2-20-5387/51 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 21.novembril 2022

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-20-5387

Kohtuasi

C.T.T hagi F.H vastu leppetrahvi 9763,47 euro ja lisanduva

viivise väljamõistmiseks ning F.H hagi C.T.T vastu

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu

lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Hagide hinnad 10 544,55 eurot ja 5040 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja (liidetud asjas kostja): C.T.T (registrikood xxxxxx)

lepinguline esindaja advokaat Jüri-Karl Leppik

Kostja (liidetud asjas hageja): F.H (isikukood

xxxxxxxxxxx) lepingulised esindajad Janika Drobot ja Oleg

Nišajev

Kohtuistungi toimumise aeg

10. oktoober 2022

Resolutsioon

1. C.T.T hagiavaldus rahuldada ja välja mõista F.Hlt C.T.T kasuks põhinõue 9763,47 eurot ja viivis

põhinõudelt alates hagi esitamisest 09.04.2020 kuni põhinõude kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

2. Jätta rahuldamata F.H hagi tuvastada C.T.T poolse töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada F.Hga

sõlmitud tööleping alates 23.märtsist 2020 ja välja mõista Aktsiaseltsilt C.T.T F.H kasuks hüvitis

5040 eurot.

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta F.H kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

C.T.T haginõue ja hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

1. C.T.T (edaspidi ka C.T.T või tööandja) palus F.Hlt (edaspidi ka töötaja) välja mõista tema kasuks

põhinõue 9763,47 eurot ja viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid F.H ja C.T.T 01.09.2014 töölepingu nr 130 ja töötaja asus tööle

keemiainseneri ametikohal. Tööülesannete tõttu oli F.Hil ligipääs C.T.T ärisaladusele, ka oli

töötaja tööülesandeks tööandjale ärisaladuse loomine, sest kostja tööülesannete hulka kuulus uute

toodete väljatöötamine, tehnoloogiliste protsesside juurutamine ja arendusprojektide elluviimine.

Töölepingu punktide 5.4 ja 5.5 kohaselt oli töötajal ärisaladuse hoidmise kohustus, lisaks tulenes

ärisaladuse hoidmise kohustus sisekorraeeskirjast. C.T.T-ga samal tegevusalal tegutseb F

kaubamärki kasutav Y OÜ (edaspidi ka Y või F), kes on tööandja konkurendiks ja pakub

puhastusaineid nii kodukasutuseks kui ka professionaalseks kasutuseks. 2020. aasta alguses jäi

tööandjale silma töötaja käitumine, mis osundas tema ebalojaalsusele. F.H rääkis tihti tööpäeva ajal

telefoni teel vene keeles andes edasi juhiseid toodete valmistamiseks, tema aknalaual olid F tooted,

mida ei oleks tohtinud olla, sest tema töökohustuste hulka ei kuulunud tegevusi, mis olid seotud F

toodetega. Tööandjal tekkis kahtlus, et töötaja ei olnud talle lojaalne ning võis teha Fga koostööd.

Uurides F.Hi tööarvutit avastas tööandja, et seal asuvad failid, millele ei tohiks töötajal ligipääsu

olla, tabelid mitmete toodete retseptidega ja nende kohta tehtud arvutustega, mis olid

pealkirjastatud F toodete nimedega ja peaksid olema kättesaadavad üksnes F töötajatele. Mitmed F

tootenimesid kandvad retseptid on C.T.T toodetega sarnased, mis viitab sellele, et töötaja on ära

kasutanud talle teatavaks saanud C.T.T ärisaladust ning välja töötanud sarnased tooted F jaoks.

F.Hi valduses olid F taotlused ökomärgiste väljastamiseks, mis sisaldavad täpseid F toodete

retsepte, mis ei ole avalikult kättesaadavad. C.T.T on samuti esitanud sarnaseid taotlusi

ökomärgiste väljastamiseks, kusjuures taotluste koostajaks ja esitajaks oli töötaja, mistõttu on

tõenäoline, et F taotlused koostas samuti tema. EAS-i projektis, mis puudutas rohelise seebi

tootmist uue tehnoloogia järgi, töötas töötaja F huvides. Roheline seep on toode, mida C.T.T on

tootnud alates 2018. aasta aprillist ja peamiseks rohelise seebi valmistajaks oli töötaja. F.Hi

meiliprogrammi kustutatud kirjade kaustas sisaldus Fle adresseeritud kirjavahetus ja

hinnapakkumine, mis kinnitab tema seotust F majandustegevusega. Seega tegutses töötaja F

huvides ning vahetas Fga informatsiooni toodete kohta kasutades avalikult rahastatud F projektide

tarbeks C.T.T ärisaladust, seadmeid ja ruume. F käive kasvas hiljuti oluliselt, mille C.T.T

hinnangul põhjustas ärisaladuse ebaseaduslik ärakasutamine.

3. C.T.T ütles F.Higa töölepingu erakorraliselt üles 23.03.2020, kuna töötaja rikkus töölepingu

punkte 5.3 ja 5.4, tehes koostööd C.T.T konkurendiga ning avaldades konkurendile ärisaladust.

Koos ülesütlemisavaldusega esitas ta töötajale leppetrahvi nõude töölepingu punkti 5.6 alusel

paludes viivitamatult tasuda kuue kuu keskmise töötasu summale vastava leppetrahvi 11 495 eurot.

Töötaja kinnitas allkirjaga, et on ülesütlemisavalduse ja leppetrahvi nõude kätte saanud,

vastuväiteid ei esitanud ning andis nõusoleku leppetrahvi nõude tasaarvestamiseks lõpparvega.

Töölepingu ülesütlemisega oli töötajal õigus nõuda töötasu viimase tööpäevani ja hüvitist

kasutamata puhkuse eest, kokku 1731,53 eurot. Töötaja ei ole leppetrahvi nõuet tasunud. Tööandja

nõuab viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni.

F.H vastuväidete kokkuvõte

4. Töötaja esitatud hagiavaldust ei tunnista ning palub jätta see täies ulatuses rahuldamata. Samuti

esitas ta taotluse menetlus lõpetada, kuna tegemist on sama nõudega, mis on läbivaatamisel TVK-s,

alternatiivselt asjade liitmise taotlus, kuna vastuväited tööandjale tulenevad F.Hi hagist C.T.T

vastu. Esitatud nõudest ei nähtu, millistel kaalutlustel on esitatud nõue leppetrahvi tasumiseks

töötaja kuue kuu töötasu ulatuses. Poolte vahelisest töölepingust nähtuvalt võib leppetrahvi nõuda

kuni kuue kuu töötasu ulatuses, seega taotleb F.H eeldusel, et leppetrahvinõue on põhjendatud,

selle vähendamist. Leppetrahvi tasumise kokkuleppe puhul on tegemist tühise tingimusega, kuna

tegemist on tüüptingimusega – töötajaga ei ole antud tingimusi läbi arutanud ega antud võimalust

kokkuleppe sisu mõjutada.

F.H haginõue ja hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

5. F.H esitas töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks, poolte vahel sõlmitud tööleping lõpetamiseks alates 23.03.2020, saamata jäänud

töötasu ja puhkuse hüvitise 2245,24 euro ja tööandjalt töölepingu lõpetamisel töötaja kasuks

hüvitise 5040 euro välja mõistmiseks. TVK jättis töötaja avalduse rahuldamata. Töötaja TVK

otsusega ei nõustunud ning esitas kohtule taotluse töövaidluse, v.a saamatajäänud töötasu ja

hüvitise 2245,24 euro väljamõistmiseks, läbivaatamiseks maakohtus.

6. F.H palus esitatud hagis tuvastada C.T.T poolne töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada poolte

vahel sõlmitud tööleping alates 23. märtsist 2020 ja välja mõista tööandjalt töölepingu lõpetamisel

töötaja kasuks hüvitis 5040 eurot.

7. Hagiavalduse järgi sõlmiti töötajaga 01.09.2014 tähtajatu tööleping, mille alusel töötas ta tööandja

juures keemiainseneri ametikohal töötasuga 1680 eurot kuus. 23.03.2020 kutsuti töötaja C.T.T

juhatuse liikme juurde, kes esitas hagejale allkirjastamiseks avalduse töölepingu ette teatamata

erakorraliseks ülesütlemiseks TLS 88 lg 1 p 5 ja p 8 alusel, milles heidetakse hagejale ette lepingu

punktide 5.3. ja 5.4. rikkumist, kuna töötaja arvuti kõvakettalt leiti materjalide seoses EAS

projektiga „Rohelise seebi tootmine uue tehnoloogia järgi“, milles taotleb C.T.T konkurent F

toetust rohelise seebi tootmise arendamiseks; töötaja tegi projekti täideviijana F heaks perioodil

12.10.2018-21.12.2018 tööd 330 tunni ulatuses; projektis osalemiseks vajalik tööandja nõusolek

puudus; töötaja avaldas Fle informatsiooni C.T.T tooteretseptide ja tootmisprotsesside kohta,

töötaja töölaua lähistelt leiti F tooteid; töötaja on olnud tihedas suhtluses Fga ning on aidanud

tööandja konkurendil välja töötada tema toodetega sarnased komponendid; samuti, et töötaja, kes

on korduvalt oma tööülesannete täitmisel puutunud kokku C.T.T rohelise seebi valmistamise

tootmisprotsessiga, kasutas konkurendi projektis osalemisel tööandja ärisaladust. Lisaks

avaldusega esitati lepingu punkt 5.6. alusel töötajale leppetrahvi nõue 11 495 euro tasumiseks

leppetrahvina, samuti nõusoleku tasaarvestamiseks, millega töötaja kinnitab esmalt enda nõuete

suuruseks kostja vastu 1731,53 eurot ja annab seejärel nõusoleku antud nõude tasaarvestamiseks

tööandja nõudega. F.H ei ole töötanud perioodil 12.10.2018-21.12.2018 F heaks ega ole tööandja

poolt etteheidetavaid rikkumisi toime pannud. Nimetatud perioodil oli tal sõlmitud osalise tööajaga

tööleping Euroakadeemiaga (Eesti Euroinfo Ühing MTÜ), mille raames täitis ta tööülesandeid

tulenevalt EAS-i poolt rahastatavast projektist „Rohelise seebi tootmine uue tehnoloogia järgi“.

Töölepingu pooleks olev Euroakadeemia ei ole C.T.T konkurendiks ei seaduse ega lepingu järgi

ning ta sai töölepingu sõlmimisele eelnevalt (suulise) nõusoleku C.T.T-lt. F oli projektiga seotud,

kuna ta pöördus Euroakadeemia poole taotlusega aidata töötada välja tekstiilitööstuses ja

põllumajanduses kasutatava rohelise seebi tootmistehnoloogia ja toode. F.Hile jääb arusaamatuks

väide, mille kohaselt on ta avaldanud Fle tooteretsepte vm konfidentsiaalset teavet. Selline info oli

töötaja arvuti kõvakettal, sest F oli C.T.T kliendiks, töötaja täitis vastavaid tööülesandeid, mis

tähendas tooteretseptide avaldamist Fle. F oli C.T.T konkurendiks üksnes formaalselt tegutsedes

samal tegevusalal, kuid projekti käigus töötati välja rohelise seebi tootmise tehnoloogia ja roheline

seep, milline on kasutatav tekstiilitoodete hooldamiseks ja põllumajanduses taimekaitsevahendina.

C.T.T ei tegele tekstiilitööstuse ega põllumajanduse tarbeks rohelise seebi tootmise ega müügiga.

Töötaja töötas C.T.TLE välja küll retsepti 15%-lise rohelise seebi tootmiseks, kuid antud toodet on

toodetud üksnes teiste keemiatoodete komponendina. TLS § 23 lg 1 sätestatud piirang peab olema

proportsionaalne, töötajale ei saa olla keelatud igasugune töö konkurendi juures, vaid üksnes

tegevused teisel töökohal, mis võib tööandja majandustegevust mõjutada. Kuna töötaja töötas välja

F heaks toote, mida C.T.T ei tooda ega turusta, siis ei ole F seoses kirjeldatud tootega C.T.T-ga

konkureeriv ettevõtte. Seega ei ole lepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 8 alusel põhjendatud

ja lepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 alusel tühine. Töölepingu lõpetamine on tühine ka

põhjusel, et töölepingu ülesütlemisele ei eelnenud hoiatust (TLS § 88 lg 2).

C.T.T vastuväidete kokkuvõte

8. Tööandja palub jätta töötaja hagi rahuldamata. Tööandja ütles töölepingu üles 23.03.2020

ülesütlemisavaldusega sest töötaja rikkus töölepingu punkte 5.3 ja 5.4. F on tööandja konkurent.

Töötaja on tegutsenud F huvides ning avaldanud Fle tööandja ärisaladust. Tööandja ei ole andnud

nõusolekut tegutseda F huvides. Tööandja ei nõustu töötaja käsitlusega hagiavalduse punktides 18-

19, mille kohaselt oli tal õigus osaleda F poolt läbiviidavas projektis ning mittetulundusühinguga

Eesti Euroinfo Ühing (Euroakadeemia) sõlmitud töölepingu alusel ülesannete täitmist ei saa

käsitada F huvides töötamisena. Tööandja ei ole andnud nõusolekut Fle konfidentsiaalse info

avaldamiseks. EAS-i projektis osaledes rikkus töötaja töölepingut. Tööandja ei pidanud töötajat

enne töölepingu ülesütlemist hoiatama, kuna töötaja on oluliselt töölepingut rikkunud ja tööandja

usalduse kaotanud, mistõttu ei oleks töötaja hoiatamine olnud asjakohane. Töölepingu kehtivalt

ülesütlemine välistab töötaja ülejäänud nõuded.

Kohtuotsuse põhjendused

9. Vaidlust ei ole, et pooled sõlmisid 01.09.2014 kirjalikus vormis töölepingu, mille järgi asus töötaja

tööle keemiainseneri ametikohal töötasuga 1680 eurot kuus, et 23.03.2020 ütles tööandja kirjaliku

avaldusega töölepingu erakorraliselt ette teatamata üles TLS 88 lg 1 p 5 ja p 8 alusel, et töötajale

heideti ette lepingu punktide 5.3. rikkumist, mille kohaselt oli töötajal keelatud tööandja

konkurentidega koostööd teha ning töölepingu punkti 5.4 rikkumist, mille kohaselt oli töötajal

ärisaladuse hoidmise kohustus.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas töötaja rikkus konkurentsipiirangut, kas tööandjal on töötaja vastu

leppetrahvi nõue, kas töölepingu erakorraliselt ette teatamata ülesütlemine on kehtiv, kas töötajal

on õigus hüvitisele seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega.

11. TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu

ülesütlemine tühine. TLS § 95 lg 1 tulenevalt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik

ülesütlemisavaldus on tühine. TLS § 95 lg 2 sätestab, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama.

Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. C.T.T 23.03.2020

avaldusega töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on tõendatud, et tööandja tegi 23.03.2020

töötajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse töölepingu erakorraliselt TLS § 88

lõike 1 p-de 5 ja 8 alusel ülesütlemiseks ning põhjendas ülesütlemist sellega, et töötaja on olnud

tööandja suhtes ebalojaalne ning rikkunud töölepingu punkte 5.3 ja 5.4., mis seisnes selles, et

töötaja arvuti kõvakettalt leiti materjale seoses EAS projektiga „Rohelise seebi tootmine uue

tehnoloogia järgi“, milles taotleb Y, kes pakub F kaubamärgi all puhastusaineid nii kodukasutuseks

kui ka professionaalseks kasutuseks ja mida arvestades on ta C.T.T konkurendiks toetust rohelise

seebi tootmise arendamiseks. Projekti aruannetest nähtub, et töötaja tegi projekti täideviijana

konkurendi heaks perioodil 12.10.2018-21.12.2018 tööd kokku 330 tunni ulatuses. Avalduse

kohaselt töötajal projektis osalemiseks vajalik tööandja nõusolek puudus. Samuti heidetakse

töötajale ette, et ta on avaldanud Y´ile informatsiooni C.T.T tooteretseptide ja tootmisprotsesside

kohta ning, et töötaja tööarvuti kõvaketa sisaldab olulisel määral Yi puudutavat informatsiooni, sh

toodete retseptid ja nende kohta tehtud arvutused, esitatud taotlused ökomärgise väljastamiseks

ning kirjavahetus, millele peaks ligipääs olema vaid konkurendi töötajatel (I kd lk 69-70). Seega on

tööandja järginud TLS § 95 lg 1 töölepingu ülesütlemise kirjaliku vormi ja põhjendamise

kohustust. Töötaja kinnitas oma allkirjaga, et on ülesütlemisavalduse kätte saanud ning

ülesütlemisavaldusele vastuväiteid ei esitanud.

12. TLS § 88 lg 1 p 5 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval

mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist,

eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja

usalduse kaotuse enda vastu ning p 8 järgi, kui töötaja on rikkunud saladuse hoidmise või

konkurentsipiirangu kohustust.

13. TLS § 15 lg 1, lg 2 p 8 ja TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma

teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning teavitama tööandjat kõigist

töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi.

Töölepingulises suhtes võivad kohaldamisele kuuluvad kohustused tuleneda nii töölepingust, kui

ka õigusaktidest. TLS § 23 lg 1 järgi võtab konkurentsipiirangu kokkuleppega töötaja kohustuse

mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või

kutsetegevuse alal. TLS § 23 lg 3 kohaselt peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja

esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. TLS § 23 lg 4 kohaselt on TLS §-s 23

sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe tühine.

14. Töölepinguga on tõendatud, et töölepingu punkti 5.3 kohaselt oli töötajal keelatud tööandja

konkurentidega koostööd teha, et töölepingu punkt 5.4. kohaselt kohustub töötaja temale

töölepingu täitmise käigus teatavaks saanud tööandja staatust või tegevust puudutavat äri- ja

tootmissaladust (eelkõige teavet tööandja majandusliku olukorra ja majandustegevuse kohta,

tööandja juhtorganite strateegiliste otsuste ja töökorralduse kohta, tööandja klientide ning

osutatavate teenuste hinnakujunduse põhimõtete kohta jms) hoidma konfidentsiaalsena ning mitte

avaldama seda kolmandatele isikutele ilma tööandja eelneva kirjaliku loata. Tööandja äri- ja

tootmissaladuseks ei loeta informatsiooni, mis on avalikkusele teatavaks saanud või avalikkusele

vabalt kättesaadav (näiteks informatsioon avalikes registrites, majandusaasta aruanded). Tööandja

äri- ja tootmissaladust võib töötaja avaldada riigiorganitele seaduses ette nähtud juhtudel ja

ulatuses, informeerides sellest eelnevalt tööandjat. Kohustus hoida tööandja äri- ja tootmissaladusi

kehtib tähtajatult ka pärast töölepingu lõppemist. Töölepingu punkt 5.5 sätestas, et tööandja võib

tööandja töökorralduse reeglites ühepoolselt määratleda täiendavaid äri- ja tootmissaladusi, mille

hoidmise kohustus töötajal on vastavalt töölepingu punktile 5.4. (I kd lk 8-9). Seega oli töötajal

töölepingust tulenevalt keelatud tööandja konkurentidega koostööd teha ja ärisaladuse hoidmise

kohustus.

15. Töölepingu punktist 6.5 nähtus, et töölepingu lahutamatuteks osadeks olid töölepingu lisad, milles

on kokkulepitud töölepingu allakirjutamisel või pärast seda, et töölepingu allkirjastamisel oli

töölepingule lisatud lisana 1 ametikirjeldus ning punktist 6.6., et töölepingu allakirjutamisega

kinnitab töötaja, et ta on tutvunud töökorralduse reeglitega, ametikirjelduse, töökaitsejuhendi ja

tuleohutuseeskirjadega ning kohustub järgima neis ettenähtud tingimusi ja nõudeid.

16. Töötajale tulenes tööandja ärisaladuse hoidmise kohustus veel sisekorraeeskirja punktist 8.1., mille

kohaselt on kõik töötajad kohustatud hoidma C.T.T äri- ja teenindussaladusi, mis on neile

teatavaks saanud nii otseselt seoses oma tööülesannete täitmisega kui ka neid, mis on teatavaks

saanud juhuslikult, punktidest 8.2, 8.2.1, 8.2.2, 8.2.3, 8.2.4, 8.2.5, 8.2.6, 8.2.7, 8.2.8, mille järgi

loetakse äri-, teenindus- ja tootmissaladuseks, va juhul, kui see on juhtkonna otsusega

avalikustatud: toodete kalkulatsioonid, üksikute toodete valmistamise juhendid, töötajate

isikuandmed ja palgad, toorainete, abimaterjalide ja vahendatavate kaupade sisseostuhinnad,

toodete omahinnad, C.T.T konkretiseeritud arengukavad, C.T.T hanke- ja müügikanalid kui

tervikinfo, kliendibaas, tooteinfo, kliendikokkulepped ja C.T.T finantsinformatsioon (välja arvatud

aastaaruandes ja bilansis olev informatsioon) (I kd lk 15).

17. Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg 2 sätestab, et

ärisaladus on teave, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) see ei ole kogumis või üksikosade

täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes

tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu

ja 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid,

et hoida seda salajas.

18. Tööandja on hagiavalduses põhjendanud, et tooteretseptid ja tootmisprotsessid on tema ärisaladus,

sest need vastavad EKTÄKS § 5 lg-s 2 toodud tunnustele, et tema toodete teave ei ole üldteada ega

kergesti kättesaadav, et toodete retseptid ja nendel põhinevate toodete tootmisprotsess on välja

töötatud mitmete aastate jooksul, et on tehtud kulutusi arendustööle, et teabel on kaubanduslik

väärtus oma salajasuse tõttu ning et tööandjal on olnud soov hoida teave salajas rakendades

vastavaid meetmeid. Töötaja ametikirjelduse järgi oli ka töötaja üheks tööülesandeks toodete

väljatöötamine, tehnoloogiliste protsesside juurutamine ja arendusprojektide elluviimine (I kd lk

10). Kostja väited selle kohta, et C.T.T on avaldanud toodete etikettidel toodete koostisi, ei lükka

ümber väidet, et tegemist on ärisaladusega, sest koostisosade loetelu etiketil ei ole tooteretseptiks,

kuna selles puudub täpne teave toote valmistamise kohta.

19. Kohus on seisukohal, et konkurentsipiirang on kooskõlas TLS §-ga 23, kuna piirang on vajalik

tööandja erilise majandusliku huvi ja ärisaladuse kaitsmiseks, tegemist on tööandja õigustatud

huviga, piirang on piiritletud töölepingu kehtivuse ajaga, piirangus on ette nähtud, milliseid

tegevusi piirang hõlmab ning keda tööandja peab oma konkurentideks. Töölepingus ei ole

piiritletud piirangu ruumilist kehtivust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 12. märtsi 2019

kohtuotsuse nr 2-15-16682 p-s 15 märkinud muuhulgas, et „Mõistliku isiku seisukohast peaks

olema Eestis sõlmitud konkurentsipiirangu kokkuleppe ruumilise alana eelduslikult äratuntav

Eesti kui riik, kus tööandja töötajale teadaolevalt tegutseb konkurentsipiirangu kokkuleppe

sõlmimise ajal.“. Kuivõrd tööleping oli sõlmitud ja tööandja tegutseb konkurentsipiirangu

kokkuleppe sõlmimise ajal Eestis, siis pidi töötaja aru saama, et konkurentsipiirangu kokkulepe

kehtib vähemalt Eestis. Seega saab järeldada, et konkurentsipiirangu kokkulepe vastab TLS §-s 23

sätestatud nõuetele ja on kehtiv.

20. Kuvatõmmisega lehelt xxx toote „QQQ“ kohta on tõendatud, et tootenimetus QQQ viitab F

tootele, mis on tugeva vahuga happeline pesuaine sanitaarruumide pesuks (I kd lk 20). Fotodega

toodetest QQQ on tõendatud, et töötaja hoidis oma aknalaual F tooteid (I kd lk 18-19). Töötaja ei

ole lükanud ümber tööandja väiteid, et tema aknalaual ei oleks tohtinud olla F tooteid, sest töötaja

töökohustuste hulka ei kuulunud tegevusi, mis saanuks olla seotud F toodetega.

21. Exceli failidega „Reseipt of products.xlxs“, „Расчет стоимости.xlsx“ ja „Book1.xlsx“ on

tõendatud, et töötaja valduses olid tabelid mitmete F toodete retseptidega ja nende kohta tehtud

arvutustega. Retseptidest nähtuvalt olid mitmed nendest pealkirjastatud F toodete nimedega (I kd

lk 21-24). Antud Exceli failides toodud toodete retseptide ja C.T.T toodete retseptide „AC-16“,

„KE-7 Glass&Surface“ ja Biomineratale toodetud WC-poti puhastusaine võrdlusega on tõendatud,

et osa F tootenimesid kandvatest retseptidest langevad kokku C.T.T toodetega, näiteks: 1) F toode

„Floor cleaner“ (I kd lisa 5, vaheleht 5) on sarnane C.T.T tootega AC-16 (I kd lk 24 lisa 8), 2) F

toode Glass „Cleaner Light“ (I kd lisa 5, vaheleht 10), on sarnane C.T.T tootega „KE-7

Glass&Surface“ (I kd lk 25 lisa 9), 3) F toode „WC-Gel“ (I kd lisa 5, vaheleht 11) on sarnane

C.T.T tootega, mida ta toodab enda kliendile Biominerata (I kd lk 26, lisa 10). Eeltoodud

tõenditega kogumis on tõendatud hagiavalduses esile toodud asjaolud, et töötaja kasutades talle

töötamise ajal teatavaks saanud tööandja ärisaladust, töötas välja sarnaseid tooteid F jaoks. Kostja

ei ole tõendanud oma vastuväiteid, et mõne toote komponendi protsentuaalne muutmine või

vahetamine sama toimega uue aine vastu, muudaks tooted erinevaks tööandja toodetest.

22. Y OÜ taotlusega ökomärgiste väljastamiseks, kirjavahetusega I UAB-ga ja kirjavahetus A AB-ga

on tõendatud, et töötaja tööarvuti kõvakettal olid F taotlused, mille F oli esitanud ökomärgiste

väljastamiseks ja mis sisaldavad täpseid F toodete retsepte ning töötaja meiliprogrammi kustutatud

kirjade kaustas sisaldus F juhatuse liikmele Cle ja aadressile xxx adresseeritud kirjavahetus s.h, Fle

tehtud hinnapakkumine ning kirjavahetus Zga A AB-st, kellele on saadetud kirju aadressilt xxx.

Töötaja ei ole ümberlükanud tööandja väiteid, et need retseptid ei ole avalikult kättesaadavad ning

kirjavahetus ei olnud töötajale vajalik oma töökohustuste täitmiseks. (I kd lk 27-28).

23. 14.04.2015 C.T.T juhtkonna koosoleku protokolliga ja väljavõttega rohelise seebi valmistamise

infost on tõendatud, et C.T.T otsustas 2015. aastal hakata tootma rohelist seepi, on ühe

koostisosana kasutanud seda oma toodetes ja töötaja oli peamine isik, kes rohelise seebi tootmise ja

arendamisega tegeles, samuti, et alates 2018. aasta aprillist on C.T.T rohelist seepi tootnud mitmel

korral (I kd lk 42-44). Töötaja tööarvutis olevate materjalidega seoses EAS projekti nr EU52494

„Rohelise seebi tootmine uue tehnoloogia järgi“ aruannetega on tõendatud, et F taotles toetust

rohelise seebi tootmise arendamiseks ja uuringu täideviijana on aruannetes märgitud F.H, kes on

tööaruannete järgi perioodil 12.10.2018-21.12.2018 teinud projekti heaks tööd kokku 330 tundi.

Töötaja ei ole ümber lükanud väiteid, et projekti aruandele lisatud fotodelt nähtub, et projekti on

läbi viidud tööandja ruumides ja kasutades tööandjale kuuluvaid seadmeid (I kd lk 29-41).

Eelnevatest tõenditest kogumis saab järeldada, et töötaja kasutas Fga seotud EAS-i projekti

eesmärkide saavutamiseks tööandja ärisaladust, oskusteavet ja varasemalt tehtud tööd.

24. Kuvatõmmistega lehtedelt xxx toote „CALCOFF EXTRA“ kohta, xxx toote „ACIDIC

CLEANER“ kohta, xxx toote „ODOUROUT“ kohta ning C.T.T tooteinfolehtedega toote „Hapan“

ja „Odorclean“ kohta on tõendatud, et F toodete kasutusjuhendid sisaldavad viiteid C.T.T

toodetele, näiteks F kodulehel oleva toote „CALCOFF EXTRA“ kasutamisjuhendis on viidatud

C.T.T tootele „Diwa Calc“, millise nimega toodet Fl ei ole. Sellest saab järeldada, et F toode

„CALCOFF EXTRA“ põhineb C.T.T tootel, mille kasutusjuhendi on F üle võtnud muutmata toote

juhendit. Samuti on F kodulehel esitatud toote „ACIDIC CLEANER“ tooteinfo sarnane C.T.T

analoogse tootega Hapan ning F toode „ODOUROUT“ on sarnane C.T.T tootega „Odorclean“ (I

kd lk 45-49). Eeltoodud kuvatõmmistega on tõendatud veel, et F kaubamärki kasutav Y OÜ pakub

puhastusaineid nii kodukasutuseks kui ka professionaalseks kasutuseks. Taotlustega ja

Sihtfinantseerimise lepinguga 16.11.2021, millest nähtuvalt finantseerib Sihtasutus

Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) Yi toetusi ökomärgisega toodete toetamiseks on

tõendatud, et Y laiendas oma ökomärgisega toodete sarja ning, et taotlused on koostatud töötaja

poolt. KIK väljastatud taotlusvormidega on tõendatud, et Y taotles 2019.a ökomärgiseid oma

toodetele. F kodulehel avaldanud teabega on tõendatud, et F pakub puhastusaineid nii

kodukasutuseks kui ka professionaalseks kasutuseks ja Y 2018.a majandusaasta aruandega on

tõendatud, et 100% tema müügitulust tuleneb EMTAK kood 20411 tegevusest ehk tegevusalalt

„Seebi, pesemis-, puhastus- ja poleervahendite tootmine“. C.T.T 2018.a majandusaasta aruandega

on tõendatud, et C.T.T on majandusaasta aruandes märkinud oma põhitegevusalana samuti

tegevusala EMTAK koodiga 20411, millest on ta saanud 57,69% oma müügitulust. Järelikult

tegutsevad Y ja C.T.T samal tegevusalal ning Y on C.T.T konkurendiks. Eelnevate tõenditega ja Y

OÜ 2018.aasta majandusaasta aruande ja lehtedelt www.eas.ee toetatud projektide kohta ja

www.kik.ee projekti „Innovatiivne pesupesemise vahend ja masinnõudepesu geel omistatud

ökomärgisega“ tutvustus kuvatõmmistega on kooskõlas C.T.T järeldused selle kohta, et Yi käive

on 2019. aasta neljandas kvartalis oluliselt kasvanud, mis on seotud töötaja seotusega F toodetele

ökomärgise saavutamise projektidega ning C.T.T ärisaladust ja/või tema seadmeid, ruume ja

töötajat F huvides kasutades. Antud järeldused on ka eluliselt usutavad, kui võtta arvesse, et F

käive kasvas 2019. aasta neljandal kvartalil oluliselt ning arendati välja märkimisväärne tootevalik,

kuid puudusid töötajad, kes oleksid saanud arendustööga tegeleda. (I kd lk 133-153, III kd lk 8-44,

56-63).

25. Kohus on seisukohal, et eelpool toodud tõenditega kogumis on tõendatud hagiavalduses ja

töötajaga töölepingu erakorraliselt ülesütlemisavalduses esitatud asjaolud, et töötaja rikkus

töölepingu punkte 5.3 ja 5.4, tehes koostööd C.T.T konkurendi Fga ning avaldades Fle tööandja

ärisaladust. Töölepingu punktis 5.3 on tööandja selgelt andnud töötajale mõista, et ta palub töötajal

oma töökohustuste täitmisel vältida koostööd tööandja võimalike konkurentidega ja samast sättest

tuleneb töötajale ka hoolsuskohustus kahtluse korral konsulteerida tööandjaga. Töötaja ei

pöördunud Fga koostöö eel ega ajal tööandja poole, seega ei ole ta TLS § 15 lg-st 1 tulenevat

lojaalsuskohustust nõuetekohaselt täitnud. TVK istungi protokollist nähtuvalt kinnitas töötaja TVK

istungil, et ta oli teadlik, et EAS-i projekt oli tellitud F poolt. Seega on ka tema eksimus F heaks

töötamises välistatud. Järelikult on tööandja on töölepingu TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 8 alusel

kehtivalt üles öelnud, kuna tööandjalt ei saanud töötaja rikkumiste tõttu töösuhte jätkamist eeldada.

Põhjendatud ei ole töötaja seisukoht, et tööandja oleks pidanud töötajat enne töölepingu

ülesütlemist TLS § 88 lg 2 tulenevalt hoiatama, kuna arvestades töötaja poolt toime pandud

rikkumise raskust, töötaja suhtes usalduse kaotust ja tööandjale tekitatud kahju, ei oleks antud

juhul töötaja hoiatamine täitnud oma eesmärki ning ei olnud seega vajalik. TLS § 88 lõike 3

kohaselt ei ole eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse

rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

26. Töötaja väited selle kohta, et ta ei ole etteheidetavaid rikkumisi toime pannud, kuna perioodil

12.10.2018-21.12.2018 ei töötanud ta Y-i heaks, vaid tal oli sõlmitud osalise tööajaga tööleping

Euroakadeemiaga, mille raames täitis ta tööülesandeid seoses EAS-i poolt rahastatava projektiga

EU52494 „Rohelise seebi tootmine uue tehnoloogia järgi“, sai eelnimetatud töölepingu

sõlmimisele eelnevalt suulise nõusoleku tööandjalt ning Euroakadeemia ei ole tööandja

konkurendiks, ei ole põhjendatud. Tööandja ei võta omaks ja töötaja ei ole tõendanud, et ta sai

Euroakadeemiaga eelnimetatud töölepingu sõlmimisele eelnevalt suulise nõusoleku tööandjalt.

Tööandja on väitnud, et ta oli teadlik, et töötaja teeb koostööd Euroakadeemiaga, kuid töötaja

kirjeldas koostööd kui töötamist õppetööl. Tööandja on kinnitanud, et ta ei ole olnud teadlik, et

töötaja on EAS-i projekti raames tehtavate tööde täideviija ja töötaja ei informeerinud teda sellest,

et töötaja on EAS-i projekti nr EU52494 „Rohelise seebi tootmine uue tehnoloogia järgi“

täideviija, ega sellest, et projekti täitmiseks on käsundi andnud F. Tööandja ei oleks kindlasti sellist

tegevust heaks kiitnud. Seega on ebaõige töötaja väide, et tööandja oli töötaja tegevusest teadlik

ning oleks selleks justkui nõusoleku andnud. Ebaõige on ka töötaja väide, et tööandja pidas

perioodil 12.10.2018-21.12.2018 projektiga seonduvalt oma konkurendiks Euroakadeemiat, sest

sellist väidet hagiavaldusest ei tulene, vaid väidetud on, et nimetatud tööd tegi töötaja F, kes oli

taotlenud toetust rohelise seebi tootmise arendamiseks, kasuks ja Fga seotud projekti eesmärkidel.

Tähtsust ei oma asjaolu, et töötaja oli sõlminud töölepingu EAS-iga. Töötaja ei ole ka tõendanud,

et F heaks toodetud roheline seep oleks olnud tööandja tootest erinev.

27. Töötaja eitatud tõend - 24.08.2017 kinnituskiri, tõendab küll asjaolu, et C.T.T on Y-ile müünud

200 L oma toodet Soft Clear, lubanud seda Y-il müüa oma brändi ja etiketi all ning edastanud

Keskkonnaagentuuri nõudmisel dokumendid Keskkonnaagentuurile, kuid see ei andnud töötajale

õigust avaldada Fle C.T.T tooteretsepte ega teha F heaks tööd ega tõenda, et töötaja arvuti

kõvakettalt leitud Ft puudutavad tooteretseptid, e-kirjavahetus ja kogu tema muu tegevus F heaks

2019.a oleks antud tõendile tuginedes õiguspärane. Seejuures on töötaja ise Keskkonnaagentuurile

saadetud e-kirjas andnud teada, et Keskkonnaagentuur ei tohi Fle täpset toote koostise infot

avaldada, sest tööandja ei ole Fle seda infot avaldanud ega ei plaani seda teha (I kd lk 157).

Järelikult oli töötaja teadlik, et tööandja ei ole andnud Fle õigust tööandja tooteretsepte kasutada

ega ole neid Fle avaldanud. Esitatud kinnituskiri puudutas ka ainult ühte toodet „Soft Clear“ ega

laiene teistele toodetele, mille osas puudusid tööandjal Fga igasugused kokkulepped. Järelikult on

töötaja väide, et tööandja on andnud ärisaladuse Fle avaldamiseks nõusoleku, tõendamata. Töötaja

vastuväited, et Y oli C.T.T konkurendiks üksnes formaalselt, sest tegutses küll C.T.T-ga samal

tegevusalal, kuid väljatöötatud rohelise seebi tootmise tehnoloogia ja roheline seep, olid

kasutatavad peaasjalikult tekstiilitoodete hooldamiseks ja põllumajanduses taimekaitsevahendina,

on vastuolus eelpool uuritud tõenditega ega lükka ümber tööandja väiteid. Töötaja jätkuvat seotust

Yiga tõendab töövõtuleping Yiga (III kd lk 26-27).

28. VÕS § 6 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu

põhimõttest lähtuvalt ning, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui

see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Töötaja on taotlenud töölepingu ülesütlemise

tühistamist vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, kuid taotlus on sisustamata. Järelikult on taotlus

põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et töötajaga

töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks oli tööandjal õiguslik alus ja ülesütlemine on kehtiv, sest

täidetud on nii formaalsed kui ka materiaalõiguslikud alused. Seega tuleb F.H hagi töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks jätta rahuldamata. Kuna töölepingu erakorraline

ülesütlemine on kehtiv, siis tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata eelmise nõude rahuldamisel

põhinevad nõuded töölepingu lõpetamiseks töövaidlusorgani poolt TLS § 107 lg 2 alusel ja

töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitise väljamõistmiseks.

29. Töölepingu punktist 5.6. tuleneb, et juhul, kui töötaja rikub lepingu kehtimise ajal või pärast

töölepingu lõppemist punktis 5.4. kirjeldatud kohustusi, hüvitab töötaja tööandjale sellise

tegevusega tekitatud kahju ning kohustub tasuma leppetrahvi kuni töötaja 6 (kuue) kuu keskmise

töötasu ulatuses. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. TLS §

22 lõike 2 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse

rikkumise leppetrahvi. TLS § 26 lg 1 sätestab, et töötaja ja tööandja võivad kokku leppida

konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise leppetrahvi. Järelikult on poolte kokkulepe leppetrahvi

kohta kooskõlas seadusega. Töötaja vastuväited selle kohta, et leppetrahv ei ole kokku lepitud

kindla summana, ei välista leppetrahvi kohaldamist, sest maksimaalselt kuue kuu kuupalgaga

seotuna on see piisavalt määratletud. Ka ei tulene VÕS § 158 lg-st 1, et leppetrahvi kokkulepe

oleks tühine, kui see ei ole fikseeritud kindla summana. 23.03.2020 leppetrahvi nõudega on

tõendatud, et samal päeval esitas tööandja koos töölepingu ülesütlemisavaldusega töötajale ka

leppetrahvi nõude, mis põhines töölepingu punktil 5.6 ning palus viivitamatult tasuda kuue kuu

keskmise töötasu summale vastava summa 11 495. Arvestades töötaja rikkumise raskust ja

leppetrahvi eesmärki, oli töötajalt töölepingus kokkulepitud leppetrahvi maksimaalses ulatuses

nõudmine põhjendatud. Töötaja kinnitas allkirjaga, et ta on leppetrahvi nõude kätte saanud (I kd lk

71-72). Nõusolekuga tasaarvestamiseks on tõendatud, et töötaja andis 23.03.2020 nõusoleku

leppetrahvi nõude tasaarvestamiseks lõpparvega. Ka nõusoleku allkirjastas töötaja omakäeliselt (I

kd lk 73). Vaidlus puudub, et töölepingu ülesütlemisel oli töötajal õigus nõuda tööandjalt töötasu

töötamise eest kuni viimase tööpäevani ja hüvitist kasutamata puhkuse eest, kokku 1731,53 eurot.

30. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma võib

kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi

lõpevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis

tasaarvestada. Nõusolekuga tööandja leppetrahvi nõue tasaarvestada lõpparvega lõppes tööandja

nõue töötaja vastu summas 1731,53 eurot ja tööandja nõude suuruseks pärast tasaarvestust jäi

9763,47 eurot. VÕS § 162 lg 1 järgi võib leppetrahvi vähendada, kui see on ebamõistlikult suur,

arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust kostja poolt, hageja õigustatud huvi ja poolte

majanduslikku seisundit. Töölepingus kokkulepitud leppetrahvi eesmärgiks lisaks rikkumise

ennetamisele on veel tekitatud kahju sissenõudmise lihtsustamine. Töötaja ei ole välja toonud

ühtegi asjaolu, miks leppetrahvi võiks vähendada, seega ei ole taotlus põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata.

31. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui

tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise

lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi

saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse

lepingu sõlmimise aja seisuga. Töötaja väitel on leppetrahvi kokkulepe tühine, kuna töölepingu

punkt 5.6 on tüüptingimus, kuid ta ei ole oma väidet sisustanud. Kohus selle seisukohaga ei nõustu,

kuna leppetrahvi kokkulepe on töölepinguseadusega lubatud, kohustust tasuda leppetrahvi kuni

töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses, ei saa pidada töötajat ebamõistlikult kahjustavaks ega

lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu oluliselt töötaja kahjuks rikkuvaks. Järelikult ei

ole leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena tühine.

32. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajal

vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 7 muutub kohustus

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 järgi on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse

rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse

nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Tööandja esitas oma

leppetrahvi nõude töötaja vastu 23.03.2020 nõudes leppetrahvi nõude viivitamatut täitmist,

järelikult on nõue muutunud VÕS § 82 lg 3 ja 7 järgi sissenõutavaks. Vaidlus puudub, et töötaja ei

ole leppetrahvi tasunud. Seega on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes. Vastavalt

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv 9763,47

eurot.

33. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis)

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on

ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse kohtult viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tööandja

nõuab viivist alates hagi esitamisest s.o 09.04.2020, mis on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt

tuleb töötajalt tööandja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

lahendas mõlemad hagid F.H kahjuks, siis tuleb mõlema hagi menetluskulud jätta tema kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva

seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2024. a otsusega nr 2-20-5387.