2-22-13873/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30. november 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-13873

Hagi ese

A. L. hagi I. L. vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. L; isikukood XXX, elukoht XXX

Kostja: I. L; isikukood XXX, elukoht XXX

Kohtuistungi aeg

Protokollija

30. november 2022

Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. L. hagi I. L. vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada A. L. ja I. L. vahel XX.XX.XXXX XXX sõlmitud abielu, mille kohta on

rahvastikuregistrisse tehtud abielukanne dokumendi numbriga XXX.

3. Taastada I. L. lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi M.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

5. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist perekonnaseisuasutusele

andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

2/2

ASJAOLUD

19. septembril 2022 esitas A. L. (hageja) Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi I. L.

(kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel

abielu XX.XX.XXXX. Hageja märgib hagiavalduses, et kostja on XXX mees ja tal on

tegemist XXX.

Kostja 10. novembri 2022 vastuse kohaselt ei ole temal lahutusele vastuväiteid.

30. novembri 2022 kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde ning selgitas, et abielu on

sõlmitud XX.XX.XXXX. Hageja kinnitas, et temal ei ole leppimise soovi. Kostja ei

vaielnud abielu lahutamisele vastu ega soovinud leppida.

KOHTU SEISUKOHT

Hageja ja kostja vahel on XX.XX.XXXX sõlmitud abielu, mille on registreerinud XXX

ning mille kohta on rahvastikuregistrisse tehtud abielukanne dokumendi numbriga XXX

(abielu tõend, tl 3; väljavõte rahvastikuregistrist, tl 6).

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted

on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu

enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Arvestades poolte selgitusi

kohtuistungil, leiab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja

selgitas kohtuistungil, et abielu lahutamise põhjuseks on kostja XXX käitumine ning

pooled elavad lahus alates XXX. Kostja kinnitas, et pooled elavad lahus, ning nõustus

abielu lahutamisega. Pooled ei avaldanud kohtule leppimise soovi. Eeltoodust järeldub, et

pooltel ei ole enam tahet kooselu taastada ega abielu jätkata. Seetõttu on kohus seisukohal,

et poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud abielu tuleb lahutada.

PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu

kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse

alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud

perekonnanimi. NS § 11 lg 2 alusel võib taastatav perekonnanimi olla: 1) lahutatava abielu

eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Kostja soovib taastada oma abielueelset perekonnanime M, mis on tema sünnijärgne

perekonnanimi. Lahutatav abielu on kostja esimene abielu (väljavõte rahvastikuregistrist, tl

4). Seega on perekonnanimi M. nii NS § 11 lg 2 p 1 kui p 2 järgi lubatud. Kostjale tuleb

taastada tema abielueelne perekonnanimi M.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise. Seega tuleb poolte menetluskulud, mis on seotud abielu lahutamise nõudega, jätta

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik