2-21-9568/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

23.11.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-9568

Tsiviilasi

Reval Forward OÜ hagi OOO „BAT-IMPORT“

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

64 121,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Reval Forward OÜ (isikukood 12592247),

lepinguline esindaja advokaat Dragan Perovic

Kostja

OOO

„BAT-IMPORT“

(registrikood

5157746275693)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista OOO-lt „BAT-IMPORT“ Reval Forward OÜ kasuks

põhivõlgnevus 54 782,61 USA dollarit ja 3 300 eurot ja hagi esitamise seisuga

(14.06.2021) sissenõutavaks muutunud viivis 9 196,22 USA dollarit ja 3 300

eurot.

3. Välja mõista OOO-lt „BAT-IMPORT“ Reval Forward OÜ kasuks viivis

põhinõudelt (54 782,61 USA dollarilt) alates 15.06.2021 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud OOO „BAT-IMPORT“ kanda.

5. Määrata Reval Forward OÜ menetluskulude rahalise suurusena kindlaks

3 224,55 eurot.

6. Mõista

OOO-lt „BAT-IMPORT“

Reval

Forward

OÜ

kasuks

välja

menetluskulud summas 3 224,55 eurot.

7. Mõista välja OOO-lt „BAT-IMPORT“ välja mõistetud menetluskuludelt

(3 224,55 eurot) viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

2(4)

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

9. Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank),

nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank

AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal

õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu

tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud

menetlustoiming (TsMS § 187 lg 6). Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hüvitatavate menetlus-

kulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis

või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega

juhul, kui esinevad TsMS § 407 lg 1 sätestatud alused. Kostjale on hagimaterjal kätte

toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu. Kostja ei ole hagile tähtaegselt

vastanud.

Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 20.12.2016 sõlmitud müügileping nr 1220-

1/16 ja 06.10.2017 sõlmitud transpordileping nr 061017/02. Pooled leppisid müügilepingu

p-is 7 kokku, et müügilepingule kohaldatakse Eesti õigust ja lepingust tulenevad vaidlused

lahendatakse Harju Maakohtus. Samuti leppisid pooled transpordilepingu p-is 8.2 kokku, et

vaidlustele kohaldatakse Eesti õigust ja vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus.

3(4)

Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või

müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale,

ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg

1). Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja

(veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest

maksma vedajale tasu (veotasu, TsMS § 774 lg 1).

Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS 76 lg 1). Kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108

lg 1).

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS

§ 113 lg 1).

Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367).

Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete

kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene

teisiti (TsMS § 70 lg 2). Kohus võib kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle

kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole

majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või

kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-

õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik (TsmS §

104 lg 1). Kohtualluvuse kokkuleppe võib sõlmida ka juhul, kui ühe või kummagi poole elu-

või asukoht ei ole Eestis (TsMS §104 lg 2).

MENETLUSKULUD

Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Menetluskulud kannab see menetluspool, kelle kahjuks otsus tehakse (TsMS § 162

lg 1). Hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kui kostja ei

ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168 lg 6). Kohus teeb otsuse

kostja kahjuks. Seetõttu jätab kohus TsMS 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised,

mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja

lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning

selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks

hagiavalduse koostamisele (sh kliendiga kohtumisele, materjalidega tutvumisele ja lisade

komplekteerimisele) lugeda 9 tundi. Ülejäänud osas on hageja poolt väljatoodud toimingud

kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on

4(4)

mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Seega hageja põhjendatud õigusabikuluks on

kokku 12 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot tund (ilma käibemaksuta)

peab kohus põhjendatuks. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja

põhjendatud õigusabikuludeks 1 680 eurot (käibemaksuta). Seega on hageja põhjendatud

menetluskuluks kokku 3 224,55 eurot, s.o riigilõiv 1 100 eurot, tõlkekulud 444,55 eurot ja

põhjendatud õigusabikulu 1 680 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik