2-22-15436/8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

Tsiviilasi nr 2-22-15436

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

24. november 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-15436

Tsiviilasi

S. T. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik S. T. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon

XXX; e-post XXX);

usaldusisik E. V. (OÜ Õigusbüroo Faktootum; Õpetaja 9a, 51003

Tartu; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja S. T. (isikukood XXX) pankrot kell 11.00 ja algatada S. T. kohustustest

vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku E. V. töötasu suuruseks XXX eurot, millele lisandub käibemaks

92,40 eurot, kokku XXX eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu XXX eurot, millele lisandub käibemaks

92,40 eurot, kokku XXX eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR

EE100583320, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS).

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes E. V. (OÜ Õigusbüroo Faktootum;

asukoht Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon XXX, XXX; e-post XXX).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 12. detsembril 2022 kell 10.30 Kalevi 1 Tartus

Tartu kohtumaja saalis nr 348.

6. Kohustada S. T. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 24. novembril 2023.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lõige 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud S. T. kanda.

12. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale

võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. S. T. (avaldaja/võlgnik) esitas 14.10.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-22-15436).

Avalduse kohaselt on võlgnik XXX K. T. (isikukood XXX). Võlgnikul on XXX ülalpeetavat. Tema

sissetulekuks on töötuskindlustuse tasu XXX eurot kuus. Igakuised väljaminekud on 1140 eurot:

eluasemekulud ja toidukulud 150 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot, kulutused

majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 30 eurot, transpordikulud 50 eurot, sidekulud 50 eurot, XXX

580 eurot, tervishoiukulud 30 eurot, küttepuud 100 eurot, kulud elektrile 150 eurot. Võlgnik elab ühtse

leibkonnana XXX (töötasu XXX eurot kuus) ja oma XXX (pension XX eurot kuus). Võlgnik kinnitab,

et tal puudub XXX, mida realiseerida. Oma kohustuste suuruseks on võlgnik märkinud XXX eurot.

Võlad tekkisid seoses vajadusega tagada perele paremaid elamistingimusi ja kaasaegsemaid

olmevajadusi. Võlad tekkisid ajal, mil võlgnik töötas ja ta leidis, et suudab võlad tagasi maksta. Samas

võlgniku XXX haigestus XXX, vajades pidevat XXX ja XXX. Seetõttu lõpetas tööandja võlgnikuga

töölepingu XXX, et ta saaks XXX ravida ja hooldada. Võlgnik jäi töötuks ning tema sissetulekud

kahanesid märkimisväärselt. Võlgnik peab igakuiselt täitma XXX maksmise kohustust oma XXX ees

ja võlakohustuste täitmiseks enam raha ei jätku. Võlgnik elab XXX ning kohapeal tööd leida on väga

raske.

2. Kohus võttis 19.10.2022 määrusega S. T. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema

usaldusisikuks E. V.

3. Usaldusisik esitas 21.11.2022 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks

sobivaima menetluse liigi kohta.

Kohtu põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Üldandmed

Võlgnik sündis XXX. Keskhariduse omandas XXX. Hiljem õppis võlgnik XXX, kuid ei lõpetanud

õpinguid. Võlgnik oli alates XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX abielus XXX. Alates

XX.XX.XXXX on võlgnik abielus K. T. Võlgnikul on XXX – sündinud XX.XX.XXXX ja

XX.XX.XXXX. XXX koos võlgniku endise XXX. Võlgnik elab koos XXX ja tema XXX oma isale

kuuluvas XXX. Võlgnik on töötanud töölepingu alusel erinevate ettevõtjate juures, samuti on töö

kõrvalt proovinud tegeleda XXX kuuluval XXX. Vaatamata XXX toetusele ei osutunud see tegevus

väidetavalt edukaks ning alates järgmisest aastast on XXX kavas anda XXX muule XXX tegelevale

isikule. Seoses XXX väidetava XXX vajadusega võlgnik käesoleval ajal ei tööta, kuid näeb võimalust

asuda tööle osalise tööajaga XXX kohale. Viimastel kuudel on võlgniku sissetulekuks olnud vaid Eesti

Töötukassalt saadav XXX. Igapäevase eluga seotud kulusid katab võlgnik XXX ja XXX töötasu arvelt.

Võlgnik usub, et osalise tööajaga töötamise korral saab ta XXX eest vajalikul määral hoolt kanda.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku netotulu olnud viimastel aastatel umbes 20 000 eurot

aastas. Pensionifondi osakute eest saadud ühekordse lisasissetuleku tulemusena oli 2021. aasta

netotulu XXX eurot.

Vara

Usaldusisikul puuduvad andmed, et võlgnikule kuuluks märkimisväärse realiseerimisväärtusega asju

või varalisi õigusi. Juhul kui võlgnik asub edaspidi tööle, saab tema peamise varalise õigusena käsitada

teenitavat töötasu. Käesoleval ajal on võlgniku sissetulekuks Eesti Töötukassalt saadav XXX 270 eurot

kuus.

Võlgnikul on kaks arvelduskontot: nr XXX (Swedbank AS, kasutusel igapäevaste arvelduste tarbeks,

saldo muutub pidevalt) ning nr XXX (Coop Pank AS, saldo 0 eurot).

Kohustused

Teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised:

Võlausaldaja nimi:

Aadress:

Võlasumma:

1. Bigbank AS

info@bigbank.ee

9477,54 €

2. AS LHV Finance

lhvfinance@lhv.ee

1261,49 €

3. Telia Eesti AS

info@telia.ee

262,50 €

4. Aktsiaselts PlusPlus Capital

menetlus@plusplus.ee

183,96 €

KOKKU:

11 185,49 €

Suurim võlausaldaja Bigbank AS on krediidilepingu üles öelnud ja nõuab kõikide lepingu alusel

tekkinud kohustuste kohest täitmist. Ka AS LHV Finance on võlgnikku hoiatanud lepingute

ülesütlemise kavatsusest.

Maksejõuetus

Võlgnikul puudub realiseerimisväärtust omav vara ning jooksev sissetulek koosneb vaid

töötutoetusest. XXX vajaduse tõttu ei pea võlgnik võimalikuks asuda lähiajal tööle täistööajaga.

Võlgnik ilmselt ei suuda lähitulevikus täita juba sissenõutavaks muutunud kohustusi. Võlgnikul

stabiilse sissetuleku puudumise tõttu ei pea võlgnik ega usaldusisik mõttekaks püüda võlausaldajatega

kokku leppida kohustuste ajatamise osas. Kuna ei ole teada niisugust ettenähtavas tulevikus toimuvat

sündmust, millega saaks seostada võlgniku kohustuste nõuetekohase täitmise, võib öelda, et võlgnik

on püsivalt maksejõuetu.

Võlgnik on põhjendanud maksejõuetuse tekkimist vajadusega parandada pere elutingimusi. Selles

soovis ei ole midagi ebatavalist, kuid oma elustandardi parandamine laenatud raha arvel on riskantne

valik igal juhul. Võlgnik on olnud laenukohustustega seotud juba aastaid. Puuduvad andmed, et

võlgnik oleks laenatud rahaga käinud ümber pillavalt. Samas ei ole teada ka seda, et võlgnik oleks

paigutanud raha viisil, mida saaks käsitada investeeringuna. Ei ole teada, et laenatud raha eest oleks

võlgnik soetanud väärtuslikke esemeid, mida saaks võlgade katteks müüa. Laenamine iseenesest on

kulukas ja vähemalt võlgniku puhul ei ole see kulu end õigustanud. Võlgnik on suhtunud varaliste

kohustuste võtmisse ja laenatud raha kasutamisse liiga kergemeelselt ning maksejõuetus on selle

tagajärg. Usaldusisiku arvates ei ole alust väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu.

Võlgniku makseraskused süvenesid järk-järgult, kuid tundub nii, et võlgnik ei mõistnud probleemi

ulatust ning püüdis kuni hiljutise ajani jätkata võlausaldajatega sõlmitud kokkulepete täitmist. Edasise

menetluse käigus on võimalik asjaolusid täpsustada, kuid usaldusisiku esialgsel hinnangul muutus

võlgnik püsivalt maksejõuetuks XXX eeskätt varem tehtud kergemeelsete valikute tõttu, aga ka

seetõttu, et vajadus lähedast inimest XXX raskendab niigi üle jõu käivate kohustuste täitmist.

5. Usaldusisiku aruande kohaselt koosneb võlgniku teadaolev vara Eesti Töötukassalt saadavast XXX

270 eurot kuus. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on 11 185,49 eurot. Isegi kui võlgnik

hakkab tulevikus teenima töötasu, on vähetõenäoline, et ta suudaks kohustusi oma sissetuleku arvel

märkimisväärses mahus täita. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale võlgniku

jooksva sissetuleku, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud

varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse

läbiviimisega.

Kohus, vaadanud S. T. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja

pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-

s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1

alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus (võlgniku kasuks ega tema suhtes ei

ole kunagi toimunud ühtki täitemenetlust).

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks E. V, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele

nõuetele.

7. FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab

võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse,

algab

see

samal

ajal

pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku

olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või

sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme

aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara

raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

8. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et E. V. on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega

isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse

lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui

pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 24. novembriks

2023.

Usaldusisiku tasu

9. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja

vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud

otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku

tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed.

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele

14 pooltundi.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär XXX eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise

korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni

täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete

täitmisele kulunud aega (14 pooltundi) tuleb E. V. tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata

XX eurot, millele lisandub käibemaks 92,40 eurot, kokku XXX eurot. Kuna võlgnikul puudub vara

vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FiMS § 54

lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le

Õigusbüroo Faktootum.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik