2-21-7242/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 25.novembril 2022

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-21-7242

Kohtuasi

E K hagi Eesti Vabariigi vastu Terviseameti kaudu

töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6848,14 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: E K (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela

Kostja: Eesti Vabariik Terviseameti kaudu (Terviseameti

registrikood 70008799, asukoht Paldiski mnt 81, 10614

Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus

Kohtuistungi aeg

14. märts 2022

Resolutsioon

1. Rahuldada E K hagi Eesti Vabariigi vastu Terviseameti

kaudu

töölepingu

lõpetamiseks

ja

hüvitise

väljamõistmiseks osaliselt

2. Lõpetada E K ja Terviseameti vahel 04.02.2019

sõlmitud tööleping nr xxx TLS § 107 lg 2 alusel alates

19.02.2021

3. Välja mõista Eesti Vabariigilt Terviseameti kaudu TLS §

109 lg 1 alusel hüvitis brutosummas 3424,07 eurot

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Menetlus töövaidluskomisjonis

1. E K (edaspidi hageja või töötaja) palus 18.02.2021 töövaidluskomisjonile (edaspidi ka TVK)

Terviseameti (edaspidi kostja või tööandja) vastu esitatud avalduses tuvastada töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui

see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, s.o. 19.02.2021, mõista välja tööandjalt

hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel brutosummas 10 272,21 eurot ja alternatiivselt, kui

töövaidluskomisjon leiab, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv, siis välja mõista tööandjalt

TLS § 100 lg 5 alusel töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitise

brutosummas 3424,07 eurot.

2. TVK rahuldas töövaidlusavalduse osaliselt, tuvastas hageja ja kostja vahel 04.02.2019

sõlmitud töölepingu nr xxx ülesütlemise tühisuse, lõpetas poolte vahel 04.02.2019 sõlmitud

töölepingu nr xxx TLS § 107 lg 2 alusel 20.jaanuarist 2021 ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel brutosummas 3424,07 eurot.

3. Hageja palus kohtule esitatud hagis läbi vaadata töövaidlusasjas nr xxx esitatud

töövaidlusavaldus osas, millega TVK lõpetas hageja töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates

20.01.2021 ja jättis rahuldamata hageja TLS § 109 lg-s 1 sätestatud töölepingu ülesütlemise

tühisusest tuleneva hüvitisnõude summas 6848,14 eurot. Kostja ei vaidlustanud TVK otsust

osas, milles TVK tuvastas hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja hüvitise TLS 109 lg 1 alusel brutosummas 3424,07 eurot. Järelikult on

TVK otsus antud nõuete osas jõustunud.

Hageja nõue

4. Hageja palus kohtule esitatud hagis tühistada töövaidluskomisjoni 07.04.2021 otsus

töövaidlusasjas nr xxx osas, millega töövaidluskomisjon lõpetas hageja ja kostja vahel

04.02.2019 sõlmitud töölepingu nr xxx TLS § 107 lg 2 alusel alates 20.01.2021, jäeti

rahuldamata hageja hüvitise nõue 6848,14 euro ulatuses, lõpetada poolte vahel sõlmitud

tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.02.2021 ja mõista kostjalt välja hageja kasuks TLS

§ 109 lg 1 alusel hüvitis kogu taotletud summas 10 272,21 eurot.

5. Kohus võttis 26. mai 2021 kohtumäärusega menetlusse hageja nõuded, milles hageja palus

lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.02.2021 ja mõista

kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis summas 6848,14 eurot ning

keeldus hageja hüvitise nõude summas 3424,07 eurot menetlusse võtmisest.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

6. Hageja ja kostja sõlmisid 27.01.2019 tähtajatu töölepingu nr xxx, mille alusel hageja töötas

kostja juures xxx. Hageja sai 20.01.2021 kätte töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse,

mille kohaselt ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles usalduse kaotuse tõttu TLS § 88

lg 1 p 5 alusel. Kostja ütles töölepingu üles tagasiulatuvalt, kuna ülesütlemise avaldus oli

dateeritud 17.01.2021, kuid avalduse kohaselt oli hageja viimaseks tööpäevaks 15.01.2021.

Töötamise registris on hageja töötamine kostja juures lõpetatud alates 15.01.2021

Ülesütlemise avalduse kohaselt tõi töölepingu erakorralise ülesütlemise kaasa töölepingu

punktis 1.9 sätestatud kohustuse rikkumine, mis seisnes selles, et hageja edastas väidetavalt

ametialaseks kasutamiseks mõeldud teavet, sh asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud

teavet, kolmandatele isikutele ja isiklikul eesmärgil. Lisaks põhjendas kostja töölepingu

ülesütlemist sellega, et hageja on loonud kolmandatele isikutele, sh kostja endisele töötajale

S S , kes oli kostja endine kommunikatsiooni nõunik ja kelle tööleping öeldi samuti usalduse

kaotuse tõttu üles, tööülesannete täitmiseks tema kasutusse antud tööandja infotehnoloogia

seadmete ja kasutajakontode kaudu juurdepääsu tööandja infosüsteemidesse.

7. Hageja nende põhjendustega ei nõustu. Hageja ei ole tööalase elektronpostkasti sisu

kopeerimisega pannud toime töölepingu rikkumist, mh ei ole hageja avaldanud tööalase

elektronpostkasti sisu kolmandatele isikutele. Hageja kopeeris 14.01.2021 tööalasest

postkastist e-kirju, kuid ta oli siis kostja töötaja ja tööalases arvutis, sh elektronpostkastis,

olevatest andmetest varukoopiate tegemine ei olnud keelatud. Sülearvutite kasutamise korra

järgi on kohustus arvutis olevate andmete säilitamiseks teha kõvakettal olevatest andmetest

varukoopiad, mis tahes muid juhised varukoopiate tegemiseks ei ole. Hageja kopeeris e-

kirjad ja soovis seejärel edastada isikliku sisuga e-kirjad oma isiklikule e-posti aadressile.

Kuna isikliku sisuga fail sisaldas suurel hulgal hageja isiklikke pilte ja koolitusmaterjale, oli

edastatav fail mahukas, mistõttu ei õnnestunud tal faili oma isiklikule e-posti aadressile

edastada. Hageja otsustas jätta varukoopia arvuti desktopile ning paluda tööalase e-postkasti

varukoopias oleva isikliku sisu edastamiseks abi kostja IT spetsialistilt, kuid kostja sulges

järgmisel päeval hageja ligipääsu tööalasele arvutile. Kostja pole tõendanud, et hageja on

andnud kolmandatele isikutele ligipääsu kostja infosüsteemidele.

8. Kostja saatis töölepingu ülesütlemisavalduse 17.01.2021 ning avalduse kohaselt oli töösuhte

viimaseks päevaks 15.01.2021. Hageja on kostja juures töötanud alates 04.02.2019, seega

pidi kostja TLS § 97 lg 2 p 2 alusel teavitama hagejat töölepingu ülesütlemisest ette 30

kalendripäeva. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 20.01.2021, järelikult tuleb tööleping

lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.02.2021. TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või

töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja

töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Lisaks sätestab TLS § 109 lg

3, et kui töötajale on määratud töölepingu tühise ülesütlemise eest hüvitis, ei ole töötajal

õigust nõuda töötasu, mida töötajal oleks olnud õigus saada töösuhte jätkumisel

töövaidlusorgani otsuse jõustumiseni. Kostja ei ole tasunud hagejale hüvitist töölepingu

ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest. Seega on hagejal töölepingu tühisest

ülesütlemisest tekkinud saamata jäänud tulu. Kostja poolt meedias hageja suhtes tehtud

negatiivsed ning alusetud väljaütlemised on loonud hagejast põhjendamatu kuvandi kui

ebalojaalsest ja moraalitust töötajast. Hageja kohta meedias loodud kuvand raskendab hagejal

töö leidmist ka tulevikus. Ühtlasi on kõrgete riigiametnike poolt hageja suunal meedias

tehtud väljaütlemised põhjustanud nii hagejale kui ka tema lähedastele tugevaid hingelisi

üleelamisi ning stressi tuleviku osas. Seega peaks kostjalt hageja kasuks väljamõistetav

hüvitis hõlmama nii töölepingu tühisest ülesütlemisest hagejale tekkinud varalist kahju kui ka

mittevaralist kahju.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

9. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Hageja töölepingu p 1.9 kohaselt

on teenistuja kohustatud teenistuskohustuste tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladuse, teiste

inimeste perekonna- ja eraellu puutuvate andmete ning muu juurdepääsu-piirangutega

informatsiooni hoidma saladuses ja seda nii lepingu kehtivuse kui lepingu lõppemise järgselt.

Hageja tööülesannete hulka kuulus mh koroonaviiruse andmestikuga seotud meediasuhtlus ja

talle saadeti TEHIKust (Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus) igal hommikul u kell

7.30 koroonaviiruse andmestiku hulka kuuluvad andmed. Töötajatel on korraldus kasutada

juhtimistöölaua aruandes sisalduvaid andmeid üksnes tööalaselt ja info avaldamine meediale

või kolmandatele osapooltele enne ametliku statistika avaldamist oli keelatud nii töötamise

ajal kui pärast seda. Keelu eesmärk on tagada andmete valideerimine ja korrigeerimise

võimalus kuni kokkulepitud ajani ja kogu meedia võrdne üheaegne teavitamine. Hageja andis

koroonaviiruse andmestikku kuuluvaid andmeid Rahvusringhäälingule (edaspidi ERR) tema

veebiuudiste ja portaalide juhi kaudu välja ametis kokku lepitud ajast varem, seega rikkus

pika aja jooksul ja tahtlikult korraldust seda mitte teha. Andmete kokkulepitud ajast varem

välja andmine oli oluline rikkumine ja tõi kaasa tööandja usaldamatuse töötaja vastu. Hageja

sai tööandja keelust aru ja palus pärast töölt eemale jäämist kolleegil kustutada töötelefonist

oma sõnumivahetus ERR-i veebiuudiste ja portaalide juhiga. Oluliste andmete määratud ajast

varasema ja üht meediakanalit eelistava väljastamisega rikkus hageja nii Terviseameti,

TEHIKu kui Sotsiaalministeeriumi töötajate töörahu ja sujuvat meeskonnatööd ning tekitas

vajaduse asuda andmete lekitajat otsima ja asjassepuutuvat teavet analüüsima, mis takistas

keset COVID-19 kriisi keskendumist tervisekriisi lahendamisele. Andmete omavolilisel

edastamisel irdus ta tööülesannete koostöisest täitmisest. Hageja ei hoidunud tegudest, mis

kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja

vastu. Kuna töötaja edastas koroonaviiruse andmestiku andmeid vaid ühele meediakanalile,

lõi ta eksliku mulje ERR huvi prioriteetsusest riigi jaoks teiste meediaväljaannete ees, mis

põhjustas teiste väljaannete häiritust ja usaldusprobleeme. Selline töötaja käitumine oli

tööandja huviga selges vastuolus. Tööandjale teadaolevalt kopeeris töötaja 14.01.2021

tööülesannete

täitmiseks

tema

kasutusse

antud

arvuti

töölauale

oma

tööalase

elektronpostkasti sisu, mis jäi postkasti suuruse tõttu töötaja arvutisse (desktopile), mille

tagastamisest endisele tööandjale ta keeldus pika aja jooksul. Tööandja kaitstud

võrgusüsteemist andmete kandmine kaitsmata kasutust võimaldavale andmekandjale tekitas

hageja arvutisüsteemile ebaseaduslikult alternatiivse ja kaitseta juurdepääsu, s.h ainult

asutuse siseseks kasutamiseks mõeldud dokumentidele. Sellist käitumist ei muuda

õiguspäraseks ja töölepingu lõpetamise põhjendatust ei väära asjaolu, et töötajal oli andmete

varundamise õigus. Tööandja sisejuurdluse läbiviimise käigus tuvastati, et hageja töökohast

eemal viibides suhtles 14.01.2021 oma kolleegi I S ja palus enda töölaual olevast

töötelefonist kustutada kogu suhtlus U K , mida kolleeg tegigi.

10. TVK välja mõistetud hüvitise suurus on õiglane, tugineb vaidluses kindlaks tehtud

asjaoludele ning arvestab mõlema poole huve. Kostja aktsepteeris TVK seisukohta ja palub

ühest kuust suurema hüvitise nõude jätta rahuldamata. Hageja oli raske rikkumise toime

pannud ja töötanud töölepingu lõpetamise ajaks kostja töötajana vähem kui kaks aastat.

Hüvitise maksimaalmäära väljamõistmist nii lühikene töösuhe ei õigusta. Samuti ei esine

muid asjaolusid, mis võimaldaksid mõista välja nii suure hüvitise. Maksimaalses määras

hüvitise väljamõistmise eelduseks on arvestamine üksnes töötaja huvidega ja tööandja

huvidega täiesti arvestamata jätmine, mida võiks põhjendada vaid äärmuslik halvauskne

käitumine töötaja suhtes või muude väga kaalukate asjaolude esinemine. Ühtegi sellist

äärmuslikku asjaolu ei esine, mis võimaldaksid tööandja huvidega täiesti arvestamata jätta.

Olukorras,

kus

töölepingu ülesütlemise tühisus

tuleneb üksnes

tema eelnevast

mittehoiatamisest, saab ühe kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmist lugeda enam

kui mõistlikuks lahenduseks, mis arvestab võrdselt töösuhte mõlema osapoole huvidega.

Tööandja ei ole käitunud töötaja suhtes ei enne ega pärast töölepingu lõpetamist kordagi

ründavalt, laimavalt ega mistahes muul viisil pahatahtlikult, nagu hageja hagiavalduses

väidab. Tööandja on vaid kaitsenud oma huve õigusvaidlustes ja asjakohastes vajalikes

menetlustes. Kostja tegevus oma õiguste kaitsel nt andmekaitse- ja süüteomenetlustes ei

puutu töövaidlusesse ega mõjuta TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetava hüvitise suurust.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab

avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi

töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded,

mis

esitati

töövaidluskomisjonile.

TvLS

§

lg

kohaselt

võivad

pooled

töövaidluskomisjoni

otsusega

mittenõustumisel

pöörduda

sama

töövaidlusasja

läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse

saamisest. TvLS § 59 lg 11 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel

jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud.

12. Kostja ei vaidlustanud TVK otsust osas, milles TVK tuvastas hageja töölepingu ülesütlemise

tühisuse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS 109 lg 1 alusel brutosummas

3424,07 eurot. Järelikult on TVK otsus antud nõuete osas jõustunud. Kuivõrd TvLS § 58 lg 1

alusel ei vaata kohus läbi mitte TVK otsust, vaid sama töövaidlusasja vaidlustatud osas, siis

on vaidlus TVK otsuse põhjenduste ning õigsuse või ebaõigsuse üle ainetu ja kohus jätab nii

sellekohased asjaolud, vastuväited kui ka tõendid tähelepanuta. Järelikult saab kohus

töölepingu ülesütlemise tühisuse asjaolusid arvestada üksnes jõustumata töövaidluse s.o

töölepingu lõpetamise kuupäeva ja täiendavalt kahe kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise

väljamõistmise raames.

13. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 10. oktoobri 2012.a tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12 tehtud otsuse

p-s 16 märkinud järgmist: „Kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine,

loetakse TLS § 107 lg 1 järgi, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 alusel

lõpetab kohus ülesütlemise tühisuse korral töölepingu poole taotlusel ajast, kui see oleks

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et TLS § 97

lg 1 kohaselt võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles üksnes etteteatamistähtaega

järgides. Seega lõpetab kohus töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2

ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel. Seadusandja tahet lõpetada

tööleping töövaidlusorganis poole taotlusel ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamisaja

möödumisel, kinnitab ka töölepingu seaduse eelnõu seletuskiri (299 SE III, lk 80).“.

14. Vaidlus puudub, et hageja on kostja juures töötanud alates 04.02.2019, seega võis kostja TLS

§ 97 lg 2 p-st 2 tulenevalt töölepingu erakorraliselt üles öelda vähemalt 30 kalendripäevase

ette teatamise tähtaja möödumisel. Kuna töötaja sai ülesütlemisavalduse kätte 20.01.2021,

siis järelikult tuleb hageja antud nõue rahuldada ja tööleping lõpetada TLS § 97 lg 2 p-st 2 ja

§ 107 lg 2 alusel 30 kalendripäeva pärast alates 19.02.2021.

15. TLS § 109 lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107

lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses. TLS § 109 lg 1 teise lause kohaselt võib töövaidlusorgan hüvitise suurust

muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Seega on

seadusandja TLS § 109 lg 2 teise lausega jätnud töövaidlusorganile kaalumisruumi töötajale

tööandjalt väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. Riigikohus on oma

lahendites toonud esile, et TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike

ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu),

tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju.

TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitise maksmise kohustus on TLS § 107 lg 2

kohaldamise eelduseks.

16. Kohus on seisukohal, et hüvitise suuruse määramisel ja väljamõistmisel tuleb arvesse võtta

nii töölepingu erakorralise ülesütlemisega seotud asjaolusid, poolte käitumist nii ülesütlemise

ajal kui ka pärast töölepingu ülesütlemist ning töölepingu erakorralise ülesütlemisi tagajärgi

hagejale, s.o kahju.

17. 17.01.2021 ülesütlemisavaldusest nähtuvalt oli töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks

TLS § 88 lg 1 p 5, mille järgi tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte

jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega

põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Ülesütlemisavalduse põhjenduste järgi sai

tööandjale 14.01.2021 teatavaks, et töötaja edastas ametialaseks kasutamiseks mõeldud

teavet, sh asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet, kolmandatele isikutele ja isiklikul

eesmärgil, samuti lõi võimaluse, et töötaja kasutusse usaldatud tööandja infotehnoloogia

seadmete ja kasutajakontode kaudu saavad kõrvalised isikud juurdepääsu tööandja

infosüsteemidesse ja nimetatud kõrvaliste isikute hulka kuulub ka endine töötaja S.S , kellega

on õigusvaidlus töölepingu lõpetamise ja vara tagastamise küsimustes. Tööandja selgitas, et

eeltooduga rikkus töötaja töölepingu punkti 1.9.

18. TVK asus töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamisel seisukohtadele, et

tööandja ei ole tõendanud, et koroonaandmete väljastamiseks töötajale teadaolev kord kehtis

ega seda, et töötaja on talle ette heidetud teo koroonaandmestiku lubatust varasema

väljastamise kohta toime pannud; et töösuhte ajal tööalase ja muu informatsiooni

kopeerimine avaldaja kasutuses olevasse tööalaseks kasutamiseks mõeldud sülearvutisse ei

saa olla tegu, mis tooks automaatselt kaasa tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu, kuid

selliseks teoks on töötaja poolt andmete eksportimine või ka eksportida üritamine asukohta,

kus avaldajal ja või kolmandatel isikutel oleks lisaks avaldaja isiklikele meilidele turvamata

ligipääs ka tema tööalastele e-kirjadele ning seeläbi ka tööandja konfidentsiaalsele teabele; et

töötaja valduses on tööandja sülearvuti, mis asub väljaspool tööandja mõjusfääri ja millele

ligipääsu saades on töötajale kättesaadav kogu tööalases postkastis sisalduv info ning millest

suure osa omamiseks ei ole töötajal põhjust ega õigust; et töötaja poolt tööandja kaitstud

võrgusüsteemist andmete kanda üritamisega ebaturvalist kasutust võimaldavasse võrku või

andmekandjale vms tekitas avaldaja tööandja teabele ebaseaduslikult alternatiivse, kaitseta,

juurdepääsu ohu; et töötaja antud tegu oli sellise kaaluga, et võis põhjustada tööandja

usalduse kaotuse töötaja vastu. TVK asus avaldust lahendades seisukohale, et tööandjal ei

olnud õigust töösuhet üles öelda töötajat eelnevalt hoiatamata, mistõttu ei vastanud

töölepingu ülesütlemine TLS § 104 lg 1 nõuetele ning oli seetõttu tühine ja mõistis välja ühe

kuu keskmise palga ulatuses hüvitise.

19. Eelnevast tulenevalt pani hageja toime teo, mis võis põhjustada tööandja usalduse kaotuse

töötaja vastu, kuid ei olnud sellise kaaluga, et töölepingu lõpetamine ilma eelneva hoiatuseta

oleks olnud seaduslik. Töötaja poolt tööalases kasutuses olnud postkasti ebaturvalisele

meilile saatmisega seotud rikkumist arvestas TVK ühe asjaoluna, miks vähendada töötajale

3-kuu töötasu ulatuses hüvitise maksmist ühele kuule. TVK arvestas ka töötaja poolt oma

kolleegile I.S esitatud palvet kustutada töötaja töötelefonist teda kahjustada võivad sõnumid,

mis kaudselt kinnitasid tööandjale, et töötaja ei ole tööandja suhtes olnud lojaalne ning

tööandja teavet sisaldava tööandjale kuuluva sülearvuti mittetagastamist. Ühtlasi tugines

TVK hüvitise vähendamisel töötaja alla kahe aasta kestnud töösuhtele antud tööandjaga.

20. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusest nähtuvalt teatas tööandja töötajale, et

töötajal tuleb töölepingu lõpetamisel anda üle kõik juurdepääsuvahendid (võtmed, kaardid,

paroolid, kasutajatunnused jms), riigivara ning meedia- ja sotsiaalmeedia kontode halduri

õigused viivitamata üldosakonna juhatajale. 22.01.2021 dateeritud kirjas kohustas tööandja

töötajat tagastama tööandja vara hulka kuuluv sülearvuti hiljemalt 25.01.2021, vastasel korral

hoiatati kuriteokaebuse esitamisega. Seega oli hagejale teada, et tööalaseks kasutamiseks

antud tööarvuti tuleb tööandjale viivituseta tagastada. Kohus juhindudes VÕS § 6 lg 1

sätestatud hea usu põhimõttest, TLS § 15 lg-s 1, lg 2 p-des 5, 8 ja 9 ja TLS § 16 lg 1

sätestatud töötaja lojaalsuskohustusest, töötaja kohustusest hoiduda tema või teiste isikute

elu, tervist või vara kahjustavatest tegudest, tööandja mainet kahjustavatest või tööandja

suhtes klientide või partnerite usaldamatust põhjustavatest tegudest, on seisukohal, et samad

asjaolud, mille on esile toonud TVK hüvitise suuruse üle otsustamisel, tuleb võtta arvesse

hüvitist vähendavate asjaoludena ka käesoleva kahe kuu keskmise palga ulatuses hüvitise

nõude lahendamisel, sest nendest nähtuvalt ei käitunud töötaja tööandja suhtes heas usus ega

lojaalselt, kui ta püüdis töötelefonist kõigi sõnumite kustutamise ning tööandjale kuuluva

sülearvuti mittetagastamisega ja ametialaseks kasutamiseks mõeldud postkasti kogu sisu

tööandaja arvutivõrgust väljaviimise püüdega ning edaspidi Andmekaitse Inspektsiooni

korraldusel arvutis sisalduva teabe täieliku kustutamisega varjata tööandja eest tööandjat

huvitanud teavet. Sellega lõi ta ka ohu asutusesiseseks kasutuseks mõeldud teabe sattumise

kolmandate isikute valdusesse. Kuivõrd tööarvuti oli töötajale antud tööalaseks

kasutamiseks, siis ei välistanud töötaja ja tööandja vaidlus isiklikele andmetele ja failidele

juurdepääsu puudumise üle kohustust tööandjale vara tagastada. Kohus on ka seisukohal, et

töötaja töösuhet, mis kestis alla kahe aasta, ei saa pidada selliseks asjaoluks, mis annaks alust

hüvitise suurendamiseks.

21. Töötaja on kohtule esitatud avalduses esile toonud, et kostja ei ole tasunud hagejale

ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitist, et ta ei leidnud koheselt tööd ning kostja

poolt meedias hageja suhtes tehtud negatiivsed ning alusetud väljaütlemised on loonud

hagejast põhjendamatu kuvandi kui ebalojaalsest ja moraalitust töötajast, mis raskendab

hagejal töö leidmist ka tulevikus ja on põhjustanud hagejale kui ka tema lähedastele tugevaid

hingelisi üleelamisi ning stressi (mittevaralist kahju).

22. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks töölepingu lõpetamisele järgnenud ajal otsinud kaua tööd

või saanud uutelt tööandjatelt äraütlemisi kostja poolt töölepingu usalduse kaotuse tõttu

erakorraliselt ülesütlemise või antud töövaidluse tagajärjel. Kohus on seisukohal, et meedias

s.h xxx artiklites avaldatut ei saa pidada töötaja suhtes täiesti põhjendamatuks, alusetuks ega

ka laimavaks, sest ajakirjandusele avaldatud teave põhineb poolte selleaegsel tegevusel, mida

kajastab ka antud töövaidlus. Kostja ei ole nimetanud töötajat moraalituks või muu

halvustava nimetusega. Ettevõtte V S veebilehel reklaamitakse hagejat ja S.S , et antakse

oma panus hea nime vääriliselt. Seega ei pidanud hageja ise oma nime alavääristatuks.

Järelikult ei ole hageja tõendanud mittevaralise kahju olemasolu.

23. Kohus rahuldas eelpool hageja nõude ja lõpetas poolte vahelise töölepingu TLS § 97 lg 2 p-st

2 ja § 107 lg 2 alusel alates 19.02.2021. Töötaja palgalehelt ei nähtu, et töötajale oleks

hüvitatud töölepingu erakorralise ette teatamata ülesütlemise eest hüvitist ühe kuu keskmise

palga suuruse hüvitise. Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on hagejale makstud kahel korral

10.08.2021 ja 12.07.2022 hüvitist brutosummas 3424,07, mis kanti üle netosummas 2684,47

eurot. Järelikult ei ole töötajal tekkinud töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatamise tõttu

tekkinud varalist kahju, kuid hagejale on jäänud pikka aega hüvitis välja maksmata. Kohus

kõiki eelnevaid asjaolusid hinnates ja poolte huve kaaludes asub seisukohale, et hagejale

tuleb täiendavalt välja mõista ühe kuu hüvitis seetõttu, et kostja on oluliselt viivitanud

töölepingu ette teatamata lõpetamise eest ühe kuu hüvitise väljamaksmisega, mistõttu on

hageja pidanud temale seadusega ettenähtud hüvitist põhjendamatult kaua ootama. Ükski

muu asjaolu ei anna kohtu arvates väljamõistetava hüvitise määra tõsta. Seega tuleb hagi

hüvitise väljamõistmiseks osaliselt rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista ühe kuu

keskmine hüvitus brutosummas 3424,07 eurot.

Menetluskulude jaotus

24. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas

hagi pooles ulatuses, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.

25. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on

seisukohal, et kuivõrd menetluskulud jäetakse poolte endi kanda, siis puudub põhjendatud

vajadus nende suuruse kindlaks määramiseks.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik