1-10-16064/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi 1-10-16064

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsembril 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja)

Kriminaalasja number 1-10-15573 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Tõlk Imbi Kangur-Popova Kriminaalasi

E.R süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4; § 215 lg.2 p.1,2 ja § 274 lg.1 järgi

Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatav

E.R, isikukood XXX; kodakondsuseta; elukoht xxx; algharidusega; emakeel vene keel; töökoht OÜ M

; varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral; viimati: 09.01.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi mõisteti vangistus 1 aasta 6 kuud, KarS § 65 lg.1 alusel mõisteti

vangistus 3 aastat 5 kuud 18 päeva, lugeda karistus kaetuks

13.12.2004 Harju Maakohtu otsusega mõistetud raskema karistusega, vabanes 27.11.2007. Tõkend – vahistamine

Kaitsja Andres Repnau Menetluse liik Kokkuleppemenetlus RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada E.R KarS § 199 lg.2 p.4 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 (neli) kuud.

- 2 - Süüdi tunnistada E.R KarS § 215 lg.2 p.1,2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud.

Süüdi tunnistada E.R KarS § 274 lg.1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.

KarS § 64 lg.1 alusel üksikkaristusest rakseima suurendamise teel mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud.

KarS § 68 lg.1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 08.12.2007.a. ja 21.09.2010.a. kuni

21.12.2010.a., so 3 kuud ja 1 päev, seega ärakandmata karistuseks jääb

8 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS§ 74 lg.1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata ja

mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.R ei pane 2 aastase katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks KarS§ 75 lg.1 alusel määratud kontrollnõudeid ja nimelt:

• p. 1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

• p. 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• p. 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• p. 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

• p. 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 21.12.2010.a.

E.R-i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada ning vabastada süüdimõistetu vahi alt kohtu saalis.

Rahuldada tsiviilhagid ja välja mõista E.R-ilt:

• V B kasuks 6500 krooni, milline hüvitada hiljemalt 21.03.2011.a.

• J R kasuks 3000 krooni, mis kanda J R arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxSwedbank.

KrMS § 173; § 175 lg.1 p.9; § 179 lg.1 p.2; § 180 lg.1 alusel välja mõista E.R-ilt riigituludesse menetluskulud: teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 krooni.

Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuud jooksul kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: E.R, 1-10-16064, sundraha.

Arvestades euro kasutuselevõtuga alates 01.01.2011.a. on kindlaksmääratud kurss 1 euro = 15,6466 Eesti krooni.

Maksekorraldused rahaliste kohustuste tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteoasjade kantseleisse.

- 3 -

Kui menetluskulud ei ole tähtajaks täises ulatuses tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse ainult seoses väidetava kokkuleppemenetluse normide rikkumisega 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt määruskaebe korras.

Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik:

E.R süüdistatakse selles, et tema 08.12.2007.a. kella 02:00 paiku Harju maakonnas Maardu linnas patrullpolitsei eest põgenemise käigus sõitis sõiduautoga BMW registreerimismärgiga

xxxpihta Põhja PP Ida PO vanemkonstaabel Jelena S ’le müksates teda vastu vasakut puusa ning enda kinnipidamise käigus lõi Põhja PP Ida PO konstaabel Vassili B ’d küünarnukiga vastu paremat kätt murdes ära Vassili B parema käe väikese sõrme luu. Seega E.R kasutades võimuesindaja - politseitöötaja - suhtes vägivalda seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 274 lg.1 järgi.

Samuti süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud asja E.R

omavolilise kasutamise ja varguse, 03.06.2008 kella 02:00 paiku lõhkudes juhiukseja süüteluku

võttis omavoliliseks kasutamiseks Maardus, Kallasmaa 10 maja juurde pargitud VB’le kuuluvat sõiduautot Ford Sierra, reg nr XXX, mille seejärel kasutas omavoliliselt grupis koos Dmitri Š ’iga ajavahemikul kella 02:00-st kuni kella 04.15, sõites sellega ringi Maardu linnas.

Seega E.R isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ja varguse, kasutades ajutiselt omavoliliselt võõrast vallasasja, grupis, pani toime KarS § 215 lg.2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, E.R

ajavahemikul alates 31.12.2008.a. kella 14:00 kuni 02.01.2009.a. kella 11:00 ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis võõra vallasasja, ja nimelt, Tallinnas, XXX asuva maja juurde pargitud

JR’ile kuuluva sõiduauto Ford Sierra, reg. märk XXX, maksumusega 30 000.00 krooni, koos nimetatud autos olnud punast-rohelist värvi villase vaibaga, maksumusega 1000.00 krooni, tungraua

ja jalgpumbaga, kogumaksumusega 1000.00 krooni, tekitades vargusega varalist kahju summas 32 000.00 krooni.

Seega E.R isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttes võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg.2 p.4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus:

E.R põhjustas kuriteo toimepanemisega politseiametnikele Jelena S ’le ja Vassili B ’le

valu. Põhja Politseiprefektuur ei ole antud kriminaalasja raames politseisõidukile Nissan

- 4 - registreerimismärgiga XXXtekitatud vigastuste osas tsiviilhagi esitanud, kuivõrd sõiduki remondiks vajalikud kulud kattis kindlustus .

E.R põhjustas kuriteo toimepanemisega kannatanule VB’le varalist kahju summas

11 500.00 krooni, mis on tema sõiduauto turuväärtus. Antud summas esitas V.B ka tsiviilhagi. Kahtlustatava poolt on 21.09.2010.a. hüvitatud 5000.00 krooni.

E.R põhjustas kuriteo toimepanemisega kannatanule JR varalist kahju summas 3000.00 krooni, kuna sõiduautost olid kadunud villane vaip, tungraud ja jalgpump üldmaksumusega 2000.00 krooni ning auto toimetamine Maardust Tallinnasse maksis 1000.00 krooni. JR esitas 3000.00 krooni suuruses summas tsiviilhagi.

Karistuse liik ja määr:

Süüdistatav E.R, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt

prokurör taotleb kohtus E.R süüdi tunnistada KarS § 199 lg.2 p.4 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 kuud ning süüdi tunnistada KarS § 215 lg.2 p.1,2 järgi ja mõista talle

karistuseks vangistus 3 kuud ja süüdi tunnistada KarS § 274 lg.1 järgi ja mõista talle karistuseks

vangistus 1 aasta. KarS § 64 lg.1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõista

liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. KarS § 68 lg.1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 08.12.2007.a. ja 21.09.2010.a. kuni 21.12.2010.a., so 3 kuud ja 1 päev, seega ärakandmata karistuseks jääb 8 kuud ja 28 päeva, milline jätta tingimuslikult kohaldamata, kui E.R ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. .

Kohtuistungil jäi süüdistatav E.R sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub E.R temale KarS

§ 199 lg.2 p.4; § 215 lg.2 p.1,2 ja § 274 lg.1 sätestatud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; § 311, § 313 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik