2-22-2301/37 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2022, Tartu

Tsiviilasja number 2-22-2301 Tsiviilasi A.A. hagi V.K. vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1350 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 24. mai 2022. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): V.K. (isikukood XXXXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja A.G. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 24. mai 2022. a otsus. 2. Teha uus otsus, millega jätta A.A. hagi V.K. vastu elatise saamiseks rahuldamata. 3. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda.

2 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. A.A. (hageja) esitas 11. veebruaril 2022 Viru Maakohtule hagi V.K. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määras alates 11. veebruarist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni XXXXXXXXXXXXXXX. Hagiavalduse kohaselt sündis A.G. ja I.K. kooselust XXXX tütar. A. G. ja I. K. kooselu on ammu lõppenud. Laps elab koos emaga. Hageja on ema ülalpidamisel. Isa ei ole lapse ülalpidamises osalenud ega soovi lapse elus osaleda. Hageja ema on töötu. Töösuhted endise tööandjaga lõppesid 2021. a septembris. Viru Maakohtu 14. mai 2015. a otsusega on tsiviilasjas nr 2-15-2159 lapse isalt mõistetud välja elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Isa elatisraha võlg on 13 161 eurot 66 senti. Isal puudub ametlik sissetulek ja tema pangakontod on arestitud. Isa ei täida hageja ülalpidamiskohustust ja selle kohustuse täitmine tulevikus on vähetõenäoline. Seetõttu nõuab hageja elatist isa emalt kostjalt. 2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik oma isalt elatist saada. Lapse isa on elatist maksnud perioodil 12. veebruarist 2019 kuni 14. novembrini 2020 ja kolmel korral ka 2021. a. Kostja majanduslik seisund ei võimalda tal hagejale elatist maksta. 3. Hageja vähendas 2. mai 2022. a kohtuistungil oma nõuet ja palus mõista välja elatise 150 eurot kuus.

MAAKOHTU LAHEND 4. Viru Maakohus rahuldas 24. mai 2022. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 11. veebruarist 2022 summas 150 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. PKS § 96 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Teise astme ülenejad sugulased on ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes. PKS § 106 lg 2 kohaselt, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega.

3 Kohtutäitur Andrei Kreki 11. veebruari 2022. a õiendiga täiteasjas nr 066/2016/19 on tõendatud, et täitemenetlus tsiviilasjas 2-15-2159 tehtud otsuse alusel algatati 25. veebruaril 2016. Kohtutäituri andmetel on 1. veebruari 2022 seisuga elatise võlg 13 161 eurot 66 senti. Sotsiaalkindlustusameti 17. veebruari 2022. a tõendiga nr 16690299-2 on tõendatud, et lapse isa ei ole vajalikul määral tasunud hagejale elatist ja seetõttu on sotsiaalkindlustusamet maksnud hageja emale hageja ülalpidamiseks elatisabi perioodil 1. märts 2017 kuni 1. jaanuar 2022. Maksuja Tolliameti 2. märtsi 2022. a teatise nr.7.1-4/005115-2 kohaselt ei ole lapse isa saanud perioodil 1. veebruar 2021 kuni 31. jaanuar 2022 tulu. Maakohus oli seisukohal, et hagejal on PKS § 106 lg 2 alusel õigus esitada nõue kostja vastu. Seni ei ole olnud võimalik isalt elatist regulaarselt ja vajalikul määral saada, lapse isa varjab oma tööja asukohta ning Maksuja Tolliameti andmetel puudub lapse isal sissetulek. Seega on ülemäära raske nõuda elatist sisse ka täitemenetluse kaudu. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on hageja vanaema, s.o PKS § 106 lg 2 mõttes isik, kes on kohustatud hagejale ülalpidamist andma, sest lapse isalt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Hageja emale kuulub korteriomand asukohaga XXXXXXXXXXXXXX ja sõiduauto Volvo S 60 (2001. a). Tema viimase 12 kuu keskmine tulu oli 478 eurot kuus (hageja esindaja põhistab seda sellega, et ta võttis välja oma pensioniraha). Käesoleval ajal on hageja ema töötu. Hageja ema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Kostja saab pensioni 532 eurot kuus, talle kuulub korteriomand Sillamäe linnas asukohaga Viru pst 15-61, kus ta elab. Kostjale kuulus sõiduauto BMW X3, mille ta väidetavalt müüs maha 3000 euro eest 29. aprillil 2022 (peale elatishagi esitamist). Kohtule esitatud müügilepingus on sõiduauto müügisumma märkimata. Maakohus oli seisukohal, et lapse isalt on elatise sissenõudmine äärmiselt raskendatud. Asjaolu, et lapse isale kuulub Maanteeameti registri järgi kaks sõiduautot, mille täitur võiks elatisvõlgnevuse katteks realiseerida, ei anna alust teistsuguseks seisukohaks. Maanteeameti andmete kohaselt on mõlemale sõiduautole seatud viis keelumärget, st täituril ega teistel võlausaldajatel ei ole olnud võimalik autosid reaalselt kätte saada. Hageja seadusliku esindaja seletuste kohaselt ei ole autosid enam olemas. Kohtu hinnangul ei ole sõidukite ülesotsimine ja realiseerimine otstarbekas. Väide, et lapse isa elab ja töötab Soomes ning omab seal sissetulekut, on tõendamata. Kohus määras kostjale tähtaja vastavate tõendite esitamiseks, kuid kostja jättis selle kohustuse täitmata. Tõendamata on kostja väide, et lapse isa on 2021. a maksnud lapsele elatisena 2500 eurot. Hageja seadusliku esindaja seletuste kohaselt maksis talle mitte lapse isa vaid kostja 2021. a 2500 eurot selleks, et vabastada kostja korteriomand hageja kasuks seatud hüpoteegist. Maakohus oli seisukohal, et kostja on võimeline hagejale maksma elatist 150 eurot kuus. Elatise suurus ei ole vastuolus PKS §-s 101 sätestatud elatise suurusega ja arvestab ka seda, et osa hageja kulutusi on kaetud hageja emale makstava lastetoetusega. Kostja on teadlikult halvendanud oma varalist seisundit, võõrandades peale elatishagi esitamist talle kuulunud sõiduauto BMW X3. Kostja väidab, et sõiduauto müügihinnaks oli 3000 eurot. Müügilepingust auto müügihinda ei nähtu. Auto.24 avalike andmete kohaselt maksab 2004. a sõiduauto BMW X3 keskmiselt 4722 eurot. Seega ei ole välistatud, et kostja eksitab kohut tegeliku müügihinna suhtes või võõrandas auto alla selle turuhinna. Juhul, kui on tõene kostja väide, et auto müüdi hinnaga 3000 eurot, saanuks kostja kasutada auto võõrandamisest saadud raha hageja ülalpidamiseks ca 20 kuu vältel (3000:150=20). Peale elatise tasumist, jääb kostjale kuus 382 eurot. Kohus möönis, et see olukord paneb kostja raskesse majanduslikku olukorda, samas arvestas kohus asjaolu, et hageja on alaealine, kel

4 puudub sissetulek ja hageja ema on käesoleval ajal töötu ning tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 3 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda. Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja väited, et lapse isal on vara Eestis ning lapse isa täidab ülalpidamiskohustust. Maakohus ei ole selgitanud, kuidas kostja saab tasuda elatist kahjustamata iseenda ülalpidamist. Laps saab riigi poolt toetusi (60 eurot lapse toetus ja elatisabi 100 eurot). Kui ema panustab omalt poolt sama palju, on lapse vajadused rahuldatud. 6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. PKS §-s 106 sätestatud eeldused on täidetud. Hageja isa tegelik viibimiskoht on teadmata ning alustatud täitemenetlus ei andnud tulemust. Väär on kostja väide, et hageja isal on Eestis vara. Kostja ei ole tõendanud, et lapse isal on Eestis vara või et lapse isa on ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja ei ole tõendanud, et ta võõrandas oma sõiduki võlgnevuste tasumiseks. PKS § 101 lg 3 järgi on elatise suurus 255 eurot 64 senti. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kui lahutada elatise summast pool lapsetoetuse määra, siis on elatise suurus 225 eurot 64 senti. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei saa lapsele tasuda elatist 150 eurot kuus. 7. Kostja esitas 1. augustil 2022 täiendava seisukoha ja tõendid, mille ringkonnakohus võttis asja materjalide juurde. Kostja igakuised vältimatud kulud on kokku ca 583 eurot kuus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 9. Hageja nõuab kostjalt kui enda vanaemalt elatist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis asja lahendades põhjendamatult kohaldamata PKS § 102 lg 1, mille kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kuivõrd praeguses asjas nõuab hageja ülalpidamist oma vanavanemalt, mitte vanemalt, siis kohaldub ka viidatud säte. Maakohus on otsuses tuvastanud, et kostja sissetulekuks on pension 532 eurot kuus. Maakohus on otsuse põhjendustes küll möönnud, et elatise väljamõistmine paneb kostja raskesse majanduslikku olukorda, kuid ei ole PKS § 102 lg-t 1 sellele vaatamata rakendanud. Maakohtu kaalutlused, et hageja on alaealine,

5 kel puudub sissetulek, ja hageja ema on käesoleval ajal töötu ning tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, ei välista PKS § 102 lg 1 kohaldamist. 10. Kostja on välja toonud, et tema igakuiste kulutuste suurus on umbes 583 eurot, sh toidukulu 210 eurot, eluasemekulu 80 eurot, elektrikulu 10 eurot, sidekulu 13 eurot, hügieenikulu 25 eurot, ravikulu 30 eurot, majandamiskulu 15 eurot, riiete ja jalanõude kulu 35 eurot, juuksuri kulu 20 eurot, meelelahutuse kulu 40 eurot ning laenu tagasimakse 105 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja on oma elektri, telefoni ja laenukulu suuruse tõendanud 1. augusti 2022 menetlusdokumendile lisatud arve ning kontoväljavõttega. Eluasemekulude kohta esitatud arvelt nähtub kulu suuruseks 30 eurot. Samas on tegemist juunikuu eest esitatud arvega, kus küttekulu suurus on 0 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on asjaolu, et Eesti asub parasvöötmes ning eluasemekuludele lisanduvad kütteperioodil ka küttekulud, üldtuntud. Seega on aasta keskmine eluasemekulu arvel toodust suurem. Ringkonnakohtu hinnangul on toidu-, hügieeni-, ravi, riiete ja jalanõude, juuksuri ning meelelahutuse kulude puhul tegemist selliste kuludega, mis kuuluvad vältimatult inimese vajaduste hulka. Samas on nende vajaduse täpse suuruse tõendamine keeruline kui mitte võimatu. Ringkonnakohus leiab seetõttu, et kulude suuruse kindlaksmääramisel saab lähtuda TsMS § 233 lg-st 2. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja välja toodud kulude suurus mõistlik. Ühegi kululiigi puhul ei ole tegemist ilmselgelt ülepaisutatud kuludega. Seega ületavad kostja kulud tema sissetulekuid. Kostjalt elatise väljamõistmine ei ole seetõttu võimalik ilma, et see kahjustaks kostja enda ülalpidamist. Elatise nõude rahuldamine on seega PKS § 102 lg 1 järgi välistatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. 11. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on põhjendamatult heitnud kostjale ette seda, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, et lapse isa elab ja töötab Soomes ning omab seal sissetulekut. Kostja esitas maakohtu menetluses 9. mai 2022 menetlusdokumendis taotluse selle asjaolu tõendamiseks tõendite kogumiseks. Maakohus jättis kostja taotluse põhjendamatult tähelepanuta. Kuivõrd aga hagi jääb sellest sõltumata rahuldamata, ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt tõendeid koguda. 12. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin