2-22-9008/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

25. november 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-9008

Tsiviilasi

X avaldus mittetulundusühingu Eesti Kennelliit vastu

teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumise

võimaldamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 15. septembri 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): X (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik (vastustaja määruskaebemenetluses):

mittetulundusühing Eesti Kennelliit (registrikood 80085275),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kevin Siivelt

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 15. septembri 2022 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta avaldaja kanda.

4. Rahuldada puudutatud isiku mittetulundusühingu Eesti Kennelliit taotlus

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Määrata puudutatud isiku

põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses

350 eurot

ja

mõista

see

summa

avaldajalt

X-lt

puudutatud

isiku

mittetulundusühingu Eesti Kennelliit kasuks välja.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 16. juunil 2022 Harju Maakohtule avalduse mittetulundusühingu Eesti

Kennelliit (puudutatud isik, edaspidi: liit) vastu teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumise

võimaldamiseks. Avaldaja palub kohustada liitu väljastama e-posti teel järgmiste dokumentide

ärakirjad:

(1) Eesti Inglise Buldogide Tõuühingu avaldus inglise buldogite aretuserinõuete kehtes-

tamiseks koos kõikide lisadega;

(2) liidu teadus-aretusnõukogu seisukoht inglise buldogite aretuse erinõuete kehtestamise

avaldusele (18. oktoobri 2021 volinike koosoleku päevakorrapunkt nr 5 lisa);

(3) väljavõte liidu dokumendiregistrist koos kuupäevaga, millal nõudepunktis (1)

nimetatud avaldus laekus;

(4) BOAS/koormustestide statistika alates 2017. aastast;

(5) liidu juhtorgani otsuse ärakiri, millega on kinnitatud BOAS testide/koormustestide

läbiviimise metoodika.

(6) juhatuse otsuse ärakiri, millega on kinnitatud liidu usaldusarst BOAS testide/

koormustestide läbiviimiseks ja tema vastavat hindamispädevust tõendava dokumendi

ärakiri, sh liidu usaldusarstide statuudi p 6 kohane sertifikaat vastava rahvusvahelise

koolituse läbimise kohta.

Avaldaja selgitas, et ta on liidu liige ning tegeleb inglise buldogite kasvatamisega vastavalt liidu

kehtestatud reeglitele ja nõuetele. Avaldaja on liidu juhatuselt korduvalt taotlenud aretuse

erinõuete kehtestamise aluseks olevate dokumentidega tutvumise võimaldamist (viimati 4. ja

5. aprillil 2022), kuid juhatus avaldusele ei vastanud ja dokumente ei tutvustanud. Avaldajal on

kahtlus, et küsitud dokumente ei ole olemas ja seega on aretusnõuete kehtestamisel oluliselt

rikutud liidu enda kehtestatud reegleid. Nii on ühtlasi rikutud ühinguõigusliku hea usu

põhimõtet. Pärast dokumentidega tutvumist on avaldajal võimalik hinnata, kuidas oleks

mõistlik oma õigusi kaitsta.

2. Liit vaidles avaldusele vastu. Avaldaja ei ole nõudepunktides (1)–(6) nimetatud dokumente

varem juhatuselt küsinud. Avaldaja pöördus liidu juhatuse poole 4. ja 5. aprilli 2022 ühis-

avalduses koos teiste liikmetega. Neid küsimusi arutas juhatus 14. aprilli 2022 koosolekul, kus

osalesid ka ühisavalduse allkirjastanud liikmed. Koosolekul andis juhatus liidu nimel vastused

küsimustele, millele oli võimalik vastata. Juhatuse ja volinike koosoleku, aga ka muude

organite koosolekute protokollid ja otsused koos lisadega on kõigile liidu liikmetele

kättesaadavad sisevõrgus. Nõudepunktis (2) nimetatud dokumenti pole olemas ja selle

nõudmine on tõenäoliselt ekslik. Nimelt puuduvad liidu volinike koosoleku jätkukoosoleku

18. oktoobri 2021 protokollil lisad ja protokollist ei nähtu, et volinike koosolek oleks enda

otsust tehes tuginenud teadus-aretus nõukogu arvamusele. Päevakorrapunkti nr 5 nimetatud

koosolekul ei käsitletud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus jättis avalduse 15. septembri 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) rahulda-

mata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.

3.1. Maakohus juhindus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg-st 2 ja vaatas asja

läbi hagita menetluses.

3.2. Nõude õiguslik alus on mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 28 lg 5, mille kohaselt

peab mittetulundusühingu juhatus andma liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama

nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt liidu põhikirja

p-le 3.1.3 on liidu liikmel õigus esitada päringuid juhtorganitele ja saada oma tegevuseks

vajalikku teavet seaduses ettenähtud piirides.

3 (5)

3.3. Menetlusosalised ei vaidle, et avaldaja on liidu liige ja sellest saab asja lahendamisel

lähtuda.

3.4. Avaldaja ei tõendanud, et ta oleks nõudepunktides (1)–(6) nimetatud dokumente varem

liidu juhatuselt küsinud. Kohtu hinnangul ei sisalda 11. veebruari ning 4. ja 5. aprilli 2022 ühis-

avaldused teabenõuet liidult dokumentide saamiseks. Avaldustes esitati juhatusele mitmeid

selgitustaotlusi, kuid neis ei ole taotlust ühegi konkreetse dokumendi väljastamiseks. Järelikult

ei olnud avaldaja nõue enne kohtusse pöördumist selliselt piiritletud, et liit oleks sellest võinud

välja lugeda nõudepunktides (1)–(6) nimetatud dokumentidega tutvumise soovi.

3.5. MTÜS § 28 lg 5 ei näe ette kohtule nõude esitamise korda juhuks, kui mittetulundusühing

ei täida teabenõuet. See ei välista teabenõude täitmise nõudmist kohtus. TsMS § 3 lg 1 kohaselt

võib isik pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

Mittetulundusühingu tegevus mõjutab ka ühingu liikme õigusi ning huve. Tartu Ringkonna-

kohus on 9. veebruari 2021 määruses tsiviilasjas nr 2-17-8764 selgitanud, et teabenõude

esitamine võimaldab liikmel välja selgitada, kas mittetulundusühing tegutseb liikme õigusi ja

huve järgides ning teabe saamise järel enda õigusi teostada. Seega tuleb juhatusel vajadusel

liikmetele anda ka selgitusi juhtimise kohta, kuid selgitamiskohustuse täitmisel tuleb jääda

mõistlikkuse piiridesse.

3.6. Eelnevast järeldub, et avaldajal on MTÜS § 28 lg-st 5 tulenev õigus nõuda kohtu kaudu

teavet, kui liit on selle andmisest keeldunud. Avaldaja ei saa üldjuhul kohtu kaudu esitada uusi

nõudeid, mida ta pole eelnevalt juhatusele esitanud. Maakohtu hinnangul ei ole praeguses

vaidluses avaldaja nõue põhjendatud, sest avaldaja ei ole varasemalt pöördunud liidu poole

sama nõudega.

3.7. Täiendavalt selgitas maakohus, et avaldaja ei saa nõuda dokumentide koopiaid ega

dokumentide saatmist e-postiga. Liit võib seda teha, kui leiab, et see on vähem koormav kui

võimaldada tutvuda dokumentidega liidu ruumides, aga sellist kohustust liidul ei ole.

Kohtupraktika kohaselt ei hõlma dokumentidega tutvumise õigus automaatselt õigust

dokumente enda valdusesse saada või nendest koopiaid teha ning piirdub üldjuhul vaid nendega

tutvumisega dokumentide asukohas (Riigikohtu 19. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-

13213, p 26; 14. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 14.4; 21. oktoobri 2020

määrus tsiviilasjas nr 2-19-9918, p 41). Seega peab dokumentidega tutvumisõigus olema

tagatud eelkõige liidu asukohas ja juhatuse kontrolli all.

3.8. Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 172 lg 1 ja lg 7 alusel, jättes need avaldaja

kanda, sest avaldaja ei pöördunud liidu poole nõudega dokumentidega tutvumiseks kohtu-

väliselt. Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et liit ei vajanud menetluses advokaadi abi. Liidu

menetluskulu oli õigusabikulu 5,25 t ulatuses tasumääraga 140 eurot – kokku 882 eurot, mis on

põhjendatud ja vajalik. Selle summa peab avaldaja liidule hüvitama.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

4. Avaldaja esitas 30. septembril 2022 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja rahuldada avalduse nõudepunktides (1) ja (3)–(6). Menetluskulud palub avaldaja

jätta menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja järgib oma seniseid seisukohti ja leiab, et avaldus

tulnuks MTÜS § 28 lg 5 alusel rahuldada. Esiteks olid tema varasemad teabenõuded piisavad

ja teiseks ei tulene seadusest mingeid vorminõudeid, kuidas mittetulundusühingu liige peab

juhatuselt teavet nõudma. Menetluskulude avaldaja kanda jätmine pole õiglane.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis liidule tähtaja sellele vastamiseks. Liit

vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 27. oktoobril 2022.

4 (5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1). Avaldaja kannab kaebusega seotud kulud.

7. Avaldaja ei vaidlustanud avalduse rahuldamata jätmist nõudepunkti (2) osas. Samuti on

vaidlustamata maakohtu otsustus, et avaldaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vaidlus-

tamata osas on maakohtu määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva TsMS § 456 lg 4 teise

lause järgi jõustunud.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja vastab kaebuse väidetele järgmiselt.

8.1. Seadusandja on reguleerinud mittetulundusühingu liikme teabeõigust väga napilt. Nii

erineb MTÜS § 28 lg 5 nt äriseadustiku (ÄS) §-st 166 (osaniku õigus teabele) ja §-st 287

(aktsionäri õigus teabele), aga ka tulundusühistuseaduse (TÜS) §-st 28 (liikme õigus teabele)

ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 45 (korteriomaniku õigus saada teavet).

Kõnealune erinevus avaldub eelkõige selles, et äriühingute, tulundusühistu ja korteriühistu

puhul on normides käsitletud teabe saamise korda, aga mittetulundusühingu puhul piirdutud

pelgalt liikme teabeõiguse nimetamisega. MTÜS eelnõu seletuskirjast (SE 298, Riigikogu VIII

koosseis) ega selles viidatud varasemast seletuskirjast (SE 50, Riigikogu VIII koosseis) ei nähtu

seadusandja tahet reguleerida mittetulundusühingu liikme teabeõigust põhimõtteliselt erinevalt

teistest ühinguliikidest.

8.2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 esimene lause näeb ette, et õigussuhet

reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele

lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega

eesmärgile. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta mittetulundusühingu liikme teabeõiguse

teostamise korra reguleerimata jätmine MTÜS mõttele ega eesmärgile. Puudub mistahes

mõistlik seletus, miks ei peaks mittetulundusühingu liikme ja juhatuse vahelises suhtes

rakenduma ÄS § 166 lg-s 3 ja § 287 lg-s 3, TÜS § 28 lg-s 4 ning KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud

põhimõte, et enne kohtusse pöördumist tuleb sama teavet nõuda juhatuselt. Neil kaalutlustel

kohaldub eelmises lauses viidatud normides ette nähtud kord TsÜS § 4 esimese lause järgi ka

mittetulundusühingu juhatuselt teabe nõudmisel. Muu hulgas tähendab see, et maakohus vaatas

avalduse õigesti läbi hagita menetluses (vt sarnaselt ka maakohtu määruses viidatud Tartu

Ringkonnakohtu määruse p 13 ja sama kohtu 4. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-8764, p 12

ning Tallinna Ringkonnakohtu 14. mai 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13391, p 10). Sama

järeldus tuleneb TsÜS §-s 32 sätestatud põhimõttest, et juriidilise isiku liikmed peavad oma-

vahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

Mittetulundusühingu liige ei toimi heas usus, kui nõuab ühingu juhatuselt teavet esmakordselt

alles kohtumenetluses. Samuti puuduks sel juhul õiguskaitsevajadus TsMS § 3 lg 1 tähenduses.

8.3. Eeltoodud põhjendustel lähtus maakohus õigesti sellest, et avalduse rahuldamise üks

eeldus on samade dokumentide eelnev nõudmine juhatuselt. Ühtlasi on õige maakohtu hinnang,

et toimikus olevate tõendite pinnalt ei saa teha järeldust nagu oleks avaldaja nõudnud juba enne

kohtusse pöördumist liidult nõudepunktides (1) ja (3)–(6) nimetatud dokumentidega tutvumise

võimaldamist. Kõik senised pöördumised on üldsõnalised ega sisalda viiteid dokumentidele,

mis avaldaja loetles esimest korda alles kohtule esitatud avalduses. Nii ei saanud liidu juhatus

enne kohtumenetlust avaldajale sisuliselt vastata ega ka pakkuda võimalust dokumentidega

tutvuda. Menetluse ajal ei ole liit olemasolevate dokumentidega tutvumist avaldajale keelanud

ja liidu väitel puuduva dokumendiga tutvumist avaldaja enam ei nõua.

8.4. Ekslik on avaldaja arusaam nagu oleks maakohus avalduse sisuliselt rahuldanud, kui

möönis avaldajale seadusest tulenevat õigust tutvuda dokumentidega liidu asukohas. Maakohus

jättis avalduse selgelt rahuldamata eelmises p-s 8.3 käsitletud põhjusel. Lisaks selgitas kohus,

et avaldajal ei ole õigust nõuda dokumentide saatmist e-kirjaga, aga see põhjendus ei tähenda

avalduse mingis osas rahuldamist.

5 (5)

8.5. Ühtlasi jaotas maakohus menetluskulud õigesti. Avaldaja põhjustas liidule asjatu

kohtuvaidluse, mida saanuks vältida dokumentide korrektse nõudmisega kohtuväliselt.

9. Määruskaebemenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse.

10. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt

kindlaks määrata liidu kulunimekirja alusel. Liit taotles 350 euro hüvitamist, mis on tasu 2 t

30 min õigusteenuse (kaebusega tutvumine ja vastuse koostamine) eest tasumääraga 140 eurot/t

(käibemaksu hüvitamist ei taotle). Avaldaja leidis, et kulud ei ole vajalikud. Ringkonnakohtu

hinnangul on kulunimekirjas kajastatud ajakulu vajalik ja põhjendatud õigusabikulu. Esindaja

tunnitasu määr on kohane. Neil kaalutlustel tuleb avaldajal liidule hüvitada määrus-

kaebemenetluse kuluna 350 eurot (= 2 t 30 min × 140). Viivise väljamõistmise taotlust liidu

menetluskulude nimekiri ega muud menetlusdokumendid ei sisalda.

11. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 696 lg 1 teise lause ja § 660 lg 3 esimese lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)