2-21-17084/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 22.11.2022.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-17084

Kohtuasi

X avaldus temale lapsega Y-ga suhtlemiskorra

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.03.2022.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(määruskaebuse

esitaja):

X

(isikukood

XXXXXXXX), lepinguline esindaja Janika Drobot (e-

post:XXX)

Puudutatud

isik

I

(vastustaja):

C

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

TK

(e-

post:XXX)

Puudutatud isik II: Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi

Seimar (e-post: XXX )

Puudutatud isik III (kohalik omavalitsus): Tallinna Linn

Lasnamäe

Linnaosa

Valitsuse

kaudu

(registrikood

75016013, aadress Pallasti 54, Tallinn, e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 14.03.2022.a määrus jätta muutmata.

2. X määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta rahuldamata C 04.11.2022.a taotlus tõendite vastuvõtmiseks ning asja juurde

võtmata telefonikõnede eristus.

4. Jätta rahuldamata X 10.11.2022.a taotlus tõendite vastuvõtmiseks ning asja juurde

võtmata isa ja tütre kõnede ja sõnumite eristus.

2-21-17084

5. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud puudutatud isiku II esindamisega riigi õigusabi korras seotud

menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni punktid 3 ja 4 ei ole edasikaevatavad, muus osas võib määruse peale

Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, isa) esitas 01.11.2021.a Harju Maakohtule avalduse tema ja W (ema) ühise lapse

Y-ga (laps) suhtlemise korra kindlaks määramiseks, mida täpsustas 26.11.2021.a.

2. Avalduse kohaselt elavad lapse vanemad lahus. Vanematel on tekkinud erimeelsused lapsega

suhtlemisel. Sagedaseks on muutunud juhtumid, millal ema ei luba lapsel isaga suhelda.

Vanemate vaheline suhtlus on halvenenud sedavõrd, et ilma kohtuliku kindlaksmääramiseta ei

ole lapsega suhtlemine võimalik. Vanemate vahel kokkulepitu kohaselt jagavad vanemad lapse

viibimiskohta viisil, mille kohaselt laps on vaheldumisi ja nö nädala kaupa kummagi vanema

juures. Sellises olukorras ei olegi avaldaja esialgses avalduses määratlenud, kellega koos laps

alates vanemate lahkuminekust elab. Kuid kui lähtuda antud küsimuse lahendamisel

rahvastikuregistri andmetest, elab laps avaldajaga (on avaldaja juurde registreeritud). Kooselu

lõppemise järgselt on vanemad olnud valdavalt siiski üksmeelel lapsega suhtlemisel/lapsega

kohtumiste osas ning on lapsega suhtlemisel järginud nende vahelist (suulist) kokkulepet.

3. Avaldaja palub määrata tema ja lapse suhtlemiskord, mida täidetakse Eesti Vabariigis,

järgnevalt: (1) Laps viibib isaga kõikidel paaritutel nädalal. Isa võtab lapse Ema juurest

pühapäeviti hiljemalt kell 18.00 ja toob lapse Ema juurde pühapäeviti hiljemalt kell 18.00. (2)

Emadepäeva, ema sünnipäeva ja emapoolsete vanavanemate sünnipäevad ning lapse õdede

sünnipäevad veedab laps emaga. Isadepäeva, isa sünnipäeva ja isapoolsete vanavanemate

sünnipäevad veedab laps isaga. (3) Kumbki vanem võib tähistada oma pere ringis lapse

sünnipäeva. Lapse sünnipäeva kalendripäeval on eemal viibival vanemal õigus lapsega kokku

saada ja teda õnnitleda. (4) Laps veedab paarisaastate jõulud 24. detsember kuni 26.detsember

emaga ja aastavahetuse 31.dets kuni 1.jaanuar isaga, paaritutel aastatel vastupidi. (5) Eemal

viibiv vanem võib lapsele helistada lapsega koosviibiva vanema telefonile, helistamisel

arvestatakse lapse päevakava. (6) Vanematel on võrdne õigus viibida lapsega seotud üritustel

(lasteaiaüritused, treeningud, huviringid). (7) Lapsega suhtlemise aegu võivad vanemad

kokkuleppel muuta. (8) Juhul, kui üks vanematest soovib külastada lapsega välisriiki (ajal,

millal laps on suhtlemise korra alusel määratud viibima tema juurde), peab vanem saavutama

teise vanema kirjaliku nõusoleku.

4. Avaldaja eesmärgiks on tegelikkuses välistada olukord, mil ajal, millal laps viibib ema

juures, oleks viimasel võimalik lapsega välismaale reisimine (sama kehtib ka vastupidises

olukorras: kindlustamaks ema olukorras, milles välismaale sooviks lapsega reisida avaldaja

2-21-17084

ise). Kuigi kohus on käiguta jätmise määruses märkinud, et reisimine välismaale saabki toimuda

vaid teise vanema nõusolekul, näitab elu, et tegelikkuses on see võimalik ka teise vanema

nõusolekuta/teadmata. PKS § 116 kohaselt on vanematel laste ees võrdsed õigused ja

kohustused. Nimetatud õigusi ja kohustusi ei ole praeguse avaldusega mingit viisil ka nö

kitsendatud (st ei ole hooldusõigust-otsustusõigust osaliselt lõpetatud/teisele vanemale üle

antud vms). Isa hinnangul puuduvad seega täna igasugused põhjendused senise suhtlemise

korra muutmata jätmiseks. Selliseid põhjuseid ei esine ka isa enda igapäevases elukorralduses,

st et ka isa töökohustused ei ole takistuseks lapsega suhtlemiseks soovitud korras.

Puudutatud isikute seisukohad

5. Puudutatud isik III (Tallinna Linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) leidis, et avaldus on

osaliselt põhjendatud ja suhtluskord tuleb lapse huvidega arvestades kindlaks määrata.

16.09.2021.a pöördus avaldaja lasteabi telefonile murega, et saab suhelda lapsega 2-3 päeva

järjest, rohkem aega viibib laps emaga. Lastekaitse vanemspetsialist vestles vanematega ja

pakkus erinevaid võimalusi, sh perelepitust. Mõlema vanema sõnul on nad majanduslikult

toimetulevad. 05.01.2022.a vestluses ema ei olnud nõus pakutud graafikuga ja lubas esitada

oma arvamuse kohtule. Ta on nõus, et laps oleks isaga üle nädala nädalavahetustel. Lapsega

vestluses selgus, et ta on õnnelik, jutukas ja rõõmsameelne, elab emaga püsivalt, reisib, suhtleb

ema vanematega, kui kohtub isaga, käivad nad jalutamas ja mängivad kodus. Kuna laps koos

emaga on Venemaal, ei saanud teostada kodukülastust. Lapsel on õigus suhelda isiklikult ning

veeta aega ka isaga, kuid avaldaja poolt pakutud suhtluskord ei ole lapse huvides. Laps elab

püsivalt emaga ning selle elukorralduse muutmiseks mõjuvaid põhjuseid ei esine. Isa poolt

pakutud suhtlemiskord eeldab lapse iganädalast kolimist ühe vanema juurest teise juurde, mis

on lapsele liigselt koormav. Lapsel peab olema üks kindel kodu ja isaga suhtlemine peaks

toimuma üle nädala nädalalõppudes reede õhtust pühapäeva õhtuni.

6. Puudutatud isik II (ema) leidis, et avaldaja nõue ei ole põhjendatud, avalduses toodud

faktilised asjaolud on moonutatud ega vasta tegelikkusele. Ema on nõus sellega, et vanemad

peavad kokku leppima suhtluskorra, aga juhib tähelepanu, et isa kohtub lapsega lähtudes oma

soovidest. Ema ei ole kunagi takistanud ega takista isa ja lapse kohtumisi. Pärast abielu

lahutamist 25.09.2019.a leppisid lapse vanemad kokku, et laps elab emaga ja isa maksab

elatisraha. Lapse isa kohtub lapsega, kui tal on selleks võimalus ja soov: vahel ta võis last mitte

näha kuu aega või kohtus 1 kord kuus. Avaldaja poolt esitatud suhtluskord ei vasta osaliselt

lapse huvidele ja kajastub lapse psüühilisel seisundil negatiivselt. Avaldaja pakub jätta laps

ilma püsivast kodust ja kohaldada vahelduvat elukohta. See tähendab, et isa ei tunne ega saa

aru kuidas kujuneb lapse psüühika, pere-, kodu-, kaitstuse ja vastutustunne. Lapse ema on

abielus, temal on 3 last. Nende kodus on loodud kõik tingimused, lastel on oma tuba vajalike

asjade, mänguasjade, mööbliga. Lapse isal ei ole oma elukohta. Pärast lahkuminekut vahetas

isa 3 aadressi ja 2 elukaaslast. Isa ei saa tagada lapsele stabiilset ja turvalist elukohta ega

tingimusi elamiseks. Tütar on 4 aastat vana ja kolimised hädavajalike asjadega 2 korda kuus

kajastuvad negatiivselt nii vanemate vastastikustel suhetel lapsega kui ka tema õppeedukusel ja

arengul. Sõitmine siia-sinna on lapsele raske, kuna ta ei saa keskenduda ühele elukohale ja

inimestele, kellega ta hakkab koos aega veetma ega jõua elukoha muutmisega ära harjuda. Ema

ei takista lapse ja isa kohtumisi ning ajaveetmist nädalavahetustel ja nädala jooksul, kuid mitte

vahelduva elukohana. Selles osas teeb lapse ema käesolevas vastuses oma ettepaneku: (1) Laps

kohtub isaga paarisnädalate nädalavahetustel alates laupäevast kuni pühapäevani. Kohtumised

toimuvad selliselt, et isa võtab lapse laupäeval kell 9.30 ema kodust ning toob tagasi koju

hiljemalt kell 19.00 pühapäeval. Lapse viibimisel isa juures isa kohustub järgima lapse tavalist

päeva-, treeningute- ja toitlusplaani. (2) Isa kohtub oma lapsega igal paaritul nädalal reedel. Kui

vanemad ei lepi kokku teisiti, reedest võtab isa lapse lasteaiast ja viib lapse ema juurde koju

2-21-17084

tagasi õhtul kell 19.30. Isa on kohustatud järgima lapse tavalist päeva-, treeningute- ja

toitlusplaani. (3) Kui laps haigestub, viibides isa juures, siis isa peab viivitamatult teatama

sellest emale ja poolte kokkuleppel tooma lapse ema koju tagasi. (4) Lapse huviringidesse,

trennidesse, arsti juurde või muudele vajalikele kohtumistele jõudmise ja sealt ära toomise eest

hoolitseb vanem, kelle juures laps suhtluskorra järgi viibib. Arsti juurde vms kohta aja

broneerimisel kooskõlastab vanem selle viivitamata teise vanemaga, kui suhtluskorra järgi

langeb broneeritud aeg ajale, mil laps on selle vanemaga. (5) Emadepäeva nädalavahetuse

(pühapäeva hommikust kell 11.00 pühapäeva õhtuni kell 19.00) veedab laps emaga, isadepäeva

nädalavahetuse (pühapäeva hommikust kell 11.00 pühapäeva õhtuni kell 19.00) veedab laps

isaga, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. (6) Ema sünnipäeval on laps emaga, isa sünnipäeval

isaga; kui vanema sünnipäev on tööpäeval, kohtuvad laps selle vanemaga õhtul kuni kolm tundi,

lähtudes lapse režiimist, kuna vanemad kohustuvad järgima lapse tavalist päeva-, lasteaia-,

treeningute- ja toitlusplaani. Kui vanema sünnipäev on nädalavahetusel, kohtub laps selle

vanemaga sünnipäeva hommikust kell 11.00 kuni õhtuni kell 19.00, kui vanemad ei lepi kokku

teisiti. (7) Vanemad ühiselt tähistavad lapse sünnipäeva, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. (8)

Pereliikmete, vanemate lapse sõprade sünnipäevad ja lähisugulaste (vanemad, õed, vennad,

nende

lapsed)

sünnipäevade

ja

muude

oluliste

perekondlike

tähtpäevade

või

pidude/koosviibimiste puhul, mil vanem soovib lapsega koos viibida, kuid suhtluskorra järgselt

on laps teise vanema juures, annab vanem suhtluskorra muutmise soovist kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis teada esimesel võimalusel. Vastutulekust suhtluskorra

muutmiseks eelnimetatud tähtpäevade tähistamiseks on tungivalt soovitatav ning teine vanem

ei või sellest põhjendamatult keelduda. (9) Laps veedab uusaasta (30.detsember-01.jaanuar)

emaga ja jõulud (24-26 detsember) isaga, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. (10) Sõltumata

sellest, kumma vanema juures laps viibib, on lapsel õigus teise vanemaga suhelda telefoni teel

mõistliku aja jooksul arvestusega, et see ei tohi segada lapse uneaega. (11) Vanemad ei halvusta

teineteist lapse ees ega kahjusta lapse ja teise vanema suhteid mingil muul viisil. Vanemad

tagavad, et kolmandad isikud ei kahjustaks vanemate ja lapse vahelisi suhteid. (12)

Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel

kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud. Vastavasisulise

kokkuleppe sõlmivad vanemad omavahelise suhtluse kaudu kas sms-i või e-posti teel.

Kokkulepe loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad lepivad selles e-kirja või sms-i teel

kokku. Vanemate kokkuleppel võib omavaheline suhtlemine toimuda vahetult.

7. Puudutatud isikule II (laps) määratud esindaja toetas avaldust osaliselt. Avaldaja selgitas, et

suhted lapse emaga ei ole eriti head ja ema manipuleerib lapsega. Ema teab, et isa soovib

lapsega enam suhelda, kuid ema ei võimalda, teeb paljud otsustused lapse osas üksinda ja isegi

ei teavita neist. Näiteks vahetab lasteaeda jm. Näiteks nimetab ta lapsega suhtlemiseks sellist

olukorda, kui palub lapsele võimlemisse järele minna, kuid siis kohe otse tema juurde tuua.

Laps tahaks veidi pikemaks jääda, kuid ei saa. Isa on nõus, et suhtlemiskord oleks paindlikum,

kuid lapse emale ei sobi miski. Isal on kõik võimalused lapsele oma elukohas. Ema avaldas, et

ta on kindlasti vastu võrdsele suhtlemisele. Laps peab elama õe ja vennaga koos ja see on tütre

kodu. Isal ei ole elukohta, vahetab elukaaslasi. Hetkel elab naisega, kellel on 2 oma last. See

naine on lapse ema suhtes vaenulik ja lapsed on võõrad. Ema selgitas, et peale lahutamist jäid

kõik kohustused tema kanda ja probleemid on rahalised. Ta ei tea, kas lapsel on isa juures hea,

sest kõik võõrad. Esindaja kohtus ka lapsega. Ta võõrastas veidi, kuid oli nõus suhtlema. Lapsel

ei ole korrektselt välja arenenud kõik häälikud ning vajaks selleks vähest logopeedi abi. See

raskendab suhtlemist. Ta oli veidi ärevil ja tundus, et ei tea, kas on õiged vastused. Mängib

kodus väikese õega, vaatab telekat jm. Rääkis, et tegeleb võimlemise ja tantsuga, käib lasteaias,

kus meeldib. Parim sõbrannat ei ole kaua näinud, kuid läheb homme lasteaeda. Oli puhkusel,

kus kohtus vanaisa jm sugulastega. Isal käib külas, mängib, vaatab telekat jm. Tore on ja tahab

2-21-17084

suhelda. Laps tuli kohtumisele emaga. Lapsel on emaga lähedased ja usalduslikud suhted.

Esindaja hinnangul on vanematega suheldes ilmne, et nende suhted on pingelised, seda eriti

ema suhtumine isasse. Ema halvustab isa toimetulekut, suhteid, varasemaid omavahelisi

rahalisi suhteid. Samas ei arva, et isa kahjustaks last või nende suhe ei toimiks. Esindaja ei ole

kindel, et ema seda toetada või suhtlemist elavdada sooviks. Emale meeldiks, et tema

kontrolliks olukorda. Esindaja ei toeta isa esialgset taotlust vahelduvalt üle nädala suhtlemiseks.

Samas ei pea õigeks ka ema poolt pakutud vähest suhtlust. Laps on kohe 5-aastane ja tahab

isaga aega veeta. Esindaja leidis, et põhjendatud on ühel nädalavahetusel lapsel isaga suhelda

reedest kuni esmaspäeva hommikuni, kui isa lapse lasteaeda viib ja teisel nädalal võiks olla

suhtlus näiteks teisipäeva õhtust kuni neljapäeva hommikuni, mil isa lapse lasteaeda viib. Või

mõned teised päevad nädala sees, mis vanematele sobib.

8. Harju Maakohus kuulas lapse vanemad ära 20.01.2022.a ja 03.02.2022.a. Isa selgitas, et

soovib kas 2+2 nädalat, 1+1 nädalat või 3 päeva ja 2 päeva või 4 päeva ja 3 päeva. Ema ei olnud

1+1 nädalaga nõus, isal pole alalist elukohta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus rahuldas 14.03.2022.a määrusega avaldaja avalduse osaliselt (resolutsiooni

punkt 1) ning määras lapse ja isa suhtluskorra järgmiselt (resolutsiooni punkt 2): Laps viibib

isa juures igal kalendri järgi paaritul nädalal reedel kella 18-st kuni pühapäeval kella 19-ni.

Reedel võtab isa lapse kaasa ema juurest kodust ja pühapäeva õhtuks viib isa lapse tagasi ema

juurde koju. Isa korraldab vajadusel lapse viimise huviringi (resolutsiooni punkt 2.1.); Laps

viibib isa juures igal kalendri järgi paaris nädalal reedest laupäevani. Reedel võtab isa lapse

kaasa lasteaiast/koolist, korraldab vajadusel lapse viimise huviringi ja viib laupäeval lapse ema

juurde koju pärast huviringi või hiljemalt kell 14 (resolutsiooni punkt 2.2.); Laps viibib isa

juures paaritul aastal 24.12-26.12. Isa võtab lapse ema juurest 24.12 kell 14 ja viib lapse ema

juurde tagasi 26.12 kell 14 (resolutsiooni punkt 2.3.); Laps viibib isa juures paaris aastal 31.12-

01.01. Isa võtab lapse ema juurest 31.12 kell 16 ja viib lapse ema juurde tagasi 01.01 kell 18

(resolutsiooni punkt 2.4.); Laps veedab emadepäeva emaga ja isadepäeva isaga. Isadepäeval

viib ema lapse isa juurde kell 11 ja toob lapse tagasi koju hiljemalt kell 19. Kui laps on

emadepäeval suhtlemiskorra järgi isa juures, siis toob isa lapse ema juurde koju emadepäeval

kell 11 (resolutsiooni punkt 2.5.); Vanematel on alati õigus kokku leppida lapsega teistsuguses,

käesoleva määrusega sätestatust erinevas, suhtlemiskorras (resolutsiooni punkt 2.6.);

Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel

kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud; kokkulepete sõlmimine

võib toimuda e-kirja ja sms teel (resolutsiooni punkt 2.7.). Maakohus jättis menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis käid

riigi kanda.

10. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt tugines kohus TsMS § 475 lg 1 p-le 8, § 550 lg

1 p-le 2, § 477 lg-tele 1 ja 5, § 558 lg-le 1 ning § 172 lg-tele 1 ja 3, PKS § 123 lg-le 1, § 143 lg-

tele 1, 2 ja 2¹. LasteKS § 21 lg-le 1 ning Riigikohtu poolt kohtuasjades nr 3-2-1-13-07 ja 3-2-

1-91-14 avaldatud seisukohtadele.

11. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist järgmised asjaolud: alaealise lapse Y vanemad

elavad lahus vähemalt alates 2019 septembrist; laps on elanud pärast vanemate eraldi elama

asumist koos emaga; laps on kohtunud isaga vastavalt vanemate kokkuleppele; lapse vanemad

on üksmeelel selles, et lapsel on õigus kohtuda ja suhelda oma isaga, kuid ei ole üksmeelel lapse

ja isa suhtlemise korras; mõlemad vanemad on võimelised lapse eest hoolitsema ja soovivad

last kasvatada ja lapse eest hoolitseda; vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud,

2-21-17084

emotsionaalsed ja kantud nendevahelistes suhetes kogetud tunnetest; lapse vanemad ei

saavutanud käesolevas menetluses isa ja lapse suhtlemiskorra osas kokkulepet.

12. Kohus leidis, et avalduse esitamine on põhjendatud, kuna vanemad elavad lahus ja ei ole

jõudnud isa ja lapse suhtlemiskorras kokkuleppele. Käesolevaks ajaks on kujunenud olukord,

kus laps on elanud viimased peaaegu 2,5 aastat koos emaga ja on selle elukorraldusega

harjunud, seega on lapse kodu olnud seotud emaga ja lapse igapäevase hooldamisega on

tegelenud ema. Kohus oli seisukohal, et vahetu lapse elus osalemine igas pisimas üksikasjas on

võimalik ühes peres elades, eraldi elamise korral tuleb paratamatult leppida vähemaga.

Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-13-07 märkinud, et ühine hooldusõigus ei tähenda võrdset

õigust lapse eest hoolitseda ja eraldi elamise korral ongi eraldi elava vanema ja lapse

koosolemise võimalused väiksemad. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei ole leidnud

kinnitust põhjused, mille tõttu peaks keelama isal suhelda oma lapsega, samuti ei ole esile

toodud, et isa edaspidi ei sooviks oma lapsega kohtuda ja tegeleda. Menetluses esitatud teabest

nähtuvalt on lapsel mõlema vanemaga head suhted ja laps soovib oma mõlema vanemaga koos

olla, mistõttu ei pidanud kohus õigeks jätta lapse isa kõrvale lapsega korrapärasest suhtlemisest

ning last võimalusest oma isaga koos olla ainult selle tõttu, et vanemate vahel puudub üksmeel.

13. Kohtu hinnangul on põhjendatud lapse suhtlemine isaga olukorras, kus isa soovib lapse

kasvatamises osaleda ja on võimeline seda tegema ning ei ole tõendatud, et suhtlemine isaga

avaldaks edaspidi lapsele kahjulikku mõju või et isa mõjutaks last viisil, mis ei ole ühiskonnas

aktsepteeritav. Lapsel on õigus kohtuda ja koos olla oma isaga ja selle õiguse kasutamine ei

tohi sõltuda vanemate tujudest. Samas on vanematel suhtlemiskorras kokku leppimine

käesoleval ajal raskendatud selle tõttu, et vanematel on omavahelised vastuolud. Seega on

põhjendatud määrata isale lapsega suhtlemiskord. Selleks, et kiindumussuhe saaks säilida lapse

ja isa vahel, on oluline, et isa ja laps oleksid regulaarselt ja sagedasti koos.

14. Kohtu hinnangul on menetluses esitatud teabega tõendatud, et mõlemad vanemad on

suutelised lapse eest hoolitsema ja et lapsel on tavapärased elamistingimused mõlema vanema

juures. PKS § 145 lg 1, 2, 3 alusel on kindlustatud mõlemal vanemal hooldusõiguse teostamise

võimalus vastavalt sellele, kumma vanemaga koos laps suhtlemiskorra järgi viibib ja määratav

suhtlemiskord ei ole takistuseks lapse eest hoolitsemisel. Vanemad elavad lahus ja juba sellest

tulenevalt ei ole võimalik ühel vanemal piiramatu aja jooksul saada teiselt vanemalt lapse kohta

üksikasjalikku teavet ja lapsega igal ajahetkel suhelda siis, kui laps viibib koos teise vanemaga.

Laps elab püsivalt emaga ning kohtu hinnangul selle elukorralduse muutmiseks mõjuvaid

põhjuseid ei esine. 2-3 päevane vaheldumisi ema ja isa juures viibimine on lapsele

emotsionaalselt ja füüsiliselt kurnav ja ei tekita kodutunnet kummagi vanema juures.

15. Kohus ei märgi suhtlemiskorras vanemate kohustusi omavahelisel suhtlemisel ja

hooldusõiguse teostamisel, mis tulenevad perekonnaseadusest. Kohus oli seisukohal, et

täiskasvanud inimestele, kellel on laps ja kes on võtnud endale vanemliku vastutuse, ei ole vaja

selgitada, et lapse üleandmine ühelt vanemalt teisele peab olema viisakas ning rahumeelne; et

vanemad on kohustatud hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga; et

vanemad ei tohi lapse juuresolekul halvustada teineteist või teineteise lähikondseid.

16. Lapse haigus suhtlemiskorra täitmist välistava tingimusena on lapse ja vanema kohtumise

takistuseks väljaspool lapse kodu siis, kui kohtumine ei ole eluliselt võimalik, näiteks kui laps

on palavikus, voodirežiimil, ainult kodus võimalikul ravirežiimil või on vastavalt arsti

ettekirjutusele keelatud õue minna või muul põhjusel, mis objektiivselt muudab võimatuks

lapsel vanemaga kohtuda. Haigus, mille ajal on lapsel võimalik õues käia, ei ole kohtu

hinnangul piisavaks põhjuseks vanema ja lapse kohtumise keelamiseks, samuti on vanemal

2-21-17084

edaspidi võimalik last vastavalt arsti ettekirjutusele ravida enda kodus. Terviseküsimustes

hooldusõiguse teostamist, sh haiguslehe võtmise tingimusi ei ole põhjendatud reguleerida

suhtlemiskorras ja PKS § 145 lg 1, 2, 3 alusel on kindlustatud mõlemal vanemal selles osas

hooldusõiguse teostamise võimalus vastavalt sellele, kumma vanemaga koos laps

suhtlemiskorra järgi viibib.

17. Kohus leidis, et pühade ning lapse, vanemate ja teiste perekonnaliikmete sünnipäevadel

kohtumised on vanematel võimalik kokku leppida täiendavalt, kuna sünnipäevade tähistamine

ei ole elutähtis ega kohustuslik sündmus. Kui vanemad konkreetsetes päevades eraldi

kokkuleppele ei jõua, viibib laps koos vanemaga vastavalt suhtlemiskorrale ja saab sünnipäevi

tähistada muul ajal. Pühi saab üldjuhul tähistada koos selle vanemaga, kellega koos laps

suhtlemiskorra järgi viibib. Kohus pidas põhjendatuks määrata isale lapsega suhtlemiskord

jõuluajaks ja aastavahetuseks, et välistada vanemate vahel tõenäolisi vaidlusi.

18. Menetluses esitatud teabest nähtub, et vanematel on erinev arusaamine lapsega reisimise

osas. PKS § 119 kohaselt, kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises

asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele

vanemale. Seega on vanematel võimalik pöörduda lapsega reisimisel tegelikult esinevate

takistuste korral avaldusega kohtusse.

19. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud määrata suhtlemiskorda, mida lapse vanemal ei ole

võimalik täita ja et suhtlemiskorra määramisega ei saa sundida vanemat muutma oma

elukorraldust. Menetluses esitatud teabest nähtuvalt ei keela ema edaspidi isal lapsega kohtuda

ja suhelda, mille tõttu on põhjendatud eeldada, et vanematel ei ole raskusi leppida kokku isa ja

lapse täiendavates suhtlemisaegades lisaks suhtlemiskorras määratule ja et isa suhtub mõistvalt

ema soovidesse ja vajadusse seoses ema elukorraldusega. Arvestades menetluses esitatud

teavet, asjaolusid ja väljakujunenud olukorda, pidas kohus põhjendatuks määrata isale lapsega

määruse resolutsioonis märgitud suhtluskord.

20. Kohus selgitas, et arvestas suhtlemiskorra määramisel mõlema vanema seisukohti osaliselt

ja lähtus vajadusest viia miinimumini vanemate vahel erimeelsuste tekkimise võimalus

kokkulepete

saavutamisel.

Kohtus

ärakuulamisel

jäid

vanemad

oma

kirjalikes

menetlusdokumentides esitatud seisukohtade juurde, millest nähtub, et suhtlemiskorda, mis

eeldab suures osas vanemate vahelisi läbirääkimisi ja kokkuleppeid, ei ole käesoleval ajal

võimalik määrata. Samuti ei oleks kokkulepetel põhinev suhtlemiskord üheselt täidetav. Kohus

ei määra suhtlemiskorraga deklaratiivseid tingimusi ja kohustusi vanematele, mille täitmiseks

ei ole võimalik TsMS § 563 alusel lepitusmenetluses kohaldada sunnivahendeid. Kohus märkis,

et lapse vanematel on võimalik isa ja lapse suhtlemise korraldamisel kokku leppida teisiti kui

on määratud käesolevas suhtlemiskorras, kuid kui vanemad kokkuleppele ei jõua, siis tuleb

järgida käesoleva määrusega määratud suhtlemiskorda. Kohus leidis, et on oluline, et laps

veedaks mõlema vanemaga aega ning tunneks emotsionaalset kuuluvust mõlema vanema

juures. X ja C vahel ei ole peale lapse muud kohustust aktiivseks suhtluseks ning vanemad

peaksid seadma esikohale lapse huvid ja vältima omavaheliste eriarvamuste võimendamist.

Määruskaebus

21. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni

punktid 2.1. ja 2.2., teha tühistatud osas uus lahend ning määrata kindlaks, et laps viibib isaga

kõikidel paaritutel nädalal. Isa võtab lapse ema juurest 4 pühapäeviti hiljemalt kell 18.00 ja toob

lapse ema juurde pühapäeviti hiljemalt kell 18.00.

2-21-17084

22. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt nõustub avaldaja kohtuga selles, et arvestada tuleb

eeskätt lapse huvidega, et vanemate suhted on pingestunud ja oluline on kiindumussuhe lapse

ja isa vahel. Vaatamata eeltoodule on kohus jätnud avalduse valdavalt rahuldamata, määrates,

et isa saab last näha sisuliselt vaid 6 päeva kalendrikuus. Isa hinnangul ei aita selline suhtlemise

kord tekitada isa ja lapse vahelist usalduslikku suhet, rääkimata kiindumussuhte säilitamisest.

Kohtumäärus on jäänud poolikuks, kuivõrd selles puuduvad arusaadavad selgitused

kindlaksmääratud suhtlemise korra osas.

23. Olemasolev

kohtupraktika

rõhutab

kohtute

laialdast

diskretsiooni

suhtluskorra

kindlaksmääramisel, mh viisil, mille kohaselt viibib laps vaheldumisi kummagi vanema juures

võrdse aja. Avaldaja toob esile, et on avalduse esitamisel arvestanud seejuures lapse vanust ja

peab silmas eelkõige asjaolu, et täna on laps juba piisavalt iseseisev ja mis võimaldab ka isal

lapse eest raskusteta hoolt kanda. Avaldaja ei näe põhjuseid, miks tuleks määrata lapsega

suhtlemise kord viisil, milline sisuliselt isa rolli lapse elus viib pea miinimumini.

24. Suhtlemise kord, mille kohaselt viibib laps vaheldumisi võrdse aja kummagi vanema juures

vastab olemasoleva kohtupraktika kohaselt ka Euroopa riikides toimunud arengutele

perekonnaõiguses. Mh on välja pakutud, et seaduses peaks olema võimalik vahelduva elukoha

printsiibi rakendamine pärast vanemate lahkuminekut, välja arvatud juhtudel, mil ohus oleks

lapse heaolu või tegemist oleks perevägivallaga (RKTKm nr 2-17- 3347/128, p 23). Vaidlust ei

saa olla asjaolu üle, mille kohaselt ei ole isaga viibides lapse heaolu kuidagi moodi ohus.

Vastupidiselt enda põhjendustele soodustada/säilitada isa ja lapse vahelist kiindumussuhet,

soodustab kohus pigem lapse võõrdumist isast.

25. Kaevatava määruse punkt 2.1. on ebaloogiline osas, milles see sätestab isa kohustuse võtta

laps kaasa mitte lasteaiast vaid ema juurest. Avaldaja märgib, et ka määruse punktis 2.1. on

mõistlik kasutada sama loogikat nagu punktis 2.2., milline sätestab lapse üleandmise viisil,

millega isa tuleb lapsele reedel lasteaeda järele.

Menetlusosaliste seisukohad

26. Puudutatud isik II (ema) palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda. Maakohus ei ole menetlusõigust rikkunud ning materiaalõigust vääralt

kohaldanud. Isa soovib kohtuda lapsega lähtudes oma soovidest ja huvidest. Ema on kindel, et

kohtu poole pöördumine on seotud lapse isa sooviga mitte maksta elatisraha lapse

ülalpidamiseks, kuna juba alates jaanuarist 2021.a hakkas isa rikkuma ülalpidamiskohustust ega

maksa alates 2022.a elatist regulaarselt ja täies ulatuses, mistõttu pöördus ema kohtusse. Ema

märgib, et esimese kohtuastme raames ei esitanud isa ühtegi tõendit selle kohta, et isa elukoht

ja eluviis, tema töökoht (töögraafik) ja sissetulek, lapse elutingimused isa juures ja isa

käitumine lapse suhtes vastavad tema nõudele ja lapse soovidele - vahelduva elukoha

määramisel. Poolte vahel ei ole vaidlust, et laps elab püsivalt emaga ning lapse ema on nõus

sellega, et kohtu hinnangul selle elukorralduse muutmiseks mõjuvaid põhjuseid ei esine. Lapsel

on kodutunne koos emaga. Vaheldumisi ema ja isa juures viibimine on lapsele emotsionaalselt

ja füüsiliselt kurnav ja ei tekita kodutunnet kummagi vanema juures. Ema ei takista lapse ja isa

kohtumisi nädalavahetustel ja nädala jooksul ning laps on kohtunud isaga vastavalt isa soovile.

Kahjuks väga tihti laps ei näinud isa mitu kuud, kuna isal ei olnud võimalust ega soovi. Ema

oli sunnitud ootama millal isal tekib soov kohtuda lapsega. Seoses sellega jääb arusaamatuks,

miks isa ei ole nõus kohtu poolt määratud suhtlemiskorraga, kui isa võib suhelda lapsega iga

nädal.

2-21-17084

27. Puudutatud isik III (Tallinna Linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) ei toetanud

määruskaebust ning leidis, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Peale 06.01.2022.a

kohtule arvamuse esitamist jätkusid vanemate vahel erimeelsused lapse Y-ga suhtlemiskorra

osas. Nii pöördus C 25.02.2022.a lastekaitse talitusse murega, et isa võttis lapse enda juurde

23.02.2022.a ja väidetavalt oli neil kokkulepe, et laps tuuakse ema juurde 24.02, kuid isa last

ema juurde ei toonud põhjusel, et lapsel on nohu ja isa ravib last ise. Tegelikkuses ei tegelenud

isa lapse ravimisega, vaid jättis ta oma alaealise venna hoolde. Isa väitis telefonikõnes

lastekaitse vanemspetsialistiga, et teatas emale 23.02.2022.a kirjalikult sellest, et viib lapse

esmaspäeval (28.02.2022.a) lasteaeda, kust ema õhtul saab lapse. Veel viie minuti pärast

helistas uuesti ema ja teatas, et tuli isa elukohta, kus viibis Y koos X alaealise vennaga, ja võttis

Y sealt ära. Isa pöördus nii lastekaitse vanemspetsialisti kui ka politsei poole avaldusega, et

oma käitumisega ehmatas ema mitte üksnes oma tütart, vaid ka X venda ning selline käitumine

ei ole kuidagi kooskõlas lapse huvidega. 06.04.2022.a pöördus ema kirjaliku avaldusega

lastekaitse talitusse, milles väidab, et isa jätab tihtipeale lapse uue elukaaslase Z hoolde, kes

ähvardab lapse suhtes füüsilist vägivalda kasutada. Lastekaitse vanemspetsialist jääb oma

varasema seisukoha juurde selle osas, et lapse elukorralduse muutmiseks mõjuvaid põhjusi ei

ole. Y käib XXX Lasteaias, mis asub samas linnaosas, kus elab laps oma emaga. Kohtu poolt

kindlaksmääratud suhtlemiskord võimaldab isal mitte üksnes suhelda oma lapsega iga nädal,

vaid ka koos aega veeta vähemalt 2 päeva iga nädal. Samuti ei ole keelatud isal suhelda lapsega

telefoni teel õhtuti argipäevadel. Isa poolt pakutud suhtlemiskord, mille kohaselt laps elaks

vaheldumisi ema ja isa juures nädala jooksul, ei ole lapse puhul vastuvõetav, kuna on

samastatav lapsel kindla kodu puudumisega, eeldab lapse pidevat kolimist kahe kodu vahel,

mis on ilmselgelt lapsele koormav ning ei vasta lapse huvidele.

28. Puudutatud isikule II (laps) määratud esindaja oli seisukohal, et olukorda arvestades isa

poolt soovitud suhtluskord ei toimiks. Esindaja suhtles vanematega, et saada ülevaade hetke

olukorrast suhtlemisel. Isa selgitas, et laps on aru saanud, et tema on pühapäeva isa, kes teeb

huvitavaid asju, pole eriti kohustusi. See teeb raskeks lapse tagasi viimise, kuna laps nutab ega

taha ema juurde minna. Kohtu poolt määratud paaris nädala suhtlemine reede õhtust laupäeva

hommikuni ei toimi isa hinnangul ei lapse ega tema jaoks. Ta võtab lapse lasteaiast, veedab

temaga paar tundi enne magama minemist ja hommikul äratab, et viia laps trenni. Laps on

pettunud ja ei taha trenni minna ja sellega tekivad probleemid. Samas ei saa isa oma uue perega

võtta ette ühtegi pikemat sõitu või üritust nädalavahetuseks. Ema sekkub pidevalt nende

suhtesse ka siis, kui laps on tema juures. Ema on rahulolematu, et peab lapse kasvatamist

jagama lapse isaga. On veendunud, et see on kõik elatise vähendamiseks. Teda ei veena asjaolu,

et isa peabki sel ajal last ülal ja katab kulud. Ta räägib, et ajal, kui laps isaga, ei saa ta teda

telefonitsi alati kätte ja vahel peab rääkima viimase elukaaslasega. Üks kord ei viinud isa last

trenni. Väidetavalt oli isa elukaaslane öelnud lapsele, et teda pole kellelgi vaja ja ta viskab ta

aknast välja. Vanemate omavaheline suhtlemine ja suhtumine ei ole paranenud ning see asjaolu

on ka lapsele stressi allikaks. Ilmselt ei aita kaasa ka ema vajadus pideva kontrolli järele. On

ilmne, et laps suhtleb mõlema vanemaga heal meelel. Esindaja oli seisukohal, et sellises

olukorras ei toimi täna vaheldumisi nädala kaupa suhtlemine. Arvestades perioodi, mil pooled

katsetasid kohtu poolt määratud suhtluskorda, ei toimi hästi isa ja lapse suhtlemine paaris

nädalal reede õhtust laupäeva hommikuni. See ei täida oma eesmärki anda isale lapsele rohkem

aega koos olla.

Menetluse edasine käik

2-21-17084

29. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kontrollib TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust

tulenevalt maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so maakohtu

määruse resolutsiooni punktide 2.1. ja 2.2. osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.

31. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on

selle vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna

määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus

maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt

neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

32. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus on suhtluskorra

vaidlusaluste põhireeglite osas rikkunud põhjendamiskohustust, arvestades, et määrusest

nähtuvalt on maakohus oma otsustust piisavalt põhjendanud, kohtu arutluskäik on loogiliselt

jälgitav ja arusaadav. Kokkuvõttes asus maakohus kõigi menetlusosaliste arvamusi ära kuulates

seisukohale, et lapse senist elukorraldust ei ole alust muuta, kuna viimased 2,5 aastat on laps

elanud peamiselt emaga ja sellega harjunud, tema kodu on seotud emaga ja lapse igapäevase

hooldamisega on tegelenud ema ning 2-3 päevane vaheldumisi ema ja isa juures viibimine on

lapsele emotsionaalselt kurnav ja raske ega tekita kodutunnet kummagi vanema juures.

33. Nõustuda ei saa ka selle määruskaebuse väitega, et määratud suhtluskorra järgi saab isa last

näha sisuliselt vaid 6 päeva kalendrikuus, kuivõrd vaidlustatud määruse resolutsiooni punktide

2.1. ja 2.2. kohaselt määras kohus, et laps viibib isa juures igal kalendri järgi paaritul nädalal

reedel kella 18-st kuni pühapäeval kella 19-ni ja igal kalendri järgi paaris nädalal reedest

laupäevani, kui isa lapse hiljemalt kella 14-ks koju tagasi viib, mis teeb kokku enam kui 6 päeva

kalendrikuus ja tagab isale lapsega suhtluse iganädalaselt.

34. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et isal ei ole keelatud lapsega igapäevane suhtlus

sidevahendite teel, jäävad arusaamatuks määruskaebuse väited, et määratud suhtluskord ei aita

tekitada isa ja lapse vahelist usalduslikku suhet, rääkimata kiindumussuhte säilitamisest ja

soodustab pigem lapse võõrandumist isast. Ringkonnakohus osundab, et PKS § 143 lg 1

kohaselt on vanemal nii kohustus kui õigus lapsega isiklikult suhelda, lapsel aga õigus isiklikult

suhelda mõlema vanemaga. Seega sõltub nii kiindumussuhte teke kui selle säilitamine ja

arendamine eelkõige määruskaebuse esitaja enda käitumisest ja sellest, kui palju ta lapsega

isiklikult suhelda soovib, maakohtu määratud suhtluskorda täidab ja milline on omavahelise

suhtluse kvaliteet.

35. Kuigi on küll õige see määruskaebuse esitaja väide, et kohtupraktika rõhutab kohtute

laialdast diskretsiooni suhtluskorra kindlaksmääramisel, mh viisil, mille kohaselt viibib laps

vaheldumisi kummagi vanema juures võrdse aja, mis vastab ka Euroopa riikides toimunud

arengutele perekonnaõiguses, rõhutas Riigikohus kaebaja viidatud asjas siiski eelkõige seda, et

sobiv suhtluskord tuleb paika panna üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse

väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust ning vältida seda, et reisimine oleks lapsele liigselt

koormav (vt Riigikohtu 07.12.2018.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-3347, p 22).

2-21-17084

36. Neid viimati nimetatud asjaolusid kogumis ongi maakohus vaidlustatud määrusest

nähtuvalt arvestanud, tuginedes sealjuures nii kohaliku omavalitsuse lastekaitselt, emalt kui ka

lapsele määratud esindajalt saadud arvamustele, mille kohaselt ei ole isa poolt soovitud

suhtlemiskorra määramine (konkreetse) lapse huve arvestades hetkel põhjendatud, mida ei

väära ka määruskaebuse esitaja arvamus, et lapse vanus ja sellest tulenev piisav iseseisvus

võimaldavad isal lapse eest raskusteta hoolt kanda.

37. Määruskaebuse edukuse tagamiseks tulnuks kaebajal põhistada, et maakohtu otsustus ei ole

lapse huvides. See ei ole kaebuse väiteid arvestades õnnestunud. Vähetähtis pole ka see, et

määruskaebust ei toeta lisaks emale ka kohalik omavalistus ega lapsele määratud esindaja.

38. Arvestades eeltoodut ja seda et PKS § 123 lg 1 kohaselt peab kohus vanema ja lapse

suhtlemise korra määramisel lähtuma esmajoones lapse huvidest, samuti asjaolu, et

määruskaebuses ei ole esitatud ka väidet ega põhistatud, et vaidlustatud määrusega on oluliselt

vähendatud senist isa ja lapse suhtlusemise mahtu, ei ole maakohtule materiaalõiguse väär

kohaldamine ette heidetav ning ringkonnakohtul puudub seaduslik alus maakohtu diskretsiooni

sekkumiseks. Kaebaja etteheide, et maakohtu määratud suhtlemise kord viib isa rolli lapse elus

peaaegu miinimumini, on alusetu.

39. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust ühtlustada ka lapse üleandmise viisi isa poolt

määruskaebuses tehtud ettepaneku kohaselt, arvestades, et vaidlustatud määruse resolutsiooni

punktist 2.1. nähtuvalt suundub laps nö pikale nädalavahetusele isaga, mistõttu on mõistlik, et

laps saab selleks teha kodus vajalikud ettevalmistused (koos emaga) ja isa võtab lapse pärast

lasteaiast või koolist tulekut tema kodust.

Selgitused

40. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 143 lg-st 2¹ tulenevalt on vanematel alati õigus kohtu

poolt määratud suhtluskorda kokkuleppel muuta ning see kehtib ka kohtu poolt määratud

suhtluskorra kohta. Kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord

ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab vanem pöörduma kohtu poole

avaldusega muuta PKS § 143 lg 3 alusel vanema ja lapse suhtlemise korda. PKS § 123 lg 2

kohaselt on üksnes kohus pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise kord vastab PKS § 123

lg 1 mõttes lapse huvidele.

41. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 26

kohaselt, kui kohus on saanud avalduse vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes või

lapsega suhtlemise korraldamise kohta enne 2022. aasta 1. septembrit, lahendab kohus avalduse

enne 2022. aasta 1. septembrit vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes ja lapsega

suhtlemise korraldamise kohta kehtinud sätete alusel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

asjades tehtud kohtulahendite ja kokkulepete täidetavusele kohaldatakse enne 2022. aasta 1.

septembrit kehtinud seadust.

Taotluste lahendamine

42. Puudutatud isik I (ema) esitas määruskaebusmenetluses 04.11.2022.a taotluse uute tõendite

juurdevõtmiseks ning avaldaja esitas analoogse taotluse 10.11.2022.a. Ringkonnakohus jätab

eelnimetatud taotlused TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, kuna esitatud tõendid ei ole

asjakohased, arvestades, et määruskaebuse esemeks ei ole telefonisuhtluse korraldamine lapse

ja isa vahel ega ka see, et isa peab saama lapse eest hoolitseda ajal mil ema käib puhkusel.

2-21-17084

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

43. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud Eesti Vabariigi kanda. Muud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1

alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on vaidluse asjaolusid arvestades õiglane.

Ringkonnakohus määrab lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud kindlaks

eraldi määrusega.

44. Määrus ei ole edasikaevatav resolutsiooni punktide 3 ja 4 osas. Muus osas võib määrusele

esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3

esimesest lausest.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/