2-21-18339/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O HTU MÄ Ä RUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 24. november 2022

Tsiviilasja number

2-21-18339

Tsiviilasi

Consegna OÜ hagi Oliver Kruuda vastu 11. novembril

2021 toimunud võlausaldajate esimese üldkoosoleku

otsuse nr 3 kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2022. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus Consegna OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Hageja

Consegna

OÜ

(registrikood:

14162717), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Tarvo Lindma

Kostja Oliver Kruuda (isikukood: XXXXXXXXXXXX),

üldkoosolekul valitud esindaja vandeadvokaat Peeter

Viirsalu

Pankrotihaldur Andres Tootsman

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Consegna OÜ Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2022. a otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud apellatsiooniastmes Consegna OÜ kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud apellatsioonimenetluses puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha

ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Consegna OÜ esitas 22. novembril 2021 hagi Oliver Kruuda (kostja, võlgnik) vastu,

milles palus tuvastada, et 11. novembril 2021 kostja pankrotimenetluses toimunud

võlausaldajate I üldkoosolekul ei ole otsust nr 3 (otsus nr 3) vastu võetud, alternatiivselt sellele

palus hageja tuvastada otsuse nr 3 tühisus ning alternatiivselt eelnevale palus tunnistada otsuse

nr 3 kehtetuks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt kuulutati 28. juunil 2021 Iirimaa Kõrgema Kohtu määrusega

välja kostja pankrot ning algatati maksejõuetuse põhimenetlus Euroopa Parlamendi

ja Nõukogu määruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (EL määrus

2015/848) art 3 lg 1 mõttes. Tartu Maakohtu 19. oktoobril 2021 tsiviilasjas nr 2-21-

7742 tehtud määrusega kuulutati välja kostja pankrot ka Eestis. Hageja esitas 5.

novembril 2021 kostja pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles tõi välja, et tal on

kostja vastu 24 545 562 euro 56 sendi suurune nõue. Kostja pankrotimenetluses 11.

novembril 2021 toimunud võlausaldajate I üldkoosolekul määras kostja

pankrotihaldur hagejale 0 häält ning kostja teisele võlausaldajale OSAÜHINGULE

BEST IDEA (teine võlausaldaja) 14 952 394, 90 häält. Hageja vaidlustas häälte

määramise, kuid ka üldkoosolekul osalenud kohtunik leidis, et hagejale tuleks

määrata 0 häält ning teisele võlausaldajale 14 952 394,90 häält. Võlausaldajate I

üldkoosolekul võeti vastu mh otsus nr 3, millega kinnitati Ene Ahas kostja

pankrotihaldurina. Otsuse poolt anti 16 704 327, 38 häält ja vastu 48 307, 73 häält.

Hageja esitas otsuse kohta vastuväite, milles märkis, et otsus nr 3 on loetud

ebaõigesti vastu võetuks, sest talle on jäetud ebaseaduslikult hääled määramata.

1.2. Hagejale määrati põhjendamatult kostja pankrotimenetluses 0 häält. Hageja

nõudeavaldus

kostja pankrotimenetluses põhineb Tartu Maakohtu 22. jaanuaril 2021 tsiviilasjas

nr 2-20-15749 tehtud tagaseljaotsusel, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 24 541 509

eurot. Kohtuotsus jõustus 25. veebruaril 2021. Hagejal on nõue kostja vastu poolte vahel 23.

märtsil 2017 sõlmitud käenduslepingu kohaselt, mille kohaselt käendas kostja hageja nõuet

aktsiaseltsi Rubla (pankrotis) vastu. Kostja vastutuse piirmäär oli 24 541 509 eurot. Hageja

nõudele kostja vastu ei saa olla ka sisulisi vastuväiteid, sest põhikohustus, mida kostja

käenduslepinguga tagas, on aktsiaseltsi Rubla (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud, seda

ei ole vaidlustatud ning see on kehtiv. Olukorras, kus käendusega tagatav põhikohustus on

kehtiv, ei saa olla sisulisi vastuväiteid põhikohustust tagavale käenduskohustusele

põhjendusega, et tagatavat kohustust ei eksisteeri. Ka ajutise halduri aruandes on märgitud, et

nõue on mittevaieldav.

Hageja esitas enda nõudeavalduse tähtaegselt pankrotiseaduse (PankrS) § 82 lg 3 mõttes, mille

järgi peab võlausaldaja esitama häälte määramiseks haldurile nõudeavalduse hiljemalt kolm

tööpäeva enne üldkoosolekut. Hageja esitas haldurile nõude kohta tagaseljaotsuse ega pidanud

rohkem tõendeid esitama PankrS § 10 lg 5 järgi, mis sätestab, et kui nõude kohta on jõustunud

kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama.

Kohtulahendil põhinev nõue on ka PankrS § 1003 lg 4 järgi kaitsmiseta tunnustatud. Asjaolu, et

haldur oli esitanud tagaseljaotsuse tagasivõitmiseks hagi, ei võimaldanud kohtul määrata

hagejale 0 häält. Häälte määramise aluseks on PankrS § 82 järgi üksnes nõue. Hääled saab jätta

määramata vaid nõuet ennast puudutavatel asjaoludel, mitte aga seetõttu, et nõude aluseks oleva

tagaseljaotsuse kohta on esitatud tagasivõitmise hagi.

1.3. Võlausaldajate I üldkoosoleku otsust nr 3 ei ole vastu võetud, alternatiivselt on see

tühine või kehtetuks tunnistatav, sest kui hagejale oleks õigesti hääled määratud, ei

oleks saanud pankrotihaldurit valida. Hagejale oleks pidanud määrama 24 545

467,08 häält ning teisele võlausaldajale 14 949 302,83 häält. Kui hääled oleks

määratud selliselt, oleks koosolekul osalenud võlausaldajate lihthäälte enamuse

saavutamiseks olnud vaja 20 647 505,06 häält (võlausaldajatel oli hääli kokku 41

295 010, 12). Otsuse nr 3 poolt anti aga üksnes 16 704 327, 38 häält, mis ei oleks

olnud lihthäälteenamus PankrS § 81 lg 1 mõttes. Kuna lihthäälteenamust ei olnud,

ei saanud lugeda otsust vastuvõetuks (otsus on tühine), alternatiivselt on selle

vastuvõtmisel rikutud oluliselt seadust (otsus tuleb tunnistada kehtetuks PankrS §

83 lg 1 alusel). Hagejal on tuvastushuvi, sest kui kohus hagi rahuldab on Andres

Tootsmani uueks pankrotihalduriks nimetamine olnud vastuolus seadusega ning

hagejal on õigus määrust teista.

Arvestada tuleb ka asjaoluga, et Iiri Kõrgem Kohus kuulutas välja kostja pankroti 28. juunil

2021 ja seal algatati EL määruse 2015/848 art 3 lg 1 mõttes põhimenetluses. Maakohus on EL

õigust eiranud. Kostja esindajal ei ole esindusõigust. Hageja on vaidlustanud võlausaldajate 7.

detsembri 2021. a otsuse, millega anti Peeter Viirsalule volitus kostjat esindada, seda

lahendatakse tsiviilasjas nr 2-21-19742 ning seal ei ole veel jõustunud lahendit.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle läbi vaatamata või alternatiivselt

rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hagi ei ole perspektiivikas. Kohus

on vahepealsel ajal vabastanud Ene Ahase pankrotihalduri kohalt ja kinnitanud kostja

pankrotihalduriks Andres Tootmanni. Hageja vaidlustas talle võlausaldajate I üldkoosolekul

häälte määramata jätmise tsiviilasjas nr 2-21-7742. Selles asjas tehtud jõustunud lõpplahendi

järgi on hagejal 0 häält. Täiendavalt ei saa hageja talle häälte määramata jätmist vaidlustada.

Lisaks ei saa häälte ebaõige määramine olla aluseks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse

tühisusele või kehtetuks tunnistamisele. Maakohus ei eiranud EL-i määrust 2015/848. Kostja

maksejõuetuse põhimenetlus toimub Eestis, Iiri Kõrgem Kohus tühistas 27. juunil 2022

võlgniku pankroti väljakuulutamise.

3. Tartu Maakohus jättis 7. oktoobri 2022. a otsusega rahuldamata hagi, hageja vastuväite

kostja esindaja esindusõiguse kohta ning taotluse menetluse peatamiseks või sisulise

läbivaatamise edasilükkamiseks. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis

hagejalt kostja kasuks välja 2387 eurot 58 senti ning seadusjärgse viivise sellelt.

Maakohus leidis, et kostja esindaja on 7. detsembril 2021 toimunud võlausaldajate

üldkoosolekul valitud esindajaks kehtivalt ning tema esindusõigus ei ole ebaselge

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 227 lg-te 4, 5 ja 7 mõttes. Kostja

pankrotimenetluses pankrotitoimkonda ei ole, seetõttu valiti üldkoosolekul PankrS § 83 lg 5

järgi kostjale esindaja. Kostja esindaja valiti kehtivalt, seda tõendab kohtule esitatud

üldkoosoleku protokoll koos lisadega (tl-d 51–60). Kostja esindaja esindusõigus on seni

kehtiv vaatamata sellele, et hageja

on kostja esindaja esindajaks valimise vaidlustanud ja seda lahendatakse tsiviilasjas nr

2-21-19742, sest võlausaldajate üldkoosoleku otsused jõustuvad vastuvõtmisel ja kehtivad seni,

kuni neid ei ole kehtetuks tunnistatud (Riigikohtu 10. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-112-03, p 24). Hageja vastuväide kohtu tegevusele kostja esindaja esindusõiguse kohta

tuleb jätta rahuldamata.

Maakohus leidis, et hageja nõue tuvastada, et võlausaldajate I üldkoosolekul ei võetud vastu

otsust nr 3, millega määrati kostja pankrotihalduriks Ene Ahas, on põhjendamatu.

Üldkoosolekul osalenud võlausaldajatele määrati kokku 16 752 635,11 häält, millest

lihthäälteenamus oli 8 376 319 häält. Kuna otsuse nr 3 poolt anti 16 704 327,38 häält, oli

lihthäälteenamuse nõue PankrS § 81 lg 1 mõttes täidetud. Eeltoodud järeldust ei muudaks

hageja väide, et talle määrati hääled valesti, sest võlausaldajate üldkoosolekul on

hääleõiguslikud need võlausaldajad, kellele on hääled määratud.

Maakohtu hinnangul oli hagejal tuvastushuvi otsuse nr 3 tühisuse tuvastamiseks, millega oli

kostja pankrotihalduriks valitud Ene Ahas. Hageja selgituste kohaselt oleks sellel, kui

tuvastataks, et Ene Ahase pankrotihaldurina kinnitamine oli seadusega vastuolus, õiguslikud

tagajärjed praeguse pankrotihalduri kinnitamisele. Hageja otsuse nr 3 tühisuse tuvastamise nõue

tuleb aga jätta rahuldamata, sest see ei ole vastuolus seadusega. Otsuse nr 3 vastuvõtmise poolt

anti 16 704 327,38 häält, seega oli Ene Ahas pankrotihalduriks valitud üldkoosolekul osalenud

hääleõiguslike võlausaldajate lihthäälteenamusega PankrS § 81 lg 1 mõttes.

Maakohus leidis, et rahuldamata tuleb jätta ka hageja nõue tunnistada otsus nr 3 kehtetuks, sest

hageja ei ole tõendanud, et otsus nr 3 on PankrS § 81 lg 1 mõttes vastuolus seadusega, ega seda,

et selle tegemisel rikuti PankrS § 83 lg 1 mõttes seadusest tulenevat korda. Asjaolu, et hagejale

määrati tema hinnangul ekslikult 0 häält, ei saa olla võlausaldajate I üldkoosoleku otsuse nr 3

kehtetuks tunnistamise aluseks. Hageja on tuginenud häälte määramise vaidlustamisel eeskätt

asjaolule, et tema nõue tuleneb jõustunud kohtulahendist, mida ei saa PankrS § 82 lg-st 6, §

1003 lg 4 p-st 1 tulenevalt kõrvale lükata. Samas ei ole hageja vaatamata halduri ettepanekule

nõude kohta muid tõendeid esitanud, mistõttu võis määrata hagejale 0 häält. Seda kinnitab

praeguseks jõustunud PankrS § 82 lg 3, mis sätestab, et kui halduri käsutuses olevatest

dokumentidest nähtub, et nõuet ei ole või see ei ole tõendatud, või nendest ilmneb

menetlusõiguste kuritarvitamine või selline kavatsus, võib haldur jätta võlausaldajale hääled

määramata.

Isegi kui hagejale oleks ekslikult määratud 0 häält, ei saaks hageja üldkoosoleku otsuse

vaidlustamise kaudu veelkord häälte määramist vaidlustada. Häälte määramise küsimus

lahendati tsiviilasjas nr 2-21-7742, kus on praeguseks jõustunud lõpplahend, mille järgi on

hagejal endiselt 0 häält. Hilisem muudatus häälte arvu määramisel ei annaks ka alust

vaidlustada esimese üldkoosoleku otsust halduri kinnitamise kohta. Seda kinnitab ka

praeguseks jõustunud PankrS § 83 lg 11, mis sätestab, et võlausaldajate esimese üldkoosoleku

otsuseid halduri kinnitamise või uue halduri ja pankrotitoimkonna valimise kohta ei saa

vaidlustada põhjendusega, et ringkonnakohus on PankrS § 82 lg 4 kohaselt muutnud kohtu

määratud häälte arvu.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

palub hageja jätta kostja kanda.

Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja esindaja esindusõigus on selge ning jättis seetõttu

põhjendamatult menetluse peatamise või asja sisulise arutamise edasilükkamise taotluse

rahuldamata. Hageja on esitanud hagi, et vaidlustada võlausaldajate 7. detsembril 2021

toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsus nr 3, millega määrati kostja esindajaks käesolevas

asjas Peeter Viirsalu. Hagi lahendatakse tsiviilasjas nr 2-21-19742, kus maakohtu otsusega jäi

hagi rahuldamata, kuid pooleli on hageja apellatsioonkaebuse lahendamine. Maakohus rikkus

oluliselt menetlusõigust, sest ta oleks saanud TsMS § 227 lg 4 järgi teha kohtuotsuse alles pärast

esindusõiguse tõendamist, volituseta esindamise heakskiidu esitamist või selleks kohtu antud

tähtaja möödumist.

Hagejale määrati ebaõigesti 0 häält, sest hageja nõue kostja vastu põhineb Tartu Maakohtu 22.

jaanuaril 2021 tsiviilasjas nr 2-20-15749 tehtud tagaseljaotsusel, millega mõisteti kostjalt

hageja kasuks välja 24 541 509 eurot. Kohtuotsus jõustus 25. veebruaril 2021. Kohtulahendil

põhinev nõue on ka PankrS § 1003 lg 4 järgi kaitsmiseta tunnustatud ning asjaolu, et haldur

esitas kohtuotsuse kohta tagasivõitmise hagi ei saanud mõjutada hagejale häälte määramist.

Asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-21-7742 on praeguseks jõustunud lõpplahend, mille järgi anti

hagejale 0 häält, ei tähenda, et see lahend oleks käesolevas asjas TsMS § 457 lg 1 mõttes siduv.

Seda toetab asjaolu, et häälte määramise ja üldkoosoleku otsuse vaidlustamise asjades on

erinevad menetlusosalised ning kohtu roll pankrotimenetluse järelevalveorganina ja

õigusemõistjana on erinev. Kohus peaks käesolevas asjas sisuliselt hindama, kas hagejale 0

hääle määramine oli kooskõlas seadusega. Maakohus kohaldas seejuures vääralt

menetlusõigust, kui viitas õigusnormidele, mis otsuse nr 3 tegemise ajal ei kehtinud. Kuna

hagejale määrati ekslikult 0 häält, ei ole otsust nr 3, millega pankrotihalduriks määrati Ene

Ahas, vastu võetud, sest lihthäälteenamust PankrS § 81 lg 1 mõttes selle jaoks ei olnud,

alternatiivselt on otsus nr 3 tühine või kehtetuks tunnistatav.

Otsus nr 3 on seadusega vastuolus ka seetõttu, et selle tegemise ajal ei olnud Eesti kohtul

kohtualluvust, Iiri Kõrgem Kohus oli 28. juunil 2021 kuulutanud välja kostja pankroti ning

Iirimaal oli seega EL määruse 2015/848 art 3 lg 1 mõttes algatatud põhimenetlus. Kohus oleks

pidanud sisuliselt hindama, kas Eestil on kohtualluvus, pankrotimääruses väljendatud

seisukohad ei ole käesolevas asjas kohtule siduvad.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda

TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel, mis sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Sättest tuleneb ringkonnakohtule võimalus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

juhul, kui see on õiguslikult perspektiivitu.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab, et

apellatsioonkaebus

tuleks

jätta

rahuldamata,

kui

faktilised

asjaolud,

millele

apellatsioonimenetluses

tuginetakse,

osutuksid

tõendatuks.

Ringkonnakohus

peab

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate

faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav

õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (Riigikohtu 15. juuni 2022. a määrus

tsiviilasjas nr 2-20-17088/30, p 10; 3. aprilli 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835/64, p

10.1). Seega hindab ringkonnakohus üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta

esitatud tõendeid.

6. Ringkonnakohtu arvates on praegusel juhul tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud

väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult

perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust

maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ning neid TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei korda, kuid vastusena apellatsioonkaebuse

väidetele märgib järgmist.

7. Hageja on apellatsioonkaebuses leidnud, et maakohtu otsus, millega hagi rahuldamata

jäeti tuleks tühistada, sest maakohus leidis ebaõigesti, et kostja esindaja esindusõigus on selge

ning jättis seetõttu põhjendamatult menetluse peatamise või asja sisulise arutamise

edasilükkamise taotluse rahuldamata. Samuti kohaldas maakohus hageja hinnangul vääralt

menetlusõigust, sest oleks TsMS § 227 lg 4 järgi saanud kohtuotsuse teha alles pärast seda, kui

kostja esindaja on enda esindusõigust tõendanud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et ka juhul, kui eeldada apellatsioonkaebuses toodud asjaolude

õigsust, ei nähtu neist, et kostja esindaja esindusõigus oleks olnud TsMS § 227 mõttes ebaselge.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega, et kostja esindaja esindusõigus on selge,

vaatamata asjaolule, et hageja on vaidlustanud otsuse, millega kostja esindajaks valiti Peeter

Viirsalu, ja tsiviilasjas nr 2-21-19742 on pooleli hageja apellatsioonkaebuse lahendamine. Nagu

maakohus märkis, jõustuvad võlausaldajate üldkoosoleku otsused vastuvõtmisel ja kehtivad

seni, kuni neid ei ole kehtetuks tunnistatud (vt Riigikohtu 10. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-112-03, p 24).

8. Hageja on apellatsioonkaebuses leidnud, et maakohtu otsus tuleks tühistada ka seetõttu,

et hagejale määrati ekslikult 0 häält. Hageja on leidnud, et kohus oleks pidanud häälte

määramise õiguspärasust sisuliselt hindama ning maakohus kohaldas ekslikult menetlusõigust,

kui viitas sätetele, mis vaidlusaluse otsuse nr 3 vastuvõtmise ajal ei kehtinud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega, et hageja väide, et talle määrati ebaõigesti 0

häält ei saa olla aluseks vaidlusaluse otsuse nr 3 vastu võtmata jätmise ega tühisuse

tuvastamiseks, samuti ei anna see alust otsust nr 3 kehtetuks tunnistada. Maakohtu tuvastatud

asjaoludel on hageja kasutanud võimalust vaidlustada talle määratud häälte arv. Tsiviilasjas nr

2-21-7742 on jõustunud lõpplahend, mille järgi anti hagejale 0 häält. Asjakohatu on hageja

väide, et eeltoodud kohtulahend, millega määrati hagejale 0 häält, ei ole käesolevas asjas TsMS

§ 457 lg 1 mõttes siduv, sest häälte määramisega seotud vaidluste lahendamiseks on ette nähtud

erikord. PankrS § 82 lg 4 kohaselt saab võlausaldaja vaidlustada talle pankrotihalduri poolt

määratud häälte arvu ning seejärel ka kohtuniku kohtumäärusega määratud häälte arvu, esitades

määruse peale määruskaebuse. Kuna häälte määramisega seotud vaidluste jaoks on ette nähtud

erikord, ei saa häälte määramist põhimõtteliselt vaidlustada hagiga võlausaldajate

üldkoosolekul vastuvõetud otsuse vastu võtmata jätmise või tühisuse tuvastamiseks ega otsuse

kehtetuks tunnistamiseks.

Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka hageja väide, et maakohus kohaldas ekslikult

menetlusõiguse norme, mis vaidlusaluse otsuse nr 3 kohaldamise ajal veel ei kehtinud.

Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt ei kohaldanud ta asja lahendamisel menetlusõiguse

norme, mis vaidlusaluse otsuse nr 3 tegemise ajal veel ei kehtinud, vaid käsitles 1. juulil 2022

jõustunud PankrS § 82 lg-t 3 ja § 83 lg 11 selleks, et näitlikustada halduri võimalust jätta hääled

määramata, kui halduri käsutuses olevatest dokumentidest nähtub, et nõuet ei ole või see ei ole

tõendatud, või nendest ilmneb menetlusõiguste kuritarvitamine või selline kavatsus, ning

ilmestada põhjendusi halduri nimetamise vaidlustamise kohta.

9. Hageja on apellatsioonkaebuses väitnud ka seda, et maakohtu otsus tuleks tühistada, sest

kostja maksejõuetuse põhimenetlus oli otsuse nr 3 tegemise ajal EL määruse 2015/848 art 3 lg

1 mõttes algatatud Iirimaal, mistõttu ei olnud Eestil kohtualluvust.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja väide selle kohta, et Eesti kohtul ei olnud

väidetavalt kohtualluvust kostja pankroti väljakuulutamiseks, ei anna alust vaidlusaluse otsuse

nr 3 vastuvõtmata jätmise või tühisuse tuvastamiseks ega selle kehtetuks tunnistamiseks.

Pankrotiasja kohtualluvuse vaidlustamine ei toimu võlausaldajate I üldkoosoleku otsuste

vaidlustamise raames, vaid küsimust, kas asi allub Eesti kohtule, saab hinnata pankrotiavalduse

läbivaatamisel ja pankroti väljakuulutamisel. Võlgniku pankrot kuulutati välja Tartu Maakohtu

19. oktoobri 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-7742, milles mh otsustati lahendada

pankrotiasi Eestis ja Eesti õiguse kohaselt. Maakohtu määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu

27. jaanuari 2022. a määrusega samas asjas (võlgniku määruskaebuse menetlusse võtmisest

Riigikohus 18. aprilli 2022. a määrusega keeldus).

10. Eelmärgitut arvestades keeldub ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel, kuna apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust

eeldades ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada.

11. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel ei toimeta ringkonnakohus

TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning

apellatsioonkaebus tagastatakse selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise määrusega. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

12. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant (hageja) menetluskulud, kui

kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole

edastanud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud tal apellatsioonimenetluses menetluskulusid

tekkida. Kuna kostjal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei pea

hageja kostjale menetluskulusid hüvitama.

13. Ringkonnakohus selgitab, et käesoleva määruse peale, millega ringkonnakohus keeldus

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib hageja TsMS § 638 lg 9 järgi esitada

määruskaebuse Riigikohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 698 lg 2 järgi 15

päeva alates määruse määruskaebuse hagejale kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks

Indrek Parrest