2-22-127529/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2022. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-127529

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi R. H. vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

105,00 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, Kesklinna

linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10143)

Hageja lepinguline esindaja B. A. (e-post xxx)

Kostja: R. H. (isikukood xxx; elukoht xxx, e-post xxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada EUROPARK ESTONIA OÜ hagi R. H. vastu.

2. Välja mõista kostjalt R. H.’alt hageja EUROPARK ESTONIA OÜ kasuks

põhivõlgnevus 90,00 eurot ning sissenõudmiskulu 15,00 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud kostja R. H. kanda.

4. Välja mõista kostjalt R. H.’alt hageja EUROPARK ESTONIA OÜ kasuks

menetluskuludena riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 220 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni

tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 25.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 105,00 euro saamiseks. Kohus tegi 02.08.2022 võlgnikule

makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 09.08.2022 e-toimiku menetlemise infosüsteemi

kaudu. Võlgnik R. H. esitas 10.08.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 26.08.2022

määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. 26.08.2022 määrusega kohustas kohus hagejat esitama

nõuetekohane hagiavaldus. Hageja esitas hagi 12.09.2022, mille kohus võttis menetlusse

15.09.2022, paludes kostjal esitada nõuetekohane vastus.

2. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks leppetrahvi summa 90,00 eurot ning

sissenõudmiskulud 15,00 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning

märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

3. Hagiavalduse kohaselt taotleb OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi EP või hageja) R.

H.alt (kostja) võlgnevuse sissenõudmist, sest:

-

Kostja oli sõidukite numbrimärgiga XXX ja (edaspidi

sõidukid)

omanik/vastutav

kasutaja (dtl 95);

-

Sõidukeid pargiti korduvalt EP opereeritavale parkimisalale;

-

EP tuvastas kontrollimisel, et sõidukeid oli pargitud parkimistingimusi rikkudes;

-

Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt

parkimistingimustes väljendanud (dtl 75-94);

-

Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõidukite parkimisega tekkis

lepinguline suhe;

-

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb

tasuda leppetrahvi;

-

Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani

tasumata;

-

Hagejal tekkisid sissenõudmiskulud.

4. Sõidukid olid pargitud EP opereeritavale parkimisalale alljärgnevatel kuupäevadel:

1) 10.01.2020, XXX, leppetrahvinumber 1201 0012 0103 6298 (sõiduk XXX);

2) 02.06.2020, XXX, leppetrahvinumber 1410 2062 0204 0264 (sõiduk XXX);

3) 20.11.2021, XXX, leppetrahvinumber 1482 0112 1135 0388 (sõiduk XXX).

Kõikidel eelpooltoodud parkimistel ei olnud kostja tasunud parkimistasu. Sõiduki

armatuurlaual

ei

olnud

vastaval

alal

parkimisõigust

andvat

parkimiskaarti

või

parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud

päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist.

5. EP esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, paigutades need

sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja leppetrahvinõuetele

vastuväiteid ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis

kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta. Kostja ei vastanud hageja poolt

kohtueelselt saadetud nõudekirjale ega võlgnevusega seotud teavitustele.

6. VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku

(lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi

tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg

1-2). EP on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga EP poolt opereeritava parkla sissesõidu

juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus

tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks.

Ühtlasi on EP avaldanud tüüptingimustes sõnaselgelt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui

sõiduki kasutaja auto EP parklasse pargib. Ka Riigikohus on leidnud, et selget lepingu

sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks

(Riigikohtu 20.10.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10). Lisaks parkimistingimustele on

parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis

annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator EP on

seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Vastavalt parkimistingimustele tegi EP pakkumuse

lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimisel parklasse. See tähendab, et isikul on õigus EP

esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi

või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/luba, EP-le kuuluvast parkimisalalt

lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale (EP ei ole ainuke parkimise teenust osutav operaator).

Juhul, kui talle parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust antavat

parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu

sõlmimiseks.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7. Kostja esitas 01.10.2022 vastuse hagiavaldusele, milles viitab, et ei tunnista enda vastu

esitatud nõuet.

8. Kostja leiab, et:

-

EP ei ole teinud kõike endast olenevat, et asja kohtueelselt lahendada. 10.01.2020 ja

02.06.2020 leppetrahvide osas saadeti esmane meeldetuletuskiri kostjale alles

27.05.2021.

-

Kostja rahvastikuregistri järgne aadress on alates 02.11.2021 xxx alevik. 21.01.2022 ja

09.06.2022 meeldetuletuskirjad on aga saadetud aadressile xxx. 27.05.2021

meeldetuletuskirjal puudub kuupäev ning pole tõendatud, et viidatud kiri üldse välja

saadeti.

-

Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka sõiduki omaniku/vastutava kasutaja

selgitamisega seonduvate kulude nõue, kuivõrd selle kulutusega saadi vale aadress

ning kostjale ei edastatud ühtki e-kirja ega telefonikõnet.

-

Vahemikus detsember 2019 kuni jaanuar 2021 kasutas sõidukit XXX vähemalt 3

inimest lisaks kostjale ning sõidukit peeti ka korduvalt kinni. Sellekohase päringu saab

teha politseisse. 20.11.2021 trahvi osas teab kostja kindlalt, et tema sõidukit ei

kasutanud.

-

Hagiavalduse lisast 3 nähtuvad pildid sõiduki XXX parkimistrahvist tuuleklaasil, lisa

4 lõpus on näha xxx parkimisplats, ent piltidelt ei ole näha, kus ja kas üldse paikneb

sellel antud sõiduk.

-

20.11.2021 kella 13.50 ajal, kui trahv tuuleklaasi vahele pandi, oli Tallinnas

tuulekiiruseks ligikaudu 37 km/h (dtl 204). Mereäärsel alal on tuulekiirus veelgi

suurem, millest võib järeldada, et leppetrahv, mis on kojamehe vahele kõige peenema

ala alla pandud, lendab sealt tuulisel päeval ära.

-

Kostja sai trahvidest teada maksekäsu kiirmenetluses, seega kasutas kostja esimest

võimalust trahvi vaidlustada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.

10. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4

esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb

käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust

ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele

on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib

kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta

seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu

hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse

asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse

edasikaebamiseks.

11. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised

ärakuulamist ei taotlenud.

12. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

13. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et perioodil 10.01.2020-20.06.2020, s.o

leppetrahvide nr 1201 0012 0103 6298 ja 1410 2062 0204 0264 väljastamise ajal, oli sõiduki

numbrimärgiga XXX omanik kostja. Ka puudub vaidlus selles, et 20.11.2021, s.o leppetrahvi

nr 1482 0112 1135 0388 väljastamise ajal, oli sõiduki numbrimärgiga XXX omanik kostja.

Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXX

parkis kahel erineval korral ning sõiduk numbrimärgiga XXX parkis ühel korral hagis

nimetatud ajal ja kohas hageja poolt opereeritaval parkimisalale parkimistingimusi rikkudes,

st parkimistasu maksmata jättes (vt dtl 42-94). Pooled ei vaidle ka selle üle, et

parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuded on tasumata. Kohus loeb

hagiavaldusele lisatud tõendite alusel tõendatuks hageja väited sõidukite numbrimärgiga

XXX ja XXX parkimise kohta esile toodud kuupäevadel ja kohtades. Kostja on küll esile

toonud, et hagiavalduse lisas 3 ja 4 asuvatel piltidel ei ole näha, kus ja kas paiknevad sellel

kostja sõidukid, ent kohtu hinnangul pole kostja vastuväide asjakohane. Hagiavalduse lisa 3

(dtl 63-74) tõendab, et kostja sõiduk registreerimismärgiga XXX parkis 20.11.2021

Kalasadama 10 parkimisplatsil ning sõiduki tuuleklaasile kojamehe alla on paigaldatud

leppetrahv. Kohtu hinnangul on pildid selged ning nende pinnalt ei teki kahtlust, et kostja

sõiduk on viidatud kohas parkinud ning sellele on väljastatud leppetrahv. Kohus märgib, et

lisaga 4 ei tõenda hageja konkreetse sõiduki parkimisega seonduvaid asjaolusid, vaid

parkimislepingu tingimusi, parkimisala paikenmist ja liiklus- ja teavitusmärkide asukohta.

Tõendid vastavate leppetrahvide väljastamise kohta on toodud hagi lisas 1 (dtl 42-50), 2 (dtl

51-62) ja 3.

14. Pooled vaidlevad selle üle, kas leppetrahvide eest vastutab kostja isiklikult või mõni muu

auto kasutaja.

15. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega, kui kostja väitis, et tema kui auto

omanik ei olnud siiski parkimislepingu osapool ja parkimislepingu sõlmis väidetavalt keegi

teine isik, siis pidanuks kostja oma väiteid tõendama. Eeltoodut selgitas kohus ka oma

28.10.2022 kohtumääruses. Kostja kohustuseks oli tõendada, kes konkreetselt füüsilise

isikuna sõidukeid registreerimismärgiga XXX ja XXX hagis märgitud aegadel ja kohtades

parkis. Kuna kostja ei tõendanud, kes sõiduki eelnimetatud aegadel ja kohtades parkis, siis

tuleb eeldada, et parkimislepingute pooleks oli kostja kui sõiduki omanik (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-123200, p 41). Ka Riigikohus on

26.01.2017. a kohtuotsuses tsiviilasja nr 3-2-1-82-16 p-s 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab

kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS

§ 230 lg 1 esimene lause), on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto

omaniku/vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või

vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leidis Riigikohtu

tsiviilkolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada

ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omaniku/vastutavat

kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Kuna käesolevas asjas puudub vaidlus

selles, et sõidukite registreerimismärgiga XXX ja XXX omanikuks oli leppetrahvide

väljastamise ajal kostja ning autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on kostja kui

auto omaniku kontrolli all ja hagejal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt

raskendatud selle kohta tõendeid esitada, on tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt

ümber jagatud ning parkimislepingute pooleks saab lugeda kostjat (vt Riigikohtu 25.01.2017.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31).

16. VÕS § 9 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on

leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus väljendub

teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost

teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt

loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16 lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on

suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide,

näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või

teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks

esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on

pakkumusega. Kohus leiab, et leping võidakse sõlmida teatud käitumisega väljendatud

tahteavaldusega juhul, kui isikule on tema käitumise õiguslikud tagajärjed üheselt

mõistetavalt teatavaks tehtud.

17. Hageja on tüüptingimustes avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui

sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Samuti nähtub hageja esitatud tõenditest, et

parklate sissesõidutee juurde olid paigutatud infotahvlid, teavitus- ja liiklusmärgid (vt dtl

75-94), mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Käesoleval juhul on

parkimistingimustes kohtu hinnangul väljendatud asjaolu, et parkimistingimuste avaldamisega

teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel ja parklasse

parkimine loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et

parkimisalades tähistatud vaidlusalust teadet tuleb lugeda pakkumuseks. Nõustumus (aktsept)

on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida

leping. Kohus leiab, et vaidlusaluste sõidukite parklasse parkimine oli käesoleval juhul

kvalifitseeritav aktseptina.

18. Kohus on seisukohal, et parkimisalale sissesõidul sõlmiti parkimiskoha üürileping.

Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda

saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on

muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto

pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale

paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures

on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega

lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping,

tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes.

Riigikohus on 20.10.2010. lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu

sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Kohus

on hageja esitatud tõendite alusel seisukohal, et hageja oli paigaldanud parkimistingimused

nähtavale kohale ning nende sisuga oli kostjal võimalik suuremate pingutusteta tutvuda.

Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisaladest ning liiklus- ja teavitusmärkidest on

tõendatud, et iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud

liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale.

19. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg

1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise

kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse

leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele

lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

20. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli hagis näidatud

juhtumitel sõlmitud kehtivad parkimislepingud. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingute

tingimusi. Vaidlusaluste parkimislepingute kohaselt oli hagejal õigus parkimistingimuste

rikkumise korral nõuda leppetrahvi 30 eurot. Hageja on kõigi kolme parkimislepingu

rikkumise eest (parkimistasu maksmata jätmise eest) nõudnud leppetrahvi 30 eurot, st kokku

90 eurot. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu (nt

seetõttu, et kostja ei rikkunud parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest

oli tasutud). Kostja ei ole tõendanud, et esile toodud parkimisaladel on teistsugused

parkimistingimused või, et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka

parkimistingimustest teada saamata. Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse

hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited.

21. Kostja on esile toonud ka, et 20.11.2021 kella 13.50 ajal, kui leppetrahv nr 1482 0112

1135 0388 tuuleklaasi vahele pandi, oli Tallinnas tuulekiiruseks ligikaudu 37 km/h.

Mereäärsel alal on tuulekiirus veelgi suurem, millest võib järeldada, et leppetrahv, mis on

kojamehe vahele kõige peenema ala alla pandud, lendab sealt tuulisel päeval ära. Kohtu

hinnangul ei saa eeltoodust järeldada, et parkimistrahv tuuleklaasilt ära lendas ning sellest

tulenevalt pole hageja kostjale leppetrahvinõuet esitanud. Riigikohus on selgitanud, et

parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele

saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. TsÜS § 70 mõtte

kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud

mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega ning kui esinevad erandlikud asjaolud (nt

orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise

viis osutuda ebamõistlikuks (Riigikohtu 05.06.2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12).

Kostja on esile toonud, et 20.11.2021 leppetrahvi väljastamise ajal puhus Tallinnas tuul

tugevusega ligikaudu 37 km/h. Kohtu hinnangul ei ole sellise tugevusega tuul Eesti sügises

midagi erakordset, mille pinnalt saab jaatada, et tegu oli erandliku asjaoluga, mistõttu oli

leppetrahvi kojamehe alla paigutamine ebamõistlik. Seega loeb kohus, et kostja on

20.11.2021 väljastatud leppetrahvi nr 1482 0112 1135 0388 kätte saanud.

22. Kuivõrd kostja ei ole antud juhul tõendanud, et hagis esitatud kuupäevadel parkis keegi

teine isik nimetatud autodega hagis esile toodud hageja parkimisaladel, ning hageja on

tõendanud maanteeameti väljavõttega, et eelviidatud kuupäevadel oli kostja sõidukite omanik

(dtl 95), on põhjendatud lugeda tuvastatuks, et sõiduki tasuliseks parkimiseks sõlmitud

lepingute osapoolteks on hageja ja kostja. Parkimislepingu tingimused olid sätestatud parkla

sissesõidu juures paigaldatud teavitusmärkidel. Kostja on lepingu tingimusi rikkunud seeläbi,

et jättis parkimistasu tasumata. Parkimistingimuste p 5 kohaselt oli kostja sel juhul kohustatud

tasuma hagejale leppetrahvi summas 30 eurot. Kostja jättis 10.01.2020, 02.06.2020 ja

20.11.2021 kuupäevadel lepingust tuleneva parkimistasu maksmata, mistõttu on ta kohustatud

parkimislepingu p 7 järgi tasuma hagejale leppetrahvi kogusummas 90 eurot. Hageja on

tõenditena esitanud pildid sõiduautodest XXX ja XXX, millel on kuupäevad, millal on

sõiduautod parkimistingimusi rikkudes parkinud hageja opereeritaval parkimisaladel. Lisaks

on hageja esitanud fotodena parkimisalal olevatest infotahvlitest lepingutingimuste kohta.

Kostja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Hageja on tõendid esitanud selle

kohta, et kostja hageja parkimisajal lepingutingimusi rikkudes parkis. Eelviidatud tõenditega

on tõendatud hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale pidid olema liiklus- ja

teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta

võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks. Lisaks on tõendatud asjaolu, et kostjale

kuuluvad sõiduautod XXX ja XXX hageja esiletoodud leppetrahvi koostamise kuupäevadel

hageja esiletoodud parklates parkisid. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja

leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvi kogusummas 90 eurot.

23. Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu

summas 15 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe

kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja sisustab nimetatud

nõuet transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringutega ning kirjalike

nõudekirjade saatmisega kostjale tähitud postiga ja lihtkirjaga. Hagiavalduse kohaselt saatis

hageja kostjale kolm kohtueelset meeldetuletuskirja 27.05.2021, 21.01.2022 ja 09.06.2022

(dtl 96-106), tegi päringu transpordiametile, mida tõendab väljavõte transpordiametilt saadud

andmetest (dtl 95), ning päringu rahvastikuregistrile kostja isikuandmete teadasaamiseks.

Kuivõrd kostja seadis kahtluse alla, kas meeldetuletuskirjad on tõepoolest välja saadetud,

esitas hageja 11.11.2022 seisukohas tõendina väljavõtted Omniva infosüsteemist, millest

nähtuvalt saatis hageja kostjale 27.05.2021 meeldetuletuskirja tähitud kirjaga (tagastati

hagejale hoiutähtaja möödumisel) ning 21.01.2022 lihtkirjaga. Eeltooduga loeb kohus

tõendatuks, et hageja on kostjale saatnud kaks meeldetuletuskirja. Kostja on esile toonud ka,

et alates 02.11.2021 on kostja rahvastikuregistrijärgne elukoht xxx, ent meeldetuletuskirjad on

saadetud aadressile xxx, mis oli kostja eelmine rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kohtu

hinnangul nähtub eeltoodust, et kostjal tõepoolest puudus võimalus saada kätte 21.01.2022

lihtkirjaga saadetud meeldetuletuskiri, ent 27.05.2021 meeldetuletuskiri on saadetud tähitud

kirjaga aadressile, mis sellel hetkel oli kostja rahvastikuregistris kajastatud elukoht. Seega ei

ole hageja tegutsemisele 27.05.2021 kirja osas võimalik etteheiteid teha ning nõudekirja

ärakirjaga ning Omniva infosüsteemi väljavõttega on tõendatud, et hageja saatis vähemalt ühe

nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Seega, kuivõrd hageja nõuab

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot ning VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda sissenõudmiskulude

hüvitamist kuni 15 eurot, on hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks.

Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka sissenõudmiskulu summas 15 eurot.

24. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt

välja mõista leppetrahv 90 eurot ja vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulu 15 eurot,

kokku 105 eurot.

Menetluskulude jaotus

25. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt

kostja kanda.

26. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas

asjas kohtuotsuse tegemist.

27. Hageja esindaja esitas hagiavalduses avalduse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks, uuesti 22.09.2022 ning lõpliku ja täiendatud avalduse 11.11.2022

seisukohaga. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja

on maksekäsu kiirmenetluses ja hagilt tasunud riigilõivu kokku 100 eurot ning kandnud

lepingulise esindaja kulusid summas 385 eurot (käibemaksuta). Lisaks palub hageja mõista

TsMS § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud

maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva

tsiviilasja kohtumenetlusega.

28. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud

sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

29. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka

Riigikohtu 15.02.2012a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13, p 14).

Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud

arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

30. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või

menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud

juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning

määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid

maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu

kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu

kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei

tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja

edasisel

lahendamisel

hagimenetluses

arvatakse

maksekäsu

kiirmenetluse

kulud

hagimenetluse kulude hulka. Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot hüvitamise

nõue on seega põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

31. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1

ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine

vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on

vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud

riigilõiv summas 100 eurot.

32. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (Riigikohtu

01.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).

33. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 110 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et asja

mahtu ja keerukust arvestades võib tunnitasu 110 eurot (käibemaksuta) pidada TsMS § 175

lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks. Kohtu hinnangul vastab hageja

esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning

sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat

arvestades pidada mõistlikuks.

34. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 3 tundi ja 30 minutit. Hageja

esindajakulu hõlmab endas järgmisi õigusabitoiminguid: 1) hagiavalduse koostamine, lisade

komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega

maakohtule esitamine – 2 tundi; 2) kostja 01.10.2022 seisukohaga ning esitatud lisaga

tutvumine, analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine – 1 tund;

3) kostja 10.11.2022 seisukohaga tutvumine, analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine

ja maakohtule esitamine – 30 minutit. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks

väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda.

Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid

seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud

menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga,

vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha

menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja

vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista

lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva

esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt

vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

35. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega.

Sealjuures on kohtu hinnangul käesolevas asjas tegu n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on

hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad

hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate

andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada

kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Kohtu hinnangul võib

tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja esitatud

vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks menetluses kokku 2 tundi. Kohus

on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on

käesolevas menetluses kokku 220 eurot (2 x 110). TsMS § 174 lg 10 alusel kuuluvad

menetluskulud hagejale hüvitamisele käibemaksuta.

36. Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 340 eurot (100

+ 20 + 220), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna menetluskulud jäävad kostja

kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja

menetluskulude rahalist suurust. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4

alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

37. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik