2-22-13159/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Määruse tegemise aeg ja koht

30. november 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-13159

Tsiviilasi

Xi (X) kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 24.08.2022

otsusele täiteasjas nr 022/2022/4622

Menetlustoiming

Lõpplahend hagita asjas

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx),

Avaldaja lepinguline esindaja: Vandeadvokaadi abi

Ardi

Rebane

(Advokaadibüroo

HETA;

e-post

ardi.rebane@heta.ee);

Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus,

(büroo asukoht A. Lauteri tn 5, Tallinn 10114, e-post

elinvilippus.buroo@taitur.vilippus.ee);

Puudutatud isik II (võlgnik): Y (isikukood xxxxxxxxxxx;

elukoht xxx),

Puudutatud

isiku

II

lepinguline

esindaja:

Vandeadvokaat Äili Rodi (Maria Mägi Advokaadibüroo, e-

post menetlus@mmab.ee).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus hagita asjas

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Xi kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 24.08.2022 otsuse

tühistamiseks ja täitemenetluse jätkamise kohustamiseks täiteasjas nr 022/2022/4622.

2. Jätta menetluskulud Xi kanda, v.a kohtutäituri menetluskulu.

3. Määrata menetluskulud kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist vastavalt

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § -le 177 lg 1 p 2.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalisetele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

MENETLUSE KÄIK

1. Esmalt märgib kohus, et käesolev tsiviilasi on pea identne Harju Maakohtu tsiviilasjaga nr 2-

22-13163, mida menetles samuti kohtunik Helina Luksepp (lahend 29.11.2022) ning milles

avaldajaks ja kohtutäituriks on sama isik ja mis on alguse saanud sama Harju Maakohtu

18.05.2022 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-1974) täitmisest. Avaldaja kaebuse asjaolud, õiguslikud

põhjendused ja lõppnõue on kahes tsiviilasjas samad. Seega on ka kohtulahendid käesolevas

tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-22-13163 sisult sarnased.

2. X (avaldaja) esitas 05.09.2022 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse (täitur)

24.08.2022 otsusele täiteasjas nr 022/2022/4622, milles ta taotleb täituri otsuse tühistamist ja

täiteasjas nr 022/2022/4622 menetluse jätkamist. Avaldaja tasus riigilõivu 15 eurot.

3. Harju Maakohus võttis 26.09.2022 määrusega kaebuse menetlusse ja kaasas asjast

puudutatutena menetlusse võlgniku: Y (võlgnik) ja täituri ning küsis nende seisukohta kaebuse

osas.

4. Võlgnik vastas 10.10.2022 ja täitur 12.10.2022. Kohus küsis 18.10.2022 menetlusosalistelt,

kas asjaosalised soovivad täiendavat ärakuulamist – selliseid taotlusi ei esitatud.

ASJAOLUD JA AVALDAJA SEISUKOHAD

5. Käesoleva menetluse asjaoludest arusaamiseks on vajalik viidata eelnevale menetlusele,

mille tulemusena sai avaldaja täitedokumendi, mille täitmise üle praegune vaidlus peetakse.

6. Nimelt vaidlesid avaldaja ja võlgnik kaasomandi lõpetamise üle. Vaidlus päädis Harju

Maakohtu 18.05.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-1974, millega:

-

rahuldati võlgniku ja C hagiavaldus avaldaja vastu osaliselt ja kohustati avaldajat

tegema tahteavaldus kaasomandi lõpetamiseks Tallinnas XXX kinnistu osas selliselt, et

:

a) avaldaja annab temale kuuluvast 2/6 mõttelisest osast kinnistust 1/6 mõttelise osa

üle võlgnikule ja 1/6 mõttelise osa üle Cle,

b) selle tulemusena hakkab võlgnikule kuuluma 2/6 mõttelist osa kinnistust ja Cle 4/6

mõttelist osa kinnistust (kohtuotsuse resolutsiooni p 2),

-

mõisteti võlgnikult avaldaja kasuks välja hüvitis omandi kaotuse eest 42 886,03 eurot

ning Clt avaldaja kasuks hüvitis 44 789,97 eurot (otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4);

-

avaldajat kohustati andma tahteavaldused, mis on vajalikud otsuses märgitud viisil

kinnistusraamatu kannete tegemiseks eeldusel, et võlgnik ja C on tasunud avaldajale

kohtuotsuses nimetatud hüvitised. Kohus asendas avaldaja nõusoleku kohtuotsusega

(kohtuotsuse resolutsiooni p 5);

-

mõisteti avaldajalt võlgniku ja C kasuks välja kasutuseeliste hüvitised (kohtuotsuse

resolutsiooni p-d 6 ja 7);

-

määrati kindlaks kohtuotsuse täitmise kord (otsuse resolutsiooni p 8) selliselt, et :

a) võlgnikul ja Cl tuli resolutsiooni p-s 3 ja 4 märgitud hüvitised tasuda avaldajale 1

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning

b) avaldajal oli kinnistu valduse üleandmise kohustus omakorda 1 kuu jooksul alates

talle p-s 3 ja 4 märgitud omandiosa kaotuse eest määratud hüvitise tasumisest.

7. Nii võlgnik kui ka avaldaja vaidlustasid ülalkirjeldatud maakohtu otsuse osaliselt. Samas aga

ei vaielnud kumbki pool vastu kohtuotsuse p-s 3 ja 4 välja mõistetud hüvitisele. Seetõttu

väljastas Harju Maakohtu kantselei 29.06.2022 märke kohtuotsuse osalise jõustumise kohta.

8. 22.07.2022 esitas avaldaja osaliselt jõustunud kohtuotsuse täitmiseks (so väljamõistetud

hüvitise Ylt sissenõudmiseks) kohtutäiturile. Jõustumismärkega kohtulahendi ja avaldaja

avalduse alusel alustas täitur täiteasjas nr 022/2022/4622 menetlust ja tegi 25.07.2022

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse.

9. 01.08.2022 esitas aga võlgnik täituri tegevusele kaebuse ja palus täituril maakohtu otsuse

jõustumist kontrollida. Võlgnik leidis, et täitemenetlus tuleb lõpetada täitedokumendi

(jõustunud kohtuotsuse) puudumise tõttu ning tühistada tuleb ka kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsus.

10. 24.08.2022 tegigi kohtutäitur otsuse, millega rahuldas võlgniku kaebuse ning lõpetas

täiteasjas nr 022/2022/4622 menetluse. Avaldaja sai täituri otsuse kätte otsuse tegemise

kuupäeval, s.o 24.08.2022.

11. 05.09.2022 esitas avaldaja Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri otsuse tühistamiseks:

avaldaja palub tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse 24.08.2022 otsus täiteasjas nr

022/2022/4622, millega täitur rahuldas võlgniku kaebuse ja lõpetas täiteasjas 022/2022/4622

menetluse ja tühistas 25.07.2022 täituri tasu otsuse.

12. Avaldaja toob nõude põhjendustena välja järgmised asjaolud:

-

Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt peab kohtutäitur täitemenetluse

igal juhul algatama, kui formaalsed eeldused on täitetud (jõustunud kohtulahend ja

vastav täitmisavaldus). Kohtutäituril puudub võimalus ja õigus sisuliselt kontrollida,

kas jõustumismärkega lahend on tegelikult jõustunud. Ainuüksi seetõttu tuleb

kohtutäituri 24.08.2022 otsus tühisada:

-

Täitemenetluse algatamise formaalsed eeldused olid täidetud (vastavalt Täitemenetluse

seadustiku § 12 lg 1), sest jõustumismärge oli otsusele väljastatud formaalselt õigesti

(õigustatud isiku poolt, ettenähtud vormis);

-

Maakohtu otsuse resolutsioon on punktides 3 ja 4 välja mõistetud hüvitise suuruse osas

jõustunud;

-

Täiturile pole siduv otsuse teinud maakohtu kohtuniku arvamus täitedokumendiks oleva

kohtulahendi osa jõustumise või mittejõustumise kohta, sest jõustumismärke väljastab

kantselei mitte otsuse teinud kohtunik.

13. Viimaks märgib avaldaja, et tema arvates on Y ja C vaidlustanud kohtuotsuse resolutsiooni

punktid 3 ja 4 nende apellatsioonkaebuses toodud viisil (s.o ainult resolutsiooni punktide

sõnastuse osas) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 200 lg 1 kohustust rikkudes

pahatahtlikult üksnes menetluse venitamiseks ja seeläbi oma kohustuste sissenõutavaks

muutumise edasilükkamiseks.

KOHTUTÄITURI SEISUKOHT

14. Kohtutäitur vaidleb kaebusele vastu ja toob esile järgmised vastuväited:

-

Avaldaja argumendid ei väära täituri 24.08.2022 otsuses märgitud seisukohti;

-

Avaldaja väited täitemenetlus algatamise formaalsete eelduste osas tuleb jätta

tähelepanuta, kuivõrd vaidlus puudub, et täitemenetluse algatamisel olid formaalsed

eeldused täidetud. Kohtutäitur ei ole keeldunud avaldaja avalduse ja täitedokumendi

alusel täitemenetluse algatamisest. Täitemenetluse lõpetamise alused on selgunud

pärast täitemenetluse algatamist. Jõustumismärge kohtuotsusel loob kohtutäituri jaoks

eelduse, et otsus on jõustunud ja et ta võib seda täita, kuid ei muuda jõustumata otsust

jõustunuks.

-

Kohtutäitur ei ole täitemenetluse läbiviimisel ega kaebuse kohta otsuse koostamisel

asunud kontrollima täitedokumendi õiguspärasust ega hinnanud jõustumismärke

väljastamise sisulisi eelduseid. Kohtutäitur on oma 24.08.2022 otsuses märkinud

selgelt, et tulenevalt formaliseerituse printsiibist, ei ole kohtutäituril võimalik hinnata

apellatsioonikaebust sisuliselt ega anda hinnangut, kas esitatud apellatsioonkaebus tõi

kaasa kohtulahendi mittejõustumise.

-

Kohtutäitur on oma otsuse tegemisel tuginenud Harju Maakohtu 02.08.2022 ja

08.08.2022 esitatud vastustele.

-

Kohtutäitur on kohtutäituri tegevusele kaebuse esitamisel kontrollinud formaalselt

jõustumismärke

väljastamise

õiguspärasust

ning

kuna

kohus

kinnitas,

et

jõustumismärge väljastati ekslikult, esines alus täitemenetluse lõpetamiseks, sest

puudub täitedokument TMS § 2 lg 1 mõttes.

-

Üksnes asjaolu, et jõustumismärke väljastab kohtu kantselei, ei saa muuta tähtsusetuks

sama tsiviilasja lahendanud kohtuniku arvamust. Kohtunikul on pädevus hinnata

jõustumismärke väljastamise eelduseid ning tutvuda lahendi peale esitatud kaebustega.

Seetõttu on kohtuniku edastatud kinnitusel lahendi jõustumise kohta oluliselt suurem

kaal, kui kohtu kantselei töötaja kinnitusel. Praegusel juhul on kohtutäiturile edastanud

kinnituse jõustumismärke eksliku väljastamise kohta tsiviilasja 2-20-1974 menetlenud

kohtunik. Avaldaja ei ole kohtule esitatud kaebuses toonud välja ühtegi põhjendatud

asjaolu, miks puudub kohtuniku antud kinnitusel tähendus. Seetõttu leiab täitur, et

kinnituse jõustumismärke eksliku väljastamise kohta võib anda ka kohtunik.

15. Kohtutäitur palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

VÕLGNIKU SEISUKOHT

16. Võlgnik vaidleb kaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja toob esile järgmist:

-

Avaldaja teeb Riigikohtu otsustest ja TsMS sätestatust valed järeldused: täitur ei või

kontrollida ja anda hinnangut või teha järeldusi kohtuotsuse sisule ehk

materiaalõigusele, mitte aga kohtuotsuse vastavusele formaalsetele tingimustele,

milleks on kohtuotsuse faktiline jõustumine.

-

Kohtutäitur esitas Harju Maakohtule päringu seoses tsiviilasjas nr 2-20-1974

18.05.2022 tehtud otsuse osalise jõustumise kohta. Päringule vastas Harju Maakohtu

kohtunik, et jõustumismärge on väljastatud ennatlikult. Sellest tulenevalt ei olnud ka

kohtuotsuse täitmiseks formaalsed eeldused täidetud.

-

Võlgniku apellatsioonkaebus kohtuotsuse resolutsiooni puntide 3 ja 4 osas on

põhjendatud ja sellest tulenevalt ei ole nimetatud resolutsiooni punktid jõustunud.

17. Võlgniku hinnangul tuleb kaebus jätta tervikuna rahuldamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

18. Kohus vaatas läbi esitatud avalduse, analüüsis menetlusosaliste seisukohti ning tsiviilasjas

esitatud tõendeid nende kogumis leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

19. TsMS) § 475 lg 1 p 17 ja TMS § 1774 lg 1 alusel vaatab kohus käesoleva kohtutäituri

otsuse tühistamiseks esitatud kaebuse läbi hagita menetluses.

20. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 477 lg-tele 1, 5 ja 7 vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus ei

ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust

seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

21. Avaldaja nõude alus on TMS § 218 lg 1, mille kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri

otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul

kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

TMS § 217 lg 1 näeb ette, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib täitemenetluse osaline

esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada

või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

22. Seega sätestab seadus kohtutäituri tegevuse vaidlustamisel kohustusliku kohtueelse

menetluse ning tähtajad kaebuste esitamiseks.

Kuna aga täituri otsus, mida avaldaja käesolevas kohtumenetluses vaidlustab, on juba tehtud

kohtueelse menetluse tulemusena, siis sellise otsuse vaidlustamise alus on TMS § 218 lg 1 ning

uuesti seda kohtueelselt vaidlustama ei pea.

Avaldaja sai täituri 24.08.2022 otsuse kätte samal kuupäeval ja seega avaldaja 05.09.2022

Harju Maakohtule esitatud kaebus on tähtaegne.

23. Vaidlust ei ole selles, et :

- Harju Maakohus tegi 18.05.2022 võlgnikku ja avaldajat puudutava lahendi kaasomandi

lõpetamise kohta tsiviilasjas nr 2-20-1974 ning mõlemad osapooled esitasid maakohtu

lahendi vaidlustamiseks ringkonnakohtule kaebused. Kumbki osapool ei vaidlustanud

lahendit tervikuna.

- Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse resolutsiooni punktide 3 ja 4 jõustumise kohta

21.06.2022, andis maakohtu kantselei referent W elektroonilise kinnituse 28.06.2022.

- Avaldaja täitmisavalduse ja jõustumismärkega Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse alusel

tsiviilasjas nr 2-20-1974, alustas täitur täitemenetlust (täiteasi nr 022/2022/4622)

võlgnikult kohtuotsusega avaldaja kasuks välja mõistetud hüvitise sissenõudmiseks.

- Pärast täitemenetluse alustamist selgus võlgniku poolt täituri tegevusele esitatud kaebuse

läbivaatamise käigus, et täidetav kohtulahend ei ole jõustunud üheski osas. Selleks

andis aluse täituri 02.08.2022 päringu peale Harju Maakohtu kohtuniku, kes oli

täidetava otsuse teinud, 08.08.2022 kinnitus, et otsus ei ole jõustunud – kinnitus otsuse

osalise jõustumise kohta on kohtu poolt antud ekslikult.

24. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, mis määratleb täitedokumendi täidetavuse ja

millised on täituri võimalused seda kontrollida.

25. Esmalt kontrollis kohus Kohtute Infosüsteemi andmeid ja seisuga 29.11.2022 ei ole Harju

Maakohtu 18.05.2022 otsuse kohta tsiviilasjas nr 2-20-1974 märget, et see oleks kasvõi

osaliseltki jõustunud – seega hetkel puudub kinnitus, et otsus oleks jõustunud. Tallinna

Ringkonnakohtu 24.08.2022 määrustega on nii avaldaja kui ka võlgniku apellatsioonkaebused

ringkonnakohtu menetlusse võetud, kuid apellatsioonikohus ei ole veel lahendit teinud.

26. Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Indrek Soots on võlgniku esindajale selgitanud oma

24.08.2022 e-kirjas seonduvalt Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse resolutsiooni punktidega 3

ja 4 ja 8a, et avaldaja on need oma apellatsioonkaebuses vaidlustanud leides, et kohus oleks

pidanud Clt ja võlgnikult välja mõistma suurema summa, kui otsuses märgitud.

27. Samuti märgib otsuse teinud Harju Maakohtu kohtunik oma 08.08.2022 kirjas täiturile, et

kuigi avaldaja kinnitab 20.06.2022 esitatud apellatsioonkaebuses, et vaidlustab üksnes Harju

Maakohtu 18.05.2022 otsuse resolutsiooni punkte 1, 6, 7, 8a, 10 ja 11, siis ei vasta see

tegelikult tõele. Nimelt selgub apellatsioonkaebuse sisust, et avaldaja ei ole rahul ka otsuse

punktidega 3 ja 4 taotledes nendes punktides märgitust suurema summa väljamõistmist.

28. Kuna omandi üleandmine on seotud samaaegse hüvitise maksmisega, siis vaieldes hüvitise

suuruse üle, ei saa ka omandit üle anda. Eelnevast järeldab kohus, et pooled vaidlevad Harju

Maakohtu 18.05.2022 otsuse üle tsiviilasjas nr 2-20-1974 tervikuna isegi siis, kui nad on

mõningate otsuse osadega nõus – resolutsiooni osas on apellatsioonikohtule kaebused esitanud

mõlemad pooled. Kohus märgib ka, et otsus sisaldab poolte vastastikkuseid kohustusi, mida ei

ole võimalik eraldi nõuda ilma, et vastusoorituseks kohustamine oleks jõustunud (mis on

iseloomulik just kaasomandi lõpetamise ja kaasomandis olnud asja jagamise korral).

29. TsMS § 456 lg 1 kohaselt jõustub kohtuotsus siis, kui seda ei saa enam vaidlustada muul

viisil kui teistmismenetluses. Sama § lg 2 kohaselt jõustub maakohtu otsus eelkõige siis, kui:

1) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul

esitatud;

2) ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse või jätab kaebuse läbi vaatamata või

rahuldamata või kui lõpetatakse apellatsioonimenetlus ning ringkonnakohtu lahendi peale

kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata;

3) apellatsioonkaebus jäetakse ringkonnakohtus menetlusse võtmata, läbi vaatamata või

rahuldamata või lõpetatakse apellatsioonimenetlus ja ringkonnakohtu lahendi peale esitatud

kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, see jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või

lõpetatakse kassatsioonimenetlus.

30. Ühtegi TsMS § 456 lg 2 kirjeldatud olukorda praegu ei esine: pooled on tähtaja jooksul

esitanud apellatsioonkaebused ja need on ka ringkonnakohtu poolt menetlusse võetud.

31. TsMS § 456 lg 4 kohaselt peatab kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine kohtuotsuse

jõustumise.

Avaldaja on viidanud sellele, et võlgnik ja C on Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse

resolutsiooni punktid 3 ja 4 vaidlustanud TsMS § 200 lg 1 märgitud kohustust rikkudes vaid

selleks, et pahatahtlikult kohustuse sissenõutavaks muutumist edasi lükata.

Selle viitega on avaldaja möönnud, et Harju Maakohtu 18.05.2022 otsuse resolutsiooni punkte

3 ja 4 on vaidlustatud (seega ei saa need punktid olla jõustunud materiaalses mõttes). Samas

pole võlgniku motiivid apellatsioonkaebuse esitamisel käesoleva asja lahendamisel olulised,

sest lisaks võlgnikule ja Cle on nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu hinnangul vaidlustanud

neid samu punkte ka avaldaja. Seega ei ole otsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4 jõustunud

sõltumata võlgniku apellatsioonkaebusest, sest neid punkte on oma apellatsioonkaebuse

sisulises osas vaidlustanud avaldaja ise.

Pooltel on õigus kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada (TsMS § 630 lg 1), pooled on

seda teinud ning TsMS § 456 lg 1, 2 ja 4 alusel ei ole Harju Maakohtu 18.05.2022 otsus seega

jõustunud.

32. Jõustumismärge tehakse otsusele (kas ärakirjale või elektrooniliselt) maakohtu kantselei

poolt menetlusosalise avalduse ja kohtutoimiku alusel (TsMS § 458 lg 1).

33. TsMS ei sätesta jõustumismärke tegemise vaidlustamise aluseid ja korda ega ka ekslikult

antud kohtuotsuse jõustumist kinnitava märke tühistamise või kustutamise korda. Kohtu

hinnangul ei saa see aga tähendada seda, et kui kohtule saab teatavaks ebaõige jõustumismärke

tegemine, et siis ei saa seda viga parandada. Jõustumata kohtulahendi sunniviisiline täitmine

ainuüksi seetõttu, et ekslikult on otsusele kantud jõustumismärge, on vastuolus EV põhiseaduse

§-ga 3, mille kohaselt saab riigivõimu teostada üksnes seaduse alusel. Jõustumata kohtulahendi

sunniviisilise täitmise lubamine on riigivõimu kuritarvitamine.

Kohus mõistab õigust ehk teeb kohtulahendeid ja väljastab ka märkeid nende lahendite

jõustumise kohta. Seega on kohtu kohustus tagada, et jõustumismärked kohtulahenditel oleks

nii formaalses kui ka sisulises mõttes õiged. Juhul, kui kohtule saab teatavaks, et

jõustumismärge on lahendile kantud ebaõigesti või ennatlikult, siis on kohtu kohustus see viga

parandada ning maakohut võib siin esindada ka õigusemõistmise pädevusega kohtunik, kes

lahendi koostas (nagu antud juhtumil).

34. TMS § 48 lg 1 on sätestatud täitemenetluse lõpetamise alused. Nimetatud sätte 7 punkti

kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse tätemenetluse põhjendamatul alustamisel

täitetingimuste täitmata jätmise tõttu. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus- ja määrus tsiviilasjas.

35. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et kohtutäitur ei ole jõustumismärke

kontrollimisel läinud vastuollu täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõttega.

Kohtutäituri otsuse peale esitatavas kaebuses saab esitada täitedokumendi puudumise

vastuväite vaid juhul, kui selle vastuväite lahendamine kuulub kohtutäituri pädevusse, näiteks

kui kaebuses juhitakse tähelepanu täitedokumendi jõustumismärke puudumisele, mille

olemasolu või puudumist saab kohtutäitur kontrollida (vt Riigikohtu 12.03.2014 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-1-14, p 18).

36. Kuna täitur saab täitmisele võtta vaid seaduses nimetatud täitedokumente, nt jõustunud

kohtuotsuseid tsiviilasjades (TMS § 12 lg 1), siis tuleneb TMS §-st 2 lg 1 p 1 täituri kohustus

kahtluse korral veenduda, kas ta on täitmisele võtnud seaduses lubatud täitedokumendi.

Formaliseerituse printsiip rakendub siin selles, et täitur ei asu ise hinnangut andma ega

analüüsima, kas otsus on jõustunud või mitte, vaid pöördub lahendi teinud kohtu poole. Seda

on täitur antud juhul kohtu arvates ka õigesti teinud. Õiguskirjandus ja Riigikohtu praktika,

millele avaldaja ka ise oma avalduses viitab (nt „Tsiviilkohtumenetluse seadustik II

Kommenteeritud väljaanne, V.Kõve jt, Tln 2017; lk 1225, p 3.3) kinnitavad seda, et kohtuvea

parandamine jõustumismärgete eksliku väljastamise korral, peaks olema võimalikult efektiivne

ja vähimal viisil koormav ning piisama peaks ka kohtu selgitusest.

37. Kohtu hinnangul on kohtutäitur tegutsenud oma pädevuse piires esitades päringu lahendi

teinud kohtule, kontrollimaks täitedokumendi jõustumismärke olemasolu või selle puudumist.

38. Otsuse teinud kohus (lahendi teinud kohtuniku isikus) on kinnitanud kohtutäiturile, et

18.05.2022 tsiviilasjas nr 2-20-1974 tehtud otsusele on osaline jõustumismärge pandud

ekslikult.

39. Seega puudus täituril täitedokument ja alus täitemenetluse alustamiseks ning TMS § 12 lg

4 kohustab täiturit sellisel juhul lõpetama täitemenetlus, mida täitur ongi oma 24.08.2022

otsusega teinud.

40. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et puudub alus ja põhjus täituri otsuse tühistamiseks ja

seega jätab kohus rahuldamata avaldaja Xi kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse

24.08.2022 otsuse tühistamiseks ja täitemenetluse jätkamise kohustamiseks täiteasjas nr

022/2022/4622.

MENETLUSKULUD JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

41. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses

muuhulgas ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

42. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluse menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse

esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS §

175 lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses

kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata.

43. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jäävad kohtutäituri võimalikud õigusabikulud käesolevas

tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt

TsMS § 172 lg 1 teisest lausest ning lg-st 10 avaldaja kanda.

44. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks eraldi

määrusega pärast käesoleva määruse jõustumist.

Kohtu täiendavad selgitused

45. TMS § 218 lg 3 esimene lause sätestab, et kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu

määruse peale võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik