1-22-1140/33 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 24. november 2022 Kohtuasja number 1-22-1140 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Andrei Vassiljev (38708310300) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 31. oktoobri 2022. a määrus Määruskaebuse esitaja Andrei Vassiljev Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Sofija Hristoforova

RESOLUTSIOON Jätta Andrei Vassiljevi määruskaebus Viru Maakohtu määruse peale läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Andrei Vassiljev tunnistati süüdi Harju Maakohtu 9. märtsi 2022 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning talle mõisteti 2-aastane vangistus. Selle hulka arvati eelvangistuses viibitud 1 päev. 1 aasta 11 kuu ja 29 päeva pikkust vangistust kannab süüdlane 10. jaanuarist 2022. Karistuse lõpptähtaeg saabub 8. jaanuaril 2024.

2. Viru Vangla esitas maakohtule materjalid A. Vassiljevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei soosi. A. Vassiljev soovib vabaneda ja teda toetab kaitsja.

3. Kohus tuvastas formaalsed eeldused KarS § 76 lg 1 p 1 järgi vabaneda elektroonilise valvega. KarS § 76 lg-s 4 toodud aluseid vaagides nentis kohus, et A. Vassiljevil on kindel elukoht. Arvestades aga, et tegemist on ühiselamuga, pole süüdlase isikut arvestades see parim paik oma elu muutmiseks. A. Vassiljev paigutati juuli lõpus avavanglasse, ent seoses distsiplinaarmenetluse läbiviimisega väljaspool vanglat marsruudi rikkumise tõttu paigutati ta 3. oktoobril 2022 kinnisesse vanglasse. Alates septembrist töötab ta väljaspool vanglat TNC Components OÜ-s tähtajatu töölepinguga. Ta on läbinud vestlused sõltuvuste kohta, täitnud

2

töökohustust, omandanud täiendkoolitusel tunnistuse ja on Töötukassas arvel. Lisaks on talle võimaldatud lühiajalist väljasõitu ning ta läbib „Õige hetk“ programmi.

4. Negatiivsena tõi kohus välja A. Vassiljevi probleemid narkootikumide ja hasartmängude sõltuvusega ning majandusliku toimetulekuga. Viimase aasta jooksul vahetas A. Vassiljev kolm korda töökohta, töösuhted olid lühiajalised. Suurema osa ajast oli A. Vassiljev tegevuseta. Tal puuduvad pikaajalised töökogemused ja oskused, mis aitaksid kaasa uue töökoha leidmisele ning kohusetunne. Hetkel on siiski positiivne, et A. Vassiljev on saanud avavanglas töövilumust juurutada.

5. Uute kuritegude ohtu võib prognoosida varasema elukäigu pinnalt. Ka praegu on mitmed karistused kehtivad. A. Vassiljev kannab 7. vangistust. Varasemad vangistused pole uusi kuritegusid ära hoidnud. Materiaalne ebakindlus võib teda panna uusi kuritegusid sooritama. Tähtajalise lepinguga töökoht on positiivne, ent lisaks eeltoodud riskidele, on A. Vassiljevi käitumine impulsiivne ning ta ei oska probleemidele sobivaid lahendusi leida. Praegu kannab ta karistust süstemaatilise varguse eest, et rahastada kasiinoskäike. Iseloomustuses on märgitud, et A. Vassiljevi seisukohast lähtudes ei ole eraisikutelt varastamine tõsine kuritegu. Vabaduses on kinnipeetav suutnud varasemalt viibida kõige pikemalt aasta, vahel ka ainult mõned päevad. A. Vassiljev õigustab oma tegusid võrreldes neid raskemate kuritegudega ning naerab varguste üle ja pisendab neid. Kinnipeetaval on kriminaalne suhtlusringkond, kellele ta müüs varastatud kaupa ning majanduslike raskuste saabudes võib tõusetuda uue kuriteo risk.

6. A. Vassiljevil on varasemalt diagnoositud narkootikumide sõltuvus. Praeguseks pole ta narkootikume 3 aastat tarvitanud ning ka vanglas sõltuvusprobleemidega tegelemine on positiivne. Siiski ei ole tagasilangusoht kadunud, kuivõrd kinnipeetav on kaalutlemise faasis.

7. Ehkki praegusel ajal viibib A. Vassiljev ajutiselt kinnises vanglas, on võimalik tema taaspaigutamine avavanglasse. Arvestades A. Vassiljevi varasemat elukäiku ning tema isikut, saaks ta siis mõnevõrra vabamates tingimustes jätkata õiguskuuleka käitumise kinnistamist, tasuda üle 17 000 euro ulatuvaid nõudeid ja jätkata endale meelepärase töö tegemist tööharjumust süvendades.

MÄÄRUSKAEBUS

8. A. Vassiljev palub tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest.

9. Vangla seiskoht peaks jääma tähelepanuta, sest puuduvad riskiprotsentide arvutuskäigu põhjendused. Ka prokuröri seisukohal ei ole asja lahendamisel sisulist kaalu.

10. A. Vassiljevil on vabanemisel olemas kindel eluja töökoht ning toetav lähisuhtevõrgustik. Läbitud on sõltuvusteemalised loengud. Võimalusi tööturul tõstab omandatud uus eriala. Ümberpaigutamine avavanglasse viitab heale ja eeskujulikule käitumisele ning annab põhjust uusi õigusrikkumisi A. Vassiljevilt mitte eeldada. Vanglavälisele tööle lubamine viitab usaldusväärsetele suhetele vanglaametnikega ning kinnitab seaduskuulekat käitumismudelit vabaduses. Distsiplinaarkaristuste puudumine näitab ettekirjutuste ja kodukorra järgimist ning sobivust kriminaalhooldusele.

11. A. Vassiljev on teinud varasemast käitumisest järeldused, tema kuritegelik elu oli lühiajaline ja juhuslik. Oma mõtteviisi muutis A. Vassiljev vangistuse ajal, ta naudib seaduskuulekat eluviisi, käib linnas tööl ja see toob talle tõelist rõõmu. Nii hea käitumine

3

vangistuses kui ka ITK-s seatud eesmärkide täitmine on oluliseks tingimisi ennetähtaegse vabastamise tingimuseks. Juba enne vangistust ja selle ajal on alkoholi ja narkootikumide mõju kadunud ning pole põhjust arvata, et tekib tagasilangus ja kuritegude toimepanemise oht. Seaduskuulekalt elama motiveerib ka tingimisi vangistus, samas kui abi pakub kriminaalhooldus, millega pandavaid kohustusi ja riske vähendavaid tegevusi on A. Vassiljev nõus täitma. Põhjendamatu on jätta A. Vassiljevi vabastamata üksnes tema mineviku tõttu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Seetõttu tuleb Viru Maakohtu määrus juhindudes KrMS § 390 ja 326 lg-st 3 jätta ilmselge põhjendamatuse tõttu läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)