4-10-2666/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 4-10-2666

Otsuse kuupäev 26.11.2010

Kohtunik Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär Enjar Malm

Kohtuasi V.J väärteoasi Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 järgi

Vaidlustatud lahend Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 05.08.2010 otsus väärteoasjas nr: 2590,10,004135

Kaebuse esitaja

menetlusalune isik V.J

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 16.11.2010, Rakvere kohtumaja

Istungil osalenud isikud ja tema kaitsja Monica Meristo menetlusalune isik V.J ning kohtuvälised menetlejad Ave Uue ja Toomas Kivilo Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnast

Lõpposa

Jätta Ida Prefektuuri (registrikood 70008753, Rahu 27 Jõhvi) korrakaitsebüroo Rakvere

politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 05.08.2010 otsus

väärteoasjas nr: 2590,10,004135, millega määrati V.J-ile (isikukood xxx,

elukoht xxxx, töökoht xxxx) Liiklusseaduse § 7422

lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, s.o. 4800 krooni, muutmata ja V.J kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures

kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt 03.12.2010). Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 20.12.2010, s.o. päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. V™S §

155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal,

kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid

kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

2

ASJAOLUD

1. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Toomas Kivilo koostas menetlusalusele isikule V.J-ile 07.07.2010 väärteoprotokolli AB 1138498 selle kohta, et

V.J 07.07.2010 kell 07.41 Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Vanamõisa-Veltsi- Päide tee 5,2 km-l Veltsist Päide suunas juhtis mootorsõidukit kiirusega 63+/-3 km/h. Antud teelõigul lubatud suurim kiirus oli 30 km/h. Seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 30 km/h. Sellega rikkus menetlusalune isik V.J Liikluseeskirja § 126 p 3 nõudeid, pannes toime Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Menetlusalune isik V.J esitas 20.07.2010 väärteoprotokollile vastulause (tl 17), kinnitades, et ta juhtis autot xxxx (hooldussõiduk) riikl nr xxxx 07. juuli hommikul enne kella

08.00 marsruudil Vanamõisa-Päide ning tegi igahommikust tee seiret (tee sõidetavus,

peenarde olukord, liiklusmärkide olukord ja säilivus…). Tööd teostas ta Ida Regionaalse

Maanteeameti liikluskorralduse ja -ohutuse osakonna (juh Janno Vilberg) tellimusel, kuna

seoses Rakvere-Haljala tee remondiga oli sellel teel mitmekordistunud tavapärane liiklusintensiivsus. V.J avaldas, et kuna ta teostas seiret, siis sõitis ta tavapärasest

aeglasemalt ning ei jõudnud spidomeetrit kogu aeg jälgida. Ta märkas ka Veltsi vahel lao

otsauste juures seisvat politseiautot. V.J sõnul veendus ta kõigi liiklusmärkide olemasolus (sh ka ajutiste) ning jätkas liikumist Päide suunas. Veltsi ja Päide vahel (Veltsist

ca 2 km) andis talle ootamatult peatumismärguande politseiauto ning talle esitati süüdistus liikluskiiruse ületamises ajutise 30 km/h piirkonnas, kus ta olevat sõitnud 63 km/h. V.J väitis, et kuna ta teostas tee olukorra vaatlust ning sõitis suhteliselt aeglaselt, siis tema arvates kiirus nii suur kindlasti ei olnud. Samas ei saa ta ka kindel olla, et fikseeritud on just tema

auto kiirus, kuna hommikusel ajal oli seal liiklus tihe ning peatumismärguanne anti

väidetavast rikkumiskohast suhteliselt kaugel. V.J palus tema toodud argumendid arvesse võtta koostatud väärteoprotokolli menetlemisel.

2. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse

vanem Margo Kukk määras 05.08.2010 otsusega väärteoasjas nr: 2590,10,004135 menetlusalusele isikule V.J-ile karistuseks Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 alusel rahatrahvi 80 trahviühiku ulatuses, s.o. 4800 krooni, sest Matti jõe 07.07.2010 kell 07.41 Vanamõisa-Veltsi-

Päide tee 5,2 km-l juhtis mootorsõidukit kiirusega 63+/-3 km/h. Antud teelõigul lubatud

suurim kiirus oli 30 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. Menetlusalune isik V.J rikkus seega Liikluseeskirja § 126 p 3 nõudeid.

3. kohtule kaebuse, Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas menetlusalune isik V.J

vaidlustades nimetatud otsuse täielikult. V.J leidis, et tema vastulause on jäetud arvestamata. Veel juhtis ta tähelepanu asjaolule, et politseiauto seisis ja kuna teel liikus veel

autosid, siis pole teada, kas mõõdeti just tema poolt juhitud auto kiirust. Peale selle on

protokolli koostaja ja tunnistaja ühe perekonnanimega, eeldatavasti abikaasad, milline seab tunnistaja ütlused kahtluse alla. Menetlusaluse isiku V.J sõnul on ta pikaajalise staažiga

autojuht ning tema kasutuses oleva autoga teostab ta kontrolli teede üle. Sellest tulenevalt puudus tal vajadus ja põhjus kiiruse ületamiseks.

Eeltoodust tulenevalt palus menetlusalune isik V.J tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada menetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivina palus ta lõpetada menetlus V™S § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

3

4. Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond oma vastuskirjas menetlusaluse isiku V.J kaebusele (tl 21) on seisukohal, et karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, s.o. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse

kohaldamise alusega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku süü. Määratud karistus on

proportsionaalne. Väärtegu on tõendatud kohtuvälise menetluse käigus kogutud ja kontrollitud tõenditega. Vastulauses on hr V.J öelnud järgmist: „Kuna teostasin seiret sõitsin

tavapärasest aeglasemalt, spidomeetrit ei jõudnud kogu aeg jälgida“. Paratamatult tekib küsimus, et mis see kiirus siis veel enne seda võis olla. Samuti väidab hr V.J, et ta teostab tee

olukorra vaatlusi ehk seiret (tee sõidetavus, teepeenarde olukord, liiklusmärkide olukord ja säilivus…), veendudes ka kõigi liiklusmärkide olemasolus (sh ka ajutiste). Sel juhul pidi hr

V.J kursis olema ka faktiga, et antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus oli 30 km/h.

Kohtuväline menetleja leiab, et tegu on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. Kuna varasemad rahalised karistused liiklusrikkumiste eest ei ole pannud hr V.J seaduskuulekalt

käituma ja ta paneb jätkuvalt toime samaliigilisi väärtegusid (01.09.2010 kell 13.14 Võrumaal, Urvaste vallas Kuldre külas rikkumine LS § 7422 lg 1 järgi), siis palub kohtuväline menetleja jätta nende otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

5. esitatud kaebuse juurde. V.J oma sõnul Kohtuistungil jäi menetlusalune isik V.J arvas, et sõitis kiirusega 30 km/h. Tema arvamus põhines sellel, et ta tegi tee ülevaatust. Tee olukord ei olnud selline, mis kannataks suurt liikluse intensiivsust. V.J väitel pidi ta igal

hommikul selle tee üle vaatama, et kas ei ole teel kahjustusi. V.J tunnistas, et võttis Veltsi vahel kiiruse maha ja nägi ka politseiautot, millest sõitis mööda, jälgides ka sel ajal teed. Tema sõnul sõitis seal sel ajal palju autosid. Liikluse intensiivsus oli sel ajal tihe, sest kolmveerand liiklusest käis sel ajal läbi Veltsi, sest Haljala teel käis remont. V.J sõnul sealt, kus auto kaob sirelipõõsaste taha, on tagant mõõta küllalt keeruline ning vabalt võis olla kiirus fikseeritud enne märki. V.J ütlustest nähtub, et peatamine toimus koheselt, kui politsei talle järele jõudis.

Menetlusaluse isiku V.J kaitsja tõstatas kohtuistungil küsimuse, et kas liiklusmärk

piiranguga 30 km/h oli üldse seaduslikul alusel paigaldatud, sest teetöid Veltsis sel ajal ei tehtud, need olid sealt tunduvalt kaugemal. Kaitsja väitel on küsitav, kas mõõdeti just V.J auto kiirust.

Kohtuväline menetleja Toomas Kivilo Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnast kinnitas kohtuistungil, et politsei ei tegele liiklusmärkide paigaldamisega ning kui V.J kontrollis

liiklusmärkide olemasolu, siis nägi ta ka seda märki. Toomas Kivilo sõnul on

kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli selgelt märgitud, et üks auto liikus kiiruse mõõtmise hetkel. Nende poolt kohtuistungil täiendavalt esitatud 6 foto kohta selgitas Toomas Kivilo, et fotod ei ole tehtud kiiruse fikseerimise hetkel, sest neil ei ole sellist tehnikat. Foto 1 (tl 32) on tehtud mõõteseadme näidust; foto 2 (tl 30) on tehtud autost, mille nad peatasid; foto

3 (tl 31) on tehtud kohast, kus nad menetlesid seda asja; fotol 4 (tl 29) on näha, kus

politseiauto seisis mõõtmise hetkel; fotodel 5 ja 6 (tl 27 ja tl 28) on näha, milline vaade avanes mõõtmise kohast Rakvere suunas ja millised märgid seal olid. Toomas Kivilo väitel oli

liiklus tihe, aga selles suunas sel hetkel autosid ei olnud. Tema kui mõõtja võib öelda, et hetkel, kui kiirus sai võetud ja auto kadus kurvi taha, oli auto 30 alas igatpidi sees. Kindlasti

ei olnud kiirus fikseeritud enne 30 märgi mõju algust. Seade ei fikseeri kohta, kus kiirus

mõõdeti. Toomas Kivilo sõnul oli vaja leida ohutu koht, kus auto kinni pidada, et teisi liiklejaid häirimata hakata menetlema seda rikkumist.

4 Tunnistaja Kaire Kivilo, kes on Toomas Kivilo abikaasa, kinnitas kohtuistungil, et 07.07.2010 hommiku poole, olles autopatrullis tööl koos patrullpolitseinik Toomas Kiviloga, läksid nad Veltsi kiirust mõõtma. Päide suunas sõitis üks sõiduauto kuskil 60 km/h ja seda oli ka silmaga näha, et sõidab kiiremini kui lubatud 30 km/h. Kaire Kivilo sõnul sõitsid nad sellele autole järele ja peatasid selle. Toomas Kivilo kutsus juhi nende autosse. Juht algul tunnistas, et sõitis kiiremini, kuna tal oli kiire, sest pidi tütre viima huvikooli. Samuti väitis juht ka seda, et ta ei tea, millise kiirusega sõitis. Kaire Kivilo väitel läks juht endast välja siis, kui selgus, et tuleb

materjal kiiruse ületamise kohta. Peale seda ei tahtnud juht enam nende autos istuda, läks välja ja helistas kuhugi. Samuti oli ta sättinud oma autole kollase vilkuri peale. Kaire Kivilo

on kindel selles, et kui Toomas Kivilo kiirust mõõtis, oli auto kurvi peal 30-ne märgi mõjualas.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt V™S §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Liiklusseaduse § 7422

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Liikluseeskirja § 126 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest.

7. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. V™S § 69 lg 2 p 3-7

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu

tõendatuks. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseiniku Toomas Kivilo

poolt menetlusalusele isikule V.J-ile 07.07.2010 koostatud väärteoprotokollis AB

1138498 on tõenditeks märgitud kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja tunnistaja ülekuulamise protokoll.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist väärteoprotokolli AB 1138498 juurde (tl 13)

nähtub, et Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna korrakaitsetalituse patrullpolitseinik Toomas Kivilo teostas riikliku järelevalve korras V.J, isikukood xxx, elukoht

xxxx, poolt juhitud mootorsõiduki xxxx xxxx liikumiskiiruse mõõtmist 07.07.2010.a. kell 07.41 Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Vanamõisa-Veltsi-Päide tee 5,2 km-l sõidu

suunaga Päide poole, kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr

AS005418, taatlustunnistus nr AA078961, seadme testid 07.07.2010 kell 07.35, seade töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: koht – asulaväline tee, nähtavus – hea, valgustus – valgeaeg, ilmastik – sademeteta, teekate – kattega tee, sõiduridade arv 2, kahesuunaline tee.

Patrullsõiduki asukoht – seisis tee kõrval asuval platsil (paremal). Kiirusmõõteseadet

kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Mõõtja on erialaselt

pädevaks tunnistatud EAK tunnistusega nr E 133 kehtivusega kuni 16.12.2011.a. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim – mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus

1. sõidurajal, pärisuunalisel, eemaldus patrullautost, liikus üksinda. Kiirusmõõtur – käes

hoitud. Seadme helisignaal (Doppler helisignaal) oli ühtlane. Seadme lugem 63 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul: 30 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/-

3 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 30 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Juhi märkused: Näitu näidati, ei ole kindel, et oli

5

minu näit. Ei ole kursis mõõteseadme ja sellele esitatavate nõudmistega. Mõõtmise ajal ei kasutatud video/helitehnikat. Protokollile on V.J oma allkirja andnud.

Menetlusalune isik V.J on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna (tl 14) omakäeliselt

kirjutanud, et olles töökohustuste täitmisel, kontrollis ta Vanamõisa-Veltsi-Päide tee sõidetavust ja liiklusmärkide olemasolu. Veltsi vahel lasi ta kiiruse maha, oma teada kiirust ei ületanud oluliselt. Kuna jälgis teepeenarde korrasolekut, ei jõudnud spidomeetrit jälgida. Auto KIA Magentis – hooldussõiduk, mida juhtis.

Tunnistaja Kaire Kivilo on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna 07.07.2010 (tl 15-16)

öelnud, et 07.07.2010 kella 07.41 ajal oli ta tööl koos patrullpolitseinik Toomas Kiviloga, seistes alarmsõidukiga Veltsis Vanamõisa-Veltsi-Päide tee 5,0 kilomeetril tee kõrval asuval platsil suunaga Päide poole ja Toomas Kivilo mõõtis sõidukite kiirust kiirusmõõteseadmega

Stalker II MDR. Veltsis olid paigaldatud ajutised 30 km/h kiirusepiirangu märgid. Päide suunas sõitis üksik sõiduauto xxxx numbriga xxxx, mis küll võttis hoogu maha, kuid tema

sõidukiiruseks oli 63 km/h lubatud 30 km/h mõjualas. Toomas Kivilo fikseeris kiiruse

kiirusemõõteseadmel. Sõidukile järgnesid nad siniste vilkurite töötades ja peatasid sõiduki

punase vilkuriga Vanamõisa-Veltsi-Päide tee 6,8 kilomeetril. Sõiduki juhiks oli V.J

(xxx) ja kõrvalistmel tema tütar. Toomas Kivilo kutsus juhi alarmsõidukisse, kus viimane selgitas, et ta ei vaata kogu aeg spidomeetrit ja et ta ei tea, kui kiiresti ta 30 km/h alas sõitis. Juht selgitas veel, et viib tütart 08.00-ks kooli ja ise läheb tööle, samuti ütles juht, et

nägi alarmsõidukit Veltsis seismas. Kaire Kivilo sõnul käitus juht nendega suhtlemisel

üleolevalt, rääkides neile, et oli kunagi Liiklusinspektsiooni ülem, et ta on nendesuguseid õpetanud tööd tegema ning talle ei peaks materjali kirjutama. Kaire Kivilo ütlustest nähtub, et vahepeal alarmsõidukist väljas olles kinnitas V.J enda juhitud sõiduki katusele kollase vilkuri, rikkumise hetkel vilkurit auto katusel polnud.

Kohtuväline menetleja esitas kohtuistungil täiendavate tõenditena 6 fotot, mis on tehtud peale

kiiruse fikseerimist mõõtmise tehiolude kohta, samuti on ühel fotol kajastatud

kiirusmõõteseadme tabloole fikseeritud näit. Seega on kohtuväline menetleja astunud täiendavaid samme võimaldamaks anda toimunule objektiivset hinnangut.

Kohus, kontrollinud kohtuistungil kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et Liiklusseaduse §-s 7422 lg 2 sätestatud väärteo toimepanek menetlusaluse isiku Matti

V.J poolt on tõendatud nii tema enda kohtuvälises menetluses antud ütlustega, väärteoprotokollile esitatud vastulauses öelduga, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga

väärteoprotokolli AB 1138498 juurde kui ka kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil

täiendavate tõenditena esitatud 6 fotoga, millised võimaldavad paremini tajuda mõõtmise tehiolusid, seostamaks mõõdetud kiirust menetlusaluse isiku V.J poolt juhitud sõiduki kiirusega. Kohtuvälises menetluses ülekuulatuna on menetlusalune isik V.J omakäeliselt kirjutanud, et Veltsi vahel lasi ta kiiruse maha, oma teada kiirust ei ületanud oluliselt, kuid

kuna ta jälgis teepeenarde korrasolekut, siis ei jõudnud ta spidomeetrit jälgida. Väärteoprotokollile esitatud vastulauses on ta samuti öelnud, et ei jõudnud spidomeetrit kogu aeg jälgida ja arvas, et tema kiirus nii suur kindlasti ei olnud. Menetlusaluse isiku V.J

väide nagu poleks mõõdetud just tema poolt juhitud auto kiirust, on ümber lükatud

kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et V.J poolt juhitud mootorsõiduk liikus 1. pärisuunalisel sõidurajal, eemaldudes patrullautost ja liikudes üksinda. V.J ei ole eitanud seisva patrullauto nägemist ja sellest möödumist. Kohtuistungil arvas

V.J, et sõitis kiirusega 30 km/h, kuivõrd ta tegi tee ülevaatust. Eeltoodust järeldub üheselt see, et V.J on kohtuvälises menetluses ja väärteoprotokollile esitatud vastulauses

6

siiski omaks võtnud selle, et ta sõitis lubatust suurema sõidukiirusega. Samuti on ta

kohtuistungil üksnes arvanud, et sõitis kiirusega 30 km/h. Kohtuvälise menetleja ametnik Toomas Kivilo selgitas kohtuistungil tema poolt kiirusmõõteseadme protokolli koostamisega seonduvaid asjaolusid, kinnitades, et kiirust ei fikseeritud ta enne 30 km/h märgi mõju algust,

vaid et auto oli 30 alas igatpidi sees. Arvestades asjaolu, et V.J sõitis oma igahommikusel marsruudil, tehes tee seiret ja veendudes muuhulgas kõigi liiklusmärkide olemasolus, pidi talle teada olema ka ajutise liiklusmärgi 30 km/h asukoht, kuid rikkumine

leidis aset põhjusel, et V.J tähelepanu oli keskendunud tööülesannete täitmisele,

mistõttu ta ei jõudnud spidomeetrit jälgida. See asjaolu, kas liikluskorraldusvahend oli

paigaldatud seaduslikul alusel või mitte, ei oma antud asjas tähtsust, sest nende

paigaldamisega ei tegele politsei. V.J kaebuses toodud väide, et tema vastulause on jäetud arvestamata, ei vasta tõele, sest selles vastulauses ta selgitas juhtunu asjaolusid nagu on õigesti otsuses märgitud.

Kohtuväline menetleja on väärtegu tõendanud ka tunnistaja Kaire Kivilo ütlustega, keda

kohus kohtuistungil samuti üle kuulas ning kes avaldas, et ta on kohtuvälise menetleja ametniku Toomas Kivilo abikaasa. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja peaks edaspidi vältima sellist olukorda, kus üks abikaasadest kohtuvälise menetleja ametnikuna kuulab teist abikaasat tunnistajana üle, sest kohtuväline menetlus mitte üksi ei pea olema objektiivne vaid

sellisena ka näima. Kohtu arvates on menetlusaluse isiku V.J süü temale esitatud süüdistuses tõendatud ka ilma tunnistaja Kaire Kivilo ütlusteta.

Kohus on seisukohal, et menetlusalusele isikule V.J-ile omistatav tegu on nii koosseisupärane, õigusvastane kui ka süüline, mistõttu ei esine V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele V™S

§-s 30 sätestatud alustel. V™S § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada

väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel, kuid tegemist on seadusandja poolt menetlejale antud õiguse, mitte aga kohustusega.

8. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona

karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et

Liiklusseaduse §-s 7422

lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik V.J. Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Liiklusseaduse § 7422

lg 4 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo

eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on

rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. KarS § 62 sätestab, et ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Menetlusalusele isikule V.J-ile määras kohtuväline menetleja Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 alusel karistuseks

rahatrahvi 80 trahviühiku ulatuses, s.o. 4800 krooni, milline karistus on suurem ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku V.J käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on V.J-ile määratud karistust põhjendanud sellega, et olukorras, kus igal aastal hukkub ja saab vigastada suur hulk liikluses

osalevaid inimesi, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas

7 mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt

rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Menetlusalust isikut V.J ei ole varem

väärtegude toimepanemise eest karistatud, kuid Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo

01.09.2010 otsusega on teda Liiklusseaduse § 7422

lg 1 järgi karistatud 01.09.2010 toimepandud väärteo eest rahatrahviga 600 krooni (väärteootsus jõustus 16.09.2010). Kohus

on seisukohal, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule V.J-ile karistuse

määramisel arvestanud selle üld- ja eripreventiivseid eesmärke, rikkuja isikut ja võimalust

teda just sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest Liikluseeskirja rikkumistest.

Menetlusalusele isikule V.J-ile on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja,

järgitud on menetlusõigust, samuti on karistuse kohaldamine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S § 132 p 1, 133, 134, 135 jätab kohus Ida

Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema

Margo Kuke 05.08.2010 otsuse väärteoasjas nr: 2590,10,004135 muutmata ja V.J kaebuse rahuldamata. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotlus, milline on esitatud V™S § 23 alusel.

Kohtunik:

/allkiri/

Heli Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

Lea Herne /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtuotsus jõustus

19. jaanuaril 2011. a.

№oremreferent

Lea Herne