Legislator Case Law & Legislation
2-20-803/36 AI generated

2-20-803/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-20-803/36
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 8. veebruari 2022. a määrus osas, millega maakohus Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Legislator headnote

AI generated

2-20-803/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 8. veebruari 2022. a määrus osas, millega maakohus Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Keywords

AI generated
lack of signature registered share protection of the name appointment of counsel unpaid advance on costs unpaid licensing royalties
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-803

Kohtuasi

Creditstar International OÜ hagi AS-i SEB Pank vastu

arvelduskonto-

ja

tootelepingute

kehtivuse

tuvastamiseks ning täitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. veebruari 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i SEB Pank määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Creditstar

International

OÜ

(registrikood

12022389), lepinguline esindaja Jevgeni Belavin

Kostja AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i SEB Pank määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 8. veebruari 2022. a määrus osas, millega maakohus

jättis menetluskulud kindlaks määramata ja välja mõistmata, ning saata asi

tühistatud osas samale maakohtule menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Creditstar International OÜ (hageja) esitas 16. jaanuaril 2020 Harju Maakohtule AS-i SEB

Pank (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada poolte vahel sõlmitud arvelduskontolepingute

ja nendega seotud tootelepingute (pangateenuste lepingute) kehtivuse, tuvastada arvelduskonto-

lepingu tingimuste p 74 tühisuse, tunnistada pangateenuste lepingute ülesütlemise hea usu

2-20-803

põhimõttega vastuolus olevaks ning kohustada kostjat täitma hagejaga sõlmitud pangateenuste

lepinguid, sh osutama internetipanga teenuseid.

2. Hageja esitas 18. oktoobril 2021 hagist loobumise avalduse.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus võttis 8. veebruari 2022. a määrusega hagist loobumise vastu ja lõpetas asja

menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel. Menetluskulud jättis

maakohus hageja kanda ning jättis need rahaliselt kindlaks määramata ja välja mõistmata.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetluskulud jätta kindlaks määramata ja välja

mõistmata. Maakohus palus kostjal esitada seisukoha hagist loobumise avaldusele ja

menetluskulude nimekirja seitsme päeva jooksul. Kostja sai hagist loobumise avalduse kätte

21. jaanuaril 2022, kuid ei esitanud tähtaegselt seisukohta ega menetluskulude nimekirja.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega

maakohus jättis menetluskulud kindlaks määramata ja kostja kasuks välja mõistmata, ning teha

tühistatud osas uue määruse, millega määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus ning

mõista hagejalt kostja kasuks välja maakohtus kantud menetluskulude hüvitis 7277 eurot

50 senti koos kohustusega tasuda hüvitiselt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni

seadusjärgses määras viivist.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus kostjale kätte toimetanud ja kostja ei ole

saanud kirja, milles kostjal paluti seitsme päeva jooksul alates kirja kättetoimetamisest esitada

menetluskulude nimekiri. See ei nähtu ka e-toimikust. Kohus tegi küll kostjale e-toimikus

nähtavaks ja toimetas talle kätte hagist loobumise avalduse, kuid järgmine kohtu poolt kostjale

e-toimikus nähtavaks tehtud ja kätte toimetatud dokument on vaidlustatud määrus.

Igal juhul peab kohus menetluskulude rahalise suuruse tsiviilasja materjalide alusel kindlaks

määrama ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust.

Kohtul tuleb sellisel juhul lähtuda eeldusest, et olenemata menetluskulude nõude esitamisest

soovib menetlusosaline tekkinud menetluskulude suuruse kindlaksmääramist ja „kaotaja

maksab“ printsiibi alusel hüvitamist. Asja materjalidest on näha kostja menetlustoimingud ja

esindaja kasutamine.

Kostja lisas määruskaebusesse menetluskulude nimekirja.

5. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata või

menetluskulude kindlaksmääramise korral vähendada kostja taotletud menetluskulude hüvitist.

Vaidlustatud määruse järgi palus maakohus kostjal menetluskulude nimekirja esitada seitsme

päeva jooksul hagist loobumise avalduse kättesaamisest, mitte tähtaja määramise kirja

kättesaamisest. Hageja saab selles osas lähtuda vaidlustatud määruses märgitust ja e-toimikust

nähtuvast. E-toimiku järgi edastas kohus kostjale hagist loobumise avalduse ka e-postiga.

Hagejal ei ole seega alust kahelda selles, et kohus toimetas kostjale kätte kirja, milles palus tal

esitada menetluskulude nimekirja seitsme päeva jooksul alates hagist loobumise taotluse

kättesaamisest. Kostja seda ei teinud. Eelnevat ei väära asjaolu, et tähtaja andmise kiri ei nähtu

e-toimikust. Samamoodi ei ole e-toimikus kirja, millega kohus andis hagejale tähtaja

määruskaebusele seisukoha esitamiseks. See ei tähenda, et kohus ei oleks tähtaega andnud.

2-20-803

Kostja sisustab liiga laialt kohtu kohustust määrata menetluskulud kindlaks iseseisvalt, s.o

olenemata menetluskulude nimekirja esitamisest. Sellisel moel saab kohus kindlaks määrata

asja materjalidest selgelt ja üheselt nähtuvad menetluskulud, eelkõige riigilõivu. Taolisi kostja

menetluskulusid asja materjalidest ei nähtu.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osas, millega maakohus jättis

menetluskulud kindlaks määramata ja välja mõistmata. Tühistatud osas tuleb asi saata samale

maakohtule menetluskulude kindlaksmääramiseks.

8. Kolleegiumi arvates ei olnud maakohtul alust jätta kostja menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määramata põhjusel, et kostja jättis kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude

nimekirja esitamata. Kuna maakohus ei olnud enne määruse tegemist toimetanud kostjale kätte

21. veebruari 2022. a e-kirja, millega ta määras kostjale tähtaja menetluskulude nimekirja

esitamiseks, ei saanud maakohus jätta kostja menetluskulude rahalist suurust kostja taotluse

puudumise tõttu kindlaks määramata.

8.1. Ringkonnakohus selgitab, et iseenesest võib kohus TsMS § 466 lg 1 II lause ja TsMS § 310

lg 1 järgi edastada määruse hagejale enda valitud viisil, st seadusest ei tulene, et kohus peab

menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaega määrava määruse toimetama menetlusosalisele

igal juhul kätte. Küll aga peab kohus veenduma, et tema valitud määruse edastamise viis on

piisav selleks, et isik, kellele määratakse tähtaeg menetlustoimingu tegemiseks, saab sellest

teada ning tal on võimalik vastav menetlustoiming teha. Riigikohus on leidnud, et hagile

vastamiseks antud tähtaja pikendamise määrus tuleb eeltoodud sätetest hoolimata

menetlusosalisele kätte toimetada, sest vastasel korral võib jääda täitmata menetlustähtaja

pikendamise eesmärk võimaldada menetlusosalisel esitada oma seisukohad (vt Riigikohtu

17. jaanuari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-11, p 14).

8.2. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et maakohus otsustaski kostjale kätte toimetada

nii hagist loobumise avalduse kui ka e-kirja, millega ta määras kostjale tähtaja hagist loobumise

avaldusele seisukoha esitamiseks ja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Olukorras, kus

maakohus oli valinud menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaega määrava e-kirja

edastamise viisiks selle kättetoimetamise kostjale, tuli maakohtul edasiste menetlustoimingute

tegemisel lähtuda menetlusdokumendi kättetoimetamist reguleerivatest sätetest, st maakohus

pidi enne kostja menetluskulude kindlaksmääramise üle otsustamist tegema kindlaks, kas kostja

sai tsiviilkohtumenetluse seadustiku 33. ja 34. ptk sätete järgi tähtaega määrava e-kirja kätte.

Toimikust ja kohtute infosüsteemist (kohtuasja dokumentide sakil hagist loobumise avalduse

(35S) koondvaate all avanevast logist) nähtub, et maakohus märkis hagist loobumise avalduse

21. jaanuaril 2022 kell 13.25 kostja lepingulisele esindajale e-toimikus kättetoimetatavaks ning

see on märgitud samal päeval kell 14.34 kättetoimetatuks.

Lisaks nähtub toimikust ja kohtuinfosüsteemist (kohtuasja saadetiste sakil avanevast saadetiste

ülevaatest), et maakohus saatis kostja esindajale 21. jaanuaril 2022 kell 13.25 e-kirja, millega

2-20-803

edastas kostjale avalduse ja palus esitada seitsme päeva jooksul alates dokumendi

kättesaamisest seisukoha avaldusele ja menetluskulude nimekirja. Ühtlasi palus maakohus

saata kirja ja selle manuse kättesaamise kohta viivitamatult elektroonilisel teel kinnituse e-posti

aadressile hmktallinn.menetlus@kohus.ee. Toimikust ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et

kostja oleks e-kirja kättesaamist kinnitanud. Toimiku materjalidest ei nähtu ka muid asjaolusid,

mille alusel saaks ringkonnakohus järeldada, et kostja on e-kirja kätte saanud. Ainuüksi sellest,

et kostja kinnitas infosüsteemis hagist loobumise avalduse kättesaamist, ei saa järeldada, et ta

sai kätte ka e-kirja, millega maakohus määras tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Seega ei ole maakohus e-kirja, millega määras kostjale tähtaja menetluskulude nimekirja

esitamiseks, kostja esindajale kätte toimetanud ega võinud jätta menetluskulude nimekirja

tähtaegselt esitamata jätmise tõttu kostja menetluskulude suurust kindlaks määramata.

8.3. Arvestades seda, et toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kinnitanud e-kirja

kättesaamist ja seda ei ole kostjale ka e-toimiku vahendusel nähtavaks tehtud, ei olnud

maakohtul alust lugeda menetluskulude nimekirja esitamiseks määratud tähtaega lõppenuks

seitsme päeva jooksul alates hagist loobumise avalduse kättesaamise kinnitamisest.

TsMS § 63 järgi algab kohtu määratud tähtaja kulgemine tähtaega määrava menetlusdokumendi

kättetoimetamisest või tähtaega määrava teate saamisest. Seega ei hakka kohtu määratud

tähtaeg kulgema enne, kui kohus on tuvastanud, et menetlusosaline on vastava teate saanud või

on see talle kätte toimetatud.

Praegusel juhul ei ole ringkonnakohtule teada, et kostja oleks saanud tähtaja määramise faktist

teada enne seda, kui talle toimetati kätte maakohtu 8. veebruari 2022. a määrus, millega

maakohus jättis kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks määramata. Kuigi

maakohus lisas 21. jaanuari 2022. a e-kirja väljatrüki toimikusse, ei ole maakohus laadinud

kohtuinfosüsteemis saadetiste sakil nähtavat e-kirja dokumentide sakil nähtavate dokumentide

juurde, mistõttu ei ole see ka menetlusosalistele, sh kostjale e-toimiku vahendusel nähtav ja on

põhjustanud kostja esindajal arusaamatust. Ringkonnakohus parandas selle vea, lisas maakohtu

21. jaanuari 2022. a e-kirja määruse tegemise päeval ka kohtuinfosüsteemis määrus-

kaebemenetluses nähtavate menetlusdokumentide hulka ning tegi selle menetlusosalistele

lisaks toimikule ka e-toimiku vahendusel tagantjärgi nähtavaks.

Kuna maakohus ei toimetanud 21. jaanuari 2022. a e-kirja kostjale kätte ega teinud seda

e-toimiku vahendusel nähtavaks, ei saanud kohtu määratud tähtaeg hakata TsMS § 63 järgi

kulgema ega lõppeda enne maakohtu vaidlustatud määruse tegemist. Seega ei saanud maakohtu

vaidlustatud määruse tegemise ajaks olla kostjale määratud menetluskulude nimekirja esitamise

tähtaeg lõppenud ning maakohtul ei olnud õigust jätta kostjale hüvitatavaid menetluskulusid

menetluskulude nimekirja esitamata jätmise tõttu kindlaks määramata.

9. Kuna maakohus jättis ülaltoodud rikkumiste tõttu kostjale hüvitatavate menetluskulude

suuruse kindlaks määramata, tuleb maakohtu määrus selles osas tühistada ning asi tuleb saata

samale maakohtule kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks praegusel juhul põhjendatud see, et ringkonnakohus

otsustab maakohtu asemel hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse esimese

kohtuastmena, ning mõistlik on juhinduda TsMS § 177 lg-st 2, mis näeb ette, et kui kohus ei

määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest

(vt sarnaselt Riigikohtu 13. jaanuari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-15, p 21).

2-20-803

10. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

11. Ringkonnakohtu määruse peale võib TsMS § 696 lg 1 I lause järgi esitada määruskaebuse

Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuna ringkonnakohus ei määra

kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tulene menetlusosalistele TsMS § 178 lg-st 2

ega ühestki teisest sättest õigust esitada määruse peale määruskaebust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik