2-22-2664/45 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-22-2664

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

23. november 2022, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

X (seaduslik esindaja C) hagi Y vastu põlvnemise

tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5300

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx); seaduslik

esindaja C (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post xxx); lepinguline

esindaja Andrus Post (e-post: andrus@hugolegal.ee)

Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx; e-post:

xxx)

Kohtuistung

15.11.2022, osalesid C, Andrus Post ja Y

RESOLUTSIOON

1. Jätta tõenditena vastu võtmata ja eemaldada kohtute infosüsteemist Y poolt 17.11.2022 esitatud

e-kirjad ja e-kirjade manuses saadetud helifailid (KIS-is dokumendid nr 32S – 38S).

2. Rahuldada X hagi Y vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks.

3. Kohus tuvastas, et X (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvneb Yst (Y, isikukood xxxxxxxxxxx).

4. Välja mõista Ylt X kasuks alates 18.02.2022 perekonnaseaduse § 101 lg-te 3-5 alusel

minimaalmääras arvestatud ja kohtuotsuse 23.11.2022.a (kaasa arvatud) tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus kokku 2049,76 eurot (millest perioodi 18.02.2022

– 31.03.2022 eest 297,29 eurot (213,44 eurot kuus) ning perioodi 01.04.2022 – 23.11.2022 eest

1752,47 eurot (225,64 eurot kuus)).

5. Välja mõista Ylt X kasuks alates 24. novembrist 2022 kuni X xx xx xxxx.a täisealiseks

saamiseni perekonnaseaduse § 101 lõigete 3 – 5 alusel arvutatav minimaalne elatis (s.o

seaduses sätestatud baassumma (otsuse tegemise ajal 209,20 eurot) + 3% eelneva kalendriaasta

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (otsuse tegemise ajal 46,44 eurot), millest on maha

arvestatud pool lapsele makstavast lapsetoetusest (otsuse tegemise ajal 30 eurot (60/2))).

Kohtuotsuse tegemise ajal on elatise suurus 225,64 eurot kuus.

Väljamõistetud elatise kuumakse suurus muutub iga aasta 1. aprillil, mil vastavalt PKS § 101 lg-

tele 3 ja 4 indekseeritakse senist baassummat eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja

arvutatakse baassummale lisanduv 3% eelneva kalendriaasta keskmise brutokuupalgast.

Elatise suurus sõltub ka lapsetoetuse suurusest (PKS § 101 lg 5). Lapsetoetuse määra muutumisel

2-22-2664

muutub elatise suurus alates sellest kuust, mil lapsele muutunud suuruses toetust makstakse.

6. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb Yl maksta C arvelduskontole

(otsuse tegemise ajal nr EExxx Swedbank AS) elatise maksmise kuule eelneva kuu viimaseks

kuupäevaks. Makse selgituseks märkida „elatis“, näidates ära kuu ja aasta, mille eest elatist

makstakse.

7. Menetluse ajal sissenõutavaks muutunud, kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 kostjalt hageja

kasuks välja mõistetud elatise võlgnevus 2049,76 eurot tuleb Yl tasuda C pangakontole ühekordse

maksena, kui hageja seaduslik esindaja C ja Y ei lepi kokku teisiti.

8. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus

kulude suurust kindlaks ei määra.

9. Tagastada C poolt 29.07.2022 DNA-ekspertiisitasu ettemaksuna tasutud 85,50 eurot C

pangakontole.

10. Jõustunud otsus saata Pärnu linnale (linnavalitsuse kaudu) Y kandmiseks Rahvastikuregistrisse

X isana.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. X (seadusliku esindaja C kaudu) esitas 18.02.2022 Pärnu Maakohtule hagi Y vastu põlvnemise

tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks.

Hageja palub: 1) tuvastada, et hageja X põlvneb kostjast Yst. 2) välja mõista Ylt X kasuks elatis

summas 200 eurot kuus, alates põlvnemise tuvastamise hagi esitamisest kuni 31.03.2023.a ja alates

01.04.2023.a elatis baassummas, mida indekseeritakse iga aasta 01. aprillil, kuni X täisealiseks

saamiseni xx xx xxxx.a. Jooksev elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis

tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval C arvelduskontole nr EExxx Swedbankis,

selgitusega "elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

Menetluskulud taotles hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hageja sündis xx xx xxxx.a C ja Y intiimsest suhtest. C

sünnitõendil kanne isa kohta puudub. Hageja emal oli intiimne suhe kostjaga 2020.a sügisest kuni

2021.a juunini. Hageja seaduslik esindaja on kindel, et hageja bioloogiline isa on kostja. Ka kostja

on teadlik sellest, et võib olla X bioloogiline isa.

Hageja taotles kostja isaduse kindlakstegemiseks molekulaargeneetilise ekspertiisi läbiviimist.

3. Kui kohus on tuvastanud, et hageja põlvneb kostjast, tekib kostjal hageja ees ka

ülalpidamiskohustus. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuulised vajadused järgmised:

Eluasemekulud: 130 eurot. Hageja elab koos oma emaga korteris, aadressil xxx.

2-22-2664

Toidukulud: 150 eurot kuus. Hageja on füüsiliselt aktiivne laps. Toit peab olema vitamiini-,

mineraali-, ja vaheldusrikas, sisaldama vajalikus koguses valke, rasvu ja süsivesikuid, hea tervise

hoidmiseks ka erinevad fütotoitaineid. Praeguses vanuses laps vajab veel erinevaid segusid, mis

ei ole väga odavad.

Tervishoiukulud: 30 eurot kuus. Aeg-ajalt on hageja vajanud käsimüügiravimeid ja sügis-

talveperioodil ka vitamiine organismi tugevdamiseks.

Lasteaiakulud: Laps hakkab käima lasteaias 2023.a kevadest. On juba teada, et lasteaia kohatasu

ja toiduraha saab olema ca 120 eurot kuus.

Kulutused riietele ja jalanõudele: 75 eurot kuus. Riideid ja jalanõusid ostetakse vajadusest

lähtuvalt. Jalatseid on vaja eraldi nii välis- kui sisetingimustes kasutatavaid. Riideid läheb

kasvavale lapsele aastas kaks ringi (sh suve- ja talveriideid).

Kulud vabale ajale: 40 eurot kuus. Kulutused mänguasjadele, samuti sünnipäeva tähistamine (kuni

1 aastasel lapsel peetakse sünnipäeva igakuuliselt).

Kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale: 5 eurot kuus. Loomulikud ja üldtuntud kulud,

neid on tehtud vajadusepõhiselt ja lapse kõigil eluperioodidel.

Kulutused kodutehnikale: 5 eurot: Lapsega seoses kasutatakse suurema koormusega ka muid

kodutehnika seadmeid: pesumasin, pliit-ahi, tolmuimeja, triikraud, veekeetja jne.

TV ja internet: 12,50 eurot kuus. Hageja seaduslikul esindajal on tellitud teleri vaatamise pakett

Telias ja internetipakett Elisas. Kokku on pakettide maksumus 25 eurot, sellest pool on hageja

vajadus (multikate vaatamine).

Muud kulud: 50 eurot. Sellised kulud on näiteks lapse turvatool ja muud lapsega seotud asjad

(kärud, vankrid jms), lapse vedamine autoga arstile jms.

Lisaks sellele, peab lapse ema olema lapse jaoks olemas ja tugi lapsele enamus aega ööpäevast, ka

see on kõik kulu, mida ei ole võimalik otseselt rahasse arvestada.

4. Kuna kostja hagejaga koos ei ela, on ta kohustatud täitma hagejate ülalpidamiskohustust

perekonnaseaduse § 100 lg 2 järgi elatist makstes. Seejuures PKS § 100 lg 4 järgi tuleb elatist

maksta iga kalendrikuu eest ette. 01.01.2022.a jõustunud PKS § 101 lg-d 3-7 sätestavad elatise

maksmiseks kindla metoodika. Aluseks on baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 01.04,

lisaks arvestatakse PKS § 101 lg-tes 4-7 lisatingimusi.

5. Regulaarselt ja piisavas ulatuses elatise maksmata jätmisega on kostja rikkunud hageja

ülalpidamiskohustust. Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt elatise väljamõistmist kindla

maksena kalendrikuu eest ette summas 220 eurot kuus kuni 31.03.2023.a ja alates 01.04.2023.a

sellel hetkel kehtivas baassummas, mis indekseeritakse iga aasta 01. aprillil. Hageja täpsustas, et

hagiavalduses on silmas pidanud elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimumsummas

alates põlvnemise tuvastamise ja elatise hagi esitamisest, taotlus elatise väljamõistmiseks alates

nõude rahuldamisest on ekslik sõnastus.

6. Vastuseks kostja vastuses viidatud kompromissi võimalusele hageja esindaja teatas kohtule, et

kostja ei ole vastanud hageja esindaja kirjadele esitada kostjapoolne kompromisspakkumine,

pooled kokkulepet ei ole sõlminud. Hageja taotles kohtul määrata molekulaarbioloogiline

ekspertiis kostja isaduse kindlakstegemiseks. Kohtumääruse alusel hageja seaduslik esindaja tasus

29.07.2022 ekspertiisitasu ettemaksu 85,50 eurot (s.o 50% ekspertiisi maksumusest).

7. 15.11.2022 istungil hageja taotles jätta menetluskulud poolte endi kanda, seetõttu hageja

menetluskulude nimekirja ei esita.

KOSTJA VASTUS

8. Kostja vastuseks hagile teatas 11.05.2022 e-kirjaga kohtule oma kontaktandmed. Samuti teatas,

et on võtnud kontakti hageja esindajaga, Andrus Postiga. A. Post viibib hetkel puhkusel Itaalias,

2-22-2664

kuid tema puhkuselt tagasipöördumisel saab kostja esimesel võimalusel A. Postiga arutada

kompromissi või muul viisil kokkuleppe võimalusi.

9. 16.08.2022 kostja teatas, et ei ole nõus nii DNA molekulaartestiga, kui ka Andrus Posti

käitumisega. Kostja ei ole pädev suhtleja virtuaalis ja kogu selle liiklusega siin netimaailmas ja

see võiks olla mõistetav. Ta on ka Andrus Posti valgustanud sellest, seetõttu on proovinud temaga

suuliselt suhelda, aga võimatu on ja oli teda kätte saada. Peale tema Itaalia reisi suhtlesid küll

esimest korda tel. teel ja kui ta sellest vestlusest oli siiski suuteline andma kohtule meilil teada,

siis miks ta kostjale ei võimaldanud teist etappi telefoni teel suhelda, seoses kompromissi osas,

mida oleks siis samuti kohtule samamoodi meili teel saanud detailselt informeerida. Terve selle

aja vältel üritades Andrus Postiga ühendust võtta, sai kostja temalt vastu alati erinevaid

ignoreerivust näitavaid vastuseid, küll ta oli juba Horvaatias puhkusel, küll ta ei VIITSINUD enam

tööasjadega tegeleda, küll ta sõi, küll ta andis loa peale nädalavahetust helistada jne jne. Hiljem

aga hoopiski selgus siis, et viimasel kuupäeval ehk 18.07. päeva esimeseks pooleks oli A. Post

kohtule juba saatnud ilma kostjaga läbi arutamata kostja eest otsuse. Lõpuks, 18.07. päeva teisel

poolel ehk (+-14.30, neil oli kokkulepe, et siis kostja võib A. Postiga ühendust võtta) õnnestus

kostjal siiski A. Post telefonil kätte saada ja pakkus soovi arutada, kuid üllatuseks selgus, et A. Post

oli otsuse juba ära saatnud. Kostjal tekkis küsimus, miks siis? A. Post andis mõista taas, et peale

sööki saavad edasi arutada. Kuid siis peale seda hoopis kostja avastas, et A. Post oli ta numbri

üldse ära blokeerinud. Kuna kostjal on kaks numbrit, siis selle avastamine ei vajanud keerukust.

Kostjal ei õnnestunud midagi A. Postiga ja seda A. Posti initsiatiivil.

Kui tulla tagasi DNA testi juurde, siis kostja ei ole nõus seda tegema ja põhjendus on lihtne. C

kahtlustab (nimetades seda rahvakeeli „salaja rasedaks“) valelikul, petlikul, ..., ... viisil rasedaks

jäämist, tähendab ta meelega ei kasutanud rasestumisvastast vahendit (tabletti). Seda enam, kui

tema jaoks meeldivama sugulise vahekorra läbiviimise jaoks soov-idee oli just temal mitte

kasutada kondoomi, siis siin ongi kostjal juba loomulik, inimlik, reaktsioon olukorrale .... kui

naine saab lõpuks hakkama millegi sellisega, ilma kostja nõusolekuta, SIIS SEE ON VÄGA

EBAÕIGLANE, VALE, PETTUS. Kostja praegu väga viisakalt ehitas lause, kuigi siin saab seda

nimetada paljude ebameeldivate, kuigi õiglaste sõnadega. Asjakohane kiire ütlus selle peale oleks,

kasvatagu siis ise. Algselt kostja veel uskus, et tõesti kogemata unustati nn tablett võtta, nagu

väideti. Selle raseduse esimeses faasis kostja veel andis 15 000 + eurot, tingituna lapse

sündimisest, vajamineva kasvatuse tarbeks, millest hiljem keegi midagi ei mäletanud. Kostja leiab,

et tegelikkuses on ta niigi vastu tulnud.

Aga kuna lõpuks kerkis vale kahtlustus-usk aktuaalseks, pluss eitamine, et kostja on rahaliselt

toetanud, lisaks üliinetu käitumine kostja aadressil, mis õnneks arhiveeritud, siis muutis see kostja

suhtumist. Ei mingeid dokumente, et kostja on lapsevanem, ei mingeid toetusi jne, täielik blokk.

See noor naisterahvas peaks kuuluma hoopis sinna kategooriasse, kes muretsevad lapsi ilma

meesteta ehk naised, kes otsustavad saada lapse spermadoonori abil, kus loomulikult nad peavad

arvestama ka tagajärgedega, mida siis lapsele tulevikus selgitada, miks läks nii, et sul ei ole isa.

Muidugi C-ga oleks juhtum veelgi dramaatilisem, kui see niinimetatud vale saaks veel kuidagi

kinnitust.

On

riike,

kus

see

seaduse

ees

vanglaga

isegi

karistatav,

näide: https://naine.postimees.ee/7516993/johkra-pettusega-rasestuda-proovinud-naine-sai-

reaalse-vanglakaristuse. Lõpetuseks kostja soovib, et kohus siiski annaks talle võimaluse veel

kompromissile, vastasel juhul selles loos saab kõige rohkem kannatada, kahju kõige nõrgem ja

kostja südametunnistusele see kindlasti jääda ei saa.

10. Kostja on täiendavalt edastanud kohtule tema ja hageja lepingulise esindaja vahel peetud

kirjavahetust (5 e-kirja, kohtute infosüsteemis (KIS) dokumendid 11S -15S), milles kostja ei esita

põlvnemise tuvastamise ja elatise nõuetele muid sisulisi vastuväiteid.

11. Kostja ei täitnud 28.07.2022 kohtumäärusega talle pandud kohustust tasuda 50% DNA-

ekspertiisi tasu ettemaksu, samuti keeldus kostja andmast DNA-uuringuks vajalikke

võrdlusproove.

2-22-2664

12. 15.11.2022 kohtuistungil kostja samuti ei esitanud muid vastuväiteid hageja nõuetele, peale

selle, et kostja arvates on hageja ema kostja usaldust kuritarvitades rasestunud sel teel, et jättis

pärast kaitsevahenditeta toimunud intiimvahekorda kostja toodud SOS-pillid võtmata või ei

võtnud neid õigeaegselt. Kostja möönis, et seaduse alusel on ta hageja bioloogiline isa ja temalt

ilmselt mõistetakse välja elatis.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Hageja taotleb tuvastada enda põlvnemine kostjast (ehk kostja isadus hageja suhtes) ja kostjalt

seaduses ettenähtud minimaalmääras elatise väljamõistmist.

Perekonnaseaduse (PKS) § 82 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused

tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

PKS § 84 lg 1 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud

mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle

isaduse on tuvastanud kohus.

14. PKS § 94 lg 1 sätestab, et isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punktide

1 ja 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Sama sätte lg 2 kohaselt

põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest

mehest.

PKS § 94 lg 3 järgi loetakse eostamisajaks ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja

kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud

väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik.

Isaduse tuvastamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või

lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu (PKS § 95).

X sünniaktis kanne isa kohta puudub, seega on laps hagejana (seadusliku esindaja kaudu)

õigustatud esitama kostja vastu hagi põlvnemise tuvastamiseks.

15. Kohus leiab, et selles tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaolud ja tõendid lubavad järeldada, et

hageja põlvneb kostjast.

Kostja ei ole eitanud intiimset kooselu hageja ema Cga. Kostja ei ole ümber lükanud hageja

esitatud väiteid, et hageja bioloogiliste vanemate intiimsuhe kestis 2020.aasta sügisest kuni 2021.a

juunini. Hageja sündis xx xx xxxx, seega maksimaalselt 150 päeva pärast kooselu lõppemist. PKS

§ 94 lg-s 3 sätestatud tähtaegu arvestades eostati laps enne Y ja C intiimsuhte lõppemist.

Lisaks on kostja 15.11.2022 kohtuistungil ise kinnitanud, et kooselu lõppemise ajal ta teadis, et C

on rase. Kostja väidetel (mida hageja seaduslik esindaja kinnitas) maksis ta lapse emale 15 000

eurot „pere juurdekasvuks“. Kostja arvates aga suhe ei toiminud ning ta jättis lapse sünnitamise

või mittesünnitamise valiku lapse ema otsustada.

Kostja ei ole esitanud ka kahtlusi, et ta ei ole lapse bioloogiline isa või et Cl oleks olnud lapse

eeldatava eostamise perioodil intiimsuhteid ka teiste meestega.

16. Hageja taotlusel kohus määras lapse kostjast põlvnemise kindlakstegemiseks DNA-ekspertiisi.

Ka kostja ise oma kirjavahetuses A. Postiga on viidanud DNA-uuringule. Kohtu määratud

ekspertiisi kostja aga keeldus minemast. Neljandal korral viidi kostja ekspertiisiasutusse

võrdlusproovide andmiseks kohtumääruse alusel politsei poolt sundkorras, kuid ka siis kostja ei

soostunud võrdlusmaterjaliks süljeproovi andma. Kohus ei pea õigeks tsiviilvaidluses allutada

kostjat tema tahte vastaselt proovide võtmisele. Kostjat on aga korduvalt hoiatatud, et ekspertiisiks

vajaliku proovi andmisest keeldumise korral tõlgendatakse seda tema kahjuks.

17. Riigikohus on 06.11.2013 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-13 p -s 16 selgitanud, et

„…põlvnemise tuvastamiseks hagi esitanud menetlusosaline peab hagi aluseks olevaid asjaolusid

tõendama. Hagimenetluses peab TsMS § 230 lg 1 järgi üldjuhul kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sellest tulenevalt peab hageja tõendama,

2-22-2664

et kostja on lapse bioloogiline vanem, st on lapse eostanud. Kostja saab omakorda aga tõendada

oma vastuväidet, et ta ei ole lapse bioloogiline vanem, st ta ei ole last eostanud. Lisaks võib

põlvnemise asjas TsMS § 230 lg 3 järgi kohus ka omal algatusel tõendeid koguda.

Kuna põlvnemise tuvastamiseks on vaja selgitada, kas laps põlvneb bioloogiliselt sellest mehest,

tuleb asjas selgitada eriteadmisi nõudvaid asjaolusid, milleks kohus võib menetlusosalise taotlusel

või omal algatusel küsida eksperdi arvamust TsMS § 293 alusel. Seejuures saab põlvnemise

tuvastamise asjas nii hageja väidet kui ka kostja vastuväidet tõendada kõige tõsikindlamalt

molekulaargeneetilise ekspertiisiga, mille käigus tuvastatakse proovi andnud isikud ning lapse

mehest põlvnemise tõenäosus. Seega teenib molekulaargeneetilise ekspertiisi tegemine ühest

küljest hageja huve, kes soovib tõendada, et kostja on lapse isa, teisalt aga ka kostja huve, kes

väidab vastu, et ta ei ole lapse isa.

Eelnevat arvestades peab isik TsMS § 300 lg 1 järgi taluma põlvnemise tuvastamiseks tehtavat

ekspertiisi, eelkõige vereproovide võtmist veregrupi määramiseks ja geneetiliseks analüüsiks, kui

põlvnemist on võimalik tuvastada teaduse tunnustatud põhimõtete ja meetodite alusel ning

uurimine ei põhjusta uuritavale või tema lähisugulastele eeldatavasti tervisekahjustust. Seega võib

isik keelduda ekspertiisil osalemast ja proovi andmast üksnes juhul, kui see oleks talle

meditsiiniliselt vastunäidustatud ja tekitaks tervisekahjustuse. Muudel juhtudel ei ole keeldumine

õigustatud. Sellest tulenevalt ei saa lugeda õigustatuks ka kostja usulistel kaalutlustel proovi

andmisest keeldumist. Mh märgib kolleegium, et arvestades tänapäevaseid uurimismeetodeid, kus

molekulaargeneetilist uuringut tehakse süljeproovist saadud materjali abil, on kolleegiumi

hinnangul meditsiinilised vastunäidustused proovi andmiseks praktiliselt olematud.

Põlvnemise ekspertiisist keeldumise korral võib kohus määrata TsMS § 300 lg 2 järgi ekspertiisi

tegemise kohustuslikus korras ning uurimisest korduva õigustamatu keeldumise puhul võib

ekspertiisi teha sundkorras kohtu määruse alusel, kaasates vajaduse korral politsei.

Viidatud sätete järgi tuleb isikul põlvnemise tuvastamiseks anda molekulaargeneetilise ekspertiisi

tegemiseks vajalik proov ning üldjuhul on see proov võimalik saada. Kui isik keeldub

õigustamatult proovi andmast ning temalt ei õnnestu ülalmärgitud sätete kohaselt mingil põhjusel

ekspertiisiks vajalikku proovi saada, sh kui proovi ei õnnestu saada välisriigis elavalt

menetlusosaliselt ka välisriigi kohtu abiga erinõude korras, tuleb kolleegiumi hinnangul arvestada

seda asjaolu tõendite hindamisel. Kuna lapse põlvnemise tuvastamise asjas on tänapäeval kõige

usaldusväärsemaks tõendiks molekulaargeneetiline uuring ning lapse eostamise kohta ei pruugi

menetlusosalistel olla muid piisavalt usaldusväärseid tõendeid, tuleb kolleegiumi hinnangul

tõlgendada isiku proovi andmisest korduvat õigustamatut keeldumist tema kahjuks, kohaldades

TsMS § 8 lg 2 järgi analoogia korras TsMS § 283 lg-t 2, kuna isiku keeldumine annab alust arvata,

et isik peab võimalikuks, et ta on lapse isa, ja kardab seetõttu ekspertiisi tulemust.“

18. Kostjat Yt on korduvalt hoiatatud, et DNA-uuringuks vajaliku võrdlusmaterjali andmisest

keeldumise korral tõlgendab kohus asjaolusid kostja kahjuks. Kuna muud asjaolud kinnitavad

kostja isadust X suhtes, erinevalt viidatud Riigikohtu kaasusest ei ole kostja kordagi selgelt eitanud

lapse temast põlvnemist, siis tuleb ekspertiisist keeldumisest järeldada, et kostja ei soostunud

DNA-ekspertiisiga seetõttu, et tal ei ole kahtlusi selles osas, et X põlvneb temast.

19. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostja väide, et hageja ema C jäi temast lapseootele

valega, mida kostja peab enda suhtes väga ebaõiglaseks. Kostja õigused ja huvid on lapse huvidega

võrreldes teisejärgulised.

Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 5 p 3 kohaselt tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes

esikohale seada lapse huvid. LasteKS § 7 lg 1 sätestab, et lapse arengu ja kasvu loomulikuks

keskkonnaks on perekond. Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on lapsevanemal

või last kasvataval isikul. Lapse isa kindlakstegemine on eelduslikult iga sündinud lapse huvides,

et lapsel oleks mõlemad vanemad, kes tema eest hoolitseksid ja teda kasvataksid.

2-22-2664

Kohus jääb seisukoha juurde, et kui kaks täiskasvanud teovõimelist isikut elavad regulaarselt

heteroseksuaalset intiimelu, siis nad peavad arvestama sellega, et naine võib rasestuda ja suhtest

sünnib laps. Kohus leiab, et tänapäeval tuleb lugeda üldteadaolevaks, et ükski rasestumisvastane

vahend (kondoom, beebipillid jms) ei anna 100% kaitset rasestumise vastu. Liiati kostja väidetel

oli tal Cga ka mitu nn „kaitsmata“ vahekorda, kus kondoomi ei kasutatud. Kostja ei saa üle poole

aasta kestnud intiimkooselu puhul välistada enda vastutust lapse eostamise eest väitega, et usaldas

naist ja lootis, et ta võtab kaitsmata vahekorra järel vastavaid rasestumisvastaseid pille. Kostja on

ise esile toonud, et kooselu ajal ta regulaarselt abistas hageja ema majanduslikult, sh korteri

ostmisel sissemaksu tegemisel. Kostja ei ole väitnud, et on Cga suhtesse astumisel konkreetselt

teatanud ja kokku leppinud, et kostja lapsi ei soovi. C rasestumisest teadasaamise järel kostja ja

hageja ema arutasid koos, mida rasedusega edasi teha; kostja teatas hageja emale, et ei soovi saada

mõrtsukaks (s.t nõustuda abordiga), kostja andis hageja emale 15 000 eurot pere juurdekasvuks.

Nendel asjaoludel on kostja poolt kohatu võrrelda X eostamist spermadoonorlusega. Kui kostja

tõsikindel põhimõte oli elus mitte kunagi peret luua ega lapsi saada, siis tulnuks kostjal endal võtta

tarvitusele võimalikud abinõud raseduse vältimiseks või hoopis intiimsuhtest hoiduda, mitte jätta

rasestumise vältimine kergemeelselt üksnes suhte naispoole kanda. See, et kostja väidetavalt ei

kasutanud kondoomi naise soovil, ning tõi naisele kaitsmata vahekorra järel võtmiseks mõeldud

tablette, ei vabasta kostjat vastutusest sellisest suhtest sündinud lapse eest ega anna õiguslikku

alust jätta rahuldamata hagi lapse kostjast põlvnemise tuvastamiseks.

Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõude tuvastada tema põlvnemine kostjast.

20. PKS § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste

põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 p 3 ja § 94 lg-te 1

-3 alusel võib isaduse tuvastada kohus. Hageja kostjast põlvnemise tuvastamise järel on kostja

kohustatud hageja ülalpidamiseks elatist maksma (PKS § 96, § 97 lg 1, § 100 lg 1). PKS § 101 lg

2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette

kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

21. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.06.2008 otsuses asjas nr 3-2-1-36-08 (punktides 11 - 13)

koos põlvnemise tuvastamisega esitatud elatise nõude rahuldamise osas märkinud järgmist:

“ 11. /…/ ringkonnakohus asus põhjendatult seisukohale, et kohtus põlvnemise tuvastamise ja

samas asjas elatise nõudmise korral tuleb hageja soovil mõista elatis lapsele välja alates hagi

esitamisest.

Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad PKS § 38 lg 1 kohaselt laste

põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Kui lapse põlvnemine ei ole kindlaks

tehtud muul viisil, võib seadusest tulenevalt tuvastada lapse põlvnemise kohtus. Kohus võib PKS

§ 42 lg 1 järgi tuvastada mh lapse ema nõudel lapse põlvnemise isast, kui lapse vanemad ei ole

omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha. Kohus tuvastab PKS § 42 lg 2

järgi põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad pidada meest lapse isaks. Seega

tulenevad vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused mh lapse põlvnemisest, mis on

tuvastatud kohtus.

12. PKS § 38 lg 1 näeb küll ette, et vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad

laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras, kuid ei sätesta sõnaselgelt, mis

ajast alates need õigused ja kohustused tekivad. Kolleegium leiab, et lapse isast põlvnemise

tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise

tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine (vt Riigikohtu 7. märtsi 2007. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-2-2-07, p 10). Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda

lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist.

13. See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist

nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus

PKS § 70 lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest, PKS § 70 lg 2 järgi

erandina ka aasta eest enne hagi esitamist. Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb,

2-22-2664

nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid PKS § 70 lg 1 järgi saab kohus esitatud

elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. Samale seisukohale asus kolleegium ka 16. mai

2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03, kus leiti, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja

samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest.“

22. Hageja hagiavalduses nõude osas taotles elatise väljamõistmist 200 eurot kuus kuni 31.03.2023

ja edasi alates 01.04.2023 baassummas, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil. Samas

hagiavalduse põhjendustes nimetas elatise summaks ka 220 eurot. Hageja esindaja menetluse

käigus täpsustas, et hageja peab siiski silmas seaduses sätestatud suuruses miinimumelatise

väljamõistmist alates hagi esitamisest.

Kuigi Riigikohus eelviidatud lahendis käsitles kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseadust,

reguleerib põlvnemise kohtulikku tuvastamist, vanema ülalpidamiskohustust ning elatise

väljamõistmist sarnaselt ka alates 01.07.2010 kehtima hakanud perekonnaseadus (vt PKS § 82, §

84 lg 1 p 3;§ 94 lg-d 1 – 3, § 95, § 97 p 1, § 108) (sh praegu kehtivas redaktsioonis), mistõttu on

tsiteeritud Riigikohtu seisukohad kohaldatavad ka siin asjas.

Eeltoodust tulenevalt on õiguslikult põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks elatis

välja alates põlvnemise tuvastamise ja elatise hagi esitamisest.

23. Kohus andis pooltele võimaluse lahendada asi kokkuleppel, sh selgitas võimalusi teha DNA-

analüüs kohtuväliselt, uuringu tulemuste alusel vormistada kostja isadus perekonnaseisuasutuses

ning sõlmida elatise maksmise osas kokkuleppe, mille võib esitada kohtule kinnitamiseks. Kostja

algul avaldas küll valmisolekut asi kokkuleppel lahendada, kuid reaalselt midagi selleks ette ei

võtnud. Kostja käitumisest menetluses jäi mulje, et kostja püüab vältida tema isaduse ametlikku

vormistamist. Kostja ka 15.11.22 kohtuistungi lõpus tegi hageja seaduslikule esindajale

ettepaneku, et maksab hagejale 300 eurot kuus tingimusel, et kostjat lapse isana paberitesse ei

kanta.

24. Arvestades menetluses avaldatud kostja seisukohti ei ole alust eeldada, et kostja põlvnemise

tuvastamise kohtuotsuse järel asuks vabatahtlikult lapsele ülalpidamist andma. Kohus leiab, et

hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud. Vastavalt hageja

taotletule ja juhindudes PKS § 101 lg-st 2 kohus mõistab elatise välja seaduses sätestatud ulatuses

ja muutuva suurusena, määrates kindlaks elatise suuruse arvutamise alused.

25. Alates 01.01.2022 kehtivas redaktsioonis PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele

ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 näeb ette, et

igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi lisandub

baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga

muutusele iga aasta 1. aprillil. Sama paragrahvi lõigetes 5 – 7 sätestatu kohaselt tuleb minimaalse

elatise suuruse määramisel arvesse võtta ka lapsele makstavaid peretoetusi, sama pere teistele

lastele elatise maksmist ning laste viibimist lahus elava vanema juures.

26. Hagiavalduse põhjal hageja kostja juures ei viibi, samuti kostja ei pea tasuma elatist sama pere

mitmele lapsele. Sellest tulenevalt hagejale seaduses ettenähtud minimaalne elatis arvutatakse

PKS § 101 lg-test 3-5 tuleneva kolme komponendi ja valemi: elatis=A+B-C alusel. Seaduses

sätestatud miinimumelatise suurus muutub iga aasta 1.aprillil, mil indekseeritakse baassumma ja

arvutatakse baassummale lisatav 3% eelmise aasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

01.01.2022 jõustunud seaduse alusel arvutatava miinimumelatise suurus muutus esmakordselt

juba 01.04.2022.

Valemis märgitud kolme komponendi sisu ja suurusi näitlikustab järgnev tabel, mille kohus on

pooltele edastanud ka menetlusse võtmise määruses.

2-22-2664

Elatise komponent ja summa

suurus

eurodes

alates

01.01.2022 kuni 31.03.2022

Elatise komponent ja summa

suurus

eurodes

alates

01.04.2022 (kuni 31.03.2023)

Alus (PKS)

Summa suuruse muutumise

selgitus

A=200

A=209,20

§ 101 lg 3

Baassumma, mida indekseeritakse iga

aasta

1.aprillil

eelneva

aasta

tarbijahinnaindeksi

muutusega.

Indekseeritud

summa

on

uus

baassumma,

mida

omakorda

indekseeritakse

järgmise

aasta

1.aprillil jne.

B=43,44

B=46,44

§ 101 lg 4

Baassummale lisatakse 3% eelneva

kalendriaasta

Eesti

Vabariigi

keskmisest bruto-kuupalgast (2021.a

oli see 1548 eurot, seega 3% 46,44

eurot), baassummale lisanduv summa

arvutatakse

iga

aasta

1.aprillil

vastavalt brutokuupalga muutusele

C=60/2

C=60/2

§ 101 lg 5

Eelmise kahe komponendi (A+B)

summast

lahustatakse

pool

lapsetoetusest – elatist ei pea maksma

ulatuses, milles lapse kulud on

riikliku peretoetusega kaetud

Elatise

summa

hagi

esitamisest

18.02.2022

kuni 31.03.2022:

(A+B-C=) 213,44 eurot

Elatise

summa

alates

01.04.2022 – 31.03.2022:

(A+B-C=) 225,64 eurot

27. PKS § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Ülalpidamist on

kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (PKS § 96 lg

1). Vanemal on seaduse järgi kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle

eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega on vanem kohustatud nii

ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse

ülalpidamiskohustust rikub.

PKS § 100 lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis).

Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist

muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei

osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna

ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt

täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha

antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Elatist makstakse iga kuu eest ette.

28. Kostjale oli hagiavalduse kättesaamisest alates teada, et hagi rahuldamise korral tuleb tal

(vähemalt hagiavalduse esitamisest alates) elatist maksta. Kostja ei ole oma isadust vaidlustanud

ning sisuliselt tunnistab ta ka lapse ülalpidamiskohustust. Kostja ei ole menetluse ajal lapsele

ülalpidamist andnud.

Kohtuotsuse tegemisel kohus määrab sissenõutavaks muutunud elatise (sisuliselt elatise

võlgnevus) summa kindlaks ja mõistab selle välja ühekordse summana. Alates kohtuotsusele

järgnevast päevast mõistetakse elatis välja igakuise maksena.

Kostja ei ole nõutava elatise suurusele ega hagiavalduses märgitud lapse kulude suurusele

vastuväiteid esitanud. Hageja poolt hagiavalduses väljatoodud kulude suurused on mõistlikud ja

põhjendatud. Lapse vajadust vähemalt miinimumsuuruses elatise järele õigustab hagiavalduses

näidatud kulude suurus (ka ilma 120 euro suuruse lasteaiakuluta) 497,50 eurot kuus, millest

kummalgi vanemal tuleb kanda ½ ehk 248,75 eurot. Tuleb ka arvestada, et hageja kulude loetelu

2-22-2664

ei sisalda lapse vajadusi ammendavalt - ei ole arvestatud näiteks kulusid kestvuskaupade

soetamiseks (lapsele vajalik mööbel, voodipesu jm kodutekstiilid, lauanõud jms).

Eeltoodu alusel kohus arvestab alates hagi esitamisest kuni 31.03.2022 elatise suuruseks 213, 44

eurot kuus ning alates 01.04.2022 on kostjalt väljamõistetava elatise suurus 225,64 eurot.

29. Alates hagi 18.02.2022 esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni on elatis muutunud

sissenõutavaks summas 2049,76 eurot. Veebruarikuu ja novembrikuu eest kohus arvestab elatist

proportsionaalselt vastava kuu päevade arvuga (veebruaris perioodi eest 18.02. – 28.02.2022,

novembris 01.11. – 23.02.2022). Alates hagi esitamisest kogunenud elatise võlgnevuse

(2049,76 eurot) arvutuskäik on järgmine:

Perioodil 18.02.2022 – 28.02.2022 üheteistkümne päeva eest 83,85 eurot (=(213,44:28)x11)

01.03.2022 – 31.03.2022 ühe kuu eest 213,44 eurot.

01.04.2022 – 31.10.2022 seitsme kuu eest kokku 1579,48 eurot (7x225,64)

01.11.2022 – 23.11.2022 (kaasa arvatud) kahekümne kolme päeva eest 172,99 eurot

(=(225,64:30)x23).

30. Kohtuotsuse tegemisele järgneva perioodi eest kohus mõistab elatise välja igakuiste maksetena

alates 24.11.2022 summas 225,64 eurot kuus, see summa muutub edaspidi iga aasta 1. aprillil.

Samuti võib elatise suurust muutuda lapsele makstava peretoetuse suuruse muutumise korral alates

sellest kuust, mil lapsele muutunud suurusega lapsetoetust makstakse.

31. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata

otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja taotles määrata kindlaks,

et kuna elatist makstakse iga kuu eest ette, tuleb kostjat kohustada tasuma elatist eelneva kuu

viimaseks kuupäevaks. Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Kostja väidetel ta praegu ei tööta,

samuti ei ole töövõimetu. Samas kostja ei tuginenud sellel, et tal puuduvad vahendid elatise

maksmiseks. Vastupidi – kostja jättis mulje, et tal on võimalik elada tööd tegemata, rantjeena.

Seega elatise maksmise kohustuse täitmisel ei oma tähtsust kostjale regulaarselt makstavate

sissetulekute (töötasu, töötutoetus vms) laekumise kuupäev.

Eeltoodu alusel kohus vastavalt hageja taotlusele määrab kindlaks, et igakuine elatis tuleb kostjal

maksta eelmise kuu viimaseks kuupäevaks. Kogunenud elatise võlgnevus tuleb kostjal maksta

lisaks igakuisele elatisele ühekordse summana, kuid pooled võivad selle tasumise korda omavahel

teisiti kokku leppida (mitmes osas osamaksetena tasumise vms).

Väljamõistetud elatise summad tuleb maksta hageja ema arvelduskontole, kes korraldab lapse

igapäevast elu ja tema kulude tasumist.

32. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude suuruse.

TsMS § 162 lg 4 võimaldab jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole

kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane

või ebamõistlik. TsMS § 164 lg 11 sätestab, et põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral

kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral

kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt

oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 176 lg 1 näeb ette, et kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri,

milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja

esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine.

Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest

arvates.

2-22-2664

33. Hageja hagiavalduses taotles jätta menetluskulud kostja kanda. 15.11.2022 hageja lepinguline

esindaja aga teatas kohtuistungil enne kohtuvaidlusi, et hageja seaduslik esindaja on otsustanud

kostjalt menetluskulude hüvitamist mitte nõuda, mistõttu hageja menetluskulude nimekirja ei

esita. Hageja seaduslik esindaja kohtuistungil teistsugust soovi ei väljendanud.

Kostja samuti menetluskulude nimekirja ei esitanud.

34. Hageja seaduslik esindaja saatis kohtule pärast asjaarutamise lõppemist 18.11.2022 ja

21.11.2022 kaks taotlust, milles märkis, et istungil hageja lepinguline esindaja küll ütles, et hageja

ei soovi lepingulise esindaja kulude hüvitamist, kuid kuna kostja poolne meili teel ahistamine ei

lõppenud istungiga, siis X seaduslik esindaja soovib, et kostja kannab C ja X esindaja kulud.

Kohus leiab, et selline meelemuutus ei ole kooskõlas menetlusõiguste heas usus kasutamise

põhimõttega. Menetlusseadustik küll võimaldab menetluskulude nimekirja esitada ka pärast asja

kohtuistungit, kus lõpetati asjaarutamine, kuid pärast asjaarutamise lõppemist ei saa esitada uusi

täiendavaid taotlusi.

TsMS § 176 lg 1 kohaselt enne kohtuvaidlusi pooled teatasid, et neil kulude hüvitamise nõudeid

ei ole, kumbki pooltest menetluskulude nimekirja enne kohtuvaidlusi ei esitanud ega soovinud

esitada ka kohtuistungi kulude kohta täiendavat nimekirja. Hageja (lepingulise esindaja kaudu)

kohtuistungil selgelt teatas, et ei soovi kulude hüvitamist ning kohtuvaidluses taotles jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu kohus ei andnud pooltele ka tähtaega pärast

asjaarutamise lõppemist menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Samuti seetõttu ei olnud kostjal

vajadust kujundada seisukohta ega esitada vastuväiteid hageja kulude kostja kanda jäämise

taotluse osas.

Lisaks hageja seaduslik esindaja ei esitanud kulude hüvitamise taotlusega koos menetluskulude

nimekirja. Koos elatise nõudega esitatud põlvnemise tuvastamise hagilt riigilõivu ei võeta. Hageja

on tasunud ette 50% ekspertiisitasu, kuid kuna kostja ekspertiisist keeldumise tõttu DNA-

ekspertiisi ei tehtud, on hagejal õigus ekspertiisitasu ettemaks tagasi taotleda ning hageja

kohtuistungil sellise taotluse ka esitas. Hageja hüvitatavateks menetluskuludeks selles asjas saavad

olla lepingulise esindaja kulud, kuid nende suuruse kohta mingeid andmeid kohtutoimikus ei ole.

Eeltoodu alusel kohus jätab poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Hüvitatavate

kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra.

35. Hageja tasus 29.07.2022 DNA-ekspertiis tasu ettemaksu 85,50 eurot. Ekspertiisi ei tehtud.

TsMS § 150 lg-s 7 sätestatakse, et kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja

läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette

tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse

käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras. Eksperdikulu on asja läbivaatamise kulu

(TsMS § 143 l p 1). TsMS § 150 lg-st 4 tulenevalt kohus tagastab kohtu nõudel menetlusosalise

poolt tasutud asja läbivaatamise kulu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel ja tema näidatud

kontole. Hageja seaduslik esindaja kohtuistungil taotles tasutud riigilõivu tagastamist C kontole,

millelt kulude ettemaks tasuti. Kohus tagastab hageja seadusliku esindaja kontole 85,50 eurot.

(Allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik