1-10-3129/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-10-3129 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsembril 2010 Kuninga t. kohtumaja a Pärnu Kriminaalasja number 1-10-3129 Kohtukoosseis Kohtunik Teet Olvik Rahvakohtunikud Agava Kaldma ja Jüri Kukk Sekret

är Anneli Kaljula Prokurör Küllike Kask Kaitsja Paul Järve Kriminaalasi

L.N-i

süüdistus KarS § 118 p 1, § 120, § 121 järgi üldmenetluses Süüdistatav

L.N , isikukood XXX, varem XXXXXXXXX, kohtulikult kriminaalkorras karistatud 1.03.06.1981 a. Kohtla – Järve

Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 107 lg 2 p 2, § 195 lg 2 alusel 3 aastase vabadusekaotusega. 2.18.02.1986 a. Kohtla – Järve Linnakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 2 alusel 2 aasta 6 kuulise vabadusekaotusega.

3.20.02.1995 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2,3 alusel 3 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega. 4.20.04.2000 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2, § 139 lg 2 p 1,3 alusel 3 aastase vabadusekaotusega tingimisi 3 aastase katseaja kohaldamisega.

5.04.11.2002 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 alusel

rahalise karistusega summas 150 päevamäära, s.o. 7500 krooni.

Väärteokorras karistamata. Tõkend elukohast lahkumise keeld

kohaldatud alates 15.06.2009 13.06.-15.06.2009 a. viibis a. kahtlustatavana vahi all eelvangistuses. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 309, § 310, § 311 314, § 315 306- - , kohus

1-10-3129 2 otsustas: Õigeks mõista L.N süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi. Süüdi tunnistada L.N 120 (4 k) nelja kuulise vangistusega, KarS § järgi ning karistada teda

KarS § 121 järgi (1 a) ühe aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel kohaldada L.N-ile liitkaristust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista karistuseks (1 a 2 k) üks aasta ja kaks kuud vangistust, milline aga jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata, kui L.N (2 a) kahe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 68 lg 1 alusel arvata L.N 13.06.-15.06.2009 a. eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (1 a 1 k 27 p) üks aasta üks kuu ja 27 päeva vangistust.

Panna L.N-ile KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustuseks mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ja narkootikume.

Allutada L.N

katseajaks käitumiskontrollile ning panna ta Tallinna Vangla

Kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Katseaja algust arvata alates 13.12.2010 a., s.o. kohtuotsuse kuulutamisest.

Välja mõista L.N-ilt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 1050 lg 1 alusel tsiviilhagi summas (66110.65) . R. (eluk. X) kasuks. kuuskümmend kuus tuhat ükssada kümme krooni 65 senti S Asitõendid – CD ROM plaadid, millised asuvad pakendites nr. 1 ja 2, jätta kriminaalasja juurde.

Välja mõista L.N-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel – KrMS § 175 lg 1 riigi tuludesse menetluskulud

p 5 alusel tema kohtueelses menetluses osalenud kriminaaltoimiku kaitsjale Ants Nõmmikule materjalidest koopiate tegemise kulud summas (161.80) krooni 80 senti ning sada kuuskümmend üks KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel kohtu poolt hüvitatud kohtumenetluse menetluskulud - kannatanu S. R. sõidukulud summas (5196) viis tuhat ükssada üheksakümmend kuus krooni ja tunnistaja R. M. sõidukulud summas ( neli tuhat kakssada kakskümmend 4220.75) krooni 75 senti. Jätta kannatanu E suhtes läbiviidud kohtu . P. arstliku ekspertiisi tasu summas (2875) kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis krooni KrMS § 181 seoses õigeksmõistva lg 1 alusel kohtuotsusega riigi kanda. V L.N-ilt ega älja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel seoses teise astme kuriteo toimepanemis

sundraha (6525) kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni riigi tuludesse. Sundraha ja

menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017, alates

01.01.2011 a. aga arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB p usarvele nr. angas või arveld

221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus L.N, 1-10-3129,

ed „ menetluskulud või sundraha“.

Kui menetluskulud

ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras. Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

1-10-3129 3 alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Asjaolud

Süüdistatavale L.N-ile oli esitatud süüdistus alljärgnevas – selles, et tema, olles

alkoholijoobe seisundis, 06.09.2008 a. kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal,

ajavahemikul kella 00.05 kuni 00.54, X, X X majas nr. X, peksis E. P. kohtueelse menetlusega ,

täpselt tuvastamata viisil ning arvul korral pea piirkonda, mille tulemusena tekitas E. P.

tervisekahjustused – peapõrutuse koos peaaju keskstruktuuride nihkega, vasakpoolse lokaalse

kõrvakelmealuse ja ajusirbi piirkonnas, põrutushaava verevalumiga kiiru-kuklapiirkonnas

verevalumiga paremal pool kiiru piirkonnas, verevalumi vasaku silma piirkonnas ning pehmete kudede turse näo piirkonnas, millised tervisekahjustused kogumis on eluohtlikud. Süüdistus L.N-ile on esitatud KarS § 118 p 1 järgi tervisekahjustuse tekitamises, kui sellega on põhjustatud oht elule.

Veel on L.N-ile esitatud süüdistus selles, et tema, ajavahemikul 28.10.2008 a. kuni

30.10.2008 a. ähvardas korduvalt mobiiltelefoni kaudu omavaheliste kõnede käigus V. S. lubades teda ära tappa ja tema asuva garaaži ning asuva maja põlema panna, millise teg X X X X X evusega põhjustas V reaalset hirmu oma elu, tervise ja vara suhtes ning millise ähvarduse täideviimist oli . S. V. S. alust karta.

Süüdistus on Ivar L.N-ile esitatud KarS § 120 järgi tapmisega ja olulises ulatuses vara rikkumise ja hävitamise ähvardamises, kui on alust karta ähvarduse täideviimist.

Lisaks sellele on L.N-ile esitatud süüdistus selles, et tema, olles alkoholijoobe seisundis, 28.10.2008 a. kella 10.45 ajal X, X X, L.N-ile kuuluva töökoja ees tõukas ühel korral kahe kä rindkere piirkonda ning hetk hiljem lõi J selja tagant lahtise labakäega ühel korral kõri ega J. S. . S.

ja lõua piirkonda, millise löögi tulemusena kaotas J vasaku külje peale . S. tasakaalu ning kukkus pikali maha, millise käitumisega põhjustas J. S. tervisekahjustuse lahtise haava näol lõua piirkonnas ning füüsilist valu.

-Samuti tema, olles alkoholijoobe seisundis, 13.06.2009 a., kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, ajavahemikul kell 20.26 kuni 20.51, X, X, X X asuva „ “ baari ees, lõi paremas käes oleva noaga ühel korral S lõi oma vasaku käega L.N-i käe . R. rindkere suunas, kuid S. R.

koos noaga eemale, misjärel lõi L.N S. R. rusikaga vasaku käe küünarvarre piirkonda. Seejärel lõi L.N paremas käes oleva noaga veel ühel korral S. R. keha piirkonna suunas, kuid S. R. lõi oma vasaku käega L.N-i käe koos noaga eemale, millise löögi tõrjumise käigus tabas

L.N noa teraga S. R. . R. vasakut küünarvart, millega tekitas S vasaku käe küünarvarre

piirkonnas lõikehaava. Seejärel lõi L.N jalaga ühel korral S vasaku küünarvarre . R. piirkonda, millise tegevusega põhjustas S vasaku käe kodarluu ala (distaalse) otsa murru ja millise . R. löögi tagajärjel kaotas S tasakaalu ning kukkus parema külje npeale pikali maha. Seejärel lõi L.N . R. nii jala kui ka paremas käes oleva noaga kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arvul korral, kuid vähemalt kahel korral S suunas, kuid ei tabanud löökide eest kõrvale põigelnud S . R. . R.. Löömisega põhjustas L.N S. R. tervisekahjustuse -(distaalse) otsa – vasaku käe kodarluu ala murru, vasaku käe küünarvarre piirkonna lõikehaava ja füüsilist valu. Süüdistus L.N-ile on esitatud KarS § 121 järgi löömisega teise inimese tervise kahjustamises. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Kriminaalasja kohtulikul uurimisel L.N end kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütluste kohaselt ei ole tema E. P. peksnud ega talle kehavigastusi tekitanud.

1-10-3129 4 V. S. ähvardamises L.N end samuti süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütlustel süüdati 2008 a. oktoobris temale kuulunud laut . S. , mille süütamises kahtlustas ta V . Süüdistatava ütluste kohaselt olevat V. S. stuse, kuid ei talle süütamist tunnistanud ja pidi selle kohta tegema ka kirjaliku ülestunni teinud seda. L.N tunnistas, et helistas V. S.

ja küsis temalt, mis tunne tal oleks, kui tal endal

midagi põlema läheks, kuid reaalselt kannatanu vara süütamise ta teda ähvardanud ei ja tapmisega ole.

-

. S. L.N tunnistas, et tõukas sõnavahetuse käigus J , kuid ei ole teda löönud. Süüdistatava ütlustel tekkis neil J sõnavahetuse käigus rüselus, mille käigus tema, vabanemaks J . S. . S. haardest, vehkis käega ja võis siis löönud ei ole.

Jaan Sander tabada, kuid tahtlikult ta J. S.

-S. R. noaga löömises ning talle kehavigastuste tekitamises L.N end samuti süüdi ei tunnistanud seletades, et antud olukorras kaitses ta ennast ja enda vara. S. R. sai kehavigastused siis, kui ta süüdistatavat ründas ning viimane end ründe eest kaitses. -Kannatanu E. P. seletas kohtus, et teda on septembris 2009 a. pekstud, kuid ta ei mäleta ja ei tea, kes

peksis. Kannatanu ütlustel tarvitas ta 05.09.2009 a. õhtul alkoholi L läks sealt koju. . L. juures

ja Järgnevaid sündmusi ta enam ei mäleta ning mäletab üksnes seda, et ärkas järgmisel päeval haiglas. Peksmise tagajärjel oli kannatanule tekitatud kehavigastusi, mille tõttu viibis ta 4 5 päeva haiglaravil. -

-V. S. lauda . S., lubas ütluste kohaselt süüdistas L.N teda süütamises. L.N helistas V

kannatanu maha lüüa ning panna põlema kannatanu garaaži ning tema isa maja tänaval. X X

Kannatanu ütlustel olevat L.N olnud helistamise ajal alkoholijoobes ning lubanud linnas

asuvasse elumajja läbi akna visata süütepudeli. Kuna V oli kü . S. la pealt kuulnud, et L.N peksis läbi E ja teadis et ta on ka teiste inimeste suhtes vägivallatsenud, siis ta kartis, et süüdistatav . P. võib enda ähvardused ka reaalselt täide viia.

-J. S. seletas, et 2008 a. oktoobris, pärast L.N-ile kuulun põlengut, nõudis L.N ud lauda temalt garaaži tühjendamist, millist J kasutas L.N-iga sõlmitud suulise kokkuleppe . S. alusel (garaaž kuulus L.N-ile). Läinud garaaži juurde, kohtas ta seal L.N, kes nõudis

garaaži tühjaks tegemist. Kui J. S. helistas oma pojale V. S., et viimane kutsuks politsei, tuli L.N

J. S. juurde ning tõukas teda käega rindu, seejärel kui kannatanu läks L.N-i poolt

kohalekutsutud tõstuki juurde, lõi L.N kannatanut selja tagant käega lõua piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Löögi tagajärjel sai J naha marrastused lõua piirkonnas. . S.

-S. R. kohtus antud ütluste kohaselt helistas L.N talle 2009 a. juunis, lubas „kannatanu maha lüüa“ ning kutsus ta läinud baari juurde, oli süüdistatav X baari juurde. Kui kannatanu oli koos R. M.

baari juures noaga, karjus kannatanu peale ning lubas ta ära tappa, kuna arvas, et kannatanu pani

põlema tema . Seejärel tungis L.N noaga vehkides ja jalaga lüües lauda ning rusika kannatanule kallale. Kallaletungi käigus lõi süüdistatav kannatanut jala ning käega, mille tagajärjel

kannatanu kukkus. Kannatanu ütlustel sai ta jalaga löögist hoobi vasaku külje pihta. Kaitstes end

süüdistatava noaga ründe eest, pani kannatanu käe ette, mille tagajärjel sai ta käele lõikehaava.

Kukkumise tagajärjel sai kannatanu aga käeluumurru, mille tõttu oli ta ajavahemikus 15.06.-

24.07.2009 a. töövõimetu. Kompenseerimaks vigastuse tõttu Taani Kuningriigis töötades saamata jäänud töötasu, esitas kannatanu tsiviilhagi 66110.65 krooni nõudes.

Prokurör leidis, et L.N-i süü on leidnud tõendamist kõigis talle süüks pandud kuritegudes.

Prokurör taotles L.N-i süüdi tunnistamist KarS § 118 p 1, § 120 ja § 121 järgi ning tema karistamist liitkaristusena 4 aastase vangistusega, millest tuleb maha arvata L.N-i poolt 13.- 15.06.2009 a. eelvangistuses viibitud aeg.

Kannatanu S. R. . R. suhtes on esindaja Priit Tartu leidis, et L.N-i süü KarS § 121 järgi S leidnud tõendamist ning L.N tuleb KarS § 121 järgi süüdi tunnistada. Karistuse kohaldamise jättis kannatanu esindaja kohtu otsustada, kuid taotles S. R. tsiviilhagi rahuldamist summas 66110.65

1-10-3129 5

krooni, kuna seoses kuriteoga tekitatud töövõimetusega jäi kannatanul S. R. saamata nimetatud ulatuses töötasu.

Kaitsja leidis, et kuna L.N-i süü ei ole ühegi talle süüks pandud kuriteo toimepanemises leidnud tõendamist kogu talle esitatud süüdistuses õigeks mõista , siis tuleb ta . Kohtu seisukoht Kohus leidis, et saliselt. L.N-i süü on leidnud tõendamist o Esmalt analüüsib kohus L.N-i süüdistust KarS § 118 p 1 järgi, s.o. selliste tervisekahjustuste tekitamises E. P., millega kaasnes oht tema elule.

Asja kohtuliku uurimise põhjal asus kohus seisukohale, et L.N-i süü nimetatud kuriteo toimepanemises ei ole tõendamist leidnud. Süüdistatav L.N ei ole end antud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud väites kohtus, et

tema ei ole E. P. peksnud ega talle kehavigastusi tekitanud. Süüdistatav kinnitas, et temal kui tööandjal tekkis probleem, kuna tema töötaja J on ära võtnud tema . K. kahtlustas, et kannatanu E. P.

keevitusmaski, samuti kahtlustati E.P. diiselkütuse varguses. L.N läks asja kohta selgituse saamiseks 05.09.2008 a. L. L. juurde, kus alkoholi tarvitanud seltskonnas viibis ka kannatanu E.P.. Kuna sinna kutsuti politsei, siis L.N lahkus, kuid läks mõne aja pärast E.P juurde koju n.ö. asja . uurima. Jõudnud kannatanu elukohta ja sisenenud tema tuppa, nägi süüdistatav, et verine kannatanu lamas teadvusetult toas diivani taga maas. Seejärel helistas süüdistatav kiirabisse ja teatas juhtunust.

Mõne aja pärast saabusid sündmuskohale kiirabi ja politsei ning kannatanu E.P. toimetati kiirabiga

haiglasse. Süüdistatav kinnitas, et viibis selle aja jooksul, kui kiirabi kohale tuli, kogu aeg

sündmuskohal, s.o. E.P korteris, kuid lahkus vahepeal ka välja vaatamaks kas kiirabi juba tuleb. .

Samuti aitas L.N kannatanut kiirabiautosse toimetada, millise tegevuse käigus kukkusid tal maha prillid. Hindamaks L.N-i süü tõendatust, tuleb kohtul hinnata, kas kriminaalasja kohtuliku uurimisega on või ei ole süüdistatava esitatud väited ümber lükatud.

Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et kannatanu E. P. poolt ei antud kriminaalasja kohtulikul uurimisel muud tõenduslikku teavet, kui seda, et kuriteosündmus, s.o. peksmine 06.09.2008 a. öösel tema suhtes aset leidis. Samas ei teadnud kannatanu kinnitada seda, kes teda peksis, miks peksti või kus peksmine üldse toimus. Samuti tunnistas kannatanu, et kuna ta tarvitas L. L. juures alkoholi, siis oli ta L.L. juurest lahkudes tugevas alkoholijoobes. Kannatanu kuulis küll hiljem haiglas olles M. P. ja P. P., et peksjaks oli L.N, kuid ta ei tea

eelnimetatud teabe õigsust kinnitada.

- stajad K. L. ja A. H., kes elavad E. P. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel andsid ütlusi tunni

naabermajas . P. majade vahe umbes 10 meetrit. . Tunnistajate ütluste kohaselt on nende ja E 06.09.2008 a. umbes kella 00.00 paiku nägid mõlemad tunnistajad I..L.N-i sisenemist E.P. majja. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et enne L.N-i sisenemist tuli talle ilmselt E. P. ukse peale vastu,

seejärel L.N sisenes ning majast kostis valjuhäälset L.N-i häält. Pärast seda käisid

löögitaolised mütsatused ning mõne aja pärast L.N lahkus, kuid tuli mõne aja pärast uuesti tagasi ja sisenes E.P. . P. maja juurde kiirabi ning politsei. majja. Varsti pärast seda saabusid E A. H. kinnitas ka seda, et ta käis vahepeal, kui L.N oli lahkunud, E.P. aknast sisse vaatamas ja nägi E.P põrandal pikali lamamas. .

Hinnates tunnistajate K.L. ja A.H. ütlusi, asus kohus järgmisele seisukohale. Tunnistajate ütluste

kohaselt olid neil 06.09.2008 a. õhtul külalised, kellega koos viibiti verandal ligikaudu alates kella 22.00- st. . majja sisenemas. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et nägid L.N kahel korral E.P

Mõlema tunnistaja ütlustest järeldub, et ajavahemik selle vahel, millal L.N kahel järjestikusel

korral E.P. . majja sisenemist ei ole eitanud ka elamus käis, oli suhteliselt väike. Kahel korral E.P

1-10-3129 6

süüdistatav L.N, kes kinnitas, et käis tõepoolest pärast seda väljas, kui märkas, et E.P. lamab

vigastatult maas, kuid tema ärakäimise eesmärgiks oli minna vastu enda poolt sündmuskohale

väljakutsutud kiirabile Seega, hindamaks L.N-i ütluste õigsust, tuleb hinnata, kas tema ütlused . on muude tuvastatud faktiliste asjaoludega ümber lükatud. Kohus peab esmalt vajalikuks märkida seda, et tunnistajad K.L ei näinud seda, mis toimus . ja A.H.

E.P. majas. Mõlemad on küll kinnitanud seda, et kuulsid majast L.N-i kõvahäälset häält ning mingeid tumedaid mütsatusi, kuid ei kuulnud seda, millest räägiti ning ei tea, millest olid tingitud nn.

mütsatused. Samuti on tunnistajad erinevalt hinnanud aega, mille jooksul L.N E.P. eluruumis

viibis. K.L. hinn . arvates aga 10-12 minutit, angul võis ta seal olla umbes pool tundi, A.H

e . K. arvates aga koguni kuni tund aega. Samas on elnimetatud tunnistajatel külas viibinud U

tunnistajate erinevad ajalised hinnangud kohtu arvates loomulikud, kuna tunnistajate K.L. ja A.H. juures viibisid külalised ning nendega koos aega veetes ei saagi üksikasjalikult ning ajaliselt jälgida

väljas kõrvalmajas toimuvat. Eeltoodust tulenevalt ei ole välistatud, et L.N käis majast ära ja

tõepoolest lühikeseks ajaks, samuti ei ole välistatud, et tema lühiajaline lahkumine oli tõepoolest tingitud väljakutsutud kiirabi ootamisest. Vastuolu on veel ka selles, kas L.N-ile enne majja sisenemist tuli keegi ukse peale vastu. K.L. väitis kohtus, et ta ei mäleta, kas E.P. tuli L.N-ile . kinnitas, välisukse peale vastu või mitte, A.H

et tuli. Samuti kinnitas A.H. . maja akna juurde ja vaatas , et läks pärast L.N-i lahkumist E.P sellest sisse ning nägi, et E.P aga liigutas ja kõik tundus korras olevat, siis ta . lamab maas. Kuna E.P. majja ei sisenenud. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et E. P. tuvastati 06.09.2008 a. kella 2.09 ajal raske alkoholijoove määras 3,43 promilli (I kd. t.l. 21), millest järeldub, et juhtunu ajal, umbes kaks tundi

varem oliselt veelgi suurem, mis paneb kahtluse alla selle, et taolises joobes oli tema joove tõenä olnud isik oli võimeline tulema L.N-ile uksele vastu ning temaga suhtlema. Nimetatud asjaolu

paneb kahtluse alla, kas A.H. . ikka nägi, et E.P L.N-ile välisuksele vastu tuli ja temaga koos sisenes. Samuti on nii L.N kui ka K.L. kinnitanud, et E.P. elamu välisuks ei olnud lukustatav ning seda võis väljast vabalt sisenemiseks avada. Sama kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (I

kd. t.l. 9). Seega ei olnud L.N sisenemiseks vajadust ei koputada ega oodata E.P. uksele vastu tulemist.

Kohus leidis, et kaheldavad on ka A.H. väited selle kohta, et ta läks vahepeal, pärast seda, kui L.N oli E.P. juurest lahkunud, kuid enne tema tagasitulekut E.P. maja aknast vaatamas, kas E.P. on ikka kõik korras. Tunnistaja ütluste kohaselt lamas E.P küll põrandal maas, kuid kuna ta seostas .

tema maas lamamist alkoholijoobega, siis ei pidanud ta vajalikuks majja siseneda ning olukorda kontrollida. Tunnistaja nimetatud ütlused on vastuolus süüdistatava L.N-i ütlusega, kes väitis, et E.P. lamas toas diivani taga nii, et ta ei paistnud sealt üldse välja. Süüdistatav märkas maas lamanud kannatanut

alles pärast seda, kui kuulis korinat. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd. t.l. 9-13) ning ka tunnistaja V. K., kes saabus politseitöötajana väljakutse peale sündmuskohale kohtus antud ütlusest nähtub, et ruum, kus kannatanu E.P. vigastatult leiti oli segamini, esemed segi ning laiali paisatud. Samuti oli seinal, voodis tekil, põrandal olnud sõlme seotud linasel riidel ja kapil verd või veretaolist määrdumist. Kohtu hinnangul jääb eeltoodust tulenevalt arusaamatuks, kuidas A.H , kui ta tõepoolest . aknast sisse vaatas, eeltoodud asjaolusid ei märganud ja ise abi ei kutsunud. Sellest tulenevalt peab kohus tõenäoliseks, et A.H ei käinud E.Põldsaare maja aknast sisse vaatamas ja tegelikult ei näinud . juhtunut.

Lisaks eeltoodule on kohtu hinnangul kaheldav kas ja mida oma külalistega koos viibinud K.L. ja

A.H. ning nende . kuulsid. K.L. ja A.H. külaline U.K kõrvalmajast väidetel kuulsid nad kisa ja

räuskamist, U.K aga seda, kuidas L.N olevat öelnud „nüüd läheb asi politseisse“. Samas ei . kinnitanud U.K. aja U.K. hinnangul , et majast oleks mingeid nn. mütsatusi kuulda olnud. Kuna tunnist

1-10-3129 7 on E.P. maja ja selle maja vahemaa, kus elavad K.L. ja A.H. umbes 20 meetrit, siis on kaheldav, et hääled läbi suletud akna niivõrd selgelt kõrvalmajja ära kostusid. Kõiki eeltoodud asjaolusid hinnates ja tõendeid kõrvutades, asus kohus seisukohale, antud juhul ei ole

kahtlused ja süüdistatava vastuväited kohtuliku uurimisega leidnud kõrvaldamist ning neid tuleb tõlgendada KrMS § üüdistatava kasuks. 7 lg 3 kohaselt s

-Kriminaalasja kohtueelses menetluses on kannatanu E. P. suhtes läbi viidud kohtuarstlik ekspertiis (I

kd. t.l. 20-23). Eksperdi arvamuse kohaselt esinesid E. P. tervisekahjustustena peaajupõrutus koos

peaaju keskstruktuuride nihkega, vasakpoolse lokaalse kõvakelmealuse verevalumiga kiirukuklapiirkonnas ja ajusirbi piirkonnas, põrutushaav verevalumiga paremal pool kiiru piirkonnas,

verevalum vasaku silma piirkonnas ning pehmete kudede turse näopiirkonnas, millised on

eluohtlikud. Eksperdi hinnangul ei olnud kannatanu pärast taoliste vigastuste saamist võimeline iseseisvalt liikuma, samuti oli temal veres kella 2.09 ajal 3,43 promilli alkoholi, milline vastab raskele alkoholijoobele. Eelnimetatud tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel löökidest kõvade tömpide esemetega ja hooga paiskumisest või kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe pindu või esemeid. Eksperdi arvamusest järeldub, et kannatanu E. P. esinesid eluohtlikud kehavigastused ning need olid saadud tema suhtes toimepandud vägivalla tagajärjel. Samas ei tõenda aga eksperdiarvamus seda, et nimetatud vägivalla toimepanijaks oli süüdistatav L.N. -Asitõendi, häirekeskuse hädaabitelefonile 112 tehtud kõnede helisalvestise vaatlusprotokollist (I kd. t.l. 5-8) nähtub, et 06.09.2008 a. kella 00.54, 1.02 ja 1.09 ajal on võetud hädaabinumbrile kolm kõnet. Nimetatud telefonikõnedes on meesterahva hääl andnud häirekeskusele teada vigastatud isikust, E. P.

ning kirjeldatud nii tema seisundit kui sündmuskohal valitsevaid olusid. Häirekeskusele võetud

kõnede sisu viitab sellele, et kannatanu seisund oli temale tekitatud vigastuste tõttu tõsine ning

eluohtlik. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et meesterahvaks, kes helistas oli L.N.

Samas ei tõenda tema poolt kiirabi väljakutsumine aga seda, et ta ise oleks kannatanule kehavigastused tekitanud. -Tunnistaja A. S. X L. L. juures, kinnitas kohtuistungil seda, et 2008 a. septembri algul viibis ta õhtul kus viibis ka E. P.. Mingil ajal tuli sinna ka L.N, kuid teda sisse ei lastud ning talle kutsuti politsei. Järgmisel päeval kuulis A.S., et E. P. oli pekstud. Asja kohtulikul uurimisel kinnitas A.S., et

ta ei tea kes E.P. peksis, kuid ta kuulis küla pealt, et peksjaks oli L.N. Samas kinnitas A.S.

kohtus, et kannatanu ise ei ole talle midagi selle kohta , et teda oleks peksnud L.N. rääkinud Eeltoodud tunnistaja kohtus antud ütlustest ei järeldu seega L.N-i süü E.P. peksmises ning temale kehavigastuste tekitamises, kuivõrd üksnes kellegi (A ) kaudu kuuldu seda ei tõenda. .

-L. L. kinnitas samuti kohtuistungil, et kuulis E.P. peksmisest sellele järgnenud päeval, kuid ei tea,

kes teda peksis. . P. L.L. juures ja tarvitas seal alkoholi ning lahkus koju 05.09.2008 a. õhtul oli E alkoholijoobes olles. L.L. . ütlustel ei ole E.P ka pärast juhtunut talle rääkinud kes teda peksis. L.L. ütlused ei tõenda samuti L.N-i süüd kuriteo toimepanemises E.P. suhtes. -Tunnistaja T. R. kinnitas, et ta teab, et E. P. sai 2008 a. septembris peksa, kuid ta ei tea, kes teda peksis. Tunnistaja kinnitas, et E.P. , samas kindlalt ta seda oli arvanud, et peksjaks võis olla L.N ei ole kinnitanud. Samuti on X arvatud, et peksjaks võis olla L.N. Kohtu hinnangul on tunnistaja antud juhul edastanud oletuse, mida aga ei saa lugeda piisavaks tõendiks kinnitamaks antud kuriteo toimepanemisel L.N-i

süüd.

-J. M. seletas, et kuulis vallavanemana E.P. . K. peksmisest politseitöötajalt V . Hiljem, pärinud sündmuse kohta E talle juhtunust ning selle toimepanijast rääkida. . P. endalt, ei tahtnud E.P.

-M. P., kellele E. P. haiglas vaatamas. E.P. on onu seletas kohtus, et käis onu oli talle öelnud, et teda peksti, kuid ta ei tea kes peksis. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt (t.l. 70) olevat E. P.

1-10-3129 8

talle rääkinud, et peksjaks oli L.N . Asja kohtulikul uurimisel avaldas tunnistaja, et ta ei

mäleta kohtueelses menetluses antud ütlusi ja ta ei kinnita nende õigsust. Tunnistaja arvates oli midagi Ivarist juttu, kuid tema ei mäleta, et kannatanu oleks Ivarit peksjana talle kinnitanud. Kohus

leidis, et kuna tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused on vastuolus kohtulikus menetluses

antud ütlustega, ta ei ole neid ütlusi kohtulikus kinnitanud ning ka vastuolu põhjendanud, siis neid tõendina käsitleda ei saa. Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et A ütlused ei ki . S., L. L., T. R., J. M. ja M. P. nnita L.N-i süüd kuriteo toimepanemises E suhtes. Tunnistajad on kohtueelses menetluses andnud küll edasi . P. erinevatest allikatest kuuldut, kuid asja kohtulikus menetluses on nad siis kuuldus kas kahelnud või

nimetatud asjaolude teadasaamist üldse eitanud. Kohtu hinnangul ei kinnita tunnistajate ütlused

üheselt L.N-i süüd kuriteo toimepanemises.

Kohtu hinnangul ei ole käesolevas kriminaalasjas läbi viidud vajalikke kiireloomulisi menetlustoiminguid sündmuskohal, millega oleks olnud võimalik tuvastada vajalikke asitõendeid või

kuriteojälgi. Samuti ei ole sündmuskohalt leitud esemetelt (nt. sõlme seotud linaselt riidelt ning toas

olnud alkoholipudelitelt) võetud ekspertiisiks DNA või sõrmejälgede proove. Samuti ei ole L.N kohapeal üle kuulatud ega kontrollitud tema puutumust asjasse. Lähtudes eeltoodust asus kohus seisukohale, et seoses mitmete kõrvaldamata kahtlustega, ei ole L.N- süü kuriteo toimepanemises KarS § 118 p 1 järgi leidnud vajalikul määral tõendamist ning ta kuu

lub nimetatud süüdistuses õigeks mõistmisele. Järgnevalt analüüsib kohus L.N-i süüdistust KarS § 120 järgi V ähvardamises . S. .

Asja kohtulikul uurimisel avaldas süüdistatav L.N, et ähvardati 2008 a. oktoobris teda L.N-i firmale kuuluva lauda süütamisega. 26.10.2008 a. toimuski lauda põleng. Suhelnud telefoni teel V. S. olevat viimane L.N-ile tunnistanud, et tema süütas lauda põlema. 28.10.2008 a. pidi

L.N V.S. X X tänaval kohtuma ja V.S L.N-ile tegema süütamise ko . pidi hta kirjaliku

ülestunnistuse. Kuna V.S kokkulepitud ajal kohtuma ei tulnud, helistas L.N talle ning ütles . telefoni teel „kas sul on hea meel, kui sul endal midagi põlema pannakse“. L.N tunnistas, et oli

helistamise ajal väga ärritunud ja alkohol reaalselt millegi süütamisega ijoobes, kuid ta ei ole V.S. ähvardanud.

-Kannatanu V. S. . R. seletas kohtus, et L.N süüdistas teda S tellimisel lauda põletamises. V.S. tunnistas, et alkoholijoobes L.N helistas talle, lubas põlema panna V.S aaži ning V.S . gar . isale kuuluva maja X X, samuti V.S. . maha lüüa Süütamise kohta olevat L.N öelnud, et kavatseb

V.S.

oma maja süüdata süütepudeli aknast sisse viskamisega. Kuna L.N on olnud vägivaldne töötajate suhtes ning ilmselt pidas V.S küüni põlengus süüdlaseks, siis V.S kartis, et süüdistatav võib . . oma ähvardused ka täide viia.

Kars § 120 ettenähtud objektiivseks koosseisuks on ähvardamine kas tapmise, tervisekahjustuse

tekitamise või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega, kusjuures ähvardus peab olema reaalne ja veenev, mille puhul peab kannatanul olema alust karta ähvarduse täideviimist. Seega tuleb antud juhul hinnata, kas on tõendatud L.N-i poolt taolise ähvarduse tegemine ning kui on, siis kas kannatanul V.S. oli alust kart

a talle tehtud ähvarduse reaalset täideviimist.

-Lisaks kannatanu V. S. ütlustele on kriminaalasja juurde lisatud asitõendi vaatlusprotokoll,

kannatanu V.S. ülekuulamise käigus tema mobiiltelefonist Nokia E60 võetud failid, mis koopeeriti

arvutisse ja seej -85). . ärel CD plaadile (I kd. t.l. 77 Nimetatud protokollist nähtub, et V.S mobiiltelefoni numbrile on helistanud L.N ning rääkinud temaga lauda süütamisest nõudes V.S.

süütamise ülestunnistamist. Samuti on L.N kannatanule öelnud „ma löön su sita maha, raisk“

ning korduvalt öelnud „vaatame , palju põlevaid süütepudeleid majja sisse lendama hakkab“. Samuti

on V.S. . antud soovitus minna poodi ning osta endale suur hulk tulekustuteid, kuna „nii nagu V.S olevat pannud lauda põlema, hakkab ka temal nii minema“. Samuti on L.N hoiatanud „sa vaata,

1-10-3129 9 et su garaaž ära ei põle“. Kohtu hinnangul on eeltoodud kõned vaieldamatult ähvardava sisuga, kuivõrd nendest nähtuvad nii ähvardused elamu kui garaaži süütamiseks Seega tuleb kohtul järgnevalt hinna ja ka tapmiseks. ta, kas nimetatud ähvardused olid veenvad ja kas kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kinnitas kannatanu, et esmalt kartis ta L.N-i poolset füüsilist vägivalda, kuna ta teab, et L.N on vägivaldne ta on peksnud oma firma töölisi. Samuti kartis ja ta, et L.N võib süüdata tänaval asuva elas, kuna L.N-i arvates süütas X X elamu, kus V.S. V.S. L.N-i lauda. Kohtu hinnangul oli V.S. alust karta L.N-i poolset füüsilist vägivalda ja pidada tapmisähvardust reaalseks, kuna L.N-i alkoholijoobes olekus kannatanule tehtud telefonikõned on vaieldamatult

agressiivsed ja ähvardava iseloomuga. Teisest küljest ei saa jätta siinkohal tähelepanuta ka kõnede teinud isikut, s.o. L.N iseloomustavaid asjaolusid. L.N-i puhul on tegemist isikuga, keda

on varem neljal korral kohtulikult karistatud erinevate vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest.

Kuna taoline asjaolu oli maakoha tingimustes kannatanule kahtlemata teada, siis oli tal külas, tõepoolest alust eeldada ja karta, et L.N võib ka tema suhtes vägivalda kasutada. Lisaks sellele süvendasid kannatanus hirmu süüdistatava ees veel teadmised süüdistatava vägivaldsuse kohta oma töötajate suhtes ning ka käesoleva kriminaalasja raames käsitletav süüdistus L.N-i poolt vägivalla

kasutamine V. S. isa J. S. suhtes, milline oli toimunud just vahetule enne V.S. . ähvardamist Nimetatud vägivaldsest teost on juttu ka süüdistatava ja kannatanu omavahelistes telefonikõnedes.

Kohus pidas kannatanu kartusi reaalseks ka elamu süütamise osas, kuivõrd ka siin on süüdistatav

konkreetselt ja ähvardavalt nimetatud, et viskab kannatanu elamusse sisse süütepudelid. Samuti

lisavad ähvardusele kaalu L.N-i soovitused selle kohta, et kannatanu peaks minema poodi ja

varuma endale tulekustuteid ning ka asjaolu, et L.N endal oli tulekahju tagajärjel just äsja hävinenud laut, millest tulenevalt olid tema emotsioonid ülesköetud ning käitumine ettearvamatu. Nii e

, on tegemist lamu kui ka garaaži puhul, mida ähvardati süüdata ja arvestades nende varalist väärtust varaga, mille süütamisega oleks hävinenud vara olulises ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud tõendamist L.N-i poolt V.S. ähvardamine tapmises kui ka vara rikkumises ja hävitamises suures ulatuses. Sellega on L.N-i nii käitumises täidetud KarS § 120 ettenähtud objektiivne koosseis. Subjektiivsest küljest on L.N-i käitumine V.S ähvardamisel käsitletav kuriteo toimepanemisena . vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt, kuna L.N kannatanut ähvardades teadis, et ta teostab süüteoskoosseisule vastavat asjaolu, s.o. ähvardab ning tahtis seda

L.N on käitumisega tekitas kannatanus reaalset hirmu võimaliku kahjuliku tagajärje suhtes, millest tulenevalt esineb põhjuslik seos L.N-i teo ning tagajärje vahel. Järgnevalt analüüsib kohus L.N-i süüdistusi KarS § 121 järgi kannatanute J. S. ja S.R. suhtes. Süüdistuses J tõukamises ja löömises tunnistas L.N asja kohtulikul uurimisel J tõukamist, . S. . S.

kuid ei tunnistanud tema tahtlikku löömist. Süüdistatava hinnangul tekkis tal J rüselus, mille . S. käigus võis ta J juhuslikult tabada käega näkku. . S.

-Kannatanu J. S. kinnitas asja kohtulikul uurimisel, et pärast L.N-i lauda põlengut käskis L.N J. S. ning tema pojal V. S. . L.N-i garaažist ära viia nende sõidukid. 28.10.2008 a. läks J S. garaažide juurde ning nägi, et seal on To metexi firma vanaraua tõstuk, s l amuti oli tema veoautol registreerimise number juba küljest ära võetud. Kui kannatanu läks vanaraua veoki tõstuki tegevust - takistama, tõukas L.N esmalt kannatanut rindu, seejärel aga lõi teda selja tagant vasakult poolt

käega kõri ja lõua piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Löögi tagajärjel sai kannatanu

vigastuse, haava lõua piirkonnas, samuti tekitas löök talle füüsilist valu. Kannatanu kinnitas ka seda,

et kuigi teda löödi selja tagant, on ta kindel, et lööjaks oli L.N, sest löök sooritati klotser

1-10-3129 10 sõrmuse käega ning L.N kannab klotserit. s

Võrreldes kannatanu ja süüdistatava ütlusi, ilmneb, et nende vahel esines 28.10.2008 a. konfliktsituatsioon, kuna J.S. läks takistama L.N-i poolt teostatavat garaažide tühjendamist ning sõi Sarnaselt kannatanuga on ka L.N tunnistanud tõuklemist ja rüselust J.S dukite eemaldamist. .. Samas on nende ütlustes erinevused selles osas, kas L.N lõi J.S tahtlikult näkku või tabas ta teda .

juhuslikult tagantkätt, käega vehkides soovides vabaneda J.S. haardest. Seega tuleb kohtul hinnata kumma ütlusi pidada tõepärasemaks. - . S. -sse SA Pärnu Haigla EMO patsiendikaardist nähtub kannatanu J pöördumine 28.10.2008 a. EMO

kaebusega, et teda löödi vastu lõuga. Läbivaatuse tulemusena on kannatanul tuvastatud vigastus alalõua piirkonnas (I kd. t.l. 99).

-Tunnistaja A. L.

ütluste kohaselt saabus tema politseitöötajana 28.10.2008 a. pärast juhtunut

sündmuskohale ning nägi seal alkoholijoobes L.N, samuti kannatanu J.S . Tunnistaja ütluste . kohaselt oli J.S. nägu turses ning paistes. Vigastuse iseloom viitas sellele, et kannatanut on löödud,

kuna tunnistaja hinnangul ei olnud sellist vigastust muul viisil (nt. kukkumisega) võimalik saada.

Enne juhtunut oli A.L. kohtunud J.S. poja V. S., et saada seletust L.N-i laudapõlengu kohta. Samuti pidi kohtumisele tulema J. S.. Ajal, kui V.S. viibis politseiautos, helistas talle J.S. ja teatas, et L.N tungis talle kallale ning tahab nüüd garaažiboksidest ära viia vanaraua. - . K. Politseitöötajast tunnistaja V kinnitas samuti seda, et saabudes sündmuskohale, garaažide juurde viibisid seal alkoholijoobes L.N ning kannatanu J. S.. Kannatanu avaldas, et L.N oli talle kallale tunginud, kui J.S. püüdis kaitsta garaažis olnud vara ning teda löönud. Tunnistaja mäletas, et kannatanul oli kriimustus põse piirkonnas.

Kohtu hinnangul kinnitavad nii patsiendikaart kui ka A.L. ja V.K. . S. esinesid ütlused seda, et J vigastused, millised ei olnud saadud muul viisil, kui löögist vastu lõuapiirkonda.

-Kriminaalasja lisatud fototabelitest (I kd. t.l. 110-111) b J. S. esinenud vigastus (haav) nähtu

lõuapiirkonnas ning tema riiete määrdumine pärast mahakukkumist. Nimetatud asjaolud haakuvad

kannatanu ütlustega selle kohta, et teda löödi klotsersõrmuses käega, millest haav, kuivõrd palja

käega löök ei jäta lahtist haava ning ka seda, et löögi tagajärjel kukkus kannatanu maha vasakule küljele. Viimane asjaolu viitab omakorda sellele, et kannatanut tabanud löök pidi olema tugev, kuivõrd nõrk löök ei suuda kindlal tasapinnal seisvat inimest reeglina tasakaalust välja viia. Samuti ei

välista löök vasakult poolt kukkumist vasakule küljele. Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et J. S.

kukkumine ning temal kehavigastuse tekitamine oli põhjustatud tugevast löögist lõuapiirkonda.

Kohtu hinnangul viitab sellise tugevusega löök tahtlikule löömisele, kuivõrd ei ole tõenäoline, et

haardest vabanemisel tekkinud rüselusega võiks juhuslikult näkku tabanud käega (L.N-i versioon) võimalik tabada kannatanut sellise tugevusega. -Tunnistaja A. L. . ütluste kohaselt nägi ta töökoja aknast, umbes 50 m kauguselt kuidas L.N lõi J

S. Tunnistaja on juhtunut selja tagant rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus.

kirjeldanud sarnaselt kannatanuga, mistõttu on tema ütlused usutavad. Samuti ei ole tunnistaja tõendanud, et süüdistatava ja kannatanu vahel oleks enne seda olnud mingit rüselust. -Tunnistaja T. R. ütluste kohaselt oli L.N 28.10.2008 a. ilmselgelt alkoholijoobes, süüdistatav ja

kannatanu vaidlesid ning T.R.

karjusid üksteise peale. Löömist pealt ei näinud. Tunnistaja ütlused kinnitavad konfliktsituatsiooni toimumist kan

natanu ja süüdistatava vahel. - X autojuhi T. P. Sündmuskohal, töökoja juures viibinud ütluste kohaselt sõitis ta kohale vanametalli

ära viima. Tunnistaja ütlustel viibisid samas nii kauboikaabut ja nahkmantlit kandnud vuntsidega

meesterahvas kui ka üks vanem meesterahvas, kelle nime (J. S.) sai tunnistaja teada hiljem. Tunnistaja on fotode järgi äratundmiseks esitamise käigus vuntsidega meesterahvas ära tundnud L.N- (I kd. t.l. 127-129). mist pealt Samuti kinnitas tunnistaja intsidendi toimumist, kuid tema löö

1-10-3129 11 ei näinud.

Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud tõendamist 28.10.2008 a. X asuvate

garaažibokside juures toimunud konflikt J. S. alkoholijoobes olnud L.N-i vahel, mis oli ja

tingitud L.N-i soovist viia temale kuulunud garaažiboksidest ära vanametalli kokkuostu seal asunud J. S. ja tema poja V. S. sõidukid. Konflikti käigus tekkis esmalt sõnavahetus, seejärel aga lõi L.N kannatanut tahtlikult ühel korral lahtise labakäega, milles oli klotsersõrmus, lõua piirkonda.

Löögi tagajärjel kannatanu kukkus ning sai kehavigastuse, lahtise haava lõuapiirkonnas. Kohtu hinnangul oli L.N-i poolt taolise tegevusega täidetud KarS § 121 ettenähtud objektiivne koosseis, s.o. teise inimese tervise kahjustamises

kehalise väärkohtlemisega, käega näo piirkonda löömise teel. Subjektiivsest küljest on taoline löömine käsitletav teo toimepanemisena vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tunnustel, kuna teist inimest selja tagant lüües teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, samuti tahtis ta seda teha.

L.N-i löögi tagajärjel esines kannatanul tervisekahjustus, milline fikseeriti meditsiiniasutuses. Seega esineb põhjuslik seos L.N-i teo, löömise ja tagajärje, kannatanul esinenud kehavigastuse vahel. Süüdistuses S tervisekahjustuste ja füüsilise valu tekitamises asus kohus järgmisele seisukohale – . R.

K

. R. ohus peab esmalt vajalikuks märkida, et süüdistatava L.N-i ja kannatanu S ütlused

nimetatud kuriteoepisoodi tehiolude osas on vastuolulised. Vaidlust ei ole selles, et 13.06.2009 a.

mõlemad kohtusid X L.N-ile kuuluva X baari juures, neil toimus konfliktsituatsioon, kus L.N oli nuga. Samuti sai S.R.

konflikti tagajärjel kehavigastusi. Kannatanu ütluste kohaselt kutsus teda baari juurde süüdistatav, kes helistas, lubas kannatanu ära X tappa ning kutsus ta kohtuma. Jõudnud baari juurde, oli L.N seal noaga, vehkis sellega, karjus ning süüdistas kannatanut L.N-i lauda süütamises üüdistatav püüdes . S tungis kannatanule kallale teda lüüa noaga ja rusikaga näkku. Samuti lõi süüdistatav kannatanut jalaga. Kallaletungi tagajärjel lõi süüdistatav kannatanut jalaga vasaku külje piirkonda ning noaga vastu paremat kätt. Kallaletungi

tulemusena kannatanu ühel korral ka kukkus Kannatanu pöördumisel pärast juhtunut arsti poole .

tuvastati tal lõikehaav vasakul käel ning käeluumurd, mille tagajärjel oli 15.06.-24.07.2008 a. ta töövõimetu. Süüdistatava ütluste kohaselt oli hoopis kannatanu see, kes talle helistas ning süüdistatava kohtuma

kutsus. Kuna S.R. X baaris ning sealt omavoliliselt alkoholi kaasa oli enne seda käinud L.N-i

viinud, siis kartis L.N ka nüüd, et S.R. tuleb kellegagi koos L.N-i baari omavolitsema. Sellest lähtuvalt võttis L.N noa ning läks baarist välja S.R kohtuma. Baari juures väljus S.R . . R. M. autost ning tungis L.N-ile kallale lüües teda algul rusikaga näo piirkonda ning seejärel jalaga. Kuna L.N haaras S.R. jalast, siis S.R. kukkus, kuid tungis pärast ülestõusmist L.N-ile uuesti

kallale. Kui L.N enesekaitseks S.R. . taganes ja kukkus uuesti, käesolnud noaga ründas, S.R seejärel sõitis R autoga lähemale ning S.R hüppas autosse.

. M. . L.N-i hinnangul tegutses ta antud situatsioonis enese ja oma vara kaitseks.

Hindamaks faktiliste asjaolude pinnalt konkreetset olukorda, tuleb kohtul esmalt hinnata kes keda

ründas ning seejärel seda, kas L.N nuga kasutades viibis hädakaitseseisundis. Samuti seda, kuidas ja millest tingituna sai S.R. kehavigastusi.

KarS § 28 lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. KarS § 28 lg 2 kohaselt ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahendiga, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta

ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Selleks, et tekiks hädakaitseseisund, peab esinema õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüvedele ning rünne

peab olema vahetu või seisma vahetult ees. Rünnatav isik ei pea ründajaga vahetusse ootama

1-10-3129 12

võitlusolukorda sattumist, vaid ta võib enda või teise isiku õigushüvede kaitseks hakata tegutsema

hetkest, kui seda õigushüve ähvardab reaalne oht vahetuks ründeks (Riigikohtu lahend 3-1-1-17-04 p. 9,10). Kannatanu S. R. on asja ütlusi selle kohta, et 13.06.2009 a. helistas tema mobiiltelefonile L.N kohtulikul uurimisel kinnitanud R. M., kelle ütluste kohaselt kuulis ka tema, kuidas L.N telefoni

teel S.R. . Lisaks sellele sõimas ning teda välja kutsus nähtub kriminaalasja juurde võetud kõneeristustest, (II kd. t.l. 32) et ajavahemikus kella 19.45 kuni 20.27 on L.N-i mobiiltelefoni abonentnumbrilt X . R. t S.R. helistajaks ja võetud kolm kõnet S mobiiltelefonile, millest järeldub, e

tema väljakutsujaks oli L.N. Seega saabus S.R. X baari juurde mitte omal algatusel, vaid L.N-i väljakutse peale. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud, et S.R., baari juurde

L.N-iga kohtuma minnes oli eesmärgiks L.N või tema vara rünnata. Samuti on

paljasõnalised ja tõendamata süüdistatava väited selle kohta nagu kujutanuks S.R temale või tema . varale ohtu varasema tegevuse tõttu. kaasas relva või muid vägivallaks vajalikke Samuti ei olnud S.R.

vahendeid. . kohtuma omal algatusel ning varem Seega väljus noaga L.N enda baarist S.R

ettekavatsetult. . on

Kuna S.R. ei Väljunud baarist, nägi L.N, et S.R baari juures väljas üksi.

tunginud L.N-i valdustesse, s.o. tema baari, ei tekkinud L.N mingit hädakaitseseisundit,

sest puudus ründe oht. Sellest tulenevalt puudus ka L.N igasugune vajadus noaga baarist väljumiseks. Samas viitavad tema eelnevalt kannatanule tehtud ähvardava tooniga kõned hoopis tema soovile kannatanut rünnata a ka seejärel tegi. , mida t

Asja kohtulikul uurimisel andsid ütlusi S.R. ja L.N-i baari juures toimunud kohtumist pealt näinud tunnistajad R. M. ja M. P..

R. M. ütlused toimunust lähevad kokku S ütlustega. Tunnistaja seletas, et L.N lähenes . R.

kannatanule noaga tema poole vehkides ja kannatanut sõimates, mille peale kannatanu taganes ja püüdis end kaitsta kätt ees hoides. Pärast seda, kui L.N oli S.R löönud parema jalaga vasakule .

poole külje piirkonda, kannatanu kukkus. Maast tõustes eemaldus kannatanu R.M. autosse, peale

mida kutsus R.M. politsei. Kallaletungi tagajärjel sai kannatanu käevigastuse. Tunnistaja eeltoodud

ütlused kinnitavad seda, et mitte kannatanu ei rünnanud L.N, vaid süüdistatav ründas hoopis kannatanut.

-Tunnistaja M. P. kinnitas seda, et baari juures toimus konflikt S.R. ja L.N-i vahel, kusjuures

L.N oli baarist noaga välja jooksnud enne seda, kui tunnistaja kohapeale saabus Tunnistaja . ütlustel tahtis S.R süüdistatavat lüüa jalaga, kuid L.N haaras ja . last ning kannatanu kukkus selili

asfaldile turja, õlgade ja käte peale. Samas tunnistas ka M. P., et L.N vehkis noaga S.R. suunas, millest tulenevalt oli S.R. sunnitud taganema. Eeltoodust järeldub, et tunnistaja M ütlused on mõnevõrra vastuol . P. us tunnistaja R. M. ja kannatanu S. R.

ütlustega. Samas ei nähtu ka tema ütlustest, et L.N oli vajadus baarist noaga välja joosta ning kannatanuga konflikti astuda. Seega ei kinnita M. P. ütlused L.N-i viibimist hädakaitse seisundis.

Vastuolus muude kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega on ka M. P. väide selle kohta, et „S. . kukkus (kannatanu) ründas Ivarit (süüdistatavat) lüües teda jalaga, kuid Ivar haaras jalast ning S selili asfaldile turja, õlgade ja käte peale nii, et lamas pärast seda oimetuna maas, millest tulenevalt ta

võiski vigastused saada.“ Kriminaalasja juurde lisatud kannatanu S. R. patsiendikaardist, kiirabikaardist ja Pärnu Haigla väljavõttest tema haigusloost (I kd. t.l. 139, 142 ) nähtuvad S -146 . R.

vigastustena vasaku käeluu murd ja vasaku käsivarre haav. kodarluu distaalotsa nihkumisega

Käeluumurrust tingituna on kannatanut opereeritud ning tema käele on neljaks nädalaks paigutatud kips (I kd. t.l. 143). Samas puuduvad andmed muude vigastuste kohta.

Kohtu hinnangul kinnitavad eelnimetatud vigastused kannatanu ütlusi temale vigastuste tekitamise

viisi ja asjaolude kohta. Lõikehaav vasakul käsivarrel kinnitab kannatanu ütlusi, mille kohaselt

1-10-3129 13

süüdistatav ründas noaga vehkides ja üritas kannatanut noaga lüüa. Kaitstes end ründe vastu ning

püüdes noalööki käega tõrjuda, sai kannatanu kätte lõikehaava. Samuti kinnitab kannatanul esinenud

vasaku käeluu murd seda, et teda löödi süüdistatava poolt ründe käigus jalaga vastu kätt. Kuna

kannatanul ei ole tuvastatud muid vigastusi, ei kinnita vigastuste iseloom M. P. ütlusi, sest kui

kannatanu oleks tema poolt kirjeldatud viisil kukkunud (selili asfaldile õlgade ja käte peale) ning

saanud tugeva peapõrutuse (kannatanu olevat mõnda aega n.ö. oimetuna maas lamanud), oleks tal

pidanud esinema vigastused selja, õlgade, mõlema käe küünarnukkide ja ka pea, eeskätt kukla piirkonnas, mida aga ei ole tuvastatud.

-Süüdistatava L.N-i isiku läbivaatuse protokollist nähtuvad kriimustused tema sõrmedel,

verevalum ja marrastus , verevalum selja abaluu piirkonnas lõual , vasaku õlavarre keskmises

kolmandikus sirutuspinna ja painutuspinna vahelisel alal ning väikesemõõdulised verevalumid paremal pool seljal (I kd. t.l. 165-176). Kohus leidis, et süüdistataval tuvastatud vigastused ei välista seda, et ründajaks oli tema, kuivõrd kannatanu S.R on tunnistanud, et kaitstes end süüdistatava ründe . eest ning tõrjudes tema lööke, üritas ta ka ise käe ja jalaga teda lüüa.

vastu

Lähtudes eelto rünnates ja talle kehavigastusi odust, asus kohus seisukohale, et L.N S. R.

tekitades ei viibinud hädakaitse seisundis. Samas on tõendatud, et süüdistatav, olles ilmselgelt

häiritud ja ärritatud tema laudas toimunud põlengust, milles ta pi süüdlaseks das kannatanut S.R.

tungis nimetatud sündmusest ajendatuna kannatanule pärast viimase väljakutsumist kallale ning

tekitas talle kallaletungi käigus kehavigastusi. Süüdistatava eelnimetatud tegevusega on tema poolt täidetud KarS § 121 ettenähtud objektiivne koosseis, mis seisnes teise isiku, s.o. kannatanu tervise kahjustamises nii tema ründamisega noaga (lõikehaava tekitamine kannatanu käel) kui ka jalaga lüües (käeluumurru tekitamine).

Subjektiivsest küljest on süüdistatava käitumine hinnatav teo toimepanemisena KarS § 16 lg 2 kohaselt kavatsetult, kuna süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, s.o. kutsus tahtlikult ja kindla eesmärgiga kannatanu välja, võttis noa ja läks sellega kannatanuga kohtuma sooviga talle kallale tungida.

Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel seisnes selles, et L.N oma tegevusega, s.o. kannatanule kallale tungides tekitas kannatanule vigastusi, s.o. tervisekahjustuse. , noaga ja jalaga lüües Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist L.N-i süü ka

antud kuriteoepisoodi toimepanemises KarS § 121 järgi. KARISTUSE KOHALDAMISEST Karistuse kohaldamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuliku uurimisega on leidnud tuvastamist L.N-i süü vägivaldsete kuritegude

toimepanemises kannatanute J. S. ja S. R. suhtes, kusjuures kuriteo toimepanemisel S.R. suhtes

kasutas ta ka nuga . S. . Samuti ähvardas ta kannatanu V . Samas oli temapoolse vägivallatsemise

ajendiks süüdistatava ettevõttes aset leidnud põleng, milles süüdistatav pidas süüdlasteks

kannatanuid. Seega üritas süüdistatav lahendada enda probleeme vääralt, kannatanute suhtes

vägivalda kasutades. Kohtu hinnangul ei saa tema poolt toimepandud kuritegude puhul jätta

arvestamata ka asjaolu, et süüdistatav oli nende toimepanemise ajal alkoholijoobes, mis ilmselgelt suurendas ka tema agressiivsust.

Kohus ei tuvastanud L.N-i puhul karistust kergendavaid KarS § 57 ega raskendavaid asjaolusid KarS § 58 järgi. L.N on varem viiel korral olnud kohtulikult karistatud, sealhulgas neljal korral vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest, millest järeldub, et tal on kalduvus käituda vägivaldselt.

1-10-3129 14

Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et L.N-ile ei ole võimalik kohaldada muud

karistust, kui vangistus ning seda alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtu hinnangul ei ole vangistuse

reaalne kohaldamine antud juhul siiski vajalik, kuid tagamaks uute kuritegude ja õigusrikkumiste

ärahoidmist süüdistatava poolt ka edaspidi, tuleb talle kohaldada tingimuslik karistus keskmise

pikkusega katseaja kohaldamisega ning allutada ta selleks ajaks KarS § 75 lg 1 kohaselt käitumiskontrollile. Samuti pidas kohus vajalikuks kohaldada L.N-ile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 kohaselt lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, kuna L.N-i poolt pandi kuriteod toime alkoholijoobe seisundis, samuti nähtub kohtule esitatud meditsiinilistest tõenditest, et

L.N on kahel korral seoses alkoholisõltuvusega viibinud ravil SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliinikus (II kd. t.l. 46). Kohus leidis, et nimetatud karistusega on tagatud ka õiguskorra kaitsmise huvid eeskätt kohapeal Are vallas. Kannatanu S. R. poolt on kriminaalasjas esitatud VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tsiviilhagi summas 66110.65 krooni. Kannatanu on haginõuet põhjendanud sellega, et kuna L.N tekitas talle vägivalda kasutades kehavigastusi, siis selle tõttu viibis kannatanu ravil ning oli ajavahemikul

18.06.-

24.07.2009 a. töövõimetu jäädes sellest tulenevalt ilma töötasust.

Kuna kohus kriminaalasja kohtuliku uurimisega jõudis järeldusele, et L.N on süüdi S. R.

kehavigas . eelnimetatud ajavahemikus tuste tekitamises ning kehavigastuste ja ravi tõttu oli S.R töövõimetu, siis kandis ta töötasu kaotamisega varalist kahju. Tööandja tõendist nähtuvalt ei saanud S.R. S. R. ja tema esindaja poolt on kohtule esitatud töövõimetuse ajal haiguse eest rahalist hüvitist.

nõuetekohased kirjalikud tõendid S.R töötasu suuruse ja temale selle kaotusega tekitatud kahju . suuruse kohta. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see on tekitatud

kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Süüdistatav L.N on seoses kuriteo toimepanemisega VÕS § 1043 kohaselt süüdi kahju tekitamises. Eeltoodust tulenevalt kuulub S. R. poolt esitatud tsiviilhagi summas 66110.65 krooni rahuldamisele. Asitõenditena on kriminaalasja juurde liidetud CD ROM plaadid pakendites nr. 1 ja 2, millised tuleb jätta kriminaalasja juurde. Menetluskuludena kuuluvad KrMS § 180 lg 1 alusel L.N-ilt riigi tuludesse väljamõistmisele

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kohtueelses menetluses osalenud kaitsjale Ants Nõmmikule

kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise tasu summas 161.80 krooni ning KrMS § 175 lg 1

p 2 alusel kohtuistungil osalenud kannatanu S. R. vitatud 08.12.2010 a. kohtumäärusega hü sõidukulud summas 5196 krooni ja tunnistaja R 08.11.2010 a. ja 01.12.2010 a. kohtumäärustega . M. hüvitatud sõidukulud kogusummas 4220.75 krooni. Kriminaalmenetluse käigus on läbi viidud veel kohtuarstlik ekspertiis kannatanu E. P. suhtes. Kuna

kohus leidis, et L.N kuulub süüdistuses, mis puudutab E õigeks mõistmisele, siis tuleb . P. ekspertiisitasu summas

2875 krooni KrMS § 180 lg 1 alusel jätta riigi kanda. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt tuleb süüdistatavalt L.N-ilt välja mõista riigi tuludesse 6525

krooni sundraha seoses tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisega.

Teet Olvik

Agava Kaldma Jüri Kukk Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik

1-10-3129 15

Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2011.a kohtuotsuse resolutsioon:

Jätta apellatsioonid rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 13.12.2010.a otsuse sisuliselt muutmata, kuid täpsustada KarS § 120 ja § 121 järgi kvalifitseeritud tegude tahtluse vormi.

Riigikohtu 21.10.2011.a kohtuotsuse nr 3-1-1-59-11 resolutsioon:

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2011.a kohtuotsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata. 2. Jätta valitud kaitsjale makstud tasu summa 600 € L.N-i kanda.

Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 21.10.2011.a kohtuotsusega.