2-22-7713/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen, Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

25. november 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-7713

Tsiviilasi

X avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täitmise

aegumise tõttu täiteasjas nr 022/2002/1109

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 5. septembri 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised

ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): X (isikukood

XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik: Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 5. septembri 2022 määruse resolutsioon jätta muutmata, aga

muuta selle põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendava osa punktile 8 koos

selle alapunktidega.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta avaldaja kanda.

4. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (3)

MENETLUSE KÄIK

1. X (võlgnik, kohtumenetluses avaldaja) esitas 24. mail 2022 Harju Maakohtule avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 022/2002/1109 (edaspidi:

vaidlusalune täiteasi).

Avaldaja tõi esile järgmist:

-

Harju tööpiirkonna kohtutäituri Elin Vilippuse (edaspidi: kohtutäitur) menetluses on

võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise alus on Tallinna

notari Anne Saaberi 27. märtsil 1998 notariaalselt tõestatud leping nr 2640 ja C

(edaspidi:

esialgne

sissenõudja)

täitmisavaldus.

Esialgne

sissenõudja

suri

31. oktoobril 2004;

-

täitemenetlus algatati 2002. aastal ja 2. mail 2022 esitas võlgnik kohtutäiturile avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks seoses põhinõude täitmise aegumisega;

-

Y (sissenõudja, kohtumenetluses puudutatud isik) vaidles täitemenetluse lõpetamisele

vastu ja seetõttu ei saanud kohrutäitur kohaldada aegumist.

2. Sissenõudja avalduse kohta seisukohta ei esitanud.

3. Kohtutäitur kinnitas maakohtule, et täitemenetluse algatamise aluseks on notariaalselt

tõestatud leping ja esialgse sissenõudja täitmisavaldus. Notari tõestatud pärimisõiguse

tunnistuse alusel on tõendatud sissenõudja õigusjärglus. Võlgnikule koostati täitemenetluses

11. novembril 2011 maksegraafik igakuise maksega 70 eurot. Kuni 26. märtsini 2018 tasus

võlgnik igakuiselt makseid maksegraafiku alusel. Kohtutäiturile teadaolevalt ei ole

täitemenetluse ajal toimunud kohtumenetlusi võlgniku vara üle.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus jättis 5. septembri 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse rahuldamata.

Menetluskulud jäid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda,

kuid hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu neid kindlaks ei määratud.

4.1. Maakohus tuvastas, et vaidlusaluses täiteasjas oleks täitedokumendist tulenevad nõuded

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kuni 4. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni

kohaselt aegunud kõige varasemalt 2031. aastal. Seega ei olnud täitedokumendist tulenevad

nõuded 1. märtsil 2011 aegunud ja neile hakkas alates 1. märtsist 2011 kulgema kehtiva TsÜS

§ 157 lg 1 kohane 10-aastane aegumistähtaeg. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa

seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse 21. märtsi 2016 redaktsioo-

nist lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäev 5. aprill 2011, st vaidlusaluses

täiteasjas esitatud nõude täitmine sai aeguda kõige varasemalt alates 5. aprillist 2021.

4.2. Kohtutäituri vastusest nähtub, et nõude täitmise aegumine on katkenud. Võlgnik tasus

maksegraafiku alusel ajavahemikul 22. november 2011 – 26. märts 2018 igakuiselt makseid.

Võlgnik kinnitas samuti, et tasus võlga maksegraafiku alusel. Seega on täitedokumendist

tuleneva nõude täitmise aegumine katkenud nõude tunnustamisega ehk selle osalise tasumisega

maksegraafiku alusel, arvestades, et viimane osamakse tasuti 26. märtsil 2018.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

5. Võlgnik esitas 9. septembril 2022 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja uue määrusega avalduse rahuldada. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei

kohaldanud TsÜS § 158 lg 3, mille kohaselt aegumist ei loeta katkenuks mh täitemenetluses

sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega.

3 (3)

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis sissenõudjale ja kohtutäiturile tähtaja

sellele vastamiseks. Sissenõudja ja kohtutäitur vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus

määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu

tsiviilasja toimik saabus 5. oktoobril 2022.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse resolutsiooni muutmata, aga muudab osaliselt

selle põhjendusi (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21). Määruskaebuse väited ei anna alust muuta

maakohtu lõppjäreldust, et sundtäitmist ei saa täitmise aegumise tõttu praegu lõpetada. Määrus-

kaebus jääb rahuldamata ja võlgnik kannab sellega seonduvad menetluskulud.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga asjaolude tuvastamise osas, mida ei ole kaebuse ka

kahtluse alla seatud. Ühtlasi on õiged maakohtu seisukohad aegumistähtaja alguse ja kestuse

määramisel. Maakohus kohaldas aga ekslikult aegumise katkemise sätteid, sest käesoleval juhul

oli aegumine peatunud. Selles osas tuleb maakohtu põhjendusi muuta.

8.1. TsÜS § 162 kohaselt peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel

õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud

täiendav tähtaeg täitmiseks. Kohtupraktika kohaselt kohaldub TsÜS § 162 täitedokumendist

tuleneva nõude aegumistähtaja peatumisele maksegraafiku sõlmimise korral, kuid seda kindlate

eelduste olemasolul. Nimelt tuleb täitemenetluses maksegraafikus kokkuleppimise korral selle

kehtivuse ajal täitemenetlus kas peatada või võimaldada muul viisil maksegraafiku täitmist (nt

vabastada arestitud pangakonto aresti alt vms), hoidudes sel ajal ka muudest täitetoimingutest

(vt Riigikohtu 11. mai 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-10665, p-d 12.3 ja 12.4). Järelikult

peatus nõude täitmise aegumine praegusel juhul maksegraafiku sõlmimisel, kui maksegraafiku

kehtivuse ajaks oli täitemenetlus peatatud või täitetoimingutest hoiduti muul viisil.

8.2. Kohtutäitur teatas kohtule, et võlgnikule koostati täitemenetluses 11. novembril 2011

maksegraafik ja võlgnik tasus kuni 26. märtsini 2018 igakuiselt maksegraafiku alusel 70 eurot.

Kohtutäitur ei toonud esile, et nimetatud ajal oleks võlgniku suhtes rakendatud muid

täitetoiminguid. Võlgnik ei ole määruskaebuses neile väidetele vastu vaielnud.

8.3. Maksegraafiku sõlmimisega ja selle alusel raha maksmisega olid täidetud eeldused nõude

täitmise aegumise peatumiseks TsÜS § 162 järgi. Aegumine oli peatunud ajavahemikul, mil

võlgnik kokkulepet täitis ehk alates novembrist 2011 kuni 26. märtsini 2018, st üle kuue aasta.

Nimetatud ajavahemikku ei arvestata TsÜS § 168 lg 1 järgi aegumistähtaja hulka.

8.4. Maakohus sedastas õigesti, et 10-aastane aegumistähtaeg hakkas kulgema 5. aprill 2011.

Eespool märgitud kaalutlustel oli kulgemine enam kui kuue aasta vältel peatunud, st kohtu-

täiturile avalduse esitamise ajaks ega ka praeguseks ei ole kogu aegumistähtaeg möödunud.

Seega leidis maakohus kokkuvõttes põhjendatult, et täitmine ei ole aegunud.

8.5. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et eeltoodud põhjustel ei kohaldu

TsÜS § 158 lg 3, sest see käsitleb üksnes aegumise katkemist, mitte peatumist.

9. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Nähtuvalt

asja materjalidest puuduvad sissenõudjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

10. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TMS § 223¹ lg 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)