2-20-803/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Harju Maakohtu 8. veebruari 2022. a määrus osas, millega maakohus Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Legislator headnote
AI generated2-20-803/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 8. veebruari 2022. a määrus osas, millega maakohus Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-803
Kohtuasi
Creditstar International OÜ hagi AS-i SEB Pank vastu
arvelduskonto-
ja
tootelepingute
kehtivuse
tuvastamiseks ning täitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. veebruari 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
AS-i SEB Pank määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja
Creditstar
International
OÜ
(registrikood
12022389), lepinguline esindaja Jevgeni Belavin
Kostja AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada AS-i SEB Pank määruskaebus.
2. Tühistada Harju Maakohtu 8. veebruari 2022. a määrus osas, millega maakohus
jättis menetluskulud kindlaks määramata ja välja mõistmata, ning saata asi
tühistatud osas samale maakohtule menetluskulude kindlaksmääramiseks.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Creditstar International OÜ (hageja) esitas 16. jaanuaril 2020 Harju Maakohtule AS-i SEB
Pank (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada poolte vahel sõlmitud arvelduskontolepingute
ja nendega seotud tootelepingute (pangateenuste lepingute) kehtivuse, tuvastada arvelduskonto-
lepingu tingimuste p 74 tühisuse, tunnistada pangateenuste lepingute ülesütlemise hea usu
2-20-803
põhimõttega vastuolus olevaks ning kohustada kostjat täitma hagejaga sõlmitud pangateenuste
lepinguid, sh osutama internetipanga teenuseid.
2. Hageja esitas 18. oktoobril 2021 hagist loobumise avalduse.
Maakohtu määrus ja põhjendused
3. Maakohus võttis 8. veebruari 2022. a määrusega hagist loobumise vastu ja lõpetas asja
menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel. Menetluskulud jättis
maakohus hageja kanda ning jättis need rahaliselt kindlaks määramata ja välja mõistmata.
Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetluskulud jätta kindlaks määramata ja välja
mõistmata. Maakohus palus kostjal esitada seisukoha hagist loobumise avaldusele ja
menetluskulude nimekirja seitsme päeva jooksul. Kostja sai hagist loobumise avalduse kätte
21. jaanuaril 2022, kuid ei esitanud tähtaegselt seisukohta ega menetluskulude nimekirja.
Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
4. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega
maakohus jättis menetluskulud kindlaks määramata ja kostja kasuks välja mõistmata, ning teha
tühistatud osas uue määruse, millega määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus ning
mõista hagejalt kostja kasuks välja maakohtus kantud menetluskulude hüvitis 7277 eurot
50 senti koos kohustusega tasuda hüvitiselt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni
seadusjärgses määras viivist.
Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus kostjale kätte toimetanud ja kostja ei ole
saanud kirja, milles kostjal paluti seitsme päeva jooksul alates kirja kättetoimetamisest esitada
menetluskulude nimekiri. See ei nähtu ka e-toimikust. Kohus tegi küll kostjale e-toimikus
nähtavaks ja toimetas talle kätte hagist loobumise avalduse, kuid järgmine kohtu poolt kostjale
e-toimikus nähtavaks tehtud ja kätte toimetatud dokument on vaidlustatud määrus.
Igal juhul peab kohus menetluskulude rahalise suuruse tsiviilasja materjalide alusel kindlaks
määrama ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust.
Kohtul tuleb sellisel juhul lähtuda eeldusest, et olenemata menetluskulude nõude esitamisest
soovib menetlusosaline tekkinud menetluskulude suuruse kindlaksmääramist ja „kaotaja
maksab“ printsiibi alusel hüvitamist. Asja materjalidest on näha kostja menetlustoimingud ja
esindaja kasutamine.
Kostja lisas määruskaebusesse menetluskulude nimekirja.
5. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata või
menetluskulude kindlaksmääramise korral vähendada kostja taotletud menetluskulude hüvitist.
Vaidlustatud määruse järgi palus maakohus kostjal menetluskulude nimekirja esitada seitsme
päeva jooksul hagist loobumise avalduse kättesaamisest, mitte tähtaja määramise kirja
kättesaamisest. Hageja saab selles osas lähtuda vaidlustatud määruses märgitust ja e-toimikust
nähtuvast. E-toimiku järgi edastas kohus kostjale hagist loobumise avalduse ka e-postiga.
Hagejal ei ole seega alust kahelda selles, et kohus toimetas kostjale kätte kirja, milles palus tal
esitada menetluskulude nimekirja seitsme päeva jooksul alates hagist loobumise taotluse
kättesaamisest. Kostja seda ei teinud. Eelnevat ei väära asjaolu, et tähtaja andmise kiri ei nähtu
e-toimikust. Samamoodi ei ole e-toimikus kirja, millega kohus andis hagejale tähtaja
määruskaebusele seisukoha esitamiseks. See ei tähenda, et kohus ei oleks tähtaega andnud.
2-20-803
Kostja sisustab liiga laialt kohtu kohustust määrata menetluskulud kindlaks iseseisvalt, s.o
olenemata menetluskulude nimekirja esitamisest. Sellisel moel saab kohus kindlaks määrata
asja materjalidest selgelt ja üheselt nähtuvad menetluskulud, eelkõige riigilõivu. Taolisi kostja
menetluskulusid asja materjalidest ei nähtu.
Menetluse edasine käik
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus
TsMS §-ga 659 rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osas, millega maakohus jättis
menetluskulud kindlaks määramata ja välja mõistmata. Tühistatud osas tuleb asi saata samale
maakohtule menetluskulude kindlaksmääramiseks.
8. Kolleegiumi arvates ei olnud maakohtul alust jätta kostja menetluskulude rahalist suurust
kindlaks määramata põhjusel, et kostja jättis kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude
nimekirja esitamata. Kuna maakohus ei olnud enne määruse tegemist toimetanud kostjale kätte
21. veebruari 2022. a e-kirja, millega ta määras kostjale tähtaja menetluskulude nimekirja
esitamiseks, ei saanud maakohus jätta kostja menetluskulude rahalist suurust kostja taotluse
puudumise tõttu kindlaks määramata.
8.1. Ringkonnakohus selgitab, et iseenesest võib kohus TsMS § 466 lg 1 II lause ja TsMS § 310
lg 1 järgi edastada määruse hagejale enda valitud viisil, st seadusest ei tulene, et kohus peab
menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaega määrava määruse toimetama menetlusosalisele
igal juhul kätte. Küll aga peab kohus veenduma, et tema valitud määruse edastamise viis on
piisav selleks, et isik, kellele määratakse tähtaeg menetlustoimingu tegemiseks, saab sellest
teada ning tal on võimalik vastav menetlustoiming teha. Riigikohus on leidnud, et hagile
vastamiseks antud tähtaja pikendamise määrus tuleb eeltoodud sätetest hoolimata
menetlusosalisele kätte toimetada, sest vastasel korral võib jääda täitmata menetlustähtaja
pikendamise eesmärk võimaldada menetlusosalisel esitada oma seisukohad (vt Riigikohtu
17. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-11, p 14).
8.2. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et maakohus otsustaski kostjale kätte toimetada
nii hagist loobumise avalduse kui ka e-kirja, millega ta määras kostjale tähtaja hagist loobumise
avaldusele seisukoha esitamiseks ja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Olukorras, kus
maakohus oli valinud menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaega määrava e-kirja
edastamise viisiks selle kättetoimetamise kostjale, tuli maakohtul edasiste menetlustoimingute
tegemisel lähtuda menetlusdokumendi kättetoimetamist reguleerivatest sätetest, st maakohus
pidi enne kostja menetluskulude kindlaksmääramise üle otsustamist tegema kindlaks, kas kostja
sai tsiviilkohtumenetluse seadustiku 33. ja 34. ptk sätete järgi tähtaega määrava e-kirja kätte.
Toimikust ja kohtute infosüsteemist (kohtuasja dokumentide sakil hagist loobumise avalduse
(35S) koondvaate all avanevast logist) nähtub, et maakohus märkis hagist loobumise avalduse
21. jaanuaril 2022 kell 13.25 kostja lepingulisele esindajale e-toimikus kättetoimetatavaks ning
see on märgitud samal päeval kell 14.34 kättetoimetatuks.
Lisaks nähtub toimikust ja kohtuinfosüsteemist (kohtuasja saadetiste sakil avanevast saadetiste
ülevaatest), et maakohus saatis kostja esindajale 21. jaanuaril 2022 kell 13.25 e-kirja, millega
2-20-803
edastas kostjale avalduse ja palus esitada seitsme päeva jooksul alates dokumendi
kättesaamisest seisukoha avaldusele ja menetluskulude nimekirja. Ühtlasi palus maakohus
saata kirja ja selle manuse kättesaamise kohta viivitamatult elektroonilisel teel kinnituse e-posti
aadressile hmktallinn.menetlus@kohus.ee. Toimikust ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et
kostja oleks e-kirja kättesaamist kinnitanud. Toimiku materjalidest ei nähtu ka muid asjaolusid,
mille alusel saaks ringkonnakohus järeldada, et kostja on e-kirja kätte saanud. Ainuüksi sellest,
et kostja kinnitas infosüsteemis hagist loobumise avalduse kättesaamist, ei saa järeldada, et ta
sai kätte ka e-kirja, millega maakohus määras tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.
Seega ei ole maakohus e-kirja, millega määras kostjale tähtaja menetluskulude nimekirja
esitamiseks, kostja esindajale kätte toimetanud ega võinud jätta menetluskulude nimekirja
tähtaegselt esitamata jätmise tõttu kostja menetluskulude suurust kindlaks määramata.
8.3. Arvestades seda, et toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kinnitanud e-kirja
kättesaamist ja seda ei ole kostjale ka e-toimiku vahendusel nähtavaks tehtud, ei olnud
maakohtul alust lugeda menetluskulude nimekirja esitamiseks määratud tähtaega lõppenuks
seitsme päeva jooksul alates hagist loobumise avalduse kättesaamise kinnitamisest.
TsMS § 63 järgi algab kohtu määratud tähtaja kulgemine tähtaega määrava menetlusdokumendi
kättetoimetamisest või tähtaega määrava teate saamisest. Seega ei hakka kohtu määratud
tähtaeg kulgema enne, kui kohus on tuvastanud, et menetlusosaline on vastava teate saanud või
on see talle kätte toimetatud.
Praegusel juhul ei ole ringkonnakohtule teada, et kostja oleks saanud tähtaja määramise faktist
teada enne seda, kui talle toimetati kätte maakohtu 8. veebruari 2022. a määrus, millega
maakohus jättis kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks määramata. Kuigi
maakohus lisas 21. jaanuari 2022. a e-kirja väljatrüki toimikusse, ei ole maakohus laadinud
kohtuinfosüsteemis saadetiste sakil nähtavat e-kirja dokumentide sakil nähtavate dokumentide
juurde, mistõttu ei ole see ka menetlusosalistele, sh kostjale e-toimiku vahendusel nähtav ja on
põhjustanud kostja esindajal arusaamatust. Ringkonnakohus parandas selle vea, lisas maakohtu
21. jaanuari 2022. a e-kirja määruse tegemise päeval ka kohtuinfosüsteemis määrus-
kaebemenetluses nähtavate menetlusdokumentide hulka ning tegi selle menetlusosalistele
lisaks toimikule ka e-toimiku vahendusel tagantjärgi nähtavaks.
Kuna maakohus ei toimetanud 21. jaanuari 2022. a e-kirja kostjale kätte ega teinud seda
e-toimiku vahendusel nähtavaks, ei saanud kohtu määratud tähtaeg hakata TsMS § 63 järgi
kulgema ega lõppeda enne maakohtu vaidlustatud määruse tegemist. Seega ei saanud maakohtu
vaidlustatud määruse tegemise ajaks olla kostjale määratud menetluskulude nimekirja esitamise
tähtaeg lõppenud ning maakohtul ei olnud õigust jätta kostjale hüvitatavaid menetluskulusid
menetluskulude nimekirja esitamata jätmise tõttu kindlaks määramata.
9. Kuna maakohus jättis ülaltoodud rikkumiste tõttu kostjale hüvitatavate menetluskulude
suuruse kindlaks määramata, tuleb maakohtu määrus selles osas tühistada ning asi tuleb saata
samale maakohtule kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks praegusel juhul põhjendatud see, et ringkonnakohus
otsustab maakohtu asemel hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse esimese
kohtuastmena, ning mõistlik on juhinduda TsMS § 177 lg-st 2, mis näeb ette, et kui kohus ei
määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas
määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks
määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest
(vt sarnaselt Riigikohtu 13. jaanuari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-15, p 21).
2-20-803
10. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel
tekkinud kulusid.
11. Ringkonnakohtu määruse peale võib TsMS § 696 lg 1 I lause järgi esitada määruskaebuse
Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuna ringkonnakohus ei määra
kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tulene menetlusosalistele TsMS § 178 lg-st 2
ega ühestki teisest sättest õigust esitada määruse peale määruskaebust.
(allkirjastatud digitaalselt)
Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik