1-10-16401/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-10-16401

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Käskmenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsembril 2010. a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-16401 (08282000146) Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Kriminaalasi E.F süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi käskmenetluses Süüdistatav E.F elukoht:

X isikukood

: xxx kodakondsus: X haridus:

X emakeel: X töökoht, õppeasutus:

X karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral (vabastatud 07.09.2010 tingimisi enne tähtaega) tõkend

: -

kaitsja adv. Neeme Leok määratud korras

RESOLUTSIOON

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §§ 159 ja 254, kohus

o t s u s t a s :

2

Süüdi tunnistada E.F KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista

karistuseks rahaline karistus 40 (nelikümmend) päevamäära (a’ 50 krooni) s.o. 2000 (kaks tuhat ) krooni.

Väljamõistetud rahaline karistus tuleb maksta Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pangas või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 4100064939, selgitusse märkida E.F

, 1-10-16401, rahaline karistus. Kviitung esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantseleile.

Välja mõista E.F-ilt kuriteoga tekitatud kahju summas kaks tuhat viissada ( 2500.- ) krooni kannatanu X kasuks.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 p 4,5,9 ja 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista E.F-ilt menetluskulud –

• süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha - summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni;

• kaitsjatasu vandeadvokaadi Neeme Leok osaluse eest kohtueelsest

menetlusest summas seitsesada üheksakümmend viis (795) krooni ja 60 senti;

• kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu - summas seitse (7) krooni riigi tuludesse.

E.F tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank nr või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus:, E.F,

1-10-16401, sundraha“, E.F, 1-10-16401, kaitsjatasu“, E.F, 1-10-16401 toimiku paljundamise kulu“ .

Rahaline karistus, sundraha ja kaitsjatasu tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul.

Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust

täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord

Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10

päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui

nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

ASJAOLUD Kohus

t u v a s t a s:

3

Prokuratuuri taotlus 09. detsembril 2010.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör abi Anu

Vilt edastanud Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale kriminaalasja E.F

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses, E.F süüdimõistmist KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, s.o. 2000.- krooni suuruses summas.

E.F süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud

vargusi, 17.05.2008 kella 20.00 paiku, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, xxxxx xxxxxx xxxxxxxx xx xxxxxxxxx xxxxx varastas televiisori mängu Play Station 2 maksumusega 2500 krooni, põhjustades oma tegevusega xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx varalise kahju summas 2500 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani E.F toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu otsuse põhjendused, karistuse mõistmise põhjendused ja resolutsioon

Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251

alusel. Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et E.F-i toimepandud tegu vastab KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteokoosseisudele. Kohus tuvastas E.F-i

õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud E.F-i süüd välistavaid asjaolusid ning E.F tuleb KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi mõista.

Kohtueelsel uurimisel on xxxxx xxxxxxxxx xxxx esitanud tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi summas 2500 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

Süüdistatav E.F tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Süüdlase E.F-i

vastutust kergendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine alaealisena, raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. E.F on võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt toime pannud kuriteo, s.o. kuriteo KarS §

199 lg 2 p 9 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

4

Kohus leiab, et E.F-ile tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks

mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi

õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas. Kohus leiab, et arvestades karistuse eesmärke ja E.F-i süü suurust, tuleb E.F

KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, s.o. summas 2000.- krooni.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 ning KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab

need KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 189 lg 2

kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud.

Määratud kaitsjale Neeme Leok’ile kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise

kulud on seitse ( 7.- ) krooni ning see jääb E.F-i süüdimõistmise tõttu E.F-i kanda.

E.F-ile määratud kaitsja Neeme Leok on esitanud kriminaalasja

materjalide juurde taotlus-aruanded, milledes palub välja mõista kohtueelses

menetluses osaluse eest kaitsjatasu kokku summas 795.60 krooni. Seoses E.F-i süüdimõistmisega jääb see menetluskulu E.F-i kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt E.F-ilt mõistetakse välja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni ja kaitsjatasu kaitsja osaluse eest

kohtueelses menetluses summas 795.60 krooni ning kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu 7.- krooni riigi tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

Hele Ilisson Kohtunik 22.12.2010.a.