2-21-134798/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-134798

Tsiviilasi

Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu hagi

Rajameister OÜ vastu 5574 euro 10 sendi väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5574 eurot 10 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu;

registrikood 75025973; asukoht Postijaama tee 7, Jõelähtme

küla, Jõelähtme vald, 74202, Harju maakond.

Hageja esindaja: T. T.

e-post tobrotanel@gmail.com

Kostja: Rajameister OÜ, registrikood 11230329; asukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxx.

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Magnus Braun ja

advokaat

Kaisa-Maria

Kubpart;

e-post

magnus.braun@lextal.ee, kaisa-maria.kubpart@lextal.ee

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu hagi Rajameister OÜ

vastu 5574 euro 10 sendi väljamõistmiseks.

2. Mõista Rajameister OÜ-lt Jõelähtme valla kasuks välja 2857 eurot 43 senti.

3. Jätta Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu hagi Rajameister OÜ vastu

rahuldamata osas, milles Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu palub mõista

Rajameister OÜ-lt välja suurema summa kui 2857 eurot 43 senti.

4. Toimetada otsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010, Tartu;

e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu

kohtumajale hagi Rajameister OÜ (kostja) vastu 5574 euro 10 sendi väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 7. juulil 2021 ehitustööde lihthanke raames

töövõtulepingu nr 2-10.7/147 (edaspidi: töövõtuleping nr 2-10.7/147). Töövõtulepingu

nr 2-10.7/147 esemeks oli Jõelähtme vallas, Loo alevikus, xxxxxxxxxxxxx„xxxxxxxxx“

territooriumil kiviparketist platside ja teede ehitustööd koos äärekivide paigaldusega. Pooled

leppisid hageja hinnapäringu ja kostja pakkumuse alusel tööde hinnaks kokku 27 166 eurot

70 senti käibemaksuga. Töövõtulepingu nr 2-10.7/147 p 1.3.2. järgi tuli tööd teostada hiljemalt

31. augustiks 2021. Töövõtuleping nr 2-10.7/147 on kehtiv.

Kostja käis töövõtulepingu nr 2-10.7/147 esemeks oleva objektiga tutvumas. Kostja ei

alustanud hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ja täiendavate tähtaegade

andmistele vaatamata siiski lepinguliste tööde teostamist. Hageja oli kostjaga viimati ühenduses

16. septembril 2021. Kostja lubas töödega alustada hiljemalt 20. septembril 2021. Kostja ei

olnud 22. septembriks 2021 töödega alustanud. Kostja rikkus seega töövõtulepingust

nr 2-10.7/147 tulenevaid kohustusi sellega, et ta ei alustanud tööde teostamist. Kostja rikkus

kohustust, mille täpne järgimine oli hageja huvi püsimise eelduseks töövõtulepingu

nr 2-10.7/147 täitmise vastu. Hagejal oli olukorras, kus kostja ei olnud kahe ja poole kuu

jooksul töödega alustanud, mõistlik põhjus eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi ka edaspidi.

Hageja ütles 22. septembril 2021 töövõtulepingu nr 2-10.7/147 erakorraliselt üles. Hageja saatis

ülesütlemisavalduse läbi haldustarkvara WebDesktop kostja äriregistrijärgsele, lepingulisele ja

kostja kodulehel olevale e-posti aadressile. Kiri jõudis kostja teenusepakkuja serverisse. Hageja

esitas 22. septembril 2021 töövõtulepingu nr 2-10.7/147 p 7.1.5. alusel kostjale ka leppetrahvi

nõude 10% tegemata tööde maksumusest, s.o 2716 eurot 67 senti. Hageja hoiatas kostjat, et

kavatseb kasutada kostja vastu kõiki seaduses ja lepingus lubatud õiguskaitsevahendeid.

Hageja oli sunnitud korraldama identsetel tingimustel asendushanke. Hageja viis hanke läbi

enda hankekorra kohaselt. Loo Lasteaia kinnistule kiviparketi paigaldamine ei eelda ettevõttelt

äriregistris põhitegevusalaks teede ja kiirteede ehituse tegevusala määramist. Kiviparketi

paigaldamiseks ja selle keskmise turuhinna kalkuleerimiseks ei ole vaja laiaulatuslikke

teedeehituse alaseid eriteadmisi. Hageja valis kolmest konkureerivast pakkumusest soodsaima.

Hageja sõlmis 28. septembril 2021 asendustehingu hageja poolt korraldatud kääbushankel

soodsaima pakkumuse teinud äriühingu xxxxxxxxxx-ga. Asendustehing sõlmiti samadel

tingimustel, va hind, millega sõlmiti töövõtuleping nr 2-10.7/147. Asendustehingu kohaselt oli

tööde maksumus 32 740 eurot 80 senti koos käibemaksuga. Tegemist oli turuhinnaga.

Asendustehing oli seega 5574 euro 10 sendi võrra kallim. Asendustehingu alusel teostati

lepingukohased

tööd

xxxxxxxxxxxxx„xxxxxxxxx“

territooriumil.

Hagejal

tekkis

asendustehingu sõlmimisest seega kahju. Kahjuks on töövõtulepingu nr 2-10.7/147 ja

asendustehingu järgne hinna vahe, s.o 5574 eurot 10 senti.

Kostja võitis hanke, mille keskmiseks hinnaks kujunes 31 759 eurot 75 senti koos

käibemaksuga. Asendushanke keskmiseks hinnaks kujunes 34 102 eurot 40 senti koos

käibemaksuga. Arvestades, et ehitushinnad tõusevad tundide, mitte päevadega, ei ole usutav, et

asendustehingu keskmiseks turuhinnaks oleks võinud olla 26 318 eurot 69 senti või vähem.

Kostja rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Vääramatut jõudu ei olnud. Kostja jaoks ei

saanud Covid-19 lainest tingitud tööjõupuudus ja tarneraskused olla üllatuslikud. Kostja

käitumine ei olnud vabandatav.

Hageja edastas 4. oktoobril 2021 äriregistris ja kostja kodulehel olevale kostja e-posti aadressile

nõude asendustehingust tuleneva enammakstud hinnavahe 5574 euro 10 sendi hüvitamiseks

hiljemalt 18. oktoobril 2021. Nõue jõudis kostja teenusepakkuja serverisse. Kostja ei

reageerinud hageja nõudele.

Kostja tasus 26. oktoobril 2021 hagejale leppetrahvi.

Hageja kahju hüvitamise nõuet ei ole võimalik katta kostja poolt tasutud leppetrahviga. Kahju

hüvitamise ja leppetrahvi nõudel on erinevad eesmärgid. Leppetrahvi eesmärk oli sundida

kostjat enda lepingulisi kohustusi täitma. Leppetrahv oli sanktsioon lepingu mittekohase

täitmise eest. Hageja kahju hüvitamise nõude eesmärk on hüvitada asendustehingu tegemise

tõttu tekkinud kahju.

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud. Hageja ei tõendanud kahju hüvitamise

nõude eeldusi. Hageja ei tõendanud, et ta oleks sõlminud xxxxxxxxxx-ga asendustehingu.

Kostja ei saanud hageja 22. septembri 2021 avaldust pealkirjaga „Töövõtulepingu nr 2-10.7/147

erakorraline ülesütlemine, lepingulisest kohustusest tuleneva nõude esitamine ja tulevase

täiendava kahjunõude esitamine“ kätte. Kostjal ei ole andmeid ega digitaalseid jälgi selle kohta,

et nimetatud dokument oleks edastatud kostja e-posti aadressile. Hageja ei tõendanud, et kostja

oleks töövõtulepingust nr 2-10.7/147 taganemise avalduse kätte saanud. Isegi, kui lugeda

tõendatuks, et taganemisavaldus jõudis kostja teenusepakkuja serverisse, võib olla tegemist

olukorraga, kus kirjad jõudsid rämpspostkasti ning server kustutas need mingi aja (tavapäraselt

30 päeva) möödudes.

Asendustehing ei ole tehtud mõistlikul viisil. Asendustehingut ei sõlmitud lihthanke raames.

Tööde teostamiseks ei korraldatud hanget. Hageja jättis hankemenetluse põhjendamatult läbi

viimata. Hageja ei tõendanud, et ta oleks asendustehingu puhul täitnud riigihangete seaduse

eesmärke, s.o lähtunud hageja vahendite otstarbekast ja säästlikust kasutamisest.

Hageja valis välja isikud, kellele teha pakkumuse esitamiseks ettepanek. Hageja valis välja

endaga seotud isikud või isikud, kellega hageja on olnud muu iseloomuga tööde puhul

lepinguliselt seotud. Hageja valis välja isikud, kellel puuduvad eriteadmised ning seega ka

võime esitada turutingimustel hinnapakkumus. Hageja välistas sellega võimaluse saada

ülevaade turuhindadest ning teha asendustehing mõistlikul viisil ja suurendas endale

ülehinnatud teenuse ostmisest tulenevat kahju tekkimise riski.

Asendustehingu hind ületab turuhinda. Tööde tegelik keskmine turuhind on 24 997 eurot

56 senti. Puuduvad asjaolud, mis õigustaksid turuhinda ületava asendustehingu tegemist.

Hageja ei tõendanud asendustehingu tingimusi ega asendustehingu raames teostatud töid ja

nende mahtu. Asendustehingu ülejäänud tingimuste mõistlikkust ei saa seega analüüsida.

Hagejal ei ole kostja vastu kahju hüvitamise nõuet VÕS § 135 lg 2 alusel. Tööde turuhind oli

24 997 eurot 56 senti. Hageja ei tõendanud vastupidist. Kostja poolt tööde eest pakutud hind oli

turuhinnast kõrgem.

Töövõtulepingus nr 2-10.7/147 sätestatud leppetrahvi eesmärk on kohustuste täitmise

asendamine kahju hüvitamisega juhul, kui kostja ei täida lepingut kas täielikult või osaliselt.

Tegemist on sama kahjuga, mille hüvitamist hageja nõuab. Töövõtulepingu nr 2-10.7/147

punkti 7.1.5 järgi on leppetrahvi nõude eelduseks lepingu lõpetamine, s.t lepingus sisalduvaid

kohustusi ei ole enam võimalik täita. Sätte eesmärgiks saab seega olla üksnes kahju hüvitamine,

kuivõrd leppetrahv ei saa enam motiveerida lepingust tulenevaid kohustusi täitma.

Töövõtulepingu nr 2-10.7/147 punkti 7.1.5 järgi on leppetrahvi nõude eelduseks töövõtja süü

ehk töövõtja rikkumine. Selliseks rikkumiseks saaks olla, kas kohustuste mittetäitmine või

mittekohane täitmine. Arvestades, et töövõtulepingu nr 2-10.7/147 punkt 7.1.5 sätestab, et

tasuda tuleb „10% lepingu ülesütlemise ajaks tegemata tööde maksumusest“, viitab säte, et

rikkumise all on mõeldud kohustuste mittetäitmist. Mittekohane täitmine on eraldi reguleeritud

töövõtulepingu nr 2-10.7/147 punktis 7.1.1. Leppetrahvi eesmärgiks on seega mh kohustuse

täitmise asendamine ja kahju hüvitamine (sh nt pöördumine kolmanda isiku poole lepingus

sätestatud eesmärgi täitmiseks). Kuivõrd leppetrahvi nõudeõigust andev punkt eeldab, et leping

on lõpetatud, seejuures mittetäitmise tõttu ehk kõiki töid ei ole tehtud ning töövõtulepingu nr 2-

10.7/147 punkti 1.4.4 järgi ei ole tellijal tasumise kohustust tekkinud, ei saa leppetrahvi

eesmärgiks olla muu kui lepingu lõppemise järgselt tekkinud kahju hüvitamine. Leppetrahvi ja

kahju hüvitamise nõude eesmärgiks on seega hüvitada sama kahju. Hageja nõue on 2716 euro

67 sendi ulatuses leppetrahviga tasutud. Kuivõrd töövõtuleping nr 2-10.7/147 on koostatud

hageja poolt ning töövõtulepingus nr 2-10.7/147 sisalduvaid sätteid ei ole poolte vahel eraldi

läbi räägitud, tuleb töövõtulepingu nr 2-10.7/147 tõlgendamisel lähtuda VÕS § 29 lõikest 4.

Mõistliku isiku arusaam ühtiks samuti kostja poolt pakutud lepingu tõlgendamise viisiga.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostja vastu hagi hageja ja kostja vahel sõlmitud

töövõtulepingu ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1, § 116 lg 1 ja § 135 lg 1 alusel

töövõtulepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe 5574 euro 10 sendi

hüvitamiseks.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 7. juulil 2021 töövõtulepingu nr 2-10.7/147

(dtl 26 – 31). Pooled ei vaidle lepingu sõlmimise ega kehtivuse üle. Hageja ja kostja vaidlevad

selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt töövõtulepingu nr 2-10.7/147 järgse hinna ja

asendustehingust tuleneva hinna vahe hüvitamist.

5. Hageja tugineb VÕS § 135 lõikele 1. VÕS § 135 lg 1 näeb ette, et kui kahjustatud

lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu,

millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti

(asendustehing),

võib

kahjustatud

lepingupool

kohustust

rikkunud

lepingupoolelt

kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist.

VÕS § 135 lg 1 ei ole aga iseseisev kahju hüvitamise nõude alus. Nimetatud säte sätestab

kahjuhüvitise arvutamise korra juhtudeks, kus üks lepingupool on teise lepingupoole

lepingurikkumise tõttu lepingu lõpetanud, st lepingust taganenud või selle üles öelnud

(vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2016, § 135, p 1, 3).

Töövõtuleping ei ole reeglina kestvusleping, kuna see on suunatud kokkulepitud tulemuse

ühekordsele saavutamisele (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne,

Juura 2021, § 635, p 3.1.2.). Töövõtulepingust saab selle olulise rikkumise korral seega

taganeda (VÕS § 116 lg 1).

Töövõtulepingust saab taganeda juhul, kui:

•

kostja rikkus oluliselt lepingut (VÕS § 116, § 647) ja

•

hageja esitas kostjale õigel ajal töövõtulepingust nr 2-10.7/147 taganemise avalduse

(VÕS § 188 lg 1, § 118 lg 1);

•

kostja sai töövõtulepingust nr 2-10.7/147 taganemise avalduse kätte (tsiviilseadustiku

üldosa seadus (TsÜS) § 69 lg 1).

5.1. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja töövõtulepingut nr 2-10.7/147 sellega, et ta jättis

töövõtulepingu nr 2-10.7/147 järgsed tööd tegemata. Kostja kohustus töövõtulepingu

nr 2-10.7/147 p 1.1.1. ja 1.1.2 ning kostja 6. mai 2021 hinnapakkumuse järgi tegema

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx„xxxxxxxxx“ territooriumil järgmised tööd:

väljakaeve ja utiliseerimine h=300mm, liivaluse ehitus h=150mm, killustikaluse ehitus

h=150mm, killustikaluse profileerimiine, äärekivide paigaldus, unikivi paigaldus ja rennkivide

paigaldus. Kostja kohustus töövõtulepingu nr 2-10.7/147 p 1.3.1. ja 1.3.2. järgi tööd teostama

ajavahemikul alates lepingu allkirjastamisest (s.o 7. juuli 2021) kuni 31. augustini 2021.

Hageja uuris 23. ja 30. augustil 2021, millal kostja alustab töövõtulepingu nr 2-10.7/147

järgsete tööde teostamisega. Kostja juhatuse liige vastas 30. augustil 2021, et kostja ei alusta

veel tööde teostamisega (dtl 39). Hageja kirjutas 6. ja 8. septembril 2021 kostja seaduslikule

esindajale ja küsis uuesti, millal kostja alustab tööde teostamisega (dtl 36). Hageja helistas

kostja seaduslikule esindajale ka 2., 15. ja 16. septembril 2021 (dtl 41 – 42). Kostja ei olnud

töövõtulepingu nr 2-10.7/147 järgsete tööde teostamisega seega alustanud ajaks, mil tal oli

töövõtulepingu nr 2-10.7/147 järgi kohustus tööd valmis teha. Kostja ei alustanud tööde

teostamisega ka pärast tööde teostamise tähtaja möödumist ja korduvate meeldetuletuste

saamist. Hageja 22. septembri 2021 avaldusele lisatud fotodelt nähtub, et kostja ei olnud

22. septembriks 2021 tööde teostamisega alustanud (dtl 43 – 52). Pooled ei vaidle selle üle, et

kostja ei teinudki töövõtulepingu nr 2-10.7/147 järgseid töid. Kostja rikkus seega

töövõtulepingu nr 2-10.7/147 p-des 1.1.1., 1.1.2 ja 1.3.2. sätestatud kohustusi. Kuivõrd kostja

kinnitas 30. augusti 2021 e-kirjas, et ta veel ei alusta lepingujärgsete tööde tegemisega, ega

alustanud

lepingujärgsete

tööde

tegemisega

ka

pärast

hagejapoolseid

korduvaid

meeldetuletusi, oli hagejal 22. septembriks 2021 mõistlik alus eeldada, et kostja ei täidagi enda

lepingujärgseid kohustusi. Kostja rikkus töövõtulepingu nr 2-10.7/147 p-des 1.1.1., 1.1.2 ja

1.3.2. sätestatud kohustusi VÕS § 116 lg 2 p 4 tähenduses seega oluliselt. Kohustuste

rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 ja 2 mõttes vabandatav.

5.2. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja 22. septembril 2021 kostjale lepingust taganemise

avalduse. Lepingust taganemise avalduse kohaselt ei olnud kostja vaatamata korduvatele

meeldetuletustele alustanud lepingujärgsete tööde teostamisega. Hageja märkis, et tal on alust

arvata, et kostja ei hakka töövõtulepingut nr 2-10.7/147 kunagi täitma. Hageja ütles sellest

tulenevalt lepingu alates 22. septembrist 2021 üles (dtl 43 jj). Kostja väidab, et ta ei ole hageja

22. septembri 2021 lepingust taganemise avaldust kätte saanud.

Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see

muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Tahteavaldus on TsÜS § 69 lg 2 järgi kätte

saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud

tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta

ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud

eemalviibijale, loetakse TsÜS § 69 lg 3 järgi kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse

saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik

võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha

või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud

tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus

selgitas TsÜS § 69 lg 2 kohaldamisel, et e-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja

või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on

mõistlik võimalus sellega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja

kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud

teenusepakkuja serverisse (vt nt Riigikohtu 21. detsembri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-

07, p 12; 24. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 18, 18. aprilli 2018 lahend

tsiviilasjas nr 2-15-6538, p 14).

Hageja väitel saatis ta lepingust taganemise avalduse läbi haldustarkvara WebDesktop kostja

äriregistrijärgsele,

lepingulisele

ja

kostja

kodulehel

olevale

e-posti

aadressile

info@rajameister.eu. Töövõtulepingu nr 2-10.7/147 p 8.1.1. ja 8.1.2. järgi on kostja e-post

info@rajameister.eu. WebDesktopi haldaja Webware OÜ 30. augusti 2022 kinnituse kohaselt

saadeti

taganemisavaldus

22. septembril

2021

kell

16:35:31

aadressilt

kristy.tann@joelahtme.ee aadressile info@rajameister.eu (dtl 164 - 165). Hageja esitatud

kirjavahetusest

kostja e-posti

teenusepakkujaga nähtub,

et

22. septembri

2022

taganemisavaldus jõudis kostja e-posti info@rajameister.eu teenusepakkuja serverisse.

Teenusepakkuja kinnitab e-kirja saatmist kinnitavate kirjete olemasolu ja esitab kirjest

väljavõtte. Kirjest nähtub, et kiri tuli 16:35:32 – 16:35:37 (dtl 166 – 175). Kirja saatmise ja

saabumise aeg on seega loogilises järgnevuses. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, millest

nähtuks, et kiri ei jõudnud tegelikult e-posti info@rajameister.eu teenusepakkuja serverisse.

Kuna kostja on äriühing, saab tema puhul eespool viidatud Riigikohtu seisukohast tulenevalt

lugeda e-kirjaga tutvumisele mõistlikult kuluvaks ajaks ühe tööpäeva. Asjaolu, et e-kiri sattus

kostja e-posti rämpsposti kausta ja võis sealt mõne aja möödumisel automaatselt kustuda, ei

ole tõendatud. Isegi kui see oleks tõendatud, ei tuleneks sellest, et kostjal ei olnud mõistlikku

võimalust kirja sisuga tutvuda. Kostja ei väida, et tema e-posti rämpspostkastis olevad kirjad

kustutatakse automaatselt järgmiseks tööpäevaks. Kiri oli seega kostja e-postkastis järgmisel

tööpäeval. Kostjal oli seega võimalik selle sisuga tutvuda. Kirja TsÜS § 69 lg 2 alusel kostjale

kättetoimetatuks lugemisel on oluline üksnes see, et kostjal oli mõistlik võimalus kirja lugeda,

mitte see, kas kostja tegelikult kirja luges.

Kostja sai hageja 22. septembri 2021 lepingust taganemise avalduse TsÜS § 69 lg 2 ja 3 järgi

seega kätte 23. septembril 2021. Lisaks toimetati hageja 22. septembri 2021 lepingust

taganemise avaldus kostjale kätte 11. detsembril 2021 avaliku e-toimiku kaudu koos

hagiavaldusega.

5.3. Kostja pidi töövõtulepingut nr 2-10.7/147 tulenevad kohustused täitma 31. augustil 2021.

Hageja taganes töövõtulepingut nr 2-10.7/147 hiljemalt 23. septembril 2021, s.o VÕS §

118 lg 1 tähenduses mõistliku aja jooksul.

5.4. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja on VÕS § 116 lg 1 alusel töövõtulepingust

nr 2-10.7/147 õiguspäraselt taganenud.

6. Kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja

mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga,

millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool VÕS § 135 lg 1 kohaselt

kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja

asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist.

Asendustehingu tegemiseks ettenähtud mõistlik ajavahemik hakkab kulgema töövõtulepingust

nr 2-10.7/147 taganemise ajast, s.o 23. septembrist 2021. Hageja tegi asendustehingu, s.o

sõlmis xxxxxxxxxx-ga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx lasteaia „xxxxxxxxx“ õuealal sillutis- ja

äärekivide paigaldamiseks töövõtulepingu, 28. septembril 2021 (dtl 89 – 94). Hageja tegi

asendustehingu viis päeva pärast töövõtulepingust nr 2-10.7/147 taganemist, s.o

VÕS § 135 lg 1 mõttes mõistliku aja jooksul.

Kostja kohustus töövõtulepingu nr 2-10.7/147 p 1.1.1. ja 1.1.2 ning kostja 6. mai 2021

hinnapakkumuse järgi tegema xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx„xxxxxxxxx“

territooriumil järgmised tööd: väljakaeve ja utiliseerimine h=300mm (54 m3), liivaluse ehitus

h=150mm (180 m2), killustikaluse ehitus h=150mm (180 m2), killustikaluse profileerimiine

(220 m2), äärekivide paigaldus (156 jm), unikivi paigaldus (400 m2) ja rennkivide paigaldus

(26 jm). xxxxxxxxxx kohustus asendustehingu punktide 1.1.1 ja 1.1.2. ning xxxxxxxxxx

22. septembri

2021

hinnapakkumuse

alusel

tegema

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxx„xxxxxxxxx“ territooriumil alljärgnevad tööd: väljakaeve ja utiliseerimine

h=300mm (54 m3), liivaaluse ehitus h=150mm (180 m2), killustikaluse ehitus h=150mm (180

m2), killustikaluse profileerimine (220 m2), äärekivi paigaldus koos kiviga (156 jm), loo

lasteaias sillutuskivi paigaldus koos kiviga (400 m2) ja rennikivi paigaldus (26 jm) (dtl 94).

Tööd, mis kostja kohustus töövõtulepingu nr 2-10.7/147 alusel tegema, on seega samad, mis

tehti asendustehingu alusel. Töövõtuleping nr 2-10.7/147 ja asendustehing on sõlmitud seega

sarnastel tingimustel, va lepingute alusel tasuda tulev hind.

Töövõtulepingu nr 2-10.7/147 p 1.4.1.järgi oli tööde maksumus 22 638 eurot 92 senti, millele

lisandus käibemaks 4527 eurot 78 senti, kokku 27 166 eurot 70 senti. Asendustehingu p 1.4.1.

järgi oli tööde maksumus 27 284 eurot, millele lisandus käibemaks 5456 eurot 80 senti, kokku

32 740 eurot 80 senti. Tööde eeldatav maksumus jäi alla riigihangete seaduse (RHS) § 14

lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmäära. Hageja ei pidanud RHS § 15 lg 1 järgi seega lihthanget

korraldama ja sai lähtuda Jõelähtme valla hankekorra § 8 lõikest 1. Hageja küsis

asendustehingu

tegemiseks

pakkumuse

kolmelt

ettevõttelt.

Kolmelt

ettevõttelt

hinnapakkumuse võtmine on mõistlik viis, kuidas leida parim tööde teostaja. xxxxxxxxxx tegi

22. septembril

2021

pakkumuse

summas

32 740

eurot

senti

(dtl

124).

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pakkumuse summas 34 603 eurot 20 senti (dtl 125).

xxxxxxxxxxxx tegi 22. septembril 2021 pakkumuse summas 34 963 eurot 20 senti (dtl 126).

Hageja tegi asendustehingu tööde teostamiseks odavaima pakkumuse esitanud isikuga.

Kohus leiab seega, et hageja tegi pärast töövõtulepingust nr 2-10.7/147 taganemist mõistliku

aja jooksul ja mõistlikul viisil asendustehingu. Asendustehingus kokkulepitud tööd on tehtud

(dtl 116, 118 – 123). Hageja saavutas asendustehinguga seega eesmärgi, mida peeti silmas

töövõtulepinguga nr 2-10.7/147. Hageja maksis xxxxxxxxxx-le 2. novembril 2021

asendustehingu alusel teostatud tööde eest asendustehingus kokkulepitud tasu 32 740 eurot

80 senti (dtl 117). Hagejal tekkis kostjapoolse töövõtulepingu nr 2-10.7/147 rikkumise ja

sellest tulenevalt kallima hinnaga asendustehingu tegemise tõttu seega kahju. Hageja kahjuks

on VÕS § 135 lg 1 kohaselt töövõtulepingu nr 2-10.7/147 järgse hinna ja asendustehingust

tuleneva hinna vahe, s.o 5574 eurot 10 senti (32 740,80 - 27 166,70).

7. Kostja väitel ei ole asendustehing tehtud mõistlikul viisil mh põhjusel, et asendustehingus

kokkulepitud hind on suurem kui töövõtulepingu nr 2-10.7/147 esemeks olnud tööde turuhind.

Kostja tugineb sisuliselt VÕS § 139 lõikele 1, s.o sellele, et hageja põhjustas kallima tehingu

tegemisega endale ise kahju. VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud

isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab,

vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

Kostja soovib tõendada seda, et hagejal oli võimalik teha mõistliku aja jooksul pärast

töövõtulepingust nr 2-10.7/147 taganemist mõistlikul viisil töövõtulepinguga nr 2-10.7/147

sama eesmärgi saavutamiseks asendustehing madalama hinna eest kui hageja poolt tehtud

asendustehingu hind, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx.

xxxxxxxxxx pakkumus on koostatud 27. detsembril 2021 ja see on jõus 30 päeva (dtl 77).

xxxxxxxxxxxxxxx pakkumus on koostatud 14. detsembril 2021 ja see kehtib 120 päeva (dtl

78). xxxxxxxxxxxxxx pakkumus on koostatud 23. detsembril 2021 ja see kehtib 30 päeva (dtl

80). xxxxxxxxxx on koostatud 17. detsembril 2021 ja see kehtib kuni 30 juulini 2022 (dtl 81).

Kostja esitatud hinnapakkumustest nähtub tööde teostamise hind detsembris 2021, s.o

ligikaudu kolm kuud pärast töövõtulepingust nr 2-10.7/147 taganemist ja asendustehingu

tegemist. Hageja tegi asendustehingu praktiliselt kohe pärast töövõtulepingust nr 2-10.7/147

taganemist. Hagejale ei saa ette heita, et hageja ei oodanud asendustehingu tegemisega kolm

kuud selleks, et saavutada töövõtulepinguga nr 2-10.7/147 sama eesmärki. Seda eriti olukorras,

kus algne eesmärk oli korrastada lasteaia ümbrus enne 1. septembrit 2021. Kostja esitatud

hinnapakkumused ei kajasta tööde maksumust ajal, mil hageja asendustehingu tegi ega tõenda

seega ka seda, et hageja oleks saanud teha asendustehingu odavamalt kui 32 740 eurot 80 senti

käibemaksuga. Kostja esitatud hinnapakkumused ei ole käsitletavad ka asjatundja

arvamustena. Hinnapakkumused ei sisalda üldist hinnangut hinnapakkumustes märgitud tööde

väärtusele, andmeid selle kohta, milliste asjaolude pinnalt on selline väärtus leitud, ega

kuupäeva, millise seisuga on väärtus leitud. Asjaolu, et hinnapakkumused on esitatud

äriühingute poolt, kelle äriregistri väljavõttel on märgitud tegevusalaks „teede ja kiirteede

ehitus“, ei tähenda, et hinnapakkumus oleks asjatundja arvamus. Kostja ei tõendanud seega, et

hagejal oli võimalik teha mõistliku aja jooksul pärast töövõtulepingust nr 2-10.7/147

taganemist mõistlikul viisil töövõtulepinguga nr 2-10.7/147 sama eesmärgi saavutamiseks

asendustehing madalama hinna eest kui hageja poolt tehtud asendustehingu hind.

Kostja väitel põhjustas hageja endale kahju ka sellega, et võttis asendustehingu tegemiseks

hinnapakkumused isikutelt, kelle äriregistri väljavõttel ei ole teede ehitust tegevusalana

märgitud. xxxxxxxxxx põhitegevusala on maastiku hooldus ja korrashoid (dtl 75).

xxxxxxxxxxxx tegevusalad on mujal liigitamata rajatiste ehitus, maastiku hooldus ja

korrashoid (dtl 134). xxxxxxxxxxxxxxxxxxx põhitegevusala on teede ja kiirteede ehitus (dtl

136). Hageja võttis tänavakivide paigaldamiseks pakkumuse seega kolmelt äriühingult, kes

tegelevad tänavakivide paigaldamisega. Kostja ei tõendanud, et hageja oleks saanud teha

asendustehingu odavamalt, kui ta oleks võtnud pakkumuse üksnes sellistelt äriühingutelt, kelle

äriregistri kaardile on tegevusalana kantud „teede ja kiirteede ehitus“. xxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

kelle äriregistri kaardile on tegevusalana kantud „teede ja kiirteede ehitus“, pakkumus tõendab

pigem, et hageja ei oleks sellisel juhul saanud asendustehingut odavamalt teha, kuna

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx pakkumus oli 1862 euro 40 sendi võrra kallim kui asendustehingu

hind.

Kohus leiab sellest tulenevalt, et kahjuhüvitist ei ole põhjendatud VÕS § 139 lg 1 alusel

vähendada.

8. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale töövõtulepingu nr 2-10.7/147 rikkumise tõttu

leppetrahvinõude 2716 eurot 67 senti. Kostja tasus leppetrahvi. Pooled ei vaidle selle üle.

Pooled vaidlevad, kas hageja kahju hüvitamise nõue, s.o töövõtulepingus nr 2-10.7/147

kokkulepitud hinna ja asendustehingus kokkulepitud hinna vahe, on leppetrahvi tasumisega

osaliselt täidetud.

Leppetrahv on VÕS § 158 lg 1 järgi lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvil on

seadusest tulenevalt kaks funktsiooni. Leppetrahv on ühelt poolt kohustuse täitmise

sunnivahend, mille eesmärk on tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike

lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Leppetrahvil on samas ka lepingu rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamise ja täitmise tagamise funktsioon (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne, § 158, p 4.1.2). Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud

lepingupool VÕS § 161 lg 1 järgi nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Samas kui

kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb

kahju VÕS § 161 lg 2 järgi hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Kahju hüvitamise nõude

saab lugeda leppetrahvi nõudega kaetuks siiski juhul ja ulatuses, kui kahju hüvitamise nõude

eesmärgiks on hüvitada sama kahju, mis on leppetrahviga hüvitatud (vt Riigikohtu

27. oktoobri 2016 lahend tsiviilasja nr 3-2-1-76-16, p 17).

Hageja nõudis kostjalt töövõtulepingu nr 2-10.7/147 p 7.1.5. alusel leppetrahvi 10% tegemata

tööde maksumusest, s.o 2716 eurot 67 senti (dtl 44 – 45). Töövõtulepingu nr 2-10.7/147 p

7.1.5. näeb ette, et lepingu ülesütlemisel töövõtja süül tasub töövõtja tellijale 10% lepingu

ülesütlemise ajaks tegemata tööde maksumusest. Töövõtulepingu punktist 7.1.5. tuleneb, et

leppetrahvi eesmärk ei ole sundida kostjat töövõtulepingut nr 2-10.7/147 täitma, kuna

leppetrahvi saab nõuda üksnes siis, kui töövõtuleping nr 2-10.7/147 on lõppenud.

Töövõtulepingu punktist 7.1.5. tuleneb, et leppetrahvi eesmärk on hüvitada hagejale see kahju,

mis tekib siis, kui hageja taganeb töövõtulepingust nr 2-10.7/147 kostjast tulenevate asjaolude

tõttu ning kõik või osad tööd jäävad tegemata, kuna leppetrahvi suurus määratakse protsendina

tegemata töödest. Kahjuks, mis tekib hagejale siis, kui hageja taganeb töövõtulepingust nr 2-

10.7/147 kostjast tulenevate asjaolude tõttu ning kõik või osad tööd jäävad tegemata, on

muuhulgas need kulud, mida hageja peab kandma, et teha ära need tööd, mille kostja jättis

tegemata. Töövõtulepingu nr 2-10.7/147 punktis 7.1.5. sätestatud leppetrahvikokkuleppe

eesmärk on seega hüvitada hagejale muuhulgas sama kahju, mille hüvitamist hageja nõuab

kostjalt käesolevas hagis. Kuna kostja on leppetrahvi tasumisega hagejale hüvitanud osaliselt

sama kahju, mida hageja käesolevas hagis nõuab, ei ole kostjal VÕS § 161 lõikest 2 tulenevalt

õigust nõuda kostjalt sama kahju teistkordset hüvitamist.

9. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendatud summas

2857 eurot 45 senti (5574,10 – 2716,67). Kohus jätab hagi ülejäänud osas rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Kohus rahuldas hagi osaliselt, s.o ligikaudu 51% ulatuses. Kohus jätab sellest tulenevalt

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik