2-21-129343/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.11.2022.a.Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-129343

Tsiviilasi

R. H. hagi J. T.i ja Advokaadibüroo V OÜ vastu rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

1 600 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R. H. (ik xxxx, e-post xxxx)

Hageja

riigi

õigusabi

korras

määratud

esindaja:

vandeadvokaat Natalja Santaševa, AB CLARUS, e-post

natalja@clarusab.ee

Kostja I: J. T. (ik xxxx)

Kostja II: Advokaadibüroo V OÜ (rk xxxx, asukoht xxxx,

e-post xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata J. T. taotlus kostja I suhtes hagi läbivaatamata jätmiseks.

2. Hagi rahuldada.

3. Mõista J. T.ilt ja Advokaadibüroo V OÜ-lt solidaarselt R. H. kasuks välja kahju 1 600

eurot.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt J. T.i ja Advokaadibüroo V OÜ kanda.

5. Kohus määrab R. H. menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul

alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. R. H. (hageja) esitas 08.12.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse vandeadvokaat J. T.i (kostja

I) ja Advokaadibüroo V OÜ (kostja II) vastu võla nõudes.

Hagiavalduse (dtl 142-146) ja selle 03.06.2022 täienduse (dtl 235-237) kohaselt pöördus 2020.aasta

kevadel hageja kostja I poole seoses eesmärgiga oma emal (L. H.l) korteriomandiga tekkinud

probleemi lahendamiseks. Enne õigusabilepingu sõlmimist, s.o 07.08.2020 tasus hageja kostja I

nõudel kostjale II ettemaksu summas 2 000 eurot. 20.08.2021 allkirjastati hageja, hageja ema L. H. ja

kostja II vahel kliendileping. Kliendilepingu kohaselt oli ülesande täitjaks kostja I ja ülesanne seisnes

selles, et kostja I pidi esindama oma klienti Harju Maakohtus seoses hageja ema vaidlusega

korteriomandi suhtes. Hageja esindamine kohtus eeldas seda, et kostja I koostab hagiavalduse, edastab

kohtule ja osaleb kohtumenetluses lepingulise esindajana ning teeb vastavalt lepingule vajalikud

menetlustoimingud, et kaitsta oma kliendi huve parimal viisil. Kliendilepingu kohaselt oli advokaadi

tasu 166,67 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 200,00 eurot käibemaksuga. Seega oli hageja teinud

ettemaksu 10 töötunni eest.

Hagi esitati kohtusse 28.09.2020. Kohus jättis hagiavalduse 22.10.2020 määrusega käiguta, kostja I ei

saatnud hagejale nimetatud määrust tutvumiseks. Kohus selgitas 22.10.2020 käiguta jätmise määruses

muu hulgas, et hageja esitatud nõude võimaliku rahuldamise korral ei oleks sellist otsust võimalik täita

(hagiavalduses oli esitatud tuvastusnõue, kuid kohtu hinnangul ei olnud tegemist tuvastusnõudega,

vaid kohustusnõudega). Kohtu hinnangul oleks jäänud hagi sellise nõude puhul suure tõenäosusega

rahuldamata. Kohus soovitas hagejal kaaluda nõude muutmist ja seda sama tähtaja jooksul, milleks

kohus andis muude määruses nimetatud puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu tuli mh juurde tasuda).

Kostja I ei teavitanud hagejat, millised puudused tuleb kõrvaldada ning ei arutanud seda hagejaga.

Kostja I saatis hagejale vaid sõnumi ja 06.11.2020 e-kirja, et tuleb tasuda juurde riigilõivu summas

700 eurot. Hageja kontrollis ise e-toimikuga ja avastas peale menetlusdokumentide tutvumist, et ta

suure tõenäosusega kaotab selle vaidluse, mistõttu pärast enda analüüsi, otsustas hageja edasi mitte

vaielda ja võttis hagi tagasi. 17.02.2021 määrusega jättis kohus hagi ts.asjas nr xxxx läbi vaatamata.

17.02.2021 lõpetasid hageja ja hageja ema kliendilepingu ning samal päeval (17.02.2021) esitasid

hageja ja tema ema Eesti Advokatuuri Aukohtule kaebuse kostja I tegevuse peale. 08.07.2021 tegi

Eesti Advokatuuri Aukohus otsuse, milles tunnistas kostja I süüdi distsiplinaarsüüteos, kuna advokaat

rikkus eetikakoodeksi § 8 lg 1, § 9 lg 1, § 14 lg-t 2 ja 4 ning § 24 lg-t 1 ja 2.

Hageja sai kostjalt I aruande tehtud töö eest alles aukohtumenetluses, millele hageja esitas vastuväited

iga spetsifikatsioonis esile toodud tegevuse kohta 18.06.2021.

Hageja leiab, et tal tekkis advokaadi tegevuse tõttu kahju. Hageja tasus kostjale II ettemaksu teenuste

teostamise eest summas 2 000 eurot. Arvestades kostja I hoolimatust asja suhtes, kuuluvad

põhjendatud toimingud, mis olid tehtud ts.asja nr xxxx raames, tasustamisele maksimaalselt kahe (2)

tunni eest, mis kulus hagiavalduse koostamisele. Antud juhul, kui kostja I oleks hagejale algusest peale

selgitanuks, et tema asi ei ole perspektiivne, siis hageja ei olekski pöördunud kohtusse ja temal ei

olekski tekkinud kulutusi seoses õigusabi osutamise teenusega. Kostja tegevus oli tahtlik ja kostja I

rikkus Advokatuuriseadusest tulenevat selgitamise kohustust. Seega on kostjad kohustatud hüvitama

hagejale tekitatud kahju, mille suuruseks on 1 600 eurot. .

Kuna kostja I osutas hagejale teenust kostja II kaudu, vastutavad kostja I ja kostja II solidaarselt

võlaõigusseaduse ja advokatuuriseaduse § 47 alusel.

Alternatiivselt palus hageja rahuldada nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja tasus kostjale II

sõlmitud õigusabilepingu alusel ettemaksu 2 000 eurot. Vastavalt kliendilepingus kokkulepitud

advokaadi tasule tegi hageja kostjale II ettemaksu 10 tunni eest. Kostja I ei teinud oma tööd vastava

hoolsusega ning ei kulutanud ts.asja nr xxxx raames 10 tundi. Hageja leiab, et kostja I maksimaalselt

kulutas 2 tundi. Kuna kostja I ei teinud oma tööd temale tasutud 10 tunni mahus, siis kostja on hageja

arvel alusetult rikastunud. Seega, kostja peab tagastama hagejale alusetult tasutud 1 600 eurot.

Hageja vaidles tasaarvestuse avaldusele vastu, kuna tasaarvestamiseks puudub alus. Hageja ei

aktsepteeri arvet, kuna kliendileping lõpetati poolte vahel erakorraliselt 17.02.2021, kuid arve esitati

21.09.2021, s.o tagantjärele. Seega arve esitamise ajal ei olnud poolte vahel kliendisuhteid, mistõttu

arve ei kuulu tasumisele. Samuti ei ole kostja II esitanud tõendeid, et kostjad tõepoolest hagejale arve

nr 300678 spetsifikatsioonis märgitud teenust osutasid.

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista tekitatud kahju 1 600 eurot või alternatiivselt mõista

kostjatelt solidaarselt välja alusetult saadu 1 600 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate

kanda.

Kostja I vastuväited

2. Kostja palus 15.02.2022 vastuses hagile jätta hagi kostja I suhtes läbi vaatamata või

alternatiivselt rahuldamata, sest hageja ei ole välja toonud ühtegi õigusnormi, millest tulenevalt

vastutaks advokaadibüroo kontole tasutud ettemaksu tagastamise eest ka selle büroo kaudu

õigusteenust osutav advokaat, juhatuse liige või osanik.

Hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes äriühingule tehtud ettemaksu tagastamata

jätmisega hageja õiguste rikkumine ei ole kostja I poolt üldse võimalik. Kui ettemaks 2 000 eurot oli

tasutud kostjale II, siis selle väidetavalt ära kasutamata osa tagastamist saab nõuda ainult kostjalt II.

Äriühingule tehtud ettemaksu tagastamist ei ole võimalik saavutada füüsilise isiku vastu hagi esitades.

Kostja I ei esitas 09.05.2022 vastuväite hagi muutmisele ja uute asjaolude lisamisele.

Kostja II vastuväited

3. Kostja II ei nõustunud hagi muutmise ega uute asjaolude lisamisega ja palus jätta hagi

rahuldamata. Kostja II leidis, et hageja tekitas ise endale kahju, sest pöördumine kohtusse ei olnud

lootusetu. Samuti oli hagejale algusest peale selgitatud, et pöördumine kohtusse on katse, mitte

etteteatatud tulemusega ettevõtmine.

Kostja II märkis, et hageja õde võttis laenu, mille tagamiseks seati ühishüpoteek hageja õe ja hageja

ema korteriomanditele. Laen oli osaliselt tagastatud sellises ulatuses, et laenu tagamiseks piisaks ainult

hüpoteegist hageja õe korterile. Hageja ema korteri hoidmine hüpoteegi all oli laenu tagamise

seisukohalt üleliigne. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et üleliigse tagatise nõudmine ja

hoidmine on vastuolus hea usu põhimõttega. AÕS § 349 lg 2 reguleerib olukorda, kus hüpoteegiga

tagatud nõue rahuldatakse osaliselt. Sel juhul võib kinnistu omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses

hüpoteegi kustutamist. Antud sätet oli vähemalt analoogia alusel võimalik kohaldada ka hageja ema

olukorras, kus hageja õe korteriomandile seatud hüpoteek oleks laenu tagamiseks piisav ja hageja ema

korteriomandile seatud hüpoteek (ühishüpoteegi osa) vastanuks tagastatud laenu ulatusele. Kostja I

tugines kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34¹ lg-le 8 ning sellel alusel on kostja I aastate jooksul

erinevates asjades hagisid esitanud (nt 2-15-15071). Kostja II ei ole nõus, et KRS § 34¹ lg 8 alusel

esitatud hagiga ei ole võimalik saavutada korteriomandi ühishüpoteegi alt vabastamist. Nii Riigikohus

kui ka madalamad kohtud peavad KRS 34¹ lg-st 8 (tuvastusnõue) kui ka TsÜS § 68 lg-st 5

(kohustusnõue) tulenevaid alternatiive lubatavateks (nt 3-2-1-61-12 p 13; 3-2-1-57-11 p 25; 3-18-687

p 20; 2-20-19077). Samuti valis kostja I hageja jaoks soodsaima alternatiivi tasumisele kuuluva

riigilõivu näol.

Juhul, kui kohus poleks olnud nõus kohaldama antud olukorras AÕS § 349 lg 2, siis hageja õe ja panga

kohustus mitte hoida üleliigset tagatist ja vabastada hageja ema korteriomand ühishüpoteegi alt võis

tuleneda ka hea usu põhimõttest. Kuna ei ole teada, et antud küsimuses oleks kohtupraktikat, siis tuli

tegutseda küll teerajajana, kuid see ei tähenda, et nõue oleks lootusetu. Vastavad selgitused olid

kliendile antud juba enne kliendilepingu sõlmimist ja enne kohtuvälist suhtlust pangaga. Sarnastes

olukordades pangad tavaliselt nõustuvad laenusaajaks mitteoleva isiku korteriomandi ühishüpoteegist

vabastamisega kas kohe või siis, kui kohtumenetlus on juba väga tõenäoline. Nõue ei olnud lootusetu

ka siis, kui asja menetlev kohtunik nii kirjutas korraldava kohtumääruse põhjendustes, sh viitas hagi

läbi vaatamata jätmise määruses, sest kohtu põhjendused ei ole jälgitavad. Veelgi enam maakohus

võttis hagi menetlusse, järelikult polnud see perspektiivitu. Esiteks, kohus ei olnud veel asja läbi

vaadanud ja polnud kuulnud L. H. (esindaja) põhjendusi. Teiseks, ei ole haruldased olukorrad, kus

kohtunik arvab algul ühte moodi, aga otsuse kirjutamisel veendub vastupidises. Kolmandaks, Eestis

on kolm kohtuastet ja üsna sageli järgmised astmed teevad eelmistega võrreldes teistsuguse otsuse.

Kuigi hagejale olid selgitatud ka muid riske ja soovitati kohtusse kohe mitte pöörduda, oli hagejal väga

vaja pöörduda kohtusse ja ta tahtis, et see oleks tehtud võimalikult kiiresti.

Kuna L. H. võttis advokaadist esindajaga arutamata oma hagi tagasi, tekitas ta ise endale kahju. Ta

oleks pidi ära ootama jõustunud kohtuotsuse ja kui see ei oleks tehtud tema kasuks, kaaluma kahju

hüvitamise hagi esitamist. Võttes hagi tagasi tegi L. H. ise tema poolt tellitud ja saadud kallist teenust

kasutuks ja võttis endalt võimaluse saada oma korter hüpoteegivabaks.

Kostja II hinnangul ei ole Eesti Advokatuuri aukohtu otsus antud asjas tõendiks, sest aukohtu otsus on

halduskohtus vaidlustatud. Kui järgida aukohtu otsuse kajastatud mõtteviisi, siis tuleks igas kohtuasjas

võtta esindaja eetikakoodeksi § 8 lg 1 alusel distsiplinaarvastutusele, kelle seisukohtadega kohus ei

nõustunud (üks vaidluse pooltest reeglina kaotab). Seetõttu ei ole välistatud, et aukohtu otsus

tühistatakse. Kostja II palus aukohtu otsust toimiku materjali juurde mitte võtta.

Kostja tõi muu hulgas välja, et tulenevalt kliendilepingu punktist 11 vastutavad advokaadibüroo ja

õigusteenust osutavad advokaadid ainult otsese varalise kahju eest ja ainult juhul, kui klient tõendab,

et kahju on tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kahju hüvitamise nõuded tuleb esitada mitte

hiljem kui 3 kuu jooksul ajast, millal klient tekkinud kahjust sai teada või pidi teada saama ja mitte

hiljem kui 1 aasta kahju tekkimist tinginud rikkumisest. Juhul, kui klient ei esita nõuet tähtaegselt, siis

loetakse, et klient loobus oma nõudest ja kiitis büroo ja advokaadi käitumise heaks. Advokaadibüroo

ja advokaadid ei vastuta saamata jäänud tulu või mittevaralise kahju eest. Advokaadibüroo ja

advokaatide vastutus on piiratud summaga, milline on laekunud kliendilt Advokaadibüroo

pangakontole tasuna konkreetse Ülesande eest, kuid mitte suuremas ulatuses, kui 2 000 eurot, välja

arvatud juhtudel, kui seaduse imperatiivsetes sätetes on ette nähtud teisiti.

02.10.2022 esitas kostja II tingimusliku tasaarvestuse avalduse juhuks, kui kohus peaks asuma

seisukohale, et hagejal on mingi nõue. Kostja II esitas hagejale 21.09.2021 arve nr 300678 summas 2

749,99 eurot. Täpsem loetelu õigusteenustest on arvele nr 300678 lisatud spetsifikatsioonis.

11.08.2020 oli hageja ja kostja vahel sõlmitud kliendileping. Kliendilepingu p 2 kohaselt laieneb

kliendileping muu hulgas ka suhetele, millised tekkisid enne kliendilepingu kirjalikku vormistamist.

Kostja II väljastas hagejale ettemaksuarve nr 300564 summas 2 000 eurot (166,67 eurot x 10 tundi +

20%). See arve oli hageja poolt tasutud. Arve nr 300678 oli 22.09.2021 väljastatud osutatud teenuste

eest. Hageja sai arve kätte samal päeval ja ei ole arvele nr 300678 vastuväiteid esitanud, millise

käitumisega kiitis kõik tööd heaks ja aktsepteeris arve täies ulatuses. Arve oli väljastatud 23,75

töötundi eest, tasumisele kuuluvast summast oli maha arvestatud arve nr 300564 alusel 10 tunni eest

tehtud ettemaks 2 000 eurot, selle tulemusena kuulus tasumisele 2 749,99 eurot (23,75-10)x 166,67 +

20%). See summa on tasumata. Hageja võlgneb kostjale II.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kostja I leidis, et hagi tuleks tema suhtes jätta läbi vaatamata, sest hageja ei ole välja toonud

ühtegi õigusnormi, millest tulenevalt vastutaks advokaadibüroo kontole tasutud ettemaksu tagastamise

eest ka selle büroo kaudu õigusteenust osutav advokaat, juhatuse liige või osanik. Hagi alusena toodud

faktilistele asjaoludele tuginedes äriühingule tehtud ettemaksu tagastamata jätmisega hageja õiguste

rikkumine ei ole kostja I poolt üldse võimalik. Kui ettemaks 2 000 eurot oli tasutud kostjale II, siis

selle väidetavalt ära kasutamata osa tagastamist saab nõuda ainult kostjalt II. Äriühingule tehtud

ettemaksu tagastamist ei ole võimalik saavutada füüsilise isiku vastu hagi esitades.

Hagi läbivaatamata jätmine TsMS § 423 lg 2 alusel tähendab hagi tagasilükkamist üksnes kohtu antava

materiaalõigusliku hinnangu alusel. Kohus lähtub sellisel juhul eeldusest, et hagis esitatud faktilised

asjaolud vastavad tõele (vt nt Riigikohtu lahend 3-2-1-56-07, p 10). Maakohus ei tohi seejuures hinnata

tõendeid. Kohtupraktika kohaselt (Riigikohtu lahend ts.asjas 3-2-1-181-15 p 40) on leitud, et seadus

loeb advokaadi tegevuse advokaadibüroo tegevuseks ning juhul, kui advokaadibüroo pidaja vastutab

kliendile õigusteenuse osutamise lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest, vastutab temaga

solidaarselt (advokatuuriseaduse (AdvS) § 47 tulenevalt) ka advokaat, kelle tegevus tõi

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 järgi kaasa advokaadibüroo vastutuse. Hageja on

esitanud hagi täienduses (dtl 235-237) kostjate vastu kahju hüvitamise nõude. Küsimus, kas kliendile

tekitati õigusteenuse osutamise lepingu rikkumisega kahju, on tõendite hindamise küsimus. Seega

tuleb kohtul lahendada hageja nõue sisuliselt ning hagi läbi vaatamata jätmiseks puudub alus, mistõttu

jätab kohus kostja I taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

5. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt võib asja

lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 3 500 eurole, koos

kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 7000 eurole.

6. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid,

leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

7. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on poolte vahel vaidlus selles, kas hageja kandis kahju,

kui kostja I jättis enne ts.asjas xxxx hagiavalduse esitamist hagejale selgitamata, et tema asi ei ole

perspektiivne, sh ei näidanud hagiavalduse projekti ning ei teavitanud hagejat, et maakohus tegin

Harju Maakohtu 22.10.2020 käiguta jätmise määruses ettepaneku muuta L. H. nõuet (selliselt, et otsust

oleks võimalik täita). Hageja leidis, et kui kostja I oleks teda teavitanud, siis hageja ei olekski

pöördunud kohtusse ja temal ei olekski tekkinud kulutusi seoses õigusabi osutamise teenusega. Kohus

on seisukohal, et hagis esile toodud asjaoludel võib õigusabiteenuse osutamine olla hinnatav VÕS §

619 jj alusel käsundina, kus kostja II on käsundisaaja ja hageja käsundiandja. VÕS § 619 kohaselt

kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule

(käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles

on kokku lepitud. Käsunduslepingu sisuks on teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise

saavutamine. VÕS § 620 lg 1-2 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema

käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma

käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma

kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab

lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.

Tulenevalt VÕS § 620 lg-st 2 ja advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg 1 punktist 1 ja 2 tulenevalt on

advokaat kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise,

säilitades kutseau ja väärikuse ning teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest.

Kohus märgib, et AdvS § 44 lg 1 p-st 1 ja 2 ning ja VÕS § 620 lg-st 1 tuleneb esindajale kohustus

tegutseda kõigiti esindatava huvides ning hoida klienti teenuse osutamisega seotud tegevustega kursis.

Käsundisaajal lasub seadusest tulenevalt hoolsuskohustus, mis tähendab mh seda, et käsundisaaja peab

tegema kõik endast oleneva käsundiandja huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja

käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks (VÕS § 620 lg 2). Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi §

14 lg 2 sätestab, et advokaadi osutatud õigusteenus peab olema asjatundlik ning põhinema tehiolude,

tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel.

8. Tsiviilasja lahendamiseks tuleb kohtul kohtu ette toodud asjaoludel põhinevalt anda hinnang,

kas kostja II on antud juhul rikkunud õigusteenuse osutamisel VÕS § 620 lg 1-2 hoolsuskohustust.

9. Poolte vahel puudub vaidlus õigusabiteenuse osutamise lepingu (dtl 65-69, 238-239)

sõlmimise asjaolude osas. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja II osutas hagejale õigusabiteenust

vastavalt VÕS § 620 lg 1-2 sätestatud nõuetele, mille eest vastutab õigusteenuse osutaja kostja II

kõrval solidaarselt ka kostja I. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-181-15 punktis 43 asunud seisukohale,

et tegu võib olla advokaadibüroo ja kliendi vahelise lepingu rikkumisega, kui advokaat ei hoia ära

kahju tekkimist kliendile või kui advokaat ei ole selgitanud kliendile tehingute õiguslikke tagajärgi.

Lepingulise kohustuse rikkumise korral (VÕS § 100) võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi nõuda

kahju hüvitamist. Käsunduslepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb

analüüsida järgmist (vt Riigikohtu 14. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-13-6457/143, p 13):

• kas käsundisaaja on lepingut rikkunud (VÕS § 100 ja § 115 lg 1);

• kas ta vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine ei ole VÕS

§ 103 järgi vabandatav;

• kas käsundiandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

• kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

• kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a

kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • kas rikkumise ja kahju vahel

on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

10. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud kliendilepingu järgi kohustus kostja II osutama

õigusabiteenust, mis seisnes L. H. esindamises kohtus vaidluses Xxxx ja J. S.ga eesmärgiga vabastada

L. H. korter ühisest hüpoteegist (dtl 238).

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja II esitas 28.09.2020 maakohtusse L. H. hagiavalduse J. S. ja AS

Xxxx vastu korteriomandi ühishüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks

(ts.asi nr xxxx; dtl 74-76)). Samuti puuduv vaidlus selles, et ts.asjas nr xxxx jättis maakohus

hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat tasuma täiendavat riigilõivu ja tegi ettepaneku hagi nõude

muutmiseks, sest esitatud nõuet ei ole võimalik võimaliku hagi rahuldamise korral täita. Kohtu

hinnangul jääks hagu sellise nõude „tuvastada, et kostjal 1 ja kostjal 2 on kohustus anda nõusolek…“

suure tõenäosusega rahuldamata (dtl 54-56). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja(d) ei teavitanud

hagejat kohtu osundatud hagi nõuet puudutavast puudusest, kostja I teavitas hagejat üksnes vajadusest

tasuda hagiavalduselt täiendavat riigilõivu. Seda on kostjad kinnitanud 12.09.2022 istungil (dtl 260

00:58:10). Kostjad(d) ei muutnud hagi nõuet. 17.02.2021 määrusega jättis kohus L. H. hagi J. S. ja AS

Xxxx vastu korteriomandi ühishüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks

läbi vaatamata. Kohus viitas hagi läbivaatamata jätmise määruse põhjendustes TsMS § 423 lg-le 2

ning leidis, et hagi esitatud kujul on perspektiivitu ning sellega ei saa hageja seadusega kaitstud õigusi

ega huve kaitsta.

Seega kohtu poolt ts.asjas xxxx hagi läbi vaatamata jätmisega hagi perspektiivikuse tõttu, ei täitnud

kostja II kliendilepinguga võetud ülesannet vabastada L. H. korter ühisest hüpoteegist. See tähendab,

et kostjad ei täitnud kliendilepingut ehk täitnud kliendilepinguga võetud ülesannet.

11. Kostjad on menetluses olnud seisukohal, et hagi ei olnud perspektiivitu ning L. H. võttis hagi

tagasi kostjaga II konsulteerimata, mistõttu oli hageja justkui ise vastutav selle eest, et kliendileping

jäi täitmata. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul asjakohane kostjate väide selle kohta, et nimetatud

tsiviilasjas võeti hagi tagasi L. H. poolt, sest kohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg

2 alusel, mitte seetõttu, et L. H. esitas taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Sellest tulenevalt ei olnud

L. H. kuidagi seotud ts.asjas xxxx menetluse lõpetamisega, hagi oleks jäetud läbi vaatamata ka ilma

tema taotluseta.

Samuti ei nõustu kohus kostjatega, et 28.09.2020 esitatud hagiavaldusel oli perspektiivi, kuna see on

spekulatiivne väide. Asjas on leidnud tuvastamist, et just sellel põhjusel jättis kohus ts.asjas xxxx

hagiavalduse läbi vaatamata ning lahend on jõustunud.

Kuigi kostjad on menetluses märkinud, et nende hinnangul oli tuvastusnõudega hagiavaldusel

perspektiivi, tuues esile kohtupraktikat, milles Riigikohus kui ka madalama astme kohtud on pidanud

KRS § 34¹ lg-st 8 (tuvastusnõue) kui ka TsÜS § 68 lg-st 5 tulenevaid alternatiive lubatavateks (dtl

263), tulnuks kostjatel siiski asetada kliendi huvid kõrgemale enda huvidest tekitada kohtupraktikat.

Kohus andis kindla indikatsiooni, millise nõude korral oleks hagi rahuldamine perspektiivikam, kuid

kostjad ei järginud maakohtu juhiseid, kuigi nõude muutmisel olnuks võimalik kliendilepinguga

võetud ülesanne täita. Veelgi enam, kostja I ei teavitanud hagejat kohtu juhistest üldse, kuigi samal

ajal teavitas täiendava riigilõivu tasumise kohustusest.

Kohus lisab, et peab samuti asjakohatuks kostjate väidet, et kostja I soovitas hagejal hagi esitamisega

üldse oodata, kuid kuna hagejal oli kiire, siis esitati hagiavaldus (dtl 246-247), sest hagi esitamisega

ootamise ettepanek oli seotud sellega, et kriisi ajal võivad kinnisvara hinnad langeda, mis võib tuua

kaasa, et L. H. õe korteri väärtusest ei piisa laenu tagamiseks. Seega ei olnud vastav soovitus kuidagi

seotud hagi nõude perspektiivikusega. Samal ajal juba 02.08.2020 on kostja I kirjutanud hagejale et

asjal on edulootust, sest laenu on tagastatud piisaval määral, et L. H. korter ühishüpoteegist vabastataks

(dtl 245). Seega on kostja I hoiatanud hagejat vaid selles, et L. K. õe korteri väärtus võib menetluse

ajal olla selline, et see ei taga võetud laenu. Hagi õiguslikust perspektiivikusest on kostja I kirjutanud

hagejale 12.02.2021, s.o pärast hagi esitamist, s.h pärast kohtu määratud puuduste kõrvaldamise

tähtaja möödumist (dtl 248-249). Kostja I ei ole tõendanud, et ta oleks hoiatanud hagejat nõude

õigusliku perspektiivikuse osas enne hagiavalduse kohtusse esitamist või pärast kohtu käiguta jätmise

määrust, kuid enne puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaega.

Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et kostjad vastutasid kliendilepingu rikkumise eest

puuduliku hagi esitamise ning kohtu osundatud puuduse kõrvaldamata jätmisega, hoides seejuures

oma klienti teadmatuses, mille tagajärjeks oli ts.asjas xxxx läbi vaatamata jätmine TsMS § 423 lg 2

alusel, s.o kliendilepinguga võetud ülesande täitmata jätmine.

Kostja viitele kliendilepingu punktile 11, mille kohaselt vastutavad kostjad üksnes siis kui kahju

tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu märgib kohus järgmist. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske

hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tuginedes eeltoodule tekkis hagejale

kahju kohtu hinnangul raske hooletuse tõttu, sest eespool tuvastatud asjaoludel jätsid kostjad täitmata

seadusest tuleneva hoolsus- ja selgitamiskohustuse, st jätsid olulisel määral järgimata käibes vajaliku

hoole VÕS § 104 lg 4 tähenduses. Sealhulgas oli kliendilepingu järgimine kostjate mõjusfääris ja

kostjate otsese kontrolli all.

12. Hageja tasus kostjale II ettemaksuna 2 000 eurot. Kui kostja I oleks hagejale algusest peale

selgitanuks, et tema asi ei ole perspektiivne, siis hageja ei olekski pöördunud kohtusse ja temal

ei olekski tekkinud kulutusi seoses õigusabi osutamise teenusega. Kohus leiab, et

põhimõtteliselt saab VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 alusel hüvitamisele kuuluda kahju, mida hageja

kandis seetõttu, et teda teadmatuses hoidis. Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva

ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu – kahjustatud isik peab olema sattunud

kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud,

kui rikkumist ei oleks toimunud (diferentsihüpotees). Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 4 saab sellise

nõude rahuldada aga üksnes juhul, kui hageja tõendab, et L. H. hagil oleks kostja kohase

hoolsusega tegutsemise korral olnud edulootust.

Kahju hüvitamine sõltub lõppastmes sellest, milline on konkreetselt kostjale etteheidetav rikkumine

ning kuidas see on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga VÕS § 127 lg 4 järgi.

Eelnevalt on kohus tuvastanud, et juhul, kui kostjad oleksid esitanud nõuetekohase hagi nõude või

vähemalt kõrvaldanud hagi puudused ehk järginud seadusest tulenevat hoolsuskohustust, oleks võinud

kaasa tuua hagi rahuldamise ehk hagiavalduse rahuldamisel olnuks perspektiivi. Ka AS Xxxx on

ts.asjas xxxx vastuse hagile esile toonud, et laenu tagavad kinnistud tuleks ära hinnata ja juhul, kui

hageja ja J. S. saavutaksid mõistliku kokkuleppe, tuleks pank sellega kindlasti kaasa (dtl 42-43). Ka

kostja I on hagejale selgitanud, et riski koht on kinnisvara väärtuse vähenemine menetluse ajal. Kohtu

hinnangul oleks vähemalt hagi nõude muutmise korral olnud hagi rahuldamine võimalik.

Kohus asub eeltoodu pinnalt seisukohale, et kuna hageja ei saanud teenust, mille tarbeks ta

kliendilepingu kostjaga II sõlmis, on hageja kandnud kahju käesolevas hagis taotletud ulatuses, s.o 1

600 eurot ning tekkinud kahju ja kostjate tegevuse vahel on põhjuslik seos. Kuna kostjate väidetest

tuleneb, et hagejale oli selgitatud juba enne kohtusse pöördumist, et ühe korteriomandi ühishüpoteegist

vabastamise nõuet ei ole seadusega otseselt reguleeritud ja selle kohta ei ole teada Riigikohtu

arvamust, tuleb proovida analoogiat (dtl 243), oli järelikult kostjal II lepingus sõlmimisel võimalik

kahju ettenähtav.

13. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju summas 1 600 eurot.

14. Kostja II esitas tingimusliku tasaarvestamise avalduse juhuks, kui kohus leiab, et hagejal on

mingi nõue (dtl 265). VÕS § 200 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on

kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib

kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui

tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse

täitmist. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele

teine pool saab esitada vastuväiteid.

Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb

tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele

välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku, ning sellises olukorras VÕS § 200 lg 4 ei

kohaldu (vt eeltoodu kohta Riigikohtu 15. juuni 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-15657/29, p 12 ja

selles viidatud lahendid) Kohus nõustub hagejaga sellest, et kostja II ei ole tõendanud, et kostja II on

hagejale arvele nr 300678 spetsifikatsioonis (dtl 95-96, 128-131) märgitud teenuseid osutanud (dtl

269). Veelgi enam Advokatuuri Aukohtu otsusega on tuvastatud, et kostja I poolt aukohtu nõude

esitatud spetsifikatsioon on koostatud tagantjärele (dtl 123-124, arve koos sama spetsifikatsiooniga on

esitatud pärast aukohtumenetluses tehtud otsust), mistõttu kinnitab see kahtlusi, et advokaadil puudub

teostatud töödest täpne ülevaade ja advokaat ei ole pidanud arvestust, milliseid töid on ta kliendile

osutanud.

Tuginedes eeltoodule ei ole käesoleval juhul tasaarvestuse avaldus põhjendatud ja kohus jätab selle

VÕS § 200 lg 4 alusel rahuldamata.

15. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt määratakse raha maksmisele

suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga.

Käesoleval juhul kujuneb hagihinna suuruseks 1 600 eurot.

Menetluskulude jaotus

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega jätta menetluskulud solidaarselt kostjate

kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Sacik-Korn

Kohtunik