2-22-9379/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

28. november 2022, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-22-9379

Hagi ese

J. S. hagi A. J. ja T. T. vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

864,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

J.

S. (ik xxxxxxxxxx,

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx),

lepinguline esindaja: advokaat Kristina Sööt

(Advokaadibüroo Pallo&Partnerid, Raatuse 20, Tartu

linn, e-post kristina.soot@pallo.ee)

Kostja I: A. J. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

e-

postxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx)

Kostja II: T. T. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

e-post

xxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx)

Kohtuistungi aeg

24. oktoober 2022

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista A. J. ja T. T. J. S. kasuks solidaarselt välja põhivõlg 800 eurot, viivis

põhivõlalt ajavahemiku 27.06.2022–28.11.2022 eest 27 eurot 18 senti ja edasiulatuv

viivis alates 29.11.2022 põhivõlalt (800 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud A. J. ja T. T. kanda.

4. Mõista A. J. ja T. T. J. S. kasuks solidaarselt välja menetluskulu 847 eurot

ja väljamõistetud menetluskuludelt (847 eurot) viivis alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. J. S. (hageja) esitas 27.06.2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse A. J. (kostja I) ja T.

T. (kostja II) vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja võla 800 eurot koos viivisega põhinõudelt VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates 27.06.2022 kuni kohustuse täitmiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 23.11.2021 laenulepingu 6000 euro

laenamiseks. Lepingu p 1.5 kohaselt oli laenu saamise tingimuseks tagatisraha 1000 euro

tasumine, mis tuli lepingu p 1.6 kohaselt kanda kostja I pangaarvele. Hageja kandis

23.11.2021 tagatisraha lepingus viidatud arvele. Kostjad keeldusid erinevatel põhjustel

hagejale laenusumma pangaarvele kandmisest, samuti tagatisraha tagastamisest.

Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja I hagejale tagastanud 200 eurot.

Hageja ei ole laenulepingut allkirjastanud, kuid on vastavalt lepingule kandnud

tagatisraha kostja I kontole, millest saab järeldada, et hageja luges ennast alates

23.11.2021 lepinguga seotuks. Kostjad allkirjastasid lepingu 23.11.2021.

Hageja esitas tõenditena laenulepingu ja tagatisraha maksekorralduse.

KOSTJATE SEISUKOHAD

2. Kostja I selgituse kohaselt leppis laenu andmises kokku kostja II, kostja I on lepingule

oma allkirja andnud. Kostja I pangakontod on arestitud, mistõttu puudub tal võimalus

arveid tasuda. Kostja I ei ole hageja raha omastanud.

3. Kostja II teatas kohtule, et on nõus, kui kohus teeb otsuse, millega mõistab kostjatelt

solidaarselt välja 800 eurot mõistlike viiviste ja menetluskuludega.

Kostjad kohtuistungile ei ilmunud ja palusid asja arutada ilma kostjate osavõtuta.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

Hageja tugines hagi alusena asjaolule, et pooled sõlmisid 23.11.2021 laenulepingu.

Kohtule esitatud laenulepingust nähtub, et selle on 23.11.2021 allkirjastanud kostjad.

Kuigi hageja ei ole nimetatud laenulepingut allkirjastanud, on ta hagiavalduses märkinud,

et kostjale I tagatisraha üle kandes asus ta laenulepingut täitma ning loeb end seotuks

nimetatud lepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. Kohus leiab, et kuna hageja võtab omaks laenulepingu sõlmimise ning on

selle sõlmimise tahet kaudselt väljendanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68

lg 3 mõttes ka tagatisraha tasudes, ning kostjad on laenulepingu sõlmimise tahet

väljendanud lepingut allkirjastades, siis tuleb kohtul menetluses lähtuda seisukohast, et

laenuleping hageja ja kostjate vahel on sõlmitud.

VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. Laenuandja esmaseks põhikohustuseks on laenu väljamaksmise kohustus.

Laenulepingu p 1.5 kohaselt oli laenu saamise tingimuseks deposiidi ehk tagatisraha

tasumine laenusaajalt laenuandjatele. Laenusaajal tuli tagatisraha 1000 eurot kanda

kostja I arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja esitatud maksekorraldusest

nähtub, et hageja tasus 23.11.2021 arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, SEB

Pank, 1000 eurot, märkides saajaks kostja I nime ning selgitusse „leping 23.11

tagatisraha“. Kostjad ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud. Kohus leiab, et sellega on

tõendatud, et hageja täitis laenulepingust tuleneva tagatisraha maksmise kohustuse.

Laenulepingu p 1.6 mõtte kohaselt tuli kostjatel 3 tööpäeva jooksul peale lepingu

allkirjastamist kanda laenusumma hageja arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Laenulepingu p 1.6 tekstis on laenusummaks märgitud küll 20 000 eurot, aga kuna selle

üle praeguses asjas ei vaielda, siis jätab kohus selle asjaolu tähelepanuta. Hageja väitel

kostjad talle laenu üle ei kandnud. Kostjad ei ole sellele vastu vaielnud. Seega lähtub

kohus seisukohast, et kostjad ei ole hagejale laenu andnud.

Kuna kostjad ei täitnud laenulepingust tulenevat põhikohustust - anda laenu, on kostjad

laenulepingut rikkunud. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki

lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui

ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades

mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja

lõppemiseni. Ülesütlemise avaldus on tahteavaldus TsÜS § 67 jj tähenduses.

Tahteavalduse tegemist ja selle kättesaamist reguleerib TsÜS § 69. TsÜS § 69 lg 2

kohaselt loetakse tahteavaldus kätte saaduks, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult

teatavaks tehtud. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostjate poole pöördunud tagatisraha

tagasinõudega ning kostja I on hagejale sellest 200 eurot tagastanud. Eeltoodu kinnitab,

et kostjateni jõudis hageja tahteavaldus lepingu lõpetamiseks ning kostjad on sellest ka

üheselt aru saanud ja tagatisraha osaliselt tagastanud. Seega on laenuleping kehtivalt üles

öeldud.

Laenulepingu p 2.1.3 järgi tuleb kostjatel tagastada tagatisraha mh juhul, kui kostjad

keelduvad hagejale laenu andmisest. Eelnevast tulenevalt on kostjatel lepingust tulenev

kohustus tagastada hagejale tasutud tagatisraha. Kostja I on tagastanud hagejale

200 eurot. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud

ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks

mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte

tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kuna

pooltevahelises lepingus ei ole sätestatud, millise aja jooksul peavad kostjad hagejale

tagatisraha tagastama juhul, kui kostjad keelduvad laenu andmisest, siis tuli kostjatel

kohustus täita mõistliku vajaliku aja jooksul. Mõistlik vajalik aeg on määratlemata

õigusmõiste, mille sisustamisel tuleb arvesse võtta konkreetseid asjaolusid. Võttes

arvesse tagastatava summa suurust (hageja nõuab kohtus 800 euro tagastamist) ja hagi

esitamiseni tagastamiseks olnud aega, leiab kohus, et praegusel juhul on mõistlik vajalik

aeg tagatisraha tagastamiseks möödunud ning kostjate kohustus on muutunud

sissenõutavaks.

VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist

kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 4 kohaselt, kui mitu

isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on

solidaarvõlgnikud. Kohus leiab, et kostjad on hageja suhtes solidaarvõlgnikud ja

vastutavad hageja ees solidaarselt.

5. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult

viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Praeguses asjas palub hageja välja mõista viivise hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni. Kohus mõistab viivise välja konkreetse summana ajavahemiku eest

hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemise ajani ning edasiulatuva viivise kuni kohustuse

täitmiseni.

6. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele ning kostjatelt tuleb

solidaarselt hageja kasuks välja mõista 800 eurot (põhivõlg) ja viivis põhivõlalt

(800 eurot) ajavahemiku 27.06.2022–28.11.2022 eest 27,18 eurot ning edasiulatuv viivis

alates 29.11.2022 põhivõlalt (800 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni põhivõla (800 eurot) tasumiseni.

7. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 alusel

kostjate kanda.

TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine

ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt

on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

Kohtukuludest on hageja tasunud riigilõivu 245 eurot hagiavalduse esitamisel.

Riigilõiv on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu, kuna selle tasumise kohustus

tuleneb seadusest.

8. Hagejat esindas menetluses lepinguline esindaja tunnihinnaga 168 eurot (sh

käibemaks). Kohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11.02.2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

Menetluskulu nimekirjade kohaselt osutas esindaja hagejale õigusabi kokku 4 tundi

35 minutit, sh kulus tsiviilasja materjalidega tutvumisele ja kliendi esmasele nõustamisele

1 tund, hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tundi 20 minutit, menetlusse võtmise

määrusega tutvumisele ja kliendile menetlusliku olukorra selgitamisele 10 minutit,

istungiaja kokkuleppimisele kohtuga 5 minutit, kohtuistungiks ettevalmistumisele

15 minutit, kohtuistungil osalemisele 20 minutit ja menetluskulude nimekirja

koostamisele ja esitamisele 25 minutit. Hageja on kinnitanud, et kõik menetluskulud on

kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab,

et hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu on liiga suur. Kohus võtab arvesse,

et tegemist ei ole mahuka ega õiguslikult keeruka tsiviilasjaga ning kostjad ei ole

menetluses vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul kulub hageja esindaja kogemust

arvestades hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 1 tund 30 minutit, menetluskulude

nimekirja koostamisele 15 minutit. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi

35 minutit.

Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatel hüvitada hageja menetluskulud koos käibemaksuga

summas 847 eurot (riigilõiv 245 eurot + lepingulise esindaja kulud 602 eurot).

Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik