1-07-13969/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine

Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtulahend

nr 1-07-1369 Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2009 määrus

S.Z-ile Tartu Maakohtu 11. detsembri 2007

otsusega mõistetud tasumata rahalise karistuse 100 päevamäära asendamises üldkasuliku tööga 66 tundi Menetlus kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Avaldaja kriminaalhooldaja Vladimir Averjanov Avalduse ese erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Süüdimõistetu S.Z (isikukood xxx; elukoht xxxxx xxx x-x xxxxxx-xxxx xxxxxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtu otsustus

1. Jätta läbi vaatamata S.Z-i kohta esitatud erakorraline ettekanne.

Täiendavad otsustused

2. Saata määruse koopia Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele.

Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega

Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud

1.1. Kohtulahendi täitmisel lahendatava küsimusena kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne S.Z on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 11. detsembri 2007 otsusega KarS §

215 lg 2 p 1 järgi ja karistatud rahalise karistusega 100 päevamäära, mis Tartu Maakohtu 15.

oktoobri 2009 määrusega asendatud üldkasuliku tööga 66 tundi ja määratud üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 31. märts 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutatud S.Z KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xxx x-x xxxxxx-xxxx xxxxxxxxxx

Kriminaalhooldusametnik on esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud S.Z-i kohta. Ettekandest nähtuvalt S.Z ei ole sooritanud talle määratud tähtaja jooksul üldkasuliku töö tunde. Katseaja jooksul suutus S.Z teha üldkasulikku tööd vaid 8 tundi. Tegemata jäi 58 tundi. Vabandavad põhjused tööde

mittetegemiseks puuduvad. Takistuseks tulid alkoholipruukimispäevad ja arestipäevad, mida S.Z kandis oma tasumata rahaliste karistuste eest. Lisaks tuli vahele ka toime pandud

uus kriminaalasi, milles on talle esitatud süüdistus. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku karistuse täitmisele pööramiseks.

Tartu Maakohtu 30. novembri 2010 otsusega nr 1-10-15803 on S.Z süüdi

mõistetud KarS § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 6 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel on suurendatud S.Z-ile mõistetud karistust

Tartu Maakohtu 02. detsembri 2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud

vangistuse võrra ja Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2009 määrusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa 29 päeva vangistuse võrra ning mõistetud S.Z-ile liitkaristus

vangistusena 8 kuud 29 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel on eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva arvatud karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistetud S.Z-ile 8 kuud ja 26 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 08. detsembril 2010.

2. Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemisel Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS 18. peatüki

( ) 4. jaos ( Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432).

Kriminaalhooldusseaduse Erakorraline ettekanne (KrHS) § 31 ( ) lg 1 kohaselt esitab

kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise

asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta (KrHS § 31 lg 2). KrMS § 427 ( ) lg 2 kohaselt Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. 2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada kriminaalhoolduse täitmisel tekkinud küsimused.

KarS § 74 (Karistusest tingimisi vabastamine süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile) lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

Kohtule esitatud erakorralises ettekandes esitatud käitumiskontrolli rikkumistena on

käitumiskontrolli ajal uue kuriteo toimepanemine eelduslikult raskem rikkumine võrreldes

registreerimiskohutuse mittetäitmisega. Kuna eelduslikult uue kuriteo arutamisel kohtus

arvestatakse ka käitumiskontrolli tingimuste täitmist ja otsustatakse karistuste liitmine, siis puudub vajadus käitumiskontrolli tingimuste täitmist eraldi arutada. Asjade eraldi menetlemine

on kohtule takistuseks isiku kohta kokkuvõtlikult objektiivse otsustuse tegemiseks. Kui hooldusalune on katseajal toime pannud uue kuriteo, siis on asjakohasem kohtueelsel menetlejal küsida andmeid hooldusaluse käitumise kohta, et võtta seisukoht kohaldatavates meetmetes. S.Z-i suhtes on jõustunud Tartu Maakohtu 30. novembri 2010 otsus, millega talle

mõisteti liitkaristus vangistusena 8 kuud ja 26 päeva. Kuna kohtuotsusega on sisuliselt

lahendatud erakorralises ettekandes esitatud taotlus 58 tundi üldkasulikku tööd, s.o 29 päeva

vangistuse täitmisele pööramiseks, tuleb S.Z-i kohta esitatud erakorraline ettekanne jätta läbi vaatamata.

KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. 2.5. Edasikaebe kord

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva.

Toomas Lillsaar

Kohtunik