2-21-140598/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-140598

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-140598

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi O. U. i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

212,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479,

asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline

esindaja A. Ž. (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja O. U. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista O. U. ilt välja Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 118 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 21,75 eurot ja viivis tasumata põhivõlgnevuselt alates

19.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Jätta menetluskulud 30% ulatuses Osaühingu Aktiva Finants kanda ja 70% ulatuses

O. U. i kanda.

4. Mõista O. U. ilt välja Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud 150,50 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415).

Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille

peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas

kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle

põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui

tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel

maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 07.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ja 19.05.2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse O. U. ilt (kostja)

võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue Telia Eesti AS-i ja kostja

vahel 02.01.2015 ja 18.05.2016 sõlmitud lepingutest.

Kostjal tuli esitada kirjalik vastus hagile 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule tähtajaks ei vasta, siis on kohtul õigus hageja

taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kuna kostjale ei õnnestunud muul

viisil menetlusdokumente kätte toimetada, luges kohus TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 21.10.2022 avalikult kätte toimetatuks

dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja, kellele kohus

andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et

hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-

le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hagiavalduses hageja märgib, et lisab hagiavaldusele võlgnevuse tekkimise hetkel kehtinud

üldtingimused, mis kehtivad alates 25.05.2018. Hageja arvestab viivist tuginedes

hagiavaldusele lisatud üldtingimuste p-le 4.10.1 kolmekordses seaduses sätestatud

viivisemääras.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse

kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel

lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis,

kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel

oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 42 lg 1 viimasel lause järgi hinnatakse

tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 13 lg

1 alusel võib lepingut muuta või lepingu lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või

seadusega ettenähtud muul alusel. Kohus peab poolte esile toodud asjaoludest lähtudes omal

algatusel kontrollima, kas leping on sõlmitud tüüptingimustel, kas tüüptingimused on saanud

lepingu osaks ning kas need tüüptingimused kehtivad (vt nt Riigikohtu 03.06.2021 otsus

kohtuasjas nr 2-19-5601, p 17.1).

Hagiavaldusest ei nähtu, millistel asjaoludel on võlgnevuse tekkimise hetkel kehtinud

üldtingimused saanud lepingu osaks ja hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist kolmekordses

seaduses sätesatud viivisemääras. Kohus andis 13.06.2022 määrusega hagejale võimaluse

nende asjaolude täpsustamiseks, kuid hageja seda ei teinud. Eeltoodut arvestades leiab kohus,

et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras, st VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Hageja arvestab viiviseid iga arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse

esitamiseni 18.05.2022. Arvestades viivist seadusjärgses määras, on hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 21,75 eurot:

Arve nr

Summa

Maksetähtpäev Viivis

Viivitatud

päevade arv

XXX

28,03

20.12.2019

5,4

XXX

42,19

20.01.2020

7,84

XXX

29,67

20.02.2020

5,31

XXX

18,53

20.03.2020

3,2

Kokku

118,42

21,75

TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalist rahuldamist arvestades menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja kanda.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud kokku 215 euro ulatuses – riigilõiv 75

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot vastavalt TsMS §-le 4842 ning lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalik kulu seoses hagiavalduse ettevalmistamise ja esitamisega

arvestades nõudes olemust ja suurust ning hagiavalduse sisu ja mahtu 120 eurot, mis vastab

lepingulise esindaja tasule ühe töötunni eest (TsMS § 175 lg 1). Arvestades menetluskulude

jaotust, kuulub kostjalt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele 150,50 eurot.

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik