2-22-103631/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-103631

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capitali hagi S. P.i vastu võla

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn),

lepinguline

esindaja

Jekaterina

Morozova

(e-post

jekaterina.morozova@plusplus.ee)

Kostja: S. P. (isikukood xxxx, tegelik viibimiskoht kohtule

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt S. P.ilt hageja Aktsiaselts

PlusPlus Capitali kasuks põhivõlgnevus 88,68 eurot,

viivis 16,11 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot.

3. Välja mõista kostjalt S. P.ilt hageja Aktsiaselts

PlusPlus Capitali kasuks viivis hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks mitte muutunud põhinõude osalt

88,68 eurolt 0,05% päevas alates 01.06.2022 kuni selle

jäägi täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista kostjalt S. P.ilt hageja Aktsiaselts

PlusPlus Capitali kasuks põhjendatud menetluskulud

summas 348 eurot (riigilõiv 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot, kohtutäituri tasu 48 eurot

ja põhjendatud õigusabikulud 180 eurot).

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

kostjal S. P.il tasuda hageja Aktsiaselts PlusPlus

Capitali kasuks menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud

mõjuvast

põhjusest.

Kaja

võib

esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajale

tuleb

lisada

kõik

asja

ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank või

nr

EE062200221059223099

Swedbank

AS-is

või

nr

EE221700017003510302

Luminor

Bank

AS.

Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida selgelt ja

arusaadavalt: Harju Maakohus, tsiviilasja number, milles

kautsjoni tasutakse ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti.

Maksedokument

kautsjoni

tasumise

kohta

või

maksedokumendil

olevad

kõik

andmed

selle

elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses

esineva

sellise

puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus

lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava

ja põhjendava osa.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot. Hageja õigusabikulud on 420 eurot. Ühtlasi

palub hageja talle hüvitada maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja kohtutäituri tasu 48 eurot

menetlusdokumentide kättetoimetamise eest.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv

menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja 51 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ning kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas

420 eurot põhjendamatu. Hinnates asjas esitatud materjale ja asja keerukust ning arvestades, et

kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud kohtu määratud

tähtajaks hagile, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 180 eurot.

Kohus selgitab, et TsMS § 4842 kohaselt ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud

menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3).

Kohus leiab, et nii riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kulu, kohtutäituri tasu kui ka osaliselt

õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutustega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista kokku summas 348 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik