3-21-1950/37 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

29. november 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1950

Haldusasi

OÜ Feenoks kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

22. juuni 2021. a ehitusloa nr 2112271/21290

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2021. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Feenoks, esindaja v.adv Maksim

Greinoman

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja EV

Kolmas isik – Pelgulinna Tervisemaja OÜ, esindajad

v.adv Merli Mäesalu ja v.adv Triin Kaurov

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Feenoks apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-21-1950 menetlus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2021. a otsus haldusasjas nr 3-21-

1950.

3. Tagastada OÜ Feenoks kaebuse ja apellatsioonkaebuse ning esialgse õiguskaitse

taotluste esitamisel haldusasjas nr 3-21-1950 tasutud riigilõiv 70 (seitsekümmend)

eurot. Kanda tagastatav summa OÜ Feenoks (registrikood 10270870) pangakontole

nr EE752200001120166289 Swedbank AS-s.

4. Mõista OÜ-lt Feenoks Pelgulinna Tervisemaja OÜ (registrikood 16011537) kasuks

välja haldusasjas nr 3-21-1950 kantud esindajakulu 3600 (kolm tuhat kuussada)

eurot.

5. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud esimese ja teise astme kohtus

nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

3-21-1950

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) andis 22.06.2021 ehitusloa nr 2112271/21290

Ädala tn 1 asuva hoone lammutamiseks. Ehitusloas nähti mh ette järgmised lisatingimused: „1.

Ehitustöödega saab alustada pärast uue hoone püstitamiseks ehitusloa väljastamist ja pinnase

toestamiseks ehitussüvendi projekti koostamist. 2. Kui lammutamise järel ei jätkata ehitusloa

alusel hoone püstitamisega tuleb taastada katendid ja haljastus.“

2. OÜ Feenoks (Ädala tn 1a kinnistu omanik) esitas Tallinna Halduskohtule 25.08.2021

kaebuse TLPA 22.06.2021 ehitusloa nr 2112271/21290 tühistamiseks. Ädala tn 1 hoone

lammutamine kavandatud viisil ohustab Ädala tn 1a kinnistul oleva ehitise püsivust ja ohutut

kasutamist. Enne lammutusloa andmist tulnuks teha ehitusgeoloogiline uuring ja lammutusluba

on antud nõuetele mittevastava eelprojekti alusel.

3. Tallinna Halduskohus jättis 08.09.2021 määrusega rahuldamata OÜ Feenoks 03.09.2021

esialgse õiguskaitse taotluse, sest vaidlusalune ehitusluba ei anna kolmandale isikule õigust,

mille realiseerimine saaks vahetult tuua kaasa kaebaja väidetud pöördumatu tagajärje (st Ädala

tn 1a hoone konstruktsioonide kahjustumine ja püsivuse kadumine). Lammutusloa aluseks olev

lammutusprojekt ei hõlma tervet olemasoleva hoone lammutamisega seotud ehitustegevust,

vaid osa tööde (Ädala tn 1a hoone poolsete keldriseinte ja vundamendi lammutamine) tegemise

eeldusena on viidatud eraldi ehitussüvendi projekti koostamisele ja ehitusloa saamisele.

4. Tallinna Halduskohus jättis 21.12.2021 otsusega kaebuse rahuldamata. Vaidlust ei ole,

et Ädala tn 1 ja 1a kinnistute pinnase koostise eripäradest ning Ädala tn 1a hoone vundamendi

tüübist tingituna võib Ädala tn 1 kinnistul ehitamine ohustada Ädala tn 1a kinnistul paikneva

hoone püsivust ning Ädala tn 1 kinnistule ehitamisel tuleb võtta kohaseid meetmeid selle ohu

maandamiseks. Lammutusluba ei anna õigust püstitada Ädala tn 1 kinnistule uus hoone või teha

kaebaja hoonet ohustada võivaid ehitustöid, sest lammutusloa esemeks olevate ehitustöödega

alustamise eelduseks on uue hoone püstitamist võimaldava ehitusloa andmine. Ädala tn 1a

kinnistu piiri äärde jääva pinnase toestamise lahendus antakse eraldi ehitussüvendi projektiga

koos uue hoone ehitusprojektiga. Seega on vaidlustatud lammutusluba tingimuslik ja isegi kui

selle otstarbekus on küsitav, ei anna luba kellelgi õigusi, mille teostamine saaks kaebaja hoonet

kahjustada ja seeläbi kaebaja õigusi rikkuda. Kui kolmas isik ei taotle (või ei saa) ehitusluba

uue hoone püstitamiseks, ei saa ta lammutusloa lisatingimuse tõttu lammutada ka olemasolevat

hoonet. Kui uue hoone püstitamiseks koostatav ehitusprojekt ei näe ehitussüvendi jaoks ette

ehitustehnilist lahendust, mis võimaldaks senise hoone keldri seinad ja vundamendi lammutada

viisil, et kaebaja hoone püsivus on tagatud, peab vastustaja ehitusloa andmisest keelduma. Kuna

kaebaja kinnistul oleva hoone püsivuse tagamine on koostatava ehitussüvendi projekti ja uue

hoone püstitamiseks antava ehitusloa esemeks, siis on kaebaja pöördunud kohtusse ennatlikult.

Praeguses asjas ei ole vajad hinnata, kas 2018. a ehitusgeoloogiline uuring on piisav või mitte.

Kaebaja poolt menetluse käigus esitatud vastuväiteid tuleb vastustajal võtta arvesse Ädala tn 1

uue hoone püstitamiseks esitatud ehitusloa taotluse lahendamisel.

5. OÜ Feenoks esitas 20.01.2022 apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus

tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Halduskohus leidis õigesti, et Ädala tn 1 hoone

lammutamine on Ädala tn 1a hoonele ohtlik, kuid hindas põhjendamatult kaebuse ennatlikuks.

Kui lammutusluba jääb kehtima, siis ei saa hoone püstitamiseks antava ehitusloa menetluses

kolmandalt isikult nõuda lammutamist puudutavate dokumentide esitamist ja lammutamise

küsimust ümber otsustada (s.o ilma menetluse uuendamise ja vaidlustatud loa muutmiseta).

Halduskohus on asunud vaidlustatud luba ise sisustama. Kaebaja palus HKMS § 95 lg 1 alusel

peatada haldusasja menetlus kuni Ädala tn 1 uue hoone püstitamiseks ehitusloa väljastamiseni.

3-21-1950

3(7)

Ädala tn 1 kinnistule uue hoone püstitamiseks ehitusloa andmise järel saab kaebaja otsustada,

kas apellatsioonkaebuse edasi menetlemine on tema õiguste kaitseks vajalik või mitte.

6. TLPA andis 31.08.2022 ehitusloa nr 2212271/19613 (dateeritud 19.08.2022) Ädala tn 1

äri- ja teenindushoone püstitamiseks ning ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku rajamiseks.

7. OÜ Feenoks esitas Tallinna Halduskohtule 05.09.2022 kaebuse TLPA 31.08.2022

ehitusloa nr 2212271/19613 tühistamiseks (haldusasi nr 3-22-1874). Tallinna Halduskohus

võttis 27.09.2022 määrusega kaebuse menetlusse.

8. OÜ Feenoks esitas 06.09.2022 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata Ädala

tn 1 kinnistul lammutustööd kuni haldusasjas nr 3-21-1950 tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.

Tallinna Ringkonnakohus kohaldas 08.09.2022 määrusega HKMS § 252 lg 4 alusel ajutist

õiguskaitset ja keelas Tallinnas Ädala tn 1 kinnistul paikneva hoone lammutustööde jätkamise

kuni 30.09.2022. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21.09.2022 määrusega varem kohaldatud

esialgse õiguskaitse abinõu ja jättis OÜ Feenoks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Ringkonnakohus märkis, et kuivõrd kolmas isik on loobunud maa-aluse korruse rajamisest ning

olemasoleva hoone keldrikorrust ja vundamenti Ädala tn 1a hoone lähistel ei lammutata ning

vaiatöid tehakse kaebaja hoonest kaugemal, ei saa eeldada, et kavandatavas mahus ettenähtud

lammutus- ja ehitustööd võiksid ohustada Ädala tn 1a hoone püsimist. Ehitustegevusega võib

kaebajale kaasneda mõningaid ebamugavusi, kuid need ei kaalu üles avalikku huvi linnaruumi

korrastamiseks ja kolmanda isiku majanduslikku huvi arendusprojekti elluviimise jätkamiseks.

9. Pelgulinna Tervisemaja OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule 01.11.2022 taotluse

lõpetada haldusasja nr 3-21-1950 menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, sest vaidlustatud TLPA

22.06.2021 ehitusluba nr 2112271/21290 on Ädala tn 1 kinnistul asunud hoone lammutamisega

lõplikult realiseeritud ning lammutusloa mõju ja praktiline tähendus seetõttu ammendunud (vt

ka Riigikohtu 03.12.2021 määrus nr 3-14-50421, p 21; 30.11.2010 otsus nr 3-3-1-63-10, p 18).

Kolmas isik on loobunud maa-aluse korruse ehitusest ja hoone on lammutatud, mistõttu ei saa

ehitusluba rikkuda kaebaja õigusi ja asja menetluse jätkamine ei ole vajalik ega põhjendatud.

Vaiatöödega seonduv puudutab üksnes haldusasja nr 3-22-1874. Kuna menetluse lõpetamist ei

tinginud vastustaja tegevus, siis ei kuulu kohaldamisele HKMS § 108 lg 6, vaid menetluskulud

tuleb HKMS § 108 lg 4 alusel jätta kaebaja kanda.

10. OÜ Feenoks märgib 09.11.2022 seisukohas, et jätab haldusasja menetluse HKMS § 152

lg 1 p 4 alusel lõpetamise kohtu otsustada, kuid palub jätta menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. Kolmas isik on praeguseks tõepoolest lõpetanud Ädala tn 1 hoone lammutamise ja on

alustanud uue hoone püstitamisega, mistõttu on lammutamiseks väljastatud ehitusloa praktiline

tähendus ära langenud. Samas ei peaks menetluskulusid kandma kaebaja, vaid menetlusosaliste

menetluskulud tuleks HKMS § 108 lg 11 alusel jätta nende endi kanda. Kaebaja esitas kaebuse

tähtaegselt ja ta ei saanud kohtusse pöördumisel eeldada, et temast sõltumata asjaoludel ei jõua

kohtud teha sisulist jõustunud kohtuotsust. Kaebajal oli õigus eeldada, et kohtud lahendavad

asja mõistliku aja jooksul. Pole teada, kas ehitusloa praktilise tähenduse säilimise korral oleks

kohtuasi lahendatud kaebaja kasuks või kahjuks. Sellises olukorras oleks äärmiselt ebaõiglane,

kui kaebaja peaks kandma nii enda kui ka kolmanda isiku menetluskulud. Kaebajalt ei saa ka

nõuda asja menetluse jätkamist üksnes menetluskulude jaotuse otsustamiseks.

11. Tallinna Ringkonnakohus andis 10.11.2022 määrusega menetlusosalistele õiguse esitada

menetluse lõpetamise kohta hiljemalt 18.11.2022 täiendav seisukoht ning menetluskulude

taotlus ja kuludokumendid, samuti võimaluse vastata teiste menetlusosaliste seisukohtadele ja

taotlustele kuni 25.11.2022. Ringkonnakohus märkis määruse p-s 16, et tõlgendab OÜ Feenoks

3-21-1950

4(7)

09.11.2022 seisukohta viisil, et kaebaja nõustub haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4

alusel lõpetamisega ja ei taotle HKMS § 152 lg 2 alusel menetluse jätkamist TLPA 22.06.2021

ehitusloa nr 2112271/21290 õigusvastasuse tuvastamiseks.

12. OÜ Feenoks nõustub 18.11.2022 seisukohas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel

lõpetamisega, kuid palub tema menetluskulud mõista HKMS § 108 lg 6 alusel välja vastustajalt

ja teiste menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda, või alternatiivselt jätta kõigi

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (sh kolmanda isiku menetluskulud HKMS

§ 108 lg 11 alusel). Kaebaja rõhutab, et kolmas isik loobus maa-aluse korruse ja keldrikorruse

rajamisest alles TLPA 31.08.2022 ehitusloa nr 2212271/19613 menetluses (pärast OÜ Feenoks

20.01.2022 apellatsioonkaebuse esitamist). Seetõttu esineb HKMS § 152 lg 1 p-s 4 märgitud

olukord, kus kaebuses nõutav haldusakt on antud ehk kaebaja õigusi enim riivanud haldusakti

osa (sügava ehitussüvendi rajamine) on tunnistatud kehtetuks. Kuna lammutusluba ei ole enam

võimalik tagasi täita, siis ei saaks õigusvastasuse tuvastamise kaebusele üleminek aidata kaitsta

kaebaja huve. Nn jätkutuvastuskaebuse rahuldamise korral ei pruugiks kohus samuti mõista

välja kõiki menetluskulusid (Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2022 määrus nr 3-21-1066, p 17).

Menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamisel ei saa kaebajalt mõista välja kolmanda isiku

menetluskulusid, sest HKMS § 108 lg 4 aluseid ei esine, vaid menetluskulud tuleb jaotada

vastavalt HKMS § 108 lg-le 6. Kuna kaebaja saavutas aktiivse osavõtuga ehitusloa menetluses

osaliselt oma kaebuse eesmärgi, siis tuleb jaatada HKMS § 108 lg 6 olukorda (vt ka Riigikohtu

05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). Isegi kui selle tõlgendusega mitte nõustuda, tuleks

arvestada, et tühistamiskaebus kaotas oma asjakohasuse vastustaja ja kolmanda isiku tegevuse

tõttu (st ehitusloa väljastamine enne kohtuvaidluse lõppu ja selle kiirkorras realiseerimine) ning

seega tuleks kohaldada HKMS § 108 lg-t 11.

13. Pelgulinna Tervisemaja OÜ leiab 25.11.2022 seisukohas, et praegusel juhul ei kuulu

menetluskulude jaotamisel kohaldamisele mitte HKMS § 108 lg 6, vaid HKMS § 108 lg 4, sest

menetluse lõpetamise tingib asjaolu, et Ädala tn 1 kinnistul olnud hoone on lammutatud, mitte

asjaolu, et kolmas isik on loobunud maa-aluse korruse ehitamisest. Vastasel korral pidanuks

menetluse lõpetamise alus tekkima juba 31.08.2022 ehitusloa väljastamisega, kuid kaebaja on

pärast seda taotlenud veel esialgset õiguskaitset ja vaidlustanud esialgse õiguskaitse tühistamist.

Seejuures teadis kaebaja juba 2022. a aprillis, et maa-alust korrust ei ehitata. Isegi kui HKMS

§ 108 lg 6 oleks kohaldatav, ei oleks menetluskulude vastustajalt väljamõistmine HKMS § 108

lg-te 9 ja 11 järgi õiglane, sest kolmanda isiku esindajakulude tekkimise on põhjustanud kaebaja

poolt oma menetlusõiguste kuritarvitamine (teadvalt põhjendamatu EÕK taotluse esitamine).

Samuti on kaebus olnud tervikuna põhjendamatu ja ennatlik. Kolmanda isiku menetluskulusid

on suurendanud asjaolu, et esindajatel tuli tutvuda varasema menetlusega kahes kohtuastmes.

14. Tallinna linn leiab 25.11.2022 seisukohas, et ehitusloaga nr 2212271/19613 ei ole

vastustaja ehitusluba nr 2112271/21290 muutnud ega kehtetuks tunnistanud. Ehitusloa omaja

ei ole kohustatud ehitusluba täies mahus realiseerima. Püstitatava hoone maa-alusest korrusest

ja selleks vajalike lammutustööde tegemisest loobus kolmas isik, mitte vastustaja. Haldusasja

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamise korral ei saa menetluskulusid mõista HKMS

§ 108 lg 6 alusel välja vastustajalt, vaid kaebaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse juhul, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. Praegusel juhul on OÜ Feenoks kaebuses taotlenud TLPA 22.06.2021 ehitusloa

nr 2112271/21290 tühistamist ning vaidlustatud ehitusluba ei ole kehtetuks tunnistatud. Seega

3-21-1950

5(7)

ei esine HKMS § 152 lg 1 p-s 4 kirjeldatud olukorda. Vaatamata sellele, et kaebaja võib olla

saavutanud oma n-ö kaugema eesmärgi seeläbi, et kolmas isik on TLPA 31.08.2022 ehitusloa

nr 2212271/19613 menetluses loobunud püstitatava uue hoone maa-aluse korruse rajamisest

ning seetõttu senise hoone keldrikorrust ja vundamenti Ädala tn 1a hoone lähistel ei lammutata,

ei annaks see alust menetlust lõpetada, sest praeguses asjas vaidlustatud TLPA 22.06.2021

ehitusluba nr 2112271/21290 (lammutusluba) ei ole kehtetuks tunnistatud ega muudetud.

16. HKMS § 152 lg 1 p-s 4 toodud menetluse lõpetamise alust on kohtupraktikas tõlgendatud

viisil, et see võimaldab menetluse lõpetada ka siis, kui vaidlustatud haldusakt on ammendunud

ning ühes sellega on ära langenud õiguskaitsevajadus. Menetluse saab HKMS § 152 lg 1 p 4

alusel lõpetada mh juhul, kui kehtivusaja möödumise tõttu on haldusaktil kadunud igasugune

mõju ja praktiline tähendus (nt Riigikohtu 03.12.2021 määrus nr 3-14-50421, p-d 21–22). Kuna

Ädala tn 1 kinnistul varasemalt asunud hoone lammutamisega on vaidlustatud lammutusloa

kehtivus haldusmenetluse seaduse § 61 lg-st 2 tulenevalt lõppenud (st haldusaktiga antud õigus

on lõplikult realiseeritud) ja kuna lammutatud hoone asemele püstitatakse TLPA 31.08.2022

ehitusloa nr 2212271/19613 alusel juba uut hoonet, siis ei ole lammutusluba enam objektiivselt

võimalik tagasi täita. Seetõttu on TLPA 22.06.2021 ehitusloa nr 2112271/21290 õigussuhteid

kujundav mõju lõppenud ja haldusasja menetluse saab HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

17. HKMS § 152 lg 2 näeb ette, et kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel,

vaid jätkab menetlust kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see

on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (vt nt Riigikohtu 28.12.2021 otsus

nr 3-19-1735, p 18; 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p-d 12–13; Tallinna Ringkonnakohtu

08.07.2022 otsus nr 3-22-619, p 14). Tuvastamisnõudele üleminekut on kohtupraktikas lubatud

nt juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusakti või toiminguga tekitatud kahju

hüvitamise nõuet või kui tuvastamisnõue aitab tal muul moel tulevikus oma õigusi kaitsta. Muu

hulgas on peetud nn jätkutuvastuskaebusele ülemineku aktsepteeritavaks põhjuseks taotleda

menetletavas asjas kantud menetluskulude hüvitamist (nt Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2022

määrus nr 3-19-2392, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2022 määrus nr 3-21-1639, p 15;

06.07.2022 määrus nr 3-21-1066, p 17; 08.07.2022 otsus nr 3-22-619, p 15). Praeguse juhul on

OÜ Feenoks 18.11.2022 seisukohas märkinud, et nõustub asja menetluse lõpetamisega HKMS

§ 152 lg 1 p 4 alusel ja ei taotle HKMS § 152 lg 2 alusel menetluse jätkamist TLPA 22.06.2021

ehitusloa nr 2112271/21290 õigusvastasuse tuvastamiseks. Seega tuleb haldusasja menetlus

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

18. HKMS § 155 lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta

ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Järelikult tuleb Tallinna Halduskohtu 21.12.2021

otsus tühistada. HKMS § 43 lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole pärast menetluse lõpetamist

samas asjas kaebusega halduskohtusse pöördumine enam lubatud. Seega ei saa OÜ Feenoks

pärast menetluse lõpetamise määruse jõustumist pöörduda uuesti halduskohtusse kaebusega

TLPA 22.06.2021 ehitusloa nr 2112271/21290 tühistamiseks.

19. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv muu hulgas juhul, kui kohus

lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. OÜ Feenoks on tasunud praeguses asjas kokku

riigilõivu 70 eurot (26.08.2021 kaebuselt 15 eurot; 02.09.2021 esialgse õiguskaitse taotluselt

15 eurot; 04.02.2022 apellatsioonkaebuselt 20 eurot; 06.09.2022 esialgse õiguskaitse taotluselt

20 eurot), mis tuleb HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi maksjale tagastada.

20. Kui haldusasja menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kaebuses vaidlustatud

haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu, peab menetluskulud HKMS § 108 lg-s 6 sätestatud

üldreegli järgi kandma vastustaja. Erandiks on olukord, kus vaidlustatud haldusakti kehtetuks

3-21-1950

6(7)

tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lg 6 eesmärk on hüvitada

kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (nt Riigikohtu

05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). Vastustaja ei peaks HKMS § 108 lg 6 alusel kandma

menetluskulusid, kui kaebuse eesmärgi kohtumenetluse ajal saavutamise tingis näiteks oluliste

asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist (sh vaidlustatud haldusakti

mõju lõppemine kas selle lõpliku täitmise või kehtivusaja möödumise tõttu), millest ei saa teha

mingeid järeldusi kaebuse põhjendatuse kohta (nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2021 määrus

nr 3-21-755, p-d 13–14). Kui menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamise korral ei ole

HKMS § 108 lg 6 kohaldatav, tuleb menetluskulud jagada vastavalt HKMS § 108 lg-le 4, mille

kohaselt kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja (nt Riigikohtu 10.01.2019

määrus nr 3-18-982, p 10).

21. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et praeguses asjas peaks menetluskulud

HKMS § 108 lg 6 järgi kandma vastustaja, vaid menetluskulud tuleb HKMS § 108 lg 4 alusel

jätta kaebaja kanda. Nagu juba märgitud, ei ole TLPA 31.08.2022 ehitusloa nr 2212271/19613

andmisega muudetud ega kehtetuks tunnistatud vaidlusalust TLPA 22.06.2021 ehitusluba nr

2112271/21290 Ädala tn 1 hoone lammutamiseks ning menetluse lõpetamist ei tingi ehitusloa

andmine, vaid hoone lammutamine. Ehkki kolmanda isiku n-ö meelemuutus maa-aluse korruse

rajamata jätmisel võis olla tingitud mh käesolevast kohtuvaidlusest, ei saa sellest teha järeldust,

et vastustaja oleks oma tegevusega kaebuse sisuliselt õigeks võtnud. Vastustaja sai 31.08.2022

ehitusloa anda üksnes sellisele ehitusprojektile, mille kolmas isik vastustajale esitas. Ehitusloa

andmine enne kohtuvaidluse lõppu ei olnud iseenesest keelatud (mh jättis Tallinna Halduskohus

08.09.2021 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata).

22. Alternatiivselt palub kaebaja jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, sh

kolmanda isiku menetluskulud HKMS § 108 lg 11 alusel tema enda kanda. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole kolmanda isiku esindajakulu tervikuna tema enda kanda jätmine põhjendatud.

HKMS § 108 lg 11 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks lahend tehakse, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seda sätet on rakendatud näiteks siis, kui kaebaja ei

saanud kohtusse pöördudes ette näha teatud kulude kandmise kohustuse tekkimise võimalust

või kaebus jääb rahuldamata vastustaja täiendavate põhjenduste tõttu, mis ei saanud kaebajale

olla kohtusse pöördudes teada (viimati märgitud osas on HKMS § 108 lg 11 kohaldamisala

kitsendatud 01.01.2018 jõustunud HKMS § 108 lg-ga 61). Praeguses vaidluses pidi kaebaja

ilmselgelt arvestama kolmanda isiku kaasamise kohustuslikkusega (HKMS § 20 lg 1) ja tema

menetluskulude kandmise võimalusega, kui kaebus jäetakse rahuldamata. HKMS § 108 lg 11

kohaldamist ei tingi seegi, et kaebaja hinnangul ei oleks ka menetluskulude väljamõistmise

eesmärgil mõistlik jätkata menetlust vaidlustatud lammutusloa õigusvastasuse tuvastamise

nõudes, sest seeläbi suureneksid menetluskulud veelgi ning kohus ei pruugiks kaebaja kõiki

menetluskulusid välja mõista isegi kaebuse rahuldamise korral. Ringkonnakohus leiab, et

kaebaja suhtes ei saa põhimõtteliselt pidada ebaõiglaseks, et HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab

kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, sest kaebajal ei saa olla õigustatud

ootust, et vastaspoolelt mõistetakse välja kõik menetluskulud, sõltumata nende suurusest ning

kandmise vajalikkusest.

23. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid

välja ei mõisteta. Esindajakulu (HKMS § 103 lg 1 p 1) väljamõistmiseks piisab tõendamisest,

et menetlusosalisel on tekkinud asjaomase kulu kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11). Lisaks

riigilõivule on OÜ Feenoks kandnud esimese astme kohtus esindajakulu 2286,96 eurot (vastab

esindaja 14,66 töötunnile hinnaga 130 eurot/tund + käibemaks) ja asjatundja arvamuse saamise

3-21-1950

7(7)

kulu 720 eurot (vt OÜ Ehitusekspert 08.11.2021 arve nr 37 C). Apellatsioonimenetluses on

kaebaja kandnud esindajakulu 1683,50 eurot (vastab esindaja 12,95 töötunnile hinnaga 130

eurot/tund + käibemaks). Kokku 3970,46 euro (sh käibemaks) suuruse esindajakulu kandmise

kohustus ja seos praeguse haldusasjaga on advokaadibüroo arvetega HKMS § 109 lg 11 nõuete

kohaselt tõendatud ning kulude suurus ei ole ülemäärane. Arvesse ei saa siiski võtta asjatundja

arvamuse saamise kulu, mille väljamõistmine eeldab, et selle tegelik kandmine on tõendatud

vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 (nt maksekorralduse või pangakonto väljavõttega). Seega jäävad

kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 4 ja § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

24. Tallinna linn ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka

vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema ende kanda.

25. Pelgulinna Tervisemaja OÜ palub 11.11.2022 taotluses mõista tema kasuks kaebajalt

välja esindajakulu 6876 eurot (ilma käibemaksuta summa, vastab esindajate 38,2 töötunnile

hinnaga 180 eurot/tund + käibemaks). Taotletud suurusega esindajakulu kandmise kohustus ja

seos praeguse haldusasjaga on advokaadibüroo arvetega HKMS § 109 lg 11 nõuetele vastavalt

tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et taotletud esindajakulu suurus on osaliselt ülepaisutatud,

sest advokaadid on kolmandat isikut praeguses haldusasjas esindanud üksnes alates Tallinna

Ringkonnakohtu 08.09.2022 määrusega Ädala tn 1 hoone lammutustööde ajutisest peatamisest.

Kuigi võib nõustuda, et esindajatel on tulnud muu hulgas läbi töötada varasemat menetluskäiku

puudutavad materjalid, ei nähtu arvete spetsifikatsioonidest, et selleks oleks kulunud rohkem

kui ca 5 töötundi. Kolmas isik on esitanud advokaatide vahendusel 15.09.2022 vastuväited

trahvi määramise taotlusele (4 lk + 1 lk), 16.09.2022 ja 20.09.2022 vastuväited esialgse

õiguskaitse taotlusele (8 lk + 2 lk), 01.11.2022 menetluse lõpetamise taotluse (2 lk), 11.11.2022

menetluskulude nimekirja (1 lk) ja 25.11.2022 vastuväited kaebaja seisukohale (2 lk). Põhiosas

ei ole olnud tegemist mahukate menetlusdokumentidega ega õiguslikult keerukate küsimustega.

Ülemääraste menetluskulude kaebajalt väljamõistmist ei saaks õigustada ka väited, et kaebaja

on oma menetlusõigusi kuritarvitanud või esitanud kaebuse ennatlikult.

26. OÜ Feenoks on 25.11.2022 seisukohas hinnanud, et HKMS § 109 lg 6 tähenduses

põhjendatuks ja vajalikeks võiks pidada kolmanda isiku kulu esindajate 10,6 töötunni ulatuses

ning seejuures tuleks hüvitamata jätta kõik trahvimisega seonduvad kulud (7,3 töötunni eest).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud vähendada väljamõistetavat esindajakulu nii

suures ulatuses. Asjaolu, et kohtud ei ole mõne menetlusdokumendi suhtes kolmandalt isikult

seisukohta küsinud, ei tähenda, et sellise dokumendiga ei oleks tal üldse tarvis tutvuda ja selleks

aega kulutada. Menetlusosalisel on õigus ja kohustus olla kursis menetluses toimuvaga. Küll

tuleb nõustuda, et kuivõrd Tallinna Halduskohtu 15.09.2022 määrusega (jõustus 01.10.2022)

on kolmandale isikule määratud rahatrahv (1600 eurot) Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2022

esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest, ei oleks trahvitaotlusele vastamiseks tehtud

kulude kaebajalt väljamõistmine HKMS § 108 lg 11 tähenduses õiglane, mistõttu jäävad need

kulud kolmanda isiku enda kanda. Kokkuvõtlikult tuleb ringkonnakohtu hinnangul kolmanda

isiku esindajakulu hüvitamiseks kaebajalt välja mõista 3600 eurot (ei sisalda käibemaksu – vt

Riigikohtu 11.05.2022 otsus nr 3-20-663, p 23), mis vastab esindajate 20 töötunnile. Ülejäänud

osas jäävad kolmanda isiku menetluskulud HKMS § 108 lg 11 ja § 109 lg 6 alusel tema enda

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)