2-21-10895/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-10895

Kohtuasi

X

kaebus

kohtutäitur

Mati

Kadaku

otsusele

täiteasjades

nr

008/2014/111,

008/2014/112

ja

008/2014/113

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.01.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Mati Kadaku määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik): X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik: kohtutäitur Mati Kadak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21.01.2022 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta kohtutäitur Mati Kadaku kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-21-10895

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaebus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (võlgnik) esitas 11.07.2021 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Mati Kadaku

08.07.2021 otsusele täiteasjades nr 008/2014/111, 008/2014/112 ja 008/2014/113, paludes

kohtutäituri 08.07.2021 otsuse tühistada ning kohustada täiturit kaebuseid uuesti läbi vaatama.

1.1. Kaebuse ja selle 14.09.2021 täpsustuse kohaselt edastas kohtutäitur 08.06.2021 võlgnikule

pensioni arestimise aktid täiteasjades nr 008/2014/111, 008/2014/112 ja 008/2014/113. Võlgnik

esitas 17.06.2021 kohtutäiturile kolm kaebust, milles palus pensioni arestimise aktid tühistada.

Kaebuste põhjenduste kohaselt ei nõustu võlgnik pensioni arestimisega, kuna ta ei ole võlgnik

ning kohtutäitur Kaire Põlts on 12.11.2020 täiteasjas nr 025/2020/3127 võlgniku pensionist

20% juba arestinud.

1.2. Kohtutäitur vaatas kolm samasisulist kaebust läbi ja tegi nende kohta 08.07.2021 otsuse,

millega jättis kaebused rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole asjaolu, et kohtutäitur

Kaire Põlts teostab juba kaebaja pensionist kinnipidamisi, aluseks kohtutäituri Mati Kadaku

poolt koostatud aktide tühistamiseks. Sotsiaalkindlustusamet teostab kinnipidamisi vastavalt

seaduses lubatud ulatuses ning kohtutäiturite arestimisaktide saabumise järjekorras. Väide, et

X pole võlgnik, on kohtutäiturile arusaamatu.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur pidas kaebust põhjendamatuks, jäädes 08.07.2021 otsuses märgitud seisukohtade

juurde. Käesoleva ajani ei ole kohtutäitur Mati Kadaku menetluses olevates täiteasjades nr

008/2014/111, 008/2014/112 ja 008/2014/113 nõuete katteks Sotsiaalkindlustusameti poolt

kaebaja pensionist toimunud mitte ühtegi kinnipidamist.

3. Sissenõudja kaebusele omapoolset seisukohta ei esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus rahuldas 21.01.2022 määrusega kaebuse, tühistas kohtutäituri 08.07.2021 otsuse

ja kohustas kohtutäiturit kaebuseid uuesti läbi vaatama. Menetluskulud jäid kohtutäituri kanda,

kellelt maakohus mõistis võlgniku kasuks välja riigilõivu 15 eurot.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nõustus kohus kohtutäituri väitega, mille kohaselt

ei ole asjaolu, et teine kohtutäitur teostab kaebaja pensionist kinnipidamisi, aluseks kohtutäitur

Mati Kadaku poolt koostatud pensionist kinnipidamise aktide tühistamiseks. Kinnipidamisi

teostatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt seaduses lubatud ulatuses arestimisaktide saabumise

järjekorras. Täiteasjades nr 008/2014/111, 008/2014/112 ja 008/2014/113 ei ole võlgniku

pensionist kinnipidamisi toimunud ning vastupidist ei ole väitnud ka võlgnik.

4.2. Eelnevale vaatamata leidis maakohus, et kuna täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132

lg-st 1² tuleneb täiturile ulatuslik kaalutlusõigus, mida kohtutäitur ei ole asja materjalidest

nähtuvalt kohaselt teostanud. Selleks, et kohus saaks kontrollida, kas kaalutlusõigust on

kohaselt teostatud, tuleb kohtutäituril arestimise ulatust põhjendada. Eelnevast tulenevalt

rahuldas maakohus kaebuse, tühistas kohtutäituri otsuse ja kohustas kohtutäiturit võlgniku

kaebusi uuesti läbi vaatama, tehes pensionist kinnipidamise osas motiveeritud otsuse.

2-21-10895

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada.

Menetluskulud palub kohtutäitur jätta võlgniku kanda.

5.1. Kaebuse väidete kohaselt puudub pensionist kinnipidamise aktide tühistamiseks igasugune

seaduslik alus. Kohtutäitur on kindlaks teinud, et võlgnik ei oma mitte mingit sellist vara,

millele saaks sissenõuet pöörata. Täitemenetlust on alustatud 14.01.2014 ning kohtutäituri

kontole ei ole võlgnik tasunud mitte midagi, samuti pole toimunud mitte ühtegi laekumist

arveldusarvete arestimise tulemusena. Võlgnikule oli tagatud toimetulek minimaalselt vajalikus

määras.

6. Võlgnik määruskaebusele omapoolset seisukohta ei esitanud.

7. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse

väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1

p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta vaidlustatud määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei

pea vajalikuks neid korrata.

9. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kui seadus kehtestab

kohtutäiturile kaalutlusõiguse, tuleb kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuses näidata põhjendused

selle kohta, kuidas kaalutlusõigust sisustati (vt Riigikohtu 20.03.2019. a määrust tsiviilasjas nr

2-18-4482, p 21.3). TMS § 132 lg-s 1² sätestatud erandi kohaldamisel tuleb kohtutäituril

hinnata, millises ulatuses ning millisel põhjusel on võlgniku penisoni arestimine õiglane ja

põhjendatud. TMS § 132 lg 1² sõnastuses kasutatud lahendus „kuni 20%“ tähendab

kohtutäiturile kohustust kontrollida ja põhjendada, millises ulatuses ja miks just sellises

ulatuses sissenõude pööramist kohaldatakse. Seega tuleb arestimise õiglust kontrollida ja

arvestada iga konkreetse võlgniku majandusliku seisundiga, samuti sissenõudja õigustatud

huvidega (vt Riigikohtu 05.06.2019. a määrust tsiviilasjas nr 2-18-4480, p 18.2). Kolleegiumi

hinnangul selliseid põhjendusi kinnipidamise aktidest ega kohtutäituri otsusest ei nähtu.

10. Määruskaebusest saab järeldada, et kohtutäituri arvates on praegusel juhul võlgniku riikliku

pensioni arestimine 20% ulatuses põhjendatud, sest alates täitemenetluse alustamisest

(14.01.2014) ei ole võlgnevuse katteks laekumisi toimunud. Samuti ei ole võlgnikul muud vara,

millele sissenõude pööramine oleks võimalik. Kolleegiumi hinnangul ei näita need asjaolud

midagi täpsemat võlgniku majandusliku seisundi kohta, mh selle kohta, millises ulatuses

riiklikule pensionile sissenõude pööramine on õiglane. Samuti ei võimalda viidatud asjaolud

otsustada selle üle, millises määras tuleks võlgniku pensionile sissenõue pöörata. Neid

asjaolusid võib arvesse võtta koosmõjus muude asjaoludega. Kohtutäituril tulnuks hinnata

võlgniku majanduslikku ja muud olukorda tervikuna. Hinnata tulnuks mh seda, kas pensioni

TMS § 132 lg 1² järgses maksimaalses määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek

minimaalselt vajalikus määras (kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile

jms) (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480, p 19.3). Seejuures peab

kolleegium vajalikuks märkida, et otsuse põhjendamata jätmist ei õigusta asjaolu, et teises

täitemenetluses on teine kohtutäitur juba võlgniku riikliku pensioni arestinud.

2-21-10895

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

määruskaebuse esitaja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kindlaksmääratavad kulud

puuduvad.

11.1. Ringkonnakohus selgitab, et kohtutäituril on õigus esitada taotlus enam tasutud riigilõivu

tagastamiseks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 10 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel

kohtutäituri otsuse peale riigilõivu 15 eurot. RLS § 59 lg-st 15 tulenevalt tuleb seega ka

määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu samas suuruses. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb

kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse

jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

12. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg