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluse kohus püüdnud menetlusdokumente kätte toimetada aadressil XXX, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Ei kostja emal ega Politseija Piirivalveametil täiendavat teavet kostja elukoha kohta pole. Eeltoodud põhjendustel toimetati hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.11.2022. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (23.11.2022) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu 140 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Maksekäsu kiirmenetluses esindamise eest taotleb hageja mõista välja 20 eurot ning hagimenetluses esindamise eest 120 eurot. Hagimenetluses on hagiavalduse koostamisele kulunud 1 h. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 100 eurot.

Maakohus leiab, et taotletavat lepingulise esindaja kulu (120 eurot ilma käibemaksuta, mis vastab ühele töötunnile) tuleb mõnevõrra vähendada hageja lepingulise esindaja tunnihinna osas. Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind mõnevõrra madalam, 100 eurot. Esindusele kulunud aeg (1 h) on kohtu hinnangul hagiavalduse koostamiseks mõistlik ja põhjendatud, mistõttu mõistab kohus hagimenetluses hageja esindaja menetluskuluna kostjalt hageja kasuks välja 100 eurot (ilma käibemaksuta).

TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et sellest põhimõttest tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulude kindlaksmääramisel lähtuda ka edasises hagimenetluses. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 100 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 220 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga 713309195.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer Kohtunik