2-20-495/83 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

25. november 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-495

Tsiviilasi

Caotica OÜ hagi Alderman 4 Trading OÜ vastu töövõtu-

lepingust tuleneva tasu, kahjuhüvitise ja viivise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 22. oktoobri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Caotica OÜ apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

7070,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Caotica OÜ (registrikood 11573928),

lepinguline esindaja advokaat Aldo Vassar

Kostja (vastustaja): Alderman 4 Trading OÜ (registrikood

11788511), lepinguline esindaja Kristjan Okas

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 22. oktoobri 2020 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi

rahuldada.

2. Mõista kostjalt Alderman 4 Trading OÜ hageja Caotica OÜ kasuks välja

töövõtutasu 5760 eurot, kahjuhüvitis 786,80 eurot, viivis 908,30 eurot ning alates

26. novembrist 2022 viivis töövõtutasu ja kahjuhüvitise summalt (6546,80 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Määrata ringkonnakohtu menetluses teostatud ekspertiisi tasu suuruseks

1608 eurot ning kanda Caotica OÜ poolt 27. oktoobril 2021 ja 3. novembril 2021

Rahandusministeeriumi kontole ettemaksuna kokku tasutud ekspertiisikulu

1608 eurot riigituludesse. Käesoleva punkti osas on otsus viivitamata täidetav.

5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Resolutsiooni punkti 4 saab

vaidlustada määruskaebusega 15 päeva jooksul.

2 (16)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Caotica OÜ (hageja) esitas 11. jaanuaril 2020 Harju Maakohtule Alderman 4 Trading OÜ

(kostja) vastu hagi, milles nõudis töövõtutasu 5760 eurot, kahjuhüvitist 786,80 eurot ja alates

hagi kostjale kättetoimetamisest viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

-

pooled pidasid 10. ja 11. oktoobril 2018 läbirääkimisi seoses kostja uue veebilehe

alderman.eu (edaspidi: uus veebileht) arendusega. Hageja saatis 11. oktoobril 2018

kostjale täiendatud hinnakalkulatsiooni (edaspidi: kalkulatsioon), milles märkis uue

veebilehe arenduse ehk teenuse osutamise täpsema sisu ja kirjelduse, eeldatava ajakulu

ja töö hinna 5760 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja tellis neil tingimustel töö;

-

hageja alustas tööga 18. oktoobril 2018 ja alates 7. novembrist 2018 hakkas kostja

andma tööle tagasisidet;

-

kalkulatsioonis kirjeldatud töö on tehtud ja uus veebileht kostja serveris kättesaadav.

Hageja saatis 7. augustil 2019 kostjale arve, aga kostja jättis selle tasumata;

-

hageja andis 8. novembri 2019 kirjaga kostjale täiendava tähtaja töö vastuvõtmiseks

kuni 18. novembrini 2019, aga kostja keeldus sellest 13. novembri 2019 kirjaga. Kostja

keeldumine oli alusetu, mistõttu tuleb lugeda hageja tehtud töö vastuvõetuks alates

18. novembrist 2019. Kostja viidatud puudused olid tingitud kas kostjast endast või ei

ole olulised, mistõttu ei õigusta need töö vastu võtmata jätmist;

-

hageja kandis kohtueelset õigusabikulu summas 786,80 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus hageja väidetega läbirääkimiste ja lepingu

sõlmimise kohta, aga esitas kokkuvõtvalt järgmised vastuväited:

-

hageja pidi tööd alustama 11. oktoobril 2018 ja lõpetama 13. detsembriks 2018 – seda

tähtaega hageja ei järginud;

-

kostjale ei ole üle andnud ega tema kasutusse andnud tellitud veebilehte ja seda ei ole

avalikustatud;

-

kostja andis hagejale korduvalt täiendava tähtaja töö teostamiseks ja puuduste

kõrvaldamiseks, aga hageja tööd kohaselt ei lõpetanud. Pärast hageja väidetavat töö

valmimist koostas kostja puuduste nimekirjad 25. novembril ja 2. detsembril 2019,

millest viimases märgitud puudused on olulised ja jätkuvalt kõrvaldamata. Hageja ei

ole veebilehte kostjale üle andnud ega seda kostja serveris avaldanud;

-

hageja saadetud arvel on märgitud maksjaks kostjast erinev isik;

-

kostja taganes töövõtulepingust 3. detsembri 2019 avaldusega;

-

tasunõude põhjendamatuse tõttu ei vastuta kostja kohtueelse õigusabikulu eest ega pea

maksma viivist.

3 (16)

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi 22. oktoobri 2020 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hageja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.

3.1. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu

(VÕS § 635 lg 1), mille ese oli 11. oktoobri 2018 kalkulatsioonis märgitud töö teostamine

(veebilehe arendus). Töö hind oli 5760 eurot (koos käibemaksuga) ja eeldatav tähtaeg 35–40

tööpäeva. Pooled leppisid kokku töö üleandmises ja vastuvõtmises, peale mida (või peale töö

vastuvõetuks lugemist) muutub hageja kui töövõtja tasu sissenõutavaks (VÕS § 637 lg 4

esimene lause). Kokku ei lepitud töö üleandmist ositi, vaid hageja 15. novembri 2018 e-kiri

osamaksete kohta kajastab töö rahastamist. Kostja ei ole töid vastu võtnud, sest selle kohta pole

koostatud akti vms dokumenti.

3.2. Sisuline vaidlus on küsimuses, kas kostja oli kohustatud töö vastu võtma ehk kas töö oli

valmis ning kas töö saab lugeda vastuvõetuks, kuna kostja on keeldunud seda alusetult vastu

võtmast. Hageja pidi tõendama tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh töö tegemise

ja lepingukohasuse. Kalkulatsiooni järgi loeti töö lõpetatuks, kui kõik kalkulatsioonis nimetatud

tööd on tehtud või siis 30 päeva möödumisel peale veebiportaali avalikustamist kostja serveris.

Maakohtu hinnangul tulenesid siit tingimused, mil kostja oli kohustatud valmis töö vastu

võtma. Hageja ei tõendanud, et valmis veebileht oleks kostja serveris avalikustatud. Seetõttu

tuleb kontrollida, kas kõik kalkulatsioonis nimetatud tööd on tehtud vastavalt

lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1).

3.3. Maakohus leidis, et töö pidi esiteks vastama kalkulatsioonis kirjeldatud tingimustele ja

omadustele (sh disain on kaasaegne, terava graafikaga, kasutajasõbralik; veebilehekülg on

kasutatav enamlevinud internetibrauseritega). Teiseks, kuna kalkulatsiooni sõnastus on

standardne ega kirjelda konkreetsele veebilehele esitatavaid nõudeid piisavalt täpselt, pidi töö

lisaks VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi sobima otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja

lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja

erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt

kasutatakse. Hageja arendab ja töötab välja veebilehekülgi majandustegevuses. Ta pidi aru

saama, et kostja jaoks on veebilehekülg müügikanal. Seetõttu peab uus veebileht minimaalselt

vastama nõuetele, et lingid toimivad ja sisu vastab linkidele (pealkirjale). Kokku oli lepitud

vanalt leheküljelt sisu ümbertõstmises uuele, siis pidi uus veebileht olema üldjoontes sama

sisuga, mis vana. Kui hageja midagi tööde käigus optimeeris või tegi valikuid, oli hageja

kohuseks tagada, et sellist sisu kuvatakse uuel kodulehel õigesti.

3.4. Kostja saatis hagejale 29. jaanuaril, 29. märtsil ja 11. aprillil 2019 e-kirjad, milles juhtis

tähelepanu töö puudustele ning andis täiendava tähtaja. Lisaks esitas kostja 2. detsembri 2019

taganemisavalduse lisas puuduste loetelu, viidates mh linkide mittetöötamisele ja tekstide või

piltide puudumisele vana veebilehega (kohtu hinnangul vähemalt puudused nr 1–8, 10–12

ja 14–20). Hageja ei tõendanud puuduste kõrvaldamist ega etteheidete alusetust. Kostja tugines

kohtumenetluses samadele puudustele. Kostja tõi e-kirjades ja taganemisavalduses puudused

välja piisavalt täpselt ja hageja pidi aru saama, mida kostja ette heidab (VÕS § 644 lg-d 1 ja 2).

Hageja ei tõendanud oma vastuväiteid puudustele ega põhjendanud, et lepingu kohaselt ei ole

nende tööde tegemine või puuduste kõrvaldamine tema ülesanne. Hageja väitel on ta korduvalt

kostjale selgitanud, et sisu haldamine (sh veebilehe teksti kohendamine, uute tõlgete

paigaldamine) on kostja ülesanne, mis ei kuulu kokkulepitud töö hulka. Sedagi väidet hageja ei

tõendanud. Samuti on paljasõnaline hageja väide, et on korduvalt töö üle vaadanud ega ole

täheldanud selles vigu. Neil kaalutlustel leidis maakkohus, et hageja arendatud uus veebileht

vähemalt eelviidatud osades ei vasta nõuetele. Kirjeldatud puudustega veebilehte ei saa mõistlik

müügi alal tegutsev ettevõtja kasutada, sest mittetoimiv ja puuduliku teabega veebileht pigem

peletab kliente, aga ei toeta äritegevust.

4 (16)

3.5. Hageja soovis tõendada uue veebilehe vastavust kalkulatsioonile ja vähemalt keskmist

kvaliteeti EI, JS, RK ja TT kirjalike kinnitustega. Maakohus asus seisukohale, et neid

hinnanguid ei saa käsitleda eriteadmistega isiku arvamusena (TsMS § 272 lg 2) ega

ekspertarvamusena (TsMS § 301 lg 1). Dokumentidest ei nähtu hindajate pädevus ega seos

IT-valdkonna ja veebilehtede valmistamisega ning millistest standarditest hinnangute andmisel

lähtuti. Hinnangud on ühes stiilis ja sarnase ülesehitusega, mis muudab nende usaldusväärsuse

madalaks. Samuti on need üldsõnalised, ei ole aru saada, täpselt mida ja mille alusel on hinnatud

ja võrreldud. Nimetatud arvamused ei käsitle ega lükka ümber ühtegi kostja nimetatud

konkreetset puudust.

3.6. Hageja ei lükanud ümber kostja väidet, et puudused on nii olulised, et takistavad kogu

töö vastuvõtmist. Kostja keeldumine töö vastuvõtmisest ei ole pahauskne. Hageja ei

reageerinud kostja palvetele töö parandada (või keeldus sellest), aga tulenevalt IT-töö eripärast

on parandamine kolmandate isikute poolt prognoosimatu tulemusega. Odavam ja kindlam on

kogu töö uuesti tellida. Puudustega veebilehel ei ole kostja jaoks mingit väärtust, sest seda ei

saa kasutada ja parandamine on seotud arvestatavate riskidega nii tulemuslikkuse kui ka

maksumuse osas.

3.7. Hageja ei tõendanud, et töö on tehtud vastavalt lepingule vähemalt keskmises kvaliteedis

ega otstarbeks, milleks tellija seda vajas ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi

teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele.

Tõendamiskoormis töö vastavuse või mittevastavuse osas ei ole hagejalt kostjale üle läinud.

Järelikult ei ole töö valmis, kostja ei ole kohustatud seda vastu võtma ja tööd ei saa lugeda

kostja poolt vastu võetuks. Kostjal oli alus keelduda töövõtutasu maksmisest ja hageja põhinõue

jääb rahuldamata. Kuivõrd kostja ei rikkunud oma lepingulisi kohustusi ning hageja põhinõue

pole põhjendatud, siis ei saa rahuldada ka kahju hüvitamise ja viivise nõuet.

3.8. Lisaks põhjendas maakohus, et arve esitamine ei tõenda töö valmimist ja üleandmist

tellijale. Samas on arvel saaja nime ebaõige märkimine inimlik eksitus, mis asja lahendamist

sisuliselt ei mõjuta. Ühtlasi märkis maakohus, et samadel kaalutlustel, mis kohus võttis aluseks

töö valmimise ja nõuetekohasuse hindamisel, oli kostja taganemine VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 1

järgi õigustatud, sest hageja rikkus lepingut oluliselt.

3.9. Kostja palus hagejalt välja mõista maakohtu õigusabikulu 1500 eurot (12,5 t tasumääraga

120 eurot), millele hageja ei esitanud vastuväiteid. Maakohtu hinnangul on selles mahus ja

hinnaga kulud vajalikud ja põhjendatud. Neil kaalutlustel mõistis maakohus hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulu hüvitise 1500 eurot ja kohustas hagejat tasuma sellelt summalt

viivist.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi

rahuldada. Teise võimalusena taotleb hageja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist.

Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Esiteks järeldas maakohus ekslikult, et kostja keeldus töö vastuvõtmisest õigustamatult.

Hageja esitatud nelja asjatundja arvamused olid kohane ja piisav tõend töö lepingutingimustele

vastavuse kohta. Hageja ei pidanud ümber lükkama kostja väiteid iga puuduse kaupa, vaid

piisas tõenditest selle kohta, et uus veebileht tervikuna on toimiv. Kostja seevastu ei esitanud

tõendeid, mis lükanuks ümber asjatundjate tehtud järelduse uue veebilehe toimivuse kohta.

4.2. Teiseks on kostja nimetatud puudused ebaolulised ja isegi nende esinemise korral ei oleks

need andnud alust keelduda töö vastuvõtmisest. Tervikuna on uus veebileht toimiv, vastab

kalkulatsioonile ja on võrreldav samal otstarbel tehtud tööga tavapraktika tingimustes. Pooled

leppisid kokku olemasoleva sisu üleviimise sisuhaldustarkvarale Wordpress (edaspidi: WP),

mitte aga sisuhaldusteenuse osutamist.

5 (16)

4.3. Kolmandaks rikkus maakohus selgitamiskohustust. Kui maakohus leidis, et hageja

esitatud asjatundjate arvamused on ebausaldusväärsed, siis tulnuks sellele juhtida eel-

menetluses hageja tähelepanu ja anda talle võimalus esitada täiendavaid tõendeid. Seetõttu

esitas hageja tõendeid (sh ekspertiisitaotluse) apellatsioonimenetluses.

4.4. Neljandaks jättis maakohus ekslikult tuvastamata töö kostjale üleandmise. Hageja andis

tellitud veebilehe kostja kasutusse ja avalikustas selle aadressil www.alderman.eu, kus uus

veebilehekülg pidigi avalduma. Kostjale anti juurdepääsuõigused, kasutajanimi ja parool.

5. Kostja vaidles kaebusele vastu ja nõustus maakohtu põhjendustega.

6. Hageja taotlusel määras ringkonnakohtus IT-valdkonna ekspertiisi ja esitas eksperdile

vaidlusaluse veebilehe kohta 26. novembri 2021 määruses kaheksa küsimust. Ekspert esitas

arvamuse 31. mail 2022. Pooled said seejärel võimaluse esitada seisukohad eksperdi arvamuse,

aga ka kohtu esitatud täiendavate küsimuste kohta. Muu hulgas tõid pooled esile tingimused,

millele uus veebileht pidi nende hinnangul vastama poolte kokkuleppe järgi ja muus osas selle

otstarbe tõttu. Ühtlasi oli pooltel võimalik esitada ringkonnakohtus uusi tõendeid, mida

mõlemad pooled ka kasutasid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi (TsMS

§ 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus rahuldatakse ja kostja kannab kõik senised menetluskulud.

8. Maakohus tuvastas ja kvalifitseeris õigesti, et pooled sõlmisid töövõtulepingu (VÕS § 635

lg 1), mille tingimusi kajastab 11. oktoobri 2018 kalkulatsioon (dtl 9–10) ja mille ese on kostja

uue veebilehe arendus. Töö hinnaks lepiti 5760 eurot (koos käibemaksuga) ja töö teostamise

eeldatav tähtaeg oli 35–40 tööpäeva. Kalkulatsiooni sõnastuse ja poolte menetluses avaldatud

seisukohtade järgi lepiti kokku töö üleandmises ja vastuvõtmises, kuid vastuvõtmise akti vm

sama sisuga dokumenti pole allkirjastatud. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab

ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda mh neist asjaoludest.

9. Kuivõrd töö vajas vastuvõtmist, aga hageja seda ei tõendanud, siis tuli tal tõendada vastu-

võtmiseks pakutud töö vastavus lepingutingimustele (VÕS § 638, Riigikohtu 21. juuni 2018

otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851, p 23 ja seal viidatud varasem praktika). Maakohus piiritles selle

õigesti vaidluse võtmeküsimusena. VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama

lepingutingimustele. Töö ei vasta mh lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi

(VÕS § 641 lg 2 p 1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud

otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi

teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul

juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (VÕS § 641 lg 2 p 2).

10. Ringkonnakohus kontrollib hageja pakutud täitmise kohasust järgmiste etappidena:

(i) tuvastab tingimused, millele töö pidi vastama poolte kokkuleppe järgi (p 11);

(ii) tuvastab tingimused, millele töö pidi lisaks vastama otstarbe tõttu (p 12);

(iii) tuvastab, kas ja millise töö vastuvõtmist pakkus hageja kostjale (p 13);

(iv) hindab, millistele puudustele kui töö lepingutingimustele mittevastavusele on kostja

tuginenud ja millises osas on kostja vastavad väited lubatavad (p 14);

(v) kontrollib, kas etapil (iii) tuvastatud töö vastas vastuvõtmiseks pakkumise ajal

etappide (i) ja (ii) juures märgitud tingimustele või olid sellel etapi (iv) tunnustele

vastavad puudused (p 15);

(vi) hindab, kas tuvastatud puudused on eraldi ja koostoimes olulised (p 16);

(vii) hindab, kas pakutud täitmine on kohane või üksnes ebaoluliste puudustega (p 17).

6 (16)

11. Poolte kokkulepet uue veebilehe omaduste osas kajastab kalkulatsioon. Selle üle pooled ei

vaidle. Kohus tuvastab poolte väidete ja kalkulatsiooni põhjal, et pooled leppisid kokku uue

veebilehe järgmised omadused:

(a) põhineb WP-l;

(b) on eristuva, atraktiivse ja kaasaegse disainiga, terava graafikaga ja kasutajasõbralik;

(c) vastab kaasaegsetele standarditele; sisaldab sisulehti ja funktsionaalseid elemente (sh

galeriid, vormid, kaardid, ikoonid, haldusmoodulid);

(d) on kasutatav mobiiltelefonis ja tahvlites ning enamlevinud internetibrauseritega;

(e) põhineb olemasoleval (vana veebilehe) sisul, mida optimeeritakse ja esitatakse

atraktiivselt;

(f) on neljas keeles (eesti, vene, soome, inglise), kusjuures tõlked koostatakse WP

tõlkemooduli (edaspidi: WPML) abil.

12. Lisaks on mõlemad pooled tuginenud veebilehe otstarbest tulenevatele omadustele.

12.1. Üksmeelselt on pooled nimetanud järgmised omadused, millest saab ringkonnakohus

TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 järgi lähtuda asja lahendamisel ning millest lähtus ka ekspert oma

arvamuses (dtl 506–518, lisad dtl 519–578; edaspidi: eksperdiarvamus; selles sisalduvad

vastused kohtu küsimustele edaspidi: eksperdi vastused):

(g) veebilehe eesmärk on toodete tutvustamise ja reklaamimine;

(h) veebileht toimib ettevõtte visiitkaardina;

(i) veebileht on tehniliselt toimiv, sh lingid suunavad kasutaja asjakohasele ja lingi

kirjeldusest või kontekstist nähtuvae sisule.

12.2. Kostja väitel pidanuks uuel veebilehel olema otstarbest tulenevalt veel järgmised

täpsemalt kirjeldatud omadused:

-

uus, kaasaegne ja esinduslik väljanägemine – need omadused on hõlmatud poolte

kokku lepitud omadustega (b) ja (c) ja otstarbest tuleneva omadusega (h);

-

sobib uute kliendilepinguteni jõudmiseks ja seeläbi tulu teenimiseks; soosib uusi

kliente esitama tellimusi – selles osas on võimalik poolte üksmeele ja eksperdi

arvamuse põhjal lähtuda eelmises p-s 12.1 märgitud omadustest (g) ja (h), aga kostja

ei tõendanud, et loodav veebileht oleks pidanud võimaldama jõuda konkreetsete

kliendilepinguteni ja soodustama mingi kindla hulga tellimuste esitamist;

-

mitmekeelne – hõlmatud kokku lepitud omadusega (f);

-

laitmatult professionaalne – selle omaduse tulenemist veebilehe otstarbest kostja ei

tõendanud; VÕS § 77 lg 1 teine lause sätestab, kui lepingulise kohustuse täitmise

kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma

asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga – seetõttu ei saa ilma vastava

kokkuleppevõi seaduses selgelt nimetatud aluseta eeldada laitmatut professionaalsust

kui veebilehe otstarbest tulenevat tunnust;

-

kaasaegne, multifunktsionaalne, kasutajasõbralik (kasutajate jaoks lihtne) – need

omadused on hõlmatud poolte kokku lepitud omadustega (b)–(d)

-

kajastama kostja tootevalikut, sh piltmaterjali, tutvustavat ja kirjeldavat teksti – need

omadused on hõlmatud poolte kokku lepitud omadustega (c) ja (e);

-

kõik viidad ja lingid viivad kasutaja viidal märgitud teabeni ja linkidele vajutamisel

avanev piltmaterjal vastab kirjeldusele – hõlmatud omadusega (i);

-

veebileht on kasutusvalmis ilma, et kostja peaks seda ise täiendama, muutma,

parandama või tegema muid manipulatsioone – selle omaduse tulenemist veebilehe

otstarbest kostja ei tõendanud.

7 (16)

13. Pooled vaidlevad mh küsimuses, millise sisuga uut veebilehte (tööd) pakkus hageja kostjale

vastuvõtmiseks.

13.1. Hageja väitel salvestas ta uue veebilehe kostja serverisse www.alderman.eu. Kostja

koostatud puuduste nimekirjadest (vt pikemalt järgnevas p 14.1) nähtub, et kostjale oli

2019. aastal kättesaadav hageja loodud uue veebilehe sisu sel aadressil (nt dtl 84–96, 160

ja 161). Käesoleval ajal viidatud aadressil enam hageja loodud sisu ei ole, vaid see on talletatud

aadressil www.caotica.ee/kliendid/alderman/. Ekspert võrdles nimekirjas IV esitatud ekraani-

tõmmiseid ja uue veebilehe praeguse asukoha sisu. Kokkuvõtvalt on eksperdiarvamusest aru

saada, et praegune sisu ja varem kostja serveris avaldatu on suures osas identne, mistõttu saab

seda (hilisemaid muudatusi vastavalt arvesse võttes) hinnata tööna, mida hageja pakkus kostjale

vastuvõtmiseks.

13.2. Ekspert analüüsis uue veebilehe erinevaid versioone. Kohus tuvastab eksperdiarvamuse

põhjal, et WP teeb igast sisulehe muudatusest versiooni, mida on võimalik tagasi võtta (lk 4

keskel, lõik enne puuduste loetelu). Ekspert võrdles uue veebilehe hilisemaid versioone

peamiselt 7. oktoobri 2019 seisuga, aga selle puudumisel varasema versiooniga. Eksperdi

järelduste kohaselt ei ole vähemalt vaidlusaluses osas uuel veebilehel tehtud muudatusi

ajavahemikul alates 8. oktoobrist kuni 2. detsembrini 2019.

13.3. Hageja saatis kostjale 17. oktoobril 2019 e-kirja, millega andis arve tasumiseks täiendava

tähtaja kuni 23. oktoobrini 2019 (dtl 274). Hageja kinnitas, et lepingu järgi võlgnetav töö on

100% valmis ja tema hinnangul olid tehtud ka kõik vajalikud parandused. Viidatud kirja sisust

on aru saada, et hageja ei kavatsenud enam teha uuel veebilehel parandusi ega täiendusi. Neil

kaalutlustel leiab kohus, et hageja pakkus 17. oktoobril 2019 kostjale tööd vastuvõtmiseks ja

andis selleks tähtaja kuni 23. oktoobrini 2019. Seejärel andis hageja 8. novembri 2019

nõudekirjaga (dtl 11–14) veel täiendava tähtaja kuni 18. novembrini 2019, kuid nõudekirjast

ega hageja muudest toimingutest ei nähtu, et ta oleks vahepeal muutnud üleandmiseks pakutava

töö (uue veebilehe) sisu või kujundust. Kostja ei väida, et sel viisil kujunenud enam kui ühe

kuu pikkune vastuvõtmise aeg oleks ebamõistlik.

13.4. Eelmiste alapunktide põhjal tuvastab kohus, et hageja pakkus kostjale 17. oktoobril 2019

vastuvõtmiseks uut veebilehte kujul, nagu sel oli 7. oktoobril 2019 ja mis oli siis kättesaadav

aadressil www.alderman.eu, aga on praegu kättesaadav (koos hilisemate muudatustega)

aadressil www.caotica.ee/kliendid/alderman/.

14. Järgmiseks käsitleb kohus kostja väiteid töös esinenud puuduste ja neile tuginemise kohta.

14.1. Kostja väitel saatis ta hagejale korduvalt puuduste nimekirju ja andis tähtaegu töö

lõpetamiseks. Ringkonnakohus tuvastab, et kostja koostas ettepanekute ja puuduste nimekirjad

2019. aasta 29. märtsil (dtl 73, edaspidi: nimekiri I), 18. oktoobril (puuduste loetelu dateeritud

17. oktoobriga, dtl 159–160 ja 355–356, edaspidi: nimekiri II), 25. novembril (dtl 161–162

ja 353–354, edaspidi: nimekiri III) ning 2. detsembril (dtl 84–96, edaspidi: nimekiri IV). Neist

viimasele tugines kostja lepingust taganedes ning nimekirjale III, kui ta keeldus hageja

17. oktoobril 2019 pakutud töö vastuvõtmisest.

14.2. Nimekirjade II ja IV alguses märkis kostja, et ta loetleb vead, mis on veebilehel pärast

vigade parandust. Sellest saab järeldada, et varasemates nimekirjades loetletud puudused olid

selleks ajaks kõrvaldatud. Kohtumenetluses on kostja mõneti ebajärjekindlalt tuginenud

erinevatele puudustele, kuid kokkuvõttes on võimalik aru saada, et kostja väitel on uue

veebilehe olulised 22 puudust koondatud nimekirja IV (edaspidi: puudused (1)–(22)):

(1)

pildid sepistega_liugvärav ja liugvärava_konstruktsioon ei ole kuvatavad: näitab pildi

nimetust, kuid mitte pilti ennast;

8 (16)

(2)

link Alderman tarjoaa erittäin laajaa valikoimaa räätälintyönä valmistettavia

metalliaitoja ja taotuilla osilla koristettuja metalliaitoja: pieni osa mahdollisista

vaihtoehdoista on tässä suunab valesti;

(3)

link Tarjoamme myös edullishintaisia pieninä sarjoina valmistettavia italialaistyylisiä

aitoja ja portteja – katso lähemmin tästä suunab pealehele, aga peaks suunama itaalia

mallidele;

(4)

link Katsaus eri pinnoitteiden hyvistä ja huonoista puolista on tässä suunab vanale

veebilehele;

(5)

link Ajoporttien […] Yleiskatsaus eri pinnoitteiden hyvistä ja huonoista puolista on

tässä suunab eestikeelsele lehele;

(6)

WP tõlkemooduliga said lisatud kõikidesse keeltesse mõned osad, mis eestikeelses olid,

aga teistes keeltes mitte (ettevõtte tutvustus, helesinises kastis Küsi hinnapakkumist,

soodus osa teistes keeltes väga napp ja privaatsuspoliitika) – tõlked puuduvad ja link

suunab eestikeelsele alamlehele erinevate pinnakatete plusside ja miinuste kohta;

(7)

link Jos haluat tutustua perusteellisemmin moottorien teknisiin hienouksiin,

suosittelemme lukea lisäksi suosituksia liukuporttiautomatiikan valintaan ei tööta, vaid

suunab pealehele ja tõlge puudub;

(8)

osad fotod on uue veebilehe serversisse üle viimata, need ei avane kõrgemate

turvaseadetega arvutis;

(9)

soomekeelsel lehel Takorauta-kaiteet on inglise-eesti segatekst;

(10) soomekeelsel lehel puudub roostevabade detailide menüü;

(11) sama puudus on ingliskeelsel lehel, kus on puudused menüüdes Details for stairs,

waterfountains ja weathervanes;

(12) eestikeelses versioonis ei avane Internet Exploreri vähendatud aknas menüü;

(13) venekeelne tekst lehel Раздвижные ворота, распашные ворота, калитки on

puudulik ja vigane, kokku on pandud erinevad tooted;

(14) venekeelsel lehel Раздвижные ворота tekstis olevad pildid ei avane, brauser näitab

kirja sepistega_liugvärav, liugvärava_konstruktsioon;

(15) IE brauseris ei avane vähendatud aknas menüü (menüü ikoonil klõpsates ilmub rist);

(16) sama ingliskeelsel lehel;

(17) venekeelsel lehel Винтовые фундаменты фирмы «Krinner» ei kuvata pilti

Эволюция-фундаментов;

(18) venekeelsel pealehel puudub võimalus saata e-kiri, mailiaadress ei toimi lingina;

(19) sama inglise keeles, lisaks puudub avalehel telefoninumbrite rahvusvaheline

suunakood;

(20) sama soome keeles;

(21) soomekeelsel lehel puudub telefoninumbrite rahvusvaheline suunakood;

(22) inglisekeelsel kontaktivormil puudub telefoninumbrite rahvusvaheline suunakood.

14.3. VÕS § 646 lg-te 1 ja 2 järgi sai kostja esmase õiguskaitsevahendina nõuda töö paranda-

mist. Kuivõrd kostja tugines puudustele lepingust taganemisel, siis on VÕS § 647 lg 3 mõttest

tulenevalt asjakohane kontrollida, milliste puuduse osas andis kostja eelnevalt hagejale tähtaja

selle kõrvaldamiseks. Nimekirju I–IV võrreldes tuvastab ringkonnakohus järgmist:

-

puudusele (2) ja (3) viitas kostja nimekirja II p-des 5 ja 6;

-

puudustes (4) ja (5) vigastena märgitud linkide puudumisele viitas kostja nimekirja II

p-des 8 ja 9 ning puuduses (7) märgitud lingi veale üldiselt p-s 12;

-

puudus (8) võib osaliselt kattuda nimekirjas III p-ga 7.

9 (16)

14.4. Nimekirjade I–IV võrdlusest nähtub seegi, et nimekirjad I ja III käsitlevad uue veebilehe

eestikeelset versiooni. Lisaks nähtub nimekirjast I, et selle koostamise ajal oli kostjal küsimusi

ja ettepanekuid veebilehe kujundamisel ning ta möönis oma ajapuudust, et pole saanud

menüüsid põhjalikumalt uurida. Nimekirja III p-des 1–4 on etteheited eestikeelse versiooni

osas ja p-des 5–14 soomekeelse kohta. Vene- ja ingliskeelset lehekülge käsitleb esimesena alles

nimekiri IV. Nimekiri III koostati pärast nimekirja II ja kostja lisas selle oma

25. novembri 2019 e-kirjale, millega määras väidetavate puuduste kõrvaldamise tähtaja

(dtl 75). Seejärel selgitas kostja 27. novembri 2019 e-kirjas, et ta hindab seni loetletud puuduste

kõrvaldamist 2. detsembril 2019 (dtl 76). Nimetatud kuupäeval koostas kostja nimekirja IV,

milles viitas varasematele vigade parandusele (vt ka eespool p 14.2 sissejuhatav lõik). Nii võis

hageja kostja käitumisest tervikuna aru saada, et kostja ei tugine enam neile puudustele, mis

olid märgitud mõnes varasemas nimekirjas, aga mida ei korratud viimases nimekirjas IV.

14.5. Tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja

jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada

saama (VÕS § 644 lg 1 esimene lause). Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu

sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama

(VÕS § 644 lg 2). Hageja ei väida, et kostja oleks 2. detsembril 2019 nimekirja IV esitades

ületanud mõistliku aja alates töö vastuvõtmiseks pakkumisest või et mõne puuduse kirjeldus

oleks ebatäpne. Küll aga ei saa kostja kohtumenetluses enam tugineda uutele puudustele, mida

ta töö vastuvõtmisest keeldumise (ja lepingust taganemise) ajal ei avaldanud.

15. Eelneva põhjal saab asuda kontrollima, kas kostjale vastuvõtmiseks pakutud töö vastas

vastuvõtmiseks pakkumise ajal lepingutingimustele või olid sellel kosja väidetavad puudused.

15.1. Kohus tuvastab eksperdi vastuste 1 ja 2 põhjal, et uus veebileht suures osas vastab

kalkulatsioonis kokkulepitud tingimustele. Kuigi leidub ka puuduseid, siis ei hõlma need kogu

kodulehe otstarvet. Sama kinnitavad EI, JS, RK ja TT kirjalikud arvamused (dtl 19–25).

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu ja kostjaga, et viidatud dokumente ei saa käsitleda

eriteadmistega isiku arvamusena (TsMS § 272 lg 2). Hageja põhistas kaebuse p-s 2.12

arvamuste koostajate pädevuse ja kostja ei lükanud seda ümber. Hinnangute usaldusväärtust ei

kahanda nende sarnasus, mis eeldatavasti on tingitud hageja seatud lähteülesandest.

15.2. Järgmiseks kontrollib kohus, millised olid ja on uue veebilehe puudused. Kui järgnevas

ei ole viidatud teisiti, siis võtab kohus tuvastamisel aluseks eksperdiarvamuse ja selle lisad.

15.2.1. Puuduseid (2), (3), (10), (11) ja (13) uuel veebilehel polnud töö 17. oktoobril 2019

üleandmiseks pakkumise ajal. Sama kehtib puuduse (8) kohta osas, milles see ei ole hõlmatud

puudusega (1), ja puuduse (4) kohta nii nagu kostja seda kirjeldas. Nimelt järeldas ekspert, et

need ei nähtu uue kodulehe praegusest versioonist ja uuritud osas ei ole lehte pärast nimetatud

kuupäeva muudetud või ei ole muutus vähemalt tuvastatav. Puuduseid (2) ega (3) ei nähtu

nimekirja IV (ega varasemate nimekirjade) illustreerivast materjalist. Puuduste (10) ja (11)

kohta esitatud ekraanitõmmisest nimekirjas IV ei saa järeldada menüü puudumist. Puuduse (13)

osas pole võimalik nimekirja IV põhjal tuvastada, kust pärineb selles esitatud tekstilõik.

Käesolevas alapunktis nimetatud puuduseid kohus seega ei tuvasta ja edaspidi ei käsitle.

15.2.2. Puuduseid (1), (5), (7), (8), (9), (14) ja (17) polnud enam ajal, mil ekspert veebilehte

vaatles, aga nende kõrvaldamise tõenäone aeg (veebilehe vastavas osas muutmise aeg) jääb

vahemikku 12. juuni – 4. detsember 2020, st puudused võisid esineda uue veebilehe kostjale

üleandmiseks pakkumise ajal. Puuduste (1), (8) ja (14) kirjeldus hõlmab arusaadavalt samu

pilte, mis eksperdi järelduse kohaselt lisati uue veebilehe struktuuri tõenäoliselt alles

16. veebruaril 2020 (lk 4, p 1). Samuti polnud enam puuduseid (18)–(22) seoses ekslike e-posti

aadresside ja telefoni suunakoodidega, mis olid kõrvaldatud hiljemalt 3. detsembril 2020. Siiski

puuduse (21) osas tuvastab kohus, et see kõrvaldati enne 25. novembrit 2020 (dtl 320, kus

esitatud ekraanitõmmiselt puudust ei nähtu ja mille hageja esitas kohtule nimetatud kuupäeval).

10 (16)

15.2.3. Puudusega (6) heidab kostja sisuliselt ette tõlgete puudumist, nimetades konkreetselt

neli alamlehte (ettevõtte tutvustus, helesinises kastis Küsi hinnapakkumist, soodus osa teistes

keeltes väga napp ja privaatsuspoliitika). Ringkonnakohus käsitleb tõlgetega seonduvat

pikemalt p-s 16.3. Kostja nimetatud alamlehtede osas tuvastab kohus eksperdiarvamuse põhjal,

et valdavas osas olid tõlked olemas nii arvamuse koostamise kui ka uue veebilehe kostjale

vastuvõtmiseks pakkumise ajal:

-

ettevõtte tutvustuses ei täheldanud ekspert olulisi erinevusi neljas keeles esitatud teksti

sisus (arvamuse lk 5, p 6.1) ja neid ei nähtu ka arvamuse lisadest 10–13; selles osas ei

ole tõlketekste muudetud pärast 10. ja 11. aprilli 2019;

-

hinnapakkumise küsimise osas on tõlkekeeltes tehtud muudatusi 4. detsembril 2020,

aga need on pigem tehnilist laadi ega mõjuta tõlkest arusaadavust (lk 5–6, p 6.2,

lisad 14–17);

-

soodustusi käsitlevat teksti ei ole soome keeles hiljem muudetud ja ingliskeelse teksti

parandused on samuti tehnilised (lk 6, p 6.3, lisad 18–20); venekeelses tekstis asendati

4. detsembriks 2020 varem eestikeelsed tekstiosad (mõned korduvalt): küsi hinna-

pakkumist, hinnaga, sobivad kuni 2,5m/2,6m/2,8m/3,1m väravatiivale, eriti rasketele

väravatele hinnaga, norm. 1099.-, on varustatud sisemiste mehaaniliste käigu-

piirajatega, soodushinnad kehtivad laos olevale kaubale, Alderman jätab õiguse muuta

hindu ette teatamata (lisa 21);

-

privaatsuspoliitika teksti ei ole tõlkekeeltes muudetud (lk 6, p 6.4, lisad 22–25);

kõnealustelt lehtedelt eemaldati soome ja inglise keelsest versioonist videolink, aga

selle varasemat esinemist kostja nimetatud puudus (6) ei käsitle.

15.2.4. Puuduseid (12), (15) ja (16) eksperdiarvamuse koostamisel ajal enam ei esinenud, küll

aga võisid need veel esineda 2. detsembril 2019 (vt nimekirjas IV pildid vastavate puuduste

juures). Erinevusena varasema ja praeguse versiooni vahel märkis ekspert CSS-kujundusfaili ja

JavaScripti muudatuse 19. oktoobril 2021 (lk 8, p 12). Hageja ei tõendanud, et muudatuse

praeguse ja varasema versiooni vahel oleks põhjustanud mingi muu osa veebilehest või selle

kasutamise eripära.

15.2.5. Ekspert märkis arvamuses veel puuduseid, millele kostja varasemalt ei tuginenud (sh

puuduse (4) hindamisel märkused, mis ei olnud hõlmatud kostja kirjeldusega). Nendega ei ole

kohtul võimalik asja lahendamise arvestada (vt eespool p 14.5). Samuti ei ole vaja kontrollida

kostja varasemaid nimekirju (p 14.4, v.a erisusena p-s 14.3 viidatu, mida kohus käsitleb

järgnevas p-s 17.2).

15.3. Eespool p-des 11 ja 12.1 kajastatud omaduste lõikes tuvastab kohus uue veebilehe kohta

järgmist:

(a) põhineb WP-l – selle üle pooled otseselt ei vaidle ja eksperdiarvamuse kohaselt leidub

WP-le viiteid nii uue veebilehe lähtekoodist kui ka haldusliidesest (lk 2 p 2, lk 3 p 6 ja

lisa 2);

(b) on eristuva, atraktiivse ja kaasaegse disainiga, terava graafikaga ja kasutajasõbralik –

▪ kostja ei teinud sisulisi etteheiteid veebilehe disainile aspektist, et see poleks

eristuv, atraktiivne ja kaasaegne ning piisavalt terava graafikaga,

▪ eksperdiarvamuse kohaselt on uus veebileht kasutaja seisukohast lähtudes

eelmisest kasutajasõbralikum ja paremini hoomatavam (lk 2, p 1),

▪ kohus nõustub siiski kostjaga, et kasutajasõbralikkus tähendab mh omadust (i),

st selles osas oleneb töö vastavus omadusele (b) omakorda hinnangust, kas

veebileht on tehniliselt toimiv,

▪ kokkuvõtvalt on veebilehel loetletud omadused, aga kasutajasõbralikkuse osas

oleneb hinnang sellest, kas veebileht on tehniliselt toimiv, st omadusega (i);

11 (16)

(c) vastab kaasaegsetele standarditele; sisaldab sisulehti ja funktsionaalseid elemente (sh

galeriid, vormid, kaardid, ikoonid, haldusmoodulid) –

▪ nende omaduste üle pooled otseselt ei vaidle, v.a teatavad etteheiteid sisu osas,

mis on hõlmatud omadusega (e), ning menüüde ja linkide toimimine, mis on

hõlmatud omadusega (i),

▪ JS hinnangul on uus veebileht kaasaegse funktsionaalsusega (dtl 21), RK

hinnangul vastab see pigem tänapäeva standarditele (dtl 23) ja TT hinnangul on

veebileht arendatud vastavalt tänapäevastele HTMLS ja CSS3 trendidele

(dtl 25),

▪ ekspert tõdes, et HTML-lähtekoodis esineb standardile mittevastavusi (lk 10,

p 5), aga eespool p-s 15.2.5 märgitud kaalutlustel ei tule sellega arvestada ja

ekspert leidis, et mittevastavused ei pruugi mõjutada veebilehe kasutamist,

▪ kokkuvõtvalt on veebilehel loetletud omadused, aga sisu osas oleneb hinnang

omadusest (e) ning menüüde ja linkide toimimise osas omadusest (i);

(d) on kasutatav mobiiltelefonis ja tahvlites ning enamlevinud internetibrauseritega –

▪ uus veebileht toimib enamlevinud veebilehitsejatega ühtemoodi, vajalikud

elemendid on olemas (lk 3, p 3),

▪ ekspert testis menüüd Chrome’i, Firefoxi, Opera ja Internet Exploreriga, mis

toimisid kõik valdavas osas ühtemoodi (Internet Exploreri erisuste kohta vt üle-

järgmine taane). Kujundus kohandub vastavalt ekraani suurusele ja on väga hästi

kasutatav ka mobiiltelefoniga (lk 2–3, p-d 1 ja 3). Kostja ei väida, et uus

veebileht pidanuks olema kasutatav ka mõnes muus veebilehitsejas või

mobiilsete seadmete kohta tehtud järeldus ei oleks üle kantav tahvelseadmetele,

▪ EI testis veebilehte arvuti, telefoni ja tahvelarvutiga ega täheldanud olulisi

probleeme (dtl 19), sama järelduse tegi tahvelarvuti ja telefoni kohta TT,

▪ Internet Exploreriga uue veebilehe sirvimisel tähendas kostja vigu, mis märkis

puudustena (12), (15) ja (16) – neid käsitleb kohus järgnevas p-s 16.4,

▪ ekspert märkis kasutusmugavuse osas paar täiendavat puudust (vt lk 2–3, p 1),

aga eespool p-s 15.2.5 märgitud kaalutlustel ei tule nendega arvestada;

▪ tervikuna vastab uus veebileht omadusele (d), aga lõplik hinnang oleneb

puuduste (12), (15) ja (16) tähendusest;

(e) põhineb olemasoleval (vana veebilehe) sisul, mida optimeeritakse ja esitatakse

atraktiivselt –

▪ puudustega (1), (8), (14) ja (17) heidab kostja ette varasema sisu ebapiisavat üle-

võtmist, mida kohus käsitleb järgnevas p-s 16.1,

▪ puuduste (18)–(22) kohaselt ei ole sisu esitatud korrektselt, mida kohus käsitleb

järgnevas p-s 16.5,

▪ pooled on küll erimeelsed küsimuses, mida täpselt tähendas kokku lepitud sisu

optimeerimine, aga üheski puuduses ei tugine kostja otseselt sellele, et sisu ei

ole optimeeritud,

▪ sisu atraktiivsust on kinnitanud JS; lisaks märkisid RK ja TT, et võrreldes vana

veebilehega on uus ülesehituselt ja sisu esituselt selgem;

▪ kostja leiab, et vigadega sisu esitamine ei ole atraktiivne, aga kohtu hinnangul

tuleb selles osas vaadelda veebilehte ja sisuehitust tervikuna. Sisu atraktiivsus

võib langeda, kui kohus järgnevas p-s 16 tuvastab puuduste olulisuse,

▪ kokkuvõttes oleneb vastavus omadusele (e) hinnangust puudustele (1), (8), (14)

ja (17)–(22), aga ka sellest, kas tuvastatud puudused tervikuna oluliselt

raskendavad veebilehe kasutamist;

12 (16)

(f) on neljas keeles (eesti, vene, soome, inglise), kusjuures tõlked on vähemalt osaliselt

koostatud WPML-i abil (lk 3 p 4 ja lisad 3–6), aga kostja on tuginenud tõlgetele

puudustes (6), (9) ja puuduse (7) teises pooles, mida kohus käsitleb järgnevas p-s 16.3;

(g) veebilehe eesmärk on toodete tutvustamise ja reklaamimine –

▪ eksperdi vastustest 2b ja 3a nähtub, et selle eesmärgi saavutamist võis takistada

sepistatud aiapiirete näidiste puudumine, aga eespool p-s 15.2.5 märgitu

kohaselt ei mõjuta see asja lahendamist, sest konkreetselt nimetatud puudusele

kostja ei tuginenud,

▪ siiski on kohtu hinnangul samasuguse tähendusega puudused (1), (8), (14)

ja (17), mida kohus käsitleb järgnevas p-s 16.1;

(h) veebileht toimib ettevõtte visiitkaardina – selle omaduse saavutamist võivad takistada

puudused (18)–(22) osas, milles heidetakse ette kostja andmete ebakorrektset esitust,

mida kohus käsitleb järgnevas p-s 16.5;

(i) veebileht on tehniliselt toimiv, sh lingid suunavad kasutaja asjakohasele ja lingi

kirjeldusest või kontekstist nähtuvae sisule –

▪ veebilehe tehnilist toimimist võiks piirata eksperdi märgitud otsingu funktsiooni

piiratus (lk 3, p 3), aga sellele puudusele kostja ei tuginenud ning ekspert ka

põhjendas, miks ei ole otsingut võimaldav indekseerimine veel aktiveeritud,

▪ eksperdi märgatud HTML lähtekoodi 57 hoiatust ja viga on samuti sellised,

millele kostja töö vastuvõtmisest keeldumisel ei tuginenud ning mis koostoimes

asjatundjate arvamustega ei mõjuta veebilehe tervikuna toimimist,

▪ linkide tehnilist toimimist nimetab kostja puuduses (5) ja puuduse (7) esimeses

pooles, mida kohus käsitleb järgnevas p-s 16.2,

▪ tehnilise puudusena tuleb mõista ka kostja etteheidet, et e-posti aadressid ei

toimi linkidena, st puuduseid (18)–(20), mida kohus käsitleb järgnevas p-s 16.5,

▪ kokkuvõttes oleneb vastavus omadusele (i) hinnangust puudustele (5), (7)

ja (18)–(20).

15.4. Vahekokkuvõttena saab märkida, et uuel veebilehel oli selle kostjale vastuvõtmiseks

pakkumise ajal täielikult omadus (a). Omaduste (b) ja (c) osas pole vaja viia läbi eraldi

kontrolli, sest nende tuvastamine oleneb omakorda omadustest (e) ja (i). Nii kahe viimati

viidatud kui ka ülejäänud omaduste (d), (f), (g) ja (h) osas esines teatavaid ebakõlasid, mida

tuleb hinnata lähtudes hageja kohustuste ulatusest või puuduste olulisusest.

16. Järgmiseks tuleb niisiis hinnata, kas töö omaduste analüüsimisel märgitud puudused olid

sellised, mille eest hageja vastutas, ja kas need olid olulised (sh VÕS § 647 lg 1 tähenduses).

16.1. Puudused (1), (8), (14) ja (17) käsitlevad teatavate piltide puudumist veebilehelt. Kostja

sõnastas puuduse (8) väga üldiselt ega toonud kohtumenetluses esile, et see hõlmaks mingeid

muid pilte peale teistes sarnastes puudustes märgitu. Eksperdi järelduse kohaselt käsitleb

puudus (14) omakorda samu pilte nagu puudus (1) (lk 8, p 14). Kokkuvõtvalt tähendavad

viidatud neli puudust, et uuel kodulehel puudusid kolm pilti (kaks vastavalt puudusele (1) ja

üks vastavalt puudusele (17)), mis kõik salvestati serverisse 12. juunil 2020 (lk 4, p 1 ja lk 9,

p 17). Võttes arvesse, et uus veebileht koosneb kokku 176 avaldatud sisulehest (lk 3, p 4), siis

ei olnud kolme pildifaili puudumine oluline.

16.2. Puudus (5) ja puuduse (7) esimene pool kirjeldavad kahe lingi väidetavalt ekslikku

toimet. Neist esimesel juhul seisneb viga selles, et soomekeelselt lehelt Ajoportit suunab

viitesõna tässä kasutaja eestikeelsele lehele. Ekspert tõdes, et samasugune oli olukord vanal

veebilehel (lk 5, p 5). Teisel juhul on viga sisuliselt sarnane: lehelt Liukuporttiautomatiikka

suunab sõna suosituksia eesitkeelsele lehele – see olukord kordas vana veebilehe viga (lk 7 p 7).

Kalkulatsiooni põhjal tuvastas ringkonnakohus eespool p-s 11 omadusena (e), et hageja loodav

13 (16)

uus veebileht pidi põhinema vana lehe sisul. See on kooskõlas poolte lepingueelsete

läbirääkimistega, sest hageja 11. oktoobri 2018 e-kirjas viidatakse just (olemasoleva) sisu

kopeerimisele kui kõige mahukamale tööle (dtl 40–41, 621–622) ja kostja nõustus sellega

(dtl 44). Järgmises alapunktis 16.3 põhjendab kohus, et tõlgete loomine ei olnud hageja

kohustus. Seega ei pidanud hageja omal algatusel looma soomekeelseid alamlehti, mida vanal

veebilehel polnud ja mille kohta kostja ei saatnud juhist koos võõrkeelse tekstiga. Kostja pole

väitnud, et ta oleks kõnealustes puudustes märgitud viitelehtede soomekeelse sisu hagejale

edastanud. Neil kaalutlustel pole puudus (5) ega puuduse (7) esimene pool hagejale ette

heidetavad.

16.3. Puudustega (6) ja (9), aga ka puuduse (7) teise poolega heidab kostja ette tõlgete eba-

piisavust. Selles osas vaidlevad pooled hageja kohustuste ulatuse üle seoses uue veebilehe

omadusega (f), mis tuleneb kalkulatsiooni p 4 kolmandast ja neljandast reast. Juhindudes VÕS

§ 29 normidest tõlgendab ringkonnakohus poolte lepingut nii, et tõlgete koostamine ei olnud

hageja kohustus. Esiteks viitab sellele kalkulatsioonis kirjeldatud ajakulu. Viidatud p 4 kohaselt

koosnes vana veebileht 350 sisulehest ja sisu paigalduse eeldatav töömaht lepiti kokku 35 t, st

0,1 t lehe kohta. Ringkonnakohus tuvastas eespool p-s 16.1, et uus veebileht koosneb kokku

176 avaldatud sisulehest, siis võtaks nende vormistamine kalkulatsiooni p 4 esimese rea ajalise

hinnangu järgi ka juba rohkem aega kui tervikuna kõnealusele positsioonile kavandatud 35 t.

Teiseks nähtub poolte e-kirjadest ajavahemikul veebruarist kuni maini 2019, et hageja tegi

ettepaneku jätta seni tõlkimata lehed eestikeelseks, kostja lubas puuduvad osad ise ära tõlkida

ja möönis, et võõrkeelsed osad ei tule nii mahukad kui eestikeelne (dtl 268, 626–628). Seega

tuleneb nii lepingust kui ka poolte edasisest käitumisest, et hageja ei vastuta uue veebilehe

tõlgete eest. Neil kaalutlustel pole puudused (6) ja (9) ega ka puuduse (7) teine pool hagejale

ette heidetavad.

16.4. Puudused (12), (15) ja (16) kajastasid uue veebilehe Internet Exploreriga sirvimise vigu,

mille parandamiseks tegi hageja ilmselt 19. oktoobril 2021 CSS-kujundusfaili ja JavaScripti

muudatused. Vead seisnesid sisuliselt selles, et alates teatavast (vähendatud) ekraanisuurusest

kuvati Internet Exploreris menüü asemel rist, kuigi teiste sirvijatega töötas veebileht korrektselt

(nimekiri IV, p 12). Puuduste kirjelduste ja eksperdi hinnangu järgi on need üksteist

dubleerivad, sest menüü funktsionaalsus ei sõltu keelest (lk 8, p 15), st tegelikult kirjeldavad

kõik kolm puudust ühte viga. Võttes esiteks arvesse eespool p-s 16.1 tuvastatud uue veebilehe

mahtu, teiseks seda, et tervikuna veebileht toimis kõigi teiste sirvijatega, ja kolmandaks

tõsiasja, et kasutajal oli võimalik kasutada toimivat veebilehte normaalsuurusega aknas, siis ei

olnud kõnealune üks tehnilist laadi viga oluline.

16.5. Puudused (18)–(22) käsitlevad telefoni suunakoode ja e-posti aadresse võõrkeelsetel

lehtedel. Kostja ei toonud esile, kas vanal veebilehel või saadetud tõlgetes olid suunakoodid.

Sellele vaatamata oleks tegemist puudusega, mille hageja pidanuks kostjalt vastava juhise

saamisel parandama, seda eelkõige e-posti aadresside toimivuse osas. Ringkonnakohtu

hinnangul ei pidanud kostja kirjeldatud puuduseid ise oluliseks, sest ta ei märkinud neid

nimekirjades I–III, kuigi pole eluliselt usutav ega nähtu asja toimikust, et suunakoodid oleks

kustutatud või e-posti aadressid muudetud asjakohatuks pärast varasemate nimekirjade

koostamist. Lisaks moodustasid kõnealused detailid väga väikese osa uuest veebilehest kui

tervikust ega takistanud olulisel määral selle eesmärgipärast kasutamist. Neil kaalutlustel leiab

kohus, et puudused (18)–(22) polnud olulised.

17. Eelneva põhjal saab nüüd kokkuvõtlikult hinnata, kas hageja täitmine oli kohane või kas

kostjal oli kohustus talle pakutud töö ka ebaoluliste puudustega vastu võtta.

17.1. Eespool p-des 16.2 ja 16.3 tuvastatu kohaselt ei vastuta hageja puuduste (5)–(7) ja (9)

eest. Koostoimes p-s 15.3 märgituga tähendab see, et uuel veebilehel olid selle vastuvõtmiseks

pakkumise ajal lisaks p-s 15.4 märgitud omadusele (a) veel ka omadused (b), (f) ja (i).

Loetletud osas oli hageja täitmine kohane.

14 (16)

17.2. Ülejäänud omaduste (c), (d), (e), (g) ja (h) osas esines puuduseid, mis eespool p-des 16.1,

16.4 ja 16.5 tuvastatu kohaselt ei olnud eraldi võetuna olulised. Sisuliselt olid uuel kodulehel

järgmised vead:

-

puudus kolm pildifaili (puudused (1), (8), (14) ja (17)), mille tõttu oli vajakajäämisi

omadustes (c), (e) ja (g);

-

alates teatavast (vähendatud) ekraanisuurusest kuvati Internet Exploreris menüü asemel

rist (puudused (12), (15) ja (16)), mille tõttu jäi saavutamata omadus (d);

-

võõrkeelsetel lehtedel puudusid telefoni suunakoodid ja e-posti aadressid ei olnud

korrektsed (puudused (18)–(22)), mille tõttu ei vastanud töö omadustele (c), (e) ja (h).

Ringkonnakohtu hinnangul on loetletud vead ka koostoimes uue veebilehe ebaolulised

puudused. Seda kinnitab ka kostja enda käitumine. Tegelikeks vigadeks osutunud puudustest

on üksnes puudus (8) selline, mis võis osaliselt kattuda varem kostja poolt hagejal avaldatuga

nimekirjades I–III (vt eespool p 14.3). Samas on nimekirjas IV puudus (8) sõnastatud väga

üldiselt ja sellega hõlmatud viga on sama nagu kirjeldatud puudustes (1) ja (17) (vt eespool

p 16.1). Järelikult ei hinnanud kostja tuvastatud vigu sedavõrd oluliseks, et oleks märkinud need

hiljemalt nimekirjas II, mille koostamine järgnes vahetult töö vastuvõtmiseks pakkumisele.

17.3. Kohtumenetluses on kostja asunud väitma, et hageja ei pakkunud kohase töö üleandmist

seetõttu, et kostjale ei antud üle uue veebilehe haldamiseks vajalikke paroole ja tööd ei

avalikustatud kostja serveris. Need vastuväited pole põhjendatud.

17.3.1. Esiteks ei tuginenud kostja paroolide puudumisele või veebilehe serveris avaldamata

jätmisele 2019. aastal. Nimekirjades I–IV ega hagejale saadetud e-kirjades ei heida kostja ette

ebakohast avaldamist või juurdepääsu puudumist.

17.3.2. Teiseks tuvastas ringkonnakohus eespool p-s 13.4, et töö vastuvõtmiseks pakkumise

ajal oli see salvestatud kostja serverisse www.alderman.eu. Kostja ei toonud esile, et tal oleks

olnud takistusi selle serveri sisu käsutamisel ja haldamisel. Vaidlustamata asjaoludel on

praeguseks kostja korraldanud samal aadressil teistsuguse veebisisu avaldamise, mis omakorda

kinnitab, et tal oli piisab juurdepääs serverile. Ringkonnakohtu hinnangul ei tule sõna

„avalikustamine“ kalkulatsiooni lõpus toodud loetelu neljandas taandes mõista veebilehe

avamisena kasutajatele (kostja klientidele), vaid piisav on valmis veebilehe avaldamine kostja

serveris. See tingimus on täidetud.

17.3.3. Kolmandaks tõendas hageja piisavalt kostjale juurdepääsu andmise ja halduskonto

loomise. Nii nähtub hageja 2. mai 2019 e-kirjast, et hageja saatis kostjale veebilehe aadressi

koos parooliga (dtl 629). Kostja märkis ise sama aadressi ja parooli 2. oktoobri 2019 kirjas

(dtl 270). Ühtlasi on hageja loonud WP halduskonto ja parooli, mis on seotud kostja e-posti

aadressiga (dtl 631–632). Asjakohatu on kostja seisukoht, et konto võidi luua hiljem – kostja ei

ole ise kordagi hagejale avaldanud, et uue veebilehe haldamist takistaks konto või parooli

puudumine.

17.3.4. Eelnevate alapunktide põhjal leiab ringkonnakohus, et täidetud on mõlemad

kalkulatsiooni lõpus toodud loetelu neljanda taande tingimused: töö on tehtud ja avaldatud

kostja serveris.

17.4. Erinevalt kohustuse mittetäitmisest ei pruugi osa töö mittekohane täitmine tähendada, et

töövõtja tasunõue terviktöö eest ei oleks VÕS § 637 lg 4 esimese lause kohaselt sissenõutav.

Kui töös on üksnes ebaolulised puudused, võivad olla täidetud VÕS § 638 eeldused, et lugeda

töö vastuvõetuks. Nimelt oleks hea usu põhimõttega on vastuolus olukord, mil tellija keeldub

töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu (Riigikohtu 21. juuni 2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-5851, p 19 ja seal viidatud varasem praktika).

15 (16)

17.5. Võttes arvesse eelnevate alapunktide tulemusi ja äsja kirjeldatud põhimõtet, leiab

ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei mõjuta p-s 17.2 kokkuvõtvalt refereeritud ebaolulised

puudused hageja töövõtutasu nõue sissenõutavust. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja pakkus

valmis (vt selle kohta ka eespool p 15.1) ja oluliste vigadeta tööd kostjale vastuvõtmiseks alates

17. oktoobrist 2019 ning andis vastuvõtmiseks tähtaegu kuni 18. novembrini 2019. Seega oli

hageja pakutud täitmine olulises osas kohane, töö tuleb lugeda VÕS § 638 teise lause alusel

vastuvõetuks ja tasu maksmise kohustus on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 637 lg-d 3¹–5).

18. Kostja tugineb lisaks lepingust taganemisele. Kõnealuse väite edukus sõltub samuti sellest,

kas hageja rikkus töövõtulepingut ja kas rikkumine on oluline (VÕS § 116 lg-d 1–4). Kuivõrd

ringkonnakohus ei tuvastanud hageja olulist lepingurikkumist, siis polnud kostjal alust

3. detsembril 2019 lepingust taganeda. Järelikult on kostja taganemine toimetu ja sel pole

õiguslikke tagajärgi.

19. Nõude sissenõutavaks muutumine ei tähenda, et nõue tuleb rahuldada, sest täiendavalt tuleb

kontrollida kostja vastuväiteid võimaliku maksmisest keeldumise õiguse kohta.

19.1. Tellija võib ajutiselt keelduda lepingu järgi sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest

VÕS § 111 lg 1 järgi, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või

parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks

tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Seejuures võib VÕS § 111 lg 3 järgi tasu

maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda

puuduste kõrvaldamiseks ning sellega seotud kulutuste jm kahju hüvitamiseks (Riigikohtu

6. oktoobri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 31 esimene lõik ja seal viidatud varasem

praktika).

19.2. VÕS § 111 lg 7 esimene lause näeb ette, et kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus

kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest mh VÕS § 111 lg 1 alusel keeldub, kohaldatakse VÕS

§ 110 lg-s 5 sätestatut. Viimati viidatud normi järgi teeb kohus otsuse, millega võlgnikku

kohustatakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud

või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. VÕS § 111 lg 7 ja § 110 lg 5 järgse

otsustuse tegemine on menetluslikult ühtlasi otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine TsMS

§ 445 lg 1 esimese lause mõttes, mida kohus saab kohaldada üksnes poole taotlusel, mitte aga

iseseisvalt (Riigikohtu 13. detsembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-5160, p 13 kolmas lõik ja

seal viidatud varasem praktika). Kostja vastavat taotlust ei esitanud. Lisaks tuvastas kohus, et

kõik hagejale ette heidetavad puudused on praeguseks kõrvaldatud.

19.3. Ringkonnakohtu hinnangul eeldab VÕS § 111 lg 3 kohaldamine, et sellele tuginev pool

toob esile ja vaidluse korral ka tõendab iga konkreetse puuduse kohta summa, mille ulatuses ta

selle puuduse tõttu tasumisest keeldub. Kostja ei toonud esile, kui suur summa võinuks kuluda

iga p-s 17.2 kokkuvõtvalt refereeritud vea kõrvaldamiseks. Seetõttu ei ole algselt esinenud

puudustel mõju ka viivise arvutusele.

19.4. Tellija võib lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral vähendada selle eest

töövõtjale makstavat tasu (tasu vähendamise piirangud sätestab VÕS § 648). Kokkulepitud tasu

maksmisest saab tellija lõplikult keelduda, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju

hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses,

milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui

ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise

võrra. Hinna alandamise eesmärk on VÕS § 112 järgi mittekohase täitmisega rikutud poolte-

vaheliste kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus lepingutingimustele mittevastava

soorituse saanud lepingupool on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust

taganeda. Kahju (VÕS § 115 lg 1) või kulutuste hüvitamise (VÕS § 646 lg 5) nõude

tasaarvestamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale

tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal (Riigikohtu 14. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas

16 (16)

nr 3-2-1-93-15, p 13 ja seal viidatud varasem praktika). Kostja ei teinud hinna alandamise

avaldust ega menetlusliku tasaarvestust.

19.5. Maakohtus esitas kostja vastuväite, et ta ei ole märgitud saajana hageja väljastatud arvel,

aga vastuses ringkonnakohtu küsimusele nimetas oma väidet 4. märtsil 2021 informatiivseks.

Seega ei tugine kostja enam arve ebakorrektsusele. TsMS § 4 lg 2 ja § 5 lg 1 mõttest tulenevalt

pole vaja seda väidet käsitleda.

19.6. Kokkuvõttes puuduvad kostja vastuväiteid maksmisest keeldumise õiguse kohta.

20. Eelneva põhjal tuleb maakohtu otsus tühistada ja hagi VÕS § 108 lg 1 alusel töövõtutasu

5760 eurot saamiseks rahuldada. Tasu suuruse üle pooled ei vaidle, ringkonnakohtu tuvastatud

asjaoludel muutus tasunõue sissenõutavaks 18. novembril 2019, tasu on seni maksmata ja

kostjal pole õigust maksmisest keelduda.

21. Kohtueelse õigusabikulu hüvitamise nõue summas 786,80 eurot on samuti põhjendatud.

Oma õiguste jõustamiseks tehtud kulutused on hüvitatavad kahjuna (vt nt Riigikohtu

21. aprilli 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-14-6942, p 14 ja seal viidatud varasem praktika). Hageja

tõendas kahju suuruse (dtl 26–27) ja kostja ei esitanud sellele vastuväiteid. Hageja esile toodud

kohtueelse õigusabikulu maht (4 t 41 min) on põhjendatud ja kooskõlas mh 8. novembri 2019

nõudekirjast nähtuva töö ulatusega. Esindaja tunnitasu (140 eurot) on kohane. Kostja rikkus

lepingust tulenevat raha maksmise kohustust, mis tingis kirjeldatud kahju. Seega on täidetud

VÕS § 127 lg-tes 1–4 märgitud eeldused ja kahjunõue tuleb VÕS § 115 lg 1 alusel rahuldada.

22. Töövõtutasu ja kahjunõude põhjendatuse tõttu saab hageja nõuda VÕS § 113 lg 1 alusel

viivist selle sätte teises lauses nimetatud määras. Hageja soovis viivise väljamõistmist alates

hagiavalduse kostjale kättetoimetamisest, st alates 3. märtsist 2021, mis on kooskõlas VÕS

§ 113 lg-ga 2. Kokku on võlgnetav summa 6546,80 eurot (= 5760 + 786,80). Otsuse tegemise

päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 908,30 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Edasi

mõistab kohus TsMS § 367 teise lause alusel välja viivise protsendina võlgnetavalt summalt

samuti VÕS § 113 lg 1 teise lause määraga.

23. Mõlema senise kohtuastme menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 mõtte kohaselt määrab menetluskulud vajalikus osas rahaliselt uuesti

kindlaks maakohus (Riigikohtu 2. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-14924, p 21

esimene lõik).

24. Ringkonnakohtu menetluses tekkis täiendav asja läbivaatamise kulu (ekspertiisikulu), mille

hüvitamise poolte vahel otsustab maakohus kulusid rahaliselt kindlaks määrates. Vastavalt

TsMS § 151 lg-le 2 ja § 159 lg-le 1 tuleb siiski määrata tsiviilasjas riikliku ekspertiisiasutuse

ekspertiisi tegemise kulud ja hüvitada need kohtuekspertiisiseaduses (KES) sätestatud ulatuses

ja korras. Vastavad otsustused saab TsMS § 442 lg 5 esimese lause mõttest tulenevalt teha juba

ringkonnakohus. KES § 26 lg 5 sätestab, et kohus kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse

ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Sama

paragrahvi lg 6 kohaselt rahastatakse ekspertiisi tegemist ekspertiisiasutuses riigieelarvest.

KES § 27⁷ p 5 kohaselt on infotehnoloogiaekspertiisi maksumus 1608 eurot. Hageja tasutud

ekspertiisitasu ettemaks samas summas tuleb kanda Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi teostatud

ekspertiisi kulude katteks riigituludesse. TsMS § 159 lg 2 alusel saab käesolevaga tehtud

otsustuse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 467 lg 5 järgi on otsustus sellest hoolimata

viivitamata täidetav, mille kohta lisab kohus märkuse resolutsiooni.

(allkirjastatud digitaalselt)