2-20-5160/90 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-5160

Tsiviilasi

Jana Ertte ja Kristi Padari hagi Jüri Adambergi vastu

kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. augusti 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jüri Adambergi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant

(kostja):

Jüri

Adamberg

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Päivi

Margna

Vastustajad

(hagejad):

Jana

Ertte

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

ja

Kristi

Padar

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maia Ploom

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 26. augusti 2022. a otsus muutmata.

2. Jätta Jüri Adambergi apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud Jüri Adambergi kanda.

4. Mõista Jüri Adambergilt Jana Ertte ja Kristi Padari menetluskulude katteks välja

467 eurot 50 senti.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Jana Ertte (hageja I) ja Kristi Padar (hageja II) esitasid 6. aprillil 2020 Tartu Maakohtule hagi

Jüri Adambergi (kostja) vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hagejad XXXX asuva hoonestatud kinnistu (registriosa nr

XXXXXXXX) kaasomanikud – hagejale II kuulub 3/15 kaasomandiosa ja hagejale I 2/15

kaasomandiosa. Lisaks hagejatele on kinnisasja kaasomanikud Inge Kaharpea, kellele kuulub

59/96 kaasomandi osa, ja Riina Rosenthal 5/96 kaasomandiosa omanikuna, kes samuti soovivad

kinnistu väljanõudmist kostja ebaseaduslikust valdusest. Kostja elab XXXXXXXX asuval

kinnistul, kuigi tal puudub hagejatega kokkulepe kinnistu kasutamiseks. Hagejad esitasid 3.

märtsil 2020 kostjale kirjaliku nõude eluruumi vabastamiseks hiljemalt 3. aprilliks 2020. Kostja

ei ole eluruumi vabastanud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 393

lg 3 ja § 195 lg 1 alusel nõuavad hagejad neile kuuluvat kinnisasja välja kostja ebaseaduslikust

valdusest hagejate valdusse.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja on olnud

hagejaga I 11 aastat vabaabielus. Hagejal II puudus kinnisasja ostmisel ostjalt nõutav

sissemaksu omaosalus. Hageja I võttis selleks laenu Rävala Laenud OÜ-lt. Maja teine korrus

pidi pärast pangapoolse koormamise vabastamist kuuluma hagejale I. Lisatingimus oli, et maja

teine korrus peab olema välja ehitatud ja saanud kasutusloa kahe aasta jooksul. Hageja I jäi

pärast laenu võtmist ca kuueks kuuks haiguslehele ning tal puudusid laenu tagasimaksmiseks

vahendid. Kostja maksis laenu jäägi, mis oli selleks ajaks ca 13 500 eurot oma Soome firma

arvelt. Hageja I võttis hiljem veel ehituse tarbeks laenu. Kuna hageja I oli töötu, laekus kostja

palk hageja I arvele. Kostja palgast maksti laenu 2000 eurot. Kostja ehitas praktiliselt üksinda

kogu maja teise korruse välja. Kostja ostis enamus ehitusmaterjale.

3. Tartu Maakohus rahuldas 6. jaanuari 2021. a otsusega hagi ning nõudis kinnistu kostja

ebaseaduslikust valdusest välja hagejate valdusesse. Maakohus leidis, et kostja väidetavalt

kantud kulutused ei ole vaidluses tõendamist vajav asjaolu. Menetluskulud jättis maakohus

kostja kanda ja määras need rahaliselt kindlaks.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada ja jätta uue otsusega rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 9. aprilli 2021 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus jäid kostja kanda.

6. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta uue

otsusega hagi rahuldamata või saata asi tagasi alama astme kohtule menetluse jätkamiseks.

7. Riigikohus tegi 13. detsembril 2021 otsuse, millega tühistas Tartu Ringkonnakohtu 9. aprilli

2021. a otsuse ja Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2021. a otsuse ning saatis asja uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule. Riigikohtu hinnangul leidis maakohus valesti, et kinnistule

tehtud kulutuste hüvitamise nõude saab läbi vaadata vaid juhul, kui kostja esitab vastuhagi, ja

jättis välja selgitamata, kas kostja soovis oma vastuväite esitamisega seda, et hagi rahuldamise

korral määraks kohus otsuse täitmise viisi selliselt, et kostjat kohustatakse oma kohustust täitma

üksnes juhul, kui hageja I on oma kohustuse kostja vastu täitnud. Kui kostja seda soovis, tuli

talle selgitada, et ta peab oma kulutuste hüvitamise nõuet tõendama ning juhul, kui ta seda ei

tee, jääb tema nõue lõplikult rahuldamata.

8. Kostja 14. märtsi 2022. a seisukoha kohaselt võttis hageja I kaasomandi osa omandades

Rävala Laenud OÜ-lt laenu 19 367 eurot 28 senti. Peale laenu võtmist jäi hageja I haiguslehele

ca kuueks kuuks. Laenu jääki aitas tasuda kostja. Kostja tasus laenu jääki osamaksetena kokku

563 eurot 87 senti ning 28. juunil 2020 tasus kostja laenujäägi 12 303 eurot 18 senti. Hageja I

ei ole kostjale tasutud laenu hüvitanud.

Sisuliselt omandati 2015. a-l pööningukorrus, mis tuli täielikult maha lammutada. Kostja on

tänaseks ehitanud välja kogu maja teise korruse (54 m2), sh tasunud materjalide eest. Kostja on

oma palga eest paigaldanud köögimööbli. Kostja on tasunud teise korruse väljaehitamiseks oma

Soome ettevõtte J&J Talon Rakennus Finland Oy kaudu kokku 28 494 eurot 16 senti. Vastavalt

Soome seadusandlusele on oma ettevõtte alt lubatud tasuda ettevõtlusega mitteseotud arveid,

kui neilt arvetelt tasutakse 20% tulumaksu.

Kostjale tuleks hüvitada ka tema töö panus. Kostja on elukutselt ehitaja. Kostja panustas

ligikaudu 800 töötundi. Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutotunnipalk hoonete

ehituse valdkonnas 2017. a 11 eurot 68 senti. Seega tuleks kostjale hüvitada tema töise panuse

eest 9344 eurot bruto (7206 eurot 10 senti neto).

Kokku kandis kostja XXXXXXXX-X teise korruse väljaehitamiseks kulusid 48 003 eurot

44 senti (28 494,16 + 12 303,18 + 7206,10).

Kostja ei nõustunud valduse vabastamisega, kuna hagejad ei ole täitnud kostja nõuet hagejate

vastu. Kostja tugines VÕS § 110 lg-tele 1 ja 5. Kostjal on hageja I vastu vajalike kulutuste

hüvitamise nõue AÕS § 88 lg 1 alusel. Kostjal on kasulike ja toreduslike kulutuste hüvitamise

nõue VÕS § 1042 alusel ja alternatiivselt VÕS § 1018 alusel.

Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja rahuldada hagiavaldus

selliselt, et kostjat kohustatakse oma kohustust täitma üksnes juhul, kui hageja I on oma

kulutuste hüvitamise kohustuse kostja vastu täitnud, ning mõista hagejalt I kostja kasuks

kulutuste hüvitamiseks välja 48 003 eurot 44 senti ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis

VÕS § 113 lg 1 lauses II sätestatud määras summalt 48 003 eurot 44 senti kohtuotsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda.

9. Hagejate 3. aprilli 2022. a seisukoha kohaselt ei ole kostja tõendanud, et tema oleks hageja I

eest laenu tasunud. Laenu on tagastanud J&J Talon Rakennus Finland Oy.

Hageja I võttis 30. mail 2017 laenu elamuosa remondiks. Tööd algasid 24. juulil 2017 katuse

lammutustöödest. Remondiks kasutatud materjalide ja töömeeste töö eest maksis hageja I laenu

arvelt nii kaardimaksetega kui kontolt väljavõetud sularahaga. Hageja I töötas J&J Talon

Rakennus OÜ-s, sai töötasu, mis võimaldas tal laenumakseid tasuda ja ehitusmaterjali osta.

Kostja kohtule esitatud arved on enamuses esitatud Soome firmale J&J Talon Rakennus Finland

Oy. Tegemist on Soomes tegutsenud ehitusfirmaga, kes ostis ehitusmaterjale Eestist ilma

käibemaksuta. Materjalid viis osaühing Soome oma lepinguliste tööde tegemiseks. Hagejate

elamu ehitamisega ei ole nendel arvetel seost. Kostja ei ole tõendanud, et tema oleks enda

ostetud ehitusmaterjale kasutanud hagejate elamuosa ehitamiseks.

Kostja tegi hagejate elamus ehitustöid. Hagejate hinnangul saab tegemist olla pooltevahelise

töö- või töövõtulepinguga, kuid selline nõue on aegunud. Kostja ei ole tõendanud, kui palju tegi

tema ehitusel tööd.

MAAKOHTU LAHEND

10. Tartu Maakohus rahuldas 26. septembri 2022. a otsusega hagi ja nõudis kostja valdusest

välja kinnisasja asukohaga XXXXXXXX, X linn, Tartu Maakond hagejate valdusesse. Kohus

jättis rahuldamata kostja taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Menetluskulud

jäid kostja kanda ja kohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulude katteks 3072

eurot 50 senti.

Pooled ei vaidle hagejate omandiõiguse üle ega selle üle, et kinnisasi on kostja valduses. Pooled

ei vaidle, et kostja valdus põhines tasuta kasutamise lepingul (VÕS § 393 lg 1) ning see on

vastavalt VÕS § 195 lg-s 1 sätestatule üles öeldud. Kostja ei ole valdust vabastanud. Pooled

vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus keelduda hagejate vindikatsiooninõude täitmisest seni,

kuni hagejad (või hageja I) täidavad kostja nõude. Kohtul tuleb hinnata, kas kostja kulutuste

hüvitamise

nõue

on

põhjendatud

ja

tõendatud

ning

kas

kostjal

on

õigus

VÕS § 110 lg 1 järgi kohustuse täitmisest keelduda.

Kostja väidab, et tema on kinnisasjaga seoses kandnud kulusid kokku 48 003 eurot 44 senti.

Tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXXXX muudatusest nr 1 5. septembrist 2014 nähtub,

et hageja I võttis Rävala Laenud OÜ-lt laenu 19 367 eurot 28 senti (I kd, tl 153-155). Kostja

väidab, et tema tasus 28. juunil 2020 hageja I eest alles jäänud laenu jäägi ühe maksega

12 303 eurot 18 senti (14. märtsi 2022 menetlusdokumendi p 2.2).

Kostja nõuet tema tasutud laenujäägi hüvitamiseks võib kvalifitseerida VÕS § 1018 lg 1 või ka

VÕS § 1041 järgi. Kostja on laenujäägi tasumise tõendamiseks esitanud kohtule

maksekorralduse (I kd, tl 33), millest nähtub, et J&J Talon Rakennus Finland Oy on 28. juunil

2016 tasunud saajale Rävala Laenud OÜ 12 303 eurot 18 senti selgitusega „lepingu

nr XXXXXXXXXXXX muudatus nr. 1 tagastamine“. Kostja esitatud maksekorraldus ei

tõenda, et laenujäägi tagastas kostja. Maksekorraldus tõendab, et laenujäägi tagastas 28. juunil

2016 Soome äriühing J&J Talon Rakennus Finland Oy. Tähtsust ei oma, et J&J Talon Rakennus

Finland Oy oli kostjale kuuluv äriühing ning et Soome seadusandlus lubab tasuda oma ettevõtte

alt ka ettevõtlusega mitteseotud arveid, kui neilt arvetelt tasutakse 20% tulumaksu. Kostja ei

ole esile toonud, et J&J Talon Rakennus Finland Oy oleks oma nõude kostjale loovutanud.

Laenujäägi tasumisest tulenevaid nõudeid hageja I vastu saab esitada ainult see isik, kes

laenujäägi hageja I eest tasus, s.o J&J Talon Rakennus Finland Oy. Kostja väide, et tema on

tasunud hageja I eest laenujäägi on vastuolus kohtule esitatud tõenditega ning seetõttu väär.

Kostja ei ole tõendanud õigustatud käsundita asjaajamise esimese eelduse esinemist, s.o kostja

poolt võõra asja ajamist (VÕS § 1018 lg 1). Kuna kostja ei ole tõendanud, et just tema on hageja

I laenujäägi tasunud, ei ole kostjal nõuet ka VÕS § 1041 järgi.

Kostja väidab, et tema ehitas välja kogu maja teise korruse (54 m2), sh tasus materjalide eest

kokku 28 494 eurot 16 senti.

Kostja on 14. märtsi 2022. a menetlusdokumendi punktis 2.9. väitnud, et hagejatele kuuluva

kaasomandiosa väljaehitusega seotud kulud on kantud ajavahemikul jaanuarist 2016 kuni

augustini 2018. Pooled ei vaidle, et ajavahemikul jaanuarist 2016 kuni augustini 2018 olid

hageja I ja kostja vabaabielus ning kostja kasutas hagejatele kuuluvat kaasomandi osa tasuta

kasutamise lepingu alusel. Tasuta kasutamise leping öeldi kostjaga üles 3. märtsi 2020

ülesütlemisavaldusega, mille kostja sai kätte hiljemalt 12. mail 2020. Seega ei olnud kostja

valdus väidetavate kulutuste tegemise ajal, s.o jaanuarist 2016 kuni augustini 2018,

ebaseaduslik, vaid tugines tasuta kasutamise õigussuhtele. Eeltoodust järeldub, et kostja nõue

hagejate vastu AÕS § 88 alusel on välistatud.

Kuna hageja I ja kostja vahel oli kostja poolt väidetud kulutuste tegemise ajal tasuta kasutamise

õigussuhe, tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada tasuta kasutamise lepingut reguleerivaid

norme, s.o VÕS § 389 jj. VÕS § 391 lg 1 kohaselt peab kasutaja kandma kasutamiseks antud

eseme säilitamiseks vajalikud kulud. Kohtu hinnangul ei ole teise korruse väljaehitamise ega

köögimööbli paigaldamise kulud VÕS § 391 lg 1 mõttes eseme säilitamiseks vajalikud kulud.

Maja teise korruse väljaehitamist, sh köögimööbli paigaldamist, saab pidada eseme oluliseks

parendamiseks ning sellega seotud kulusid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 2

järgi kasulikeks.

Hagejad on esitanud aegumise vastuväite. Hagejad ütlesid tasuta kasutamise lepingu üles

3. märtsi 2020 ülesütlemisavaldusega, mille kostja sai kätte hiljemalt 12. mail 2020. Kostja tõi

tema poolt hagejate kinnisasjale tehtud kulutused esile oma 13. juuni 2020 vastuses

hagiavaldusele, kuid nõude ehituskulude 28 494 eurot 16 sendi hüvitamiseks esitas kostja alles

14. märtsil 2022. Seega on kostja nõue ehituskulude hüvitamiseks VÕS § 395 lg 2 alusel

aegunud.

Kui võlgniku nõue võlausaldaja vastu on aegunud, võib võlgnik VÕS § 110 lg 4 järgi oma

kohustuse täitmisest ikkagi keelduda, kui täitmisest keeldumise õigus on tekkinud enne

aegumistähtaja lõppemist. Kostja on esile toonud, et ta on kulutused kandnud ajavahemikul

jaanuarist

2016

kuni

augustini

2018.

Kostjal

tekkis

õigus

keelduda

hagejate

vindikatsiooninõude täitmisest koheselt peale tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisavalduse

kättesaamist, s.o hiljemalt 12. mail 2020. Seega tekkis kostja väidetav õigus

vindikatsiooninõude täitmisest keelduda enne aegumistähtaja lõppemist. Eeltoodust tuleneb, et

kui vindikatsiooninõude täitmisest keeldumise eeldused on täidetud, on kostjal vaatamata

nõude aegumisele õigus vindikatsiooninõude täitmisest keelduda.

VÕS § 391 lg 2 ja § 1018 lg 1 alusel analüüsis kohus kostja ehituskulude hüvitamise nõude

eelduste täidetust ning tõendatust.

Kostja esitatud fotomaterjal (II kd tl 2-10 pöördel) ei anna mingit tõenduslikku teavet selle

kohta, milliseid kulutusi kostja ehitusel kandis. Kostja on esitanud kohtule hulgaliselt arveid,

mis on väljastatud kas J&J Talon Rakennus Finland Oy-le (I kd, tl 158-171, 175-177, 180-182

pöördel, 185, 186, 188) või J&J Talon Rakennus OÜ-le (I kd, tl 172-174, 178-179 pöördel, 184,

191). Äriühingutele väljastatud arved ei tõenda, et kostja oleks kandnud mingeid kulutusi ega

seda, et need kulutused oleksid seotud hagejatele kuuluva kinnisasja kaasomandiosa

ehitustöödega. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et ehitusega tegelevatele äriühingutele

väljastatud arvetel märgitud ehituskaup/teenus on läinud nende ettevõtete lepingulistele

objektidele.

Kohtule esitatud arvetest on kostja nimele väljastatud Timber Agency OÜ arved nr 577, 555,

92019, 192018 ja 112018 (I kd, tl 157, 187, 189, 190, 192-193), kokku 2417 eurot. Hageja I

SEB Panga kontoväljavõttega (II kd, tl 26-30 pöördel) on tõendatud, et hoopis hageja I tasus

Timber Agency OÜ arved nr 555, 92019, 192018 ja 112018 (II kd, tl 26, 27). Kostja ei ole

menetluse kestel väitnud, et hageja I SEB Panga konto oleks olnud tegelikkuses hageja I ja

kostja ühises kasutuses või et sinna oleks laekunud ka kostja raha. Arve nr 577 osas ei ole kostja

esile toonud ega tõendanud arve seost hagejatele kuuluva kinnisasja kaasomandiosa

ehitustöödega, s.o millise kulutuse tegemist arve tõendab ning kas see kulutus on üldse kostja

poolt kantud, st kas arve on kostja tasunud.

Sane OÜ maakütte pakkumisel 23. oktoobrist 2014 (I kd, tl 35 ja tl 183) on küll märgitud

asukohana XXXXXX, kuid üksnes pakkumine ei anna tõenduslikku teavet pakkumise

vastuvõtmise ning pakkumisel märgitud kauba/teenuse eest tegeliku tasumise kohta. Kostja ei

ole tõendanud, et ta on tasunud pakkumises märgitud 7092 eurot. Sane OÜ

29. novembri 2014 arve nr 539 summas 6550 eurot 80 senti on väljastatud hoopis J&J Talon

Rakennus OÜ-le (I kd, tl 184).

Eeltoodu alusel oli kohus seisukohal, et kostja ei ole väidetavate ehituskulude osas tõendanud

õigustatud käsundita asjaajamise esimese eelduse, s.o kostja poolt võõra asja ajamist

(VÕS § 1018 lg 1). Kuna kostja ei ole suutnud tõendada, et just tema on hagejatele kuuluvale

kaasomandiosale ehitusega seoses kulutusi teinud, ei saa kostjal olla ehituskulude hüvitamiseks

nõuet ka muul õiguslikul alusel (nt VÕS § 1042).

Kostja leidis, et temale tuleb hüvitada ka tema töö panus. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja

osales hagejate kaasomandiosa ehitustöödes. Pooled ei ole väitnud, et hagejate ja kostja vahel

oli ehitustööde tegemiseks sõlmitud leping.

Kostja nõuet tema töise panuse hüvitamiseks võib kvalifitseerida VÕS § 1018 lg 1 järgi. Kuna

kostja oli teadlik, et kaasomandiosa kuulub hagejatele ning seetõttu saavad ehitustöödest kasu

eelkõige hagejad, oli kostjal järelikult ka tahe tegutseda hagejate kasuks ehk soov soodustada

hagejaid. Arvestades, et hagejad ei teinud kostjale ehitustöödes osalemises takistusi ning on

kinnitanud, et kostja tõepoolest ehitustöödes osales, võib asuda seisukohale, et hagejad kiitsid

kostjapoolse asjaajamise heaks. Kohtu hinnangul on antud juhul täidetud kõik

VÕS § 1018 lg-tes 1-2 sätestatud õigustatud käsundita asjaamise eeldused.

Kuigi hagejad on möönnud, et kostja ehitustöödes osales, ei ole hagejad nõustunud, et kostja

töine panus oli 800 töötundi. Kohus on 19. aprilli 2022 eelistungil kostjale selgitanud, et kostja

tööpanus ei ole tõendatud (II kd, tl 95). Kostja ei ole väidetava 800 töötunni tegemise kohta

tõendeid esitanud ning kostja töise panuse maht on seega tõendamata. Kostja ei ole selle kohta,

et temal oli asjaajamisele asumisel (ehitustöid tegema hakates) kavatsus nõuda hageja(te)lt tema

töise panuse hüvitamist, esitanud ühtki tõendit. Arvestades faktilisi asjaolusid selles, et hageja

I ja kostja olid ehitustööde tegemise ajal vabaabielus ning kostja sai hageja I elukaaslasena

tehtavatest ehitustöödest samuti kasu, kuna paranesid ka kostja elamistingimused, pidas kohus

nendel asjaoludel ilmseks, et kostjal ei olnud asjaajamisele asumisel kavatsust nõuda

soodustatult tasu maksmist. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Seega, isegi kui kostja oleks

tõendanud oma töise panuse mahu, oli kohus seisukohal, et kostjal ei ole VÕS § 1023 lg 3 alusel

õigust nõuda tasu maksmist.

Eeltoodu alusel oli kohus seisukohal, et kostjal puudub õiguslik alus kinnisasja valdamiseks.

Kostja valdus on ebaseaduslik. Hagejate hagiavaldus tuleb rahuldada. Kostja taotlus

kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata.

Kohus jättis menetluskulud hagi rahuldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus leidis, et hagejate menetluskulude põhjendatud suurus

on 3072 eurot 50 senti ja mõistis need kostjalt hagejate kasuks välja.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

11. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega rahuldada kostja taotlus otsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks. Kostja

palub menetluskulud jätta hagejate kanda.

Kostja on tõendanud, et kostja kandis kulutusi hageja kaasomandis oleva kinnisasja

renoveerimisel ning need kulutused tuleb hagejal kostjale hüvitada.

Hagejal tuleb kostjale hüvitada laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX alusel tehtud makse

12 303 eurot 18 senti. Kostja tasus laenulepingu laenujäägi. Kostja on esitanud selle

tõendamiseks maksekorralduse. Hagejad ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud. Dividendide

tasumise kohustus kostja äriühingul J&J Talon Rakennus Finland Oy tekkis äriühingu

vastuvõetud otsusest ehk lepingust. Kellele täpselt dividendina määratud raha kantakse, võib

määrata osanik, kellel on õigus dividende saada. Seetõttu ei ole dividendide maksmisel

osanikule keelatud kanda see automaatselt kolmanda isiku kontole, käesoleval juhul Rävala

Laenud OÜ-le. Viimane ei tähenda, et äriühing täidab ise Rävala Laenud OÜ ees mingit

kohustust või et osaniku nõue on loovutatud äriühingule. Selline makse tuleb lugeda kostja

tehtud makseks, kuivõrd see on kantud kostjale otsusega määratud dividendidest. Seetõttu on

kostjal teise isiku kohustuse täitmisest tulenev nõue hageja I vastu VÕS § 1041 alusel.

Kuna laen oli võetud ühise kodu väljaehitamiseks ja renoveerimiseks, siis ei ole vastav nõue

aegunud. Kostja sai alusetust rikastumisest tulenevast nõudest teada hetkel, mil temani jõudis

hagejate hagiavaldus, s.o. 6. aprillil 2020. a. Senimaani ei olnud kostjal alust arvata, et tema

tehtud kulutused jäävad vaid hageja I omandisse ja valdusesse.

Hagejal tuleb kostjale hüvitada tööpanus keskmise töötasu ulatuses kokku 7206 eurot

10 senti. Kostja hinnangul on tõendatud, et töö tegemine toimus. Seetõttu on vale maakohtu

järeldus, et kostja nõue tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja ja hageja I vahel olid

vabaabielulised suhted ning kostja pidas kinnisasja väljaehitamisel silmas poolte ühist eesmärki

ühise kodu loomiseks. Kostja ei ole saanud ehitustöödest ise kasu, sest alates hetkest, mil

korteriomand oli elamiskõlblik, on hageja I soovinud kostja lahkumist korterist. Ei ole eluliselt

usutav, et kostja panustas oma isiklikku tööaega hageja I kodu väljaehitamisse selliselt, et

sellega ei kaasne kavatsus tööpanuse hüvitamise nõudmiseks. Kostja märgib lisaks, et

800 töötundi on laias laastus 100 päeva tööd. Arvestades, et renoveerimistööd ja teise korruse

väljaehitamine kestsid enam kui kolm aastat, siis ei ole sellise tööpanuse hüvitamise nõue

ülepaisutatud või liialdatud.

Hagejal tuleb kostjale hüvitada renoveerimisel kantud kulud summas 27 935 eurot 29 senti.

Asjaolu, et rahalised kulud formaalselt kandis kostja endine äriühing J&J Talon Rakennus

Finland Oy ei tähenda, et neid kulusid ei oleks kandnud kostja. Kostja on esitanud hulgaliselt

arveid, mis on esitatud kostja endisele äriühingule J&J Talon Rakennus Finland Oy, mis

tõendavad, et kostja on oma dividende kasutanud otseselt hagejatele kuuluva kinnistu

parendamiseks. Kostja on esitanud ka hinnapakkumise küttesüsteemi kohta (14. märtsi 2022. a

menetlusdokumendi lisa 4 – arve 26), millelt nähtub, et see on otseselt seotud XXXXXX-ga.

Hagejad ei ole vastu vaielnud, et küttesüsteemi ei ole. Hageja I on selgitanud, et J&J Talon

Rakennus OÜ-st saadud rahade eest ostis hageja ehitusmaterjale. Kostja on seisukohal, et ta on

teinud vaidlusalusele kinnisasjale olulisi kulutusi, mis tuleb hagejal hüvitada VÕS § 1018

alusel.

12. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata ja

menetluskulude kostja kanda jätmist.

Kostja ei ole laenu maksmise väidet tõendanud. Hageja I eest tasus laenujäägi J&J Talon

Rakennus Finland Oy, mitte kostja. J&J Talon Rakennus Finland Oy ei ole hagejate vastu nõuet

esitanud ja ta on registrist kustutatud. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et osaühing

oleks otsustanud dividendide maksmise. Dividendide maksmise väide on uus asjaolu, mis on

esitatud apellatsioonkaebuses. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud seda väidet juba

maakohtu menetluses (TsMS § 633 lg 5). Isegi, kui eeldada, et kostja oleks maksnud hageja I

pangalaenu, oleks tegemist alusetu rikastumisega (VÕS § 1041 ja 1027). Sellisel juhul taotleb

hageja I nõudele aegumise kohaldamist (TsÜS § 143).

Kostja tööpanuse nõue on tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, et temal oli asjaajamisele

asumisel (ehitustöid tegema hakates) kavatsus nõuda hageja(te)lt tema töise panuse hüvitamist.

Samal perioodil kui toimus hagejate elamuosa ehitus, toimus ka kostjale kuuluval Soomes

asuval kinnistul elamu ehitus, millises tegi tööd hageja I. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli tasu

nõudmise kavatsus ehitustöödes osalemisel (VÕS § 1023 lg 3).

Kostja nõue hüvitada talle renoveerimisel kantud kulud tuleb jätta rahuldamata. Kuna

väidetavate kulutuste tegemise ajal kasutas kostja hagejate elamut tasuta varakasutuse suulise

lepingu alusel, siis on nõuete esitamine AÕS § 88 alusel välistatud. Äriühingutele väljastatud

arved ei tõenda, et kostja oleks kandnud mingeid kulutusi ega seda, et need kulutused oleksid

seotud hagejatele kuuluva kinnisasja ehitustöödega. Elamus on küttesüsteem, kuid

küttesüsteemi ostis hageja oma raha eest. Sane OÜ 29. novembri 2014 arve nr 539 summas

6550 eurot 80 senti on väljastatud J&J Talon Rakennus OÜ-le (I kd, tl 184). Arve tasumise

kohta tõendid puuuduvad. Kostja ei ole tõendanud, et tema ostis hagejate elamusse

küttesüsteemi. Kostja ei ole tõendanud enda poolt hagejate asja ajamist (VÕS § 1018 lg 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata

ja kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus on otsuses põhjalikult hinnanud kõiki

kostja esitatud väiteid ja tõendeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea

vajalikuks neid kõiki korrata.

14. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et kostja väited

põhinevad suures osas sellel, et kostja arvates tuleks lugeda kostja osalusega äriühingute tehtud

makseid kostja enda tehtud makseteks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Äriühingud on

juriidilised isikud, st tegemist on iseseisvate õigus- ja teovõimeliste isikutega, kelle tegevust ei

saa samastada kostjaga. Seega ei piisa kostjal enda tehtud väidetavate kulutuste tõendamiseks

sellest, et ta tõendab, et kulutused on teinud tema osalusega äriühing. Ringkonnakohus nõustub

hagejatega, et kostja on esitanud väited dividendide maksmise kohta hilinenult. Esmakordselt

esitas kostja vastava väite pärast maakohtus eelmenetluse lõppu esitatud lõppseisukohtades.

Samas isegi, kui vastav väide oleks esitatud menetluses õigeaegselt, ei ole kostja seda kuidagi

tõendanud. Hagimenetluses ei saa kohus lähtuda poolte paljasõnalistest väidetest, vaid pooled

peavad vaidluse korral enda väiteid ka tõendama.

15. Vastuseks kostja väidetele tema tööpanuse hüvitamise kohta märgib ringkonnakohus, et

maakohus on seda küsimust põhjalikult käsitlenud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks

maakohtu põhjendusi siinjuures korrata. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et VÕS § 1023

lg 1 kohaselt saab ka õigustatud käsundita asjaajamise korral nõuda üksnes tehtud kulutuste

hüvitamist. Reeglina ei saa käsundita asjaajaja nõuda tehtud töö eest tasu. Erandina on tasunõue

VÕS § 1023 lg 2 kohaselt on erandlikult tasunõue üksnes oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsenud käsundita asjaajajal. Praeguses asjas on mõlemad pooled tuginenud sellele, et kostja

oli tööde tegemise ajal hageja I elukaaslane ning valdab praegu ruume, mille parendamiseks

töid tehti. Praeguses asjas ongi hagi esitatud kohustamaks kostjat ruumide valdust vabastama.

Ehitustööde tegemist enda elukaaslasele kuuluvas eluruumis, kus kostja ka ise elab, ei saa

ringkonnakohtu hinnangul lugeda kostja majandustegevuseks, sõltumata sellest, kas kostja oli

elukutselt ehitaja või mitte. Kostja ei tugine apellatsioonkaebuses asjaolule, et pooltel oleks

sõlmitud mingi leping, mille alusel saaks kostja tasu nõuda.

16. Vastuseks kostja väidetele materjali kulude hüvitamise nõude kohta märgib

ringkonnakohus, et maakohus on põhjalikult hinnanud apellatsioonkaebuses viidatud 14. aprilli

2022 menetlusdokumendi lisadeks 2-4 olevaid arveid ja pilte. Kostja ei ole esitanud etteheiteid

konkreetsete tõendite hindamise kohta. Ringkonnakohtul ei ole põhjust asuda selles osas

maakohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus märgib, et kostja pidi tõendama seda, et tal

on hagejate vastu kulutuste hüvitamise nõue. Seega pidi kostja esitama nõude eelduste

tõendamiseks piisavalt tõendeid. Praegusel juhul ei nähtu asjas esitatud tõenditest, et kostja

esitatud arvete eest oleks tasunud kostja või, et arvetel kajastatud materjale oleks kasutatud

hagejate kinnisasja ehitusel. Seega ei ole kostja enda tõendamiskoormist täitnud.

17. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt

on hagejate menetluskuluks esindajakulu 637 eurot 50 senti. Esindaja ajakulu on 4 tundi 15

minutit ja tunnitasu määr 150 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hagejate esindaja ajakulu on

arvestades apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud

ja vajalik. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et põhjendatud ei ole esindaja ajakulu

klientidega suhtlemiseks. Olukorras, kus kostja esitas apellatsioonkaebuse, oli hagejate

esindajal

vältimatult

vaja hagejatega suhelda, et

saada teada nende seisukoht

apellatsioonkaebuse suhtes, sh kas apellatsioonkaebusele vastu vaielda või sellega nõustuda.

Arvestades asjaolu, et suhtlus klientidega ja apellatsioonkaebusega tutvumine kokku võtsid

aega ühe tunni, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist ebamõistliku ajakuluga.

Ringkonnakohus leiab aga, et tervikuna ei ole põhjendatud hagejate esindaja tunnitasu määr.

Arvestades varasemates menetlustes taotletud lepinguliste esindajate tunnitasu määrasid, on

ringkonnakohtu kogemuses keskmine mitteadvokaadist esindaja tunnitasu suurus ligikaudu 110

eurot. Hagejate esindaja tunnitasu määr ületab seda oluliselt. Hagejatel on küll õigus valida

endale esindaja enda äranägemisel, kuid kostja ei pea kandma riski, et ta peaks hüvitama

esindajakulusid keskmisest turuhinnast oluliselt kõrgema hinnaga. Selliselt ei oleks pooltel

menetluses üldse võimalik prognoosida võimalike menetluskulude suurust. Ringkonnakohus

peab seetõttu põhjendatud hagejate esindaja tunnitasu määraks, mille kostja peab hüvitama 110

eurot. Esindajakulu kokku on seega 467 eurot 50 senti.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin