3-22-2465/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

21.11.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2465

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Anti Vendel

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X

Asja läbivaatamine

21.11.2022

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 21.01.2023 (kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 20.11.2022 taotluse loa saamiseks X

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

kuni

kaheks

kuuks

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel, sest isiku osas esineb

põgenemisoht (VSS § 68 p-d 1 ja 6).

1) Aserbaidžaani kodanik X (sündinud xx xx xxxx) saabus Schengeni alale 10.08.2022

Ukraina-Poola piiri kaudu. Seejärel suundus ta Norra Kuningriiki, kus esitas 18.08.2022

rahvusvahelise kaitse taotluse, millest loobus 19.10.2022. Isik saadeti Norrast 25.10.2022 välja

ning ta lahkus lennukiga Poola, kuid ei lahkunud Schengeni alalt. Selle asemel saabus ta bussiga

Eestisse. Isik pöördus 11.11.2022 PPA Pinna teenindusse, kus esitas viisa taotluse töötamiseks

ettevõttes Shaurma Tallinn OÜ. Kuna isikul puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks, siis tema

viisa taotlust vastu ei võetud. PPA pidas isiku 18.11.2022 kinni välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 7 koosmõjus Dublini III määrusega art 28 lg-ga 2,

3-22-2465

2(4)

kuna PPA-le ei olnud teada milline on tema staatus Norras, st kas varjupaigamenetlus jätkub

või on lõppenud. PPA-le saabus samal päeval Norra ametivõimudelt PPA päringule vastus,

milles teatati, et isiku varjupaigamenetlus on lõppenud ning isik on 25.10.2022 Norrast välja

saadetud. Sellest tulenevalt pidas PPA isiku kinni uutel asjaoludel 19.11.2022 kl 17.00. Isik

kinnitas PPA-le, et talle anti lahkumiseks seitse päeva ning ta lendas Norrast Poola, plaanides

sealt edasi Ukrainasse minna, kuid siis otsustas ikkagi Schengenist mitte lahkuda ja bussiga

Eestisse saabuda. PPA koostas ebaseaduslikult Eestis viibivale isikule 20.11.2022

sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052262310 koos viie aastase sissesõidukeeluga

Schengeni alale.

2) PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. X ei ole pärast Norrast

väljasaatmist Schengenist lahkunud, vaid selle asemel saabus ta ebaseaduslikult Eestisse, kus

tal puudub viibimisõigus (VSS § 68 p 1). Arvestades, et X otsustas Norra poolt tehtud

väljasaatmise otsuse täitmata jätta ja asus liikmesriikide vahel ebaseaduslikult reisima, on PPA

hinnangul isik oma käitumisega väga selgelt mõista andnud, et ta ei soovi täita talle määratud

lahkumiskohustust (VSS § 68 p 6).

3) Põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega ning see ei hõlma endas

ainuüksi võimalust isiku omavoliliseks lahkumiseks Eestist, vaid ka võimalust, et isik võib end

siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi

lükata. PPA on kaalunud, et käesoleval juhul ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada ka VSS §-

s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuivõrd need ei ole piisavad tagamaks isiku

kättesaadavus väljasaatmise lõpule viimiseks ning PPA hinnangul esineb isiku suhtes

põgenemisoht.

2. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA selgitas, et isik saadetakse esimesel

võimalusel Aserbaidžaani. Hetkel ei oska PPA täpsemalt öelda, kui kaua see aega võtab, ent

kui isik osutab koostööd, siis toimub väljasaatmine kiiremini. Eelduslikult saadetakse isik

Aserbaidžaani läbi Türgi (Istanbuli) ning PPA-l tuleb selleks hankida transiidiluba. PPA

selgitas isikul täiendavalt, et kinnipidamiskeskuses on olemas arst, kelle poole saab isik

vajadusel pöörduda, samuti on tal võimalik kinnipidamiskeskuse ametnikelt taotleda telefoni

teel lähedastega suhtlemist ja vajalike esemete toomist.

3. X selgitas kohtule, et tal ei olnud plaanis teha midagi ebaseaduslikku. Isik tuli Eestisse

sooviga Eestis töötada. Samuti pöördus ta PPA teenindusbüroosse selleks, et seadustada enda

viibimine Eestis. Isik kinnitab, et ta on teadlik sellest, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus

on Norras lõppenud, kuna ta ise loobus sellest, ent ta ei mäleta, kas Norra ametivõimud

selgitasid talle seda, kas ta võis jääda Schengeni alale või mitte. Esialgu planeeris isik minna

Ukrainasse, aga kuna ta suhtles Eestis elava sõbraga, kes pakkus talle tööd, siis ta tuli Eestisse.

Kinnipidamiskeskuses viibimine on isikule ebamugav. Isik sooviks kuni väljasaatmiseni olla

paremates tingimustes. Isik selgitas, et ta on valmis lahkuma Eestist Aserbaidžaani.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vaidlust ei ole selles, et X on

välismaalane ja tal puudub vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik alus

Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Xle on 20.11.2022 tehtud ettekirjutus

Eestist lahkumiseks ning tema suhtes on kehtestatud 5-aastane Schengeni alale sisenemise

keeld (mida on Xl võimalik soovi korral vaidlustada).

3-22-2465

3(4)

5. PPA taotluse kohaselt esineb alus X kinnipidamiseks, kuna esineb isiku põgenemise oht

(VSS § 23 lg 1 p 1, VSS § 68 p-d 1 ja 6).

VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv

välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s

sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise

menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud

juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1). VSS § 68 p 1 järgi esineb välismaalase

põgenemise oht, kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist

lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise

tähtaega (p 1). Sama paragrahvi p 6 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane

on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja

käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

Kinnipidamine peab olema kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel

peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11).

6. Kohus leiab, et praegu osundavad isiku põgenemise ohule nii VSS § 68 p-des 1 ja 6

nimetatud asjaolud kui ka isikuga seotud asjaolud kogumis. Vaidlust ei ole selles, et 18.08.2022

taotles isik Norras rahvusvahelist kaitset, millest ta 19.10.2022 loobus ning 25.10.2022 saadeti

ta Norrast välja. Isik on täiendavalt PPA-le selgitanud, et talle anti lahkumiskohustuse

vabatahtlikuks täitmiseks aega 7 päeva (vt 20.11.2022 küsitluse protokolli). X ei mäletanud

käesolevas asjas 21.11.2022 toimunud kohtuistungil, kas Norra ametivõimude poolt selgitati

talle Schengeni alalt lahkumise kohustust. Kohtu hinnangul saab seda siiski pidada tõenäoliseks

(PPA poolt oleks kohtu hinnangul põhjendatud seda täiendavalt kontrollida). Seejuures peab

välismaalane ka ise huvituma sellest, millised eeldused kehtivad ühest riigist teise liikumisel.

Vastava asjaolu vastu huvi tundes ei saanud Xl tekkida veendumust, et Norrast välja saatmise

järgselt võib ta vabalt liikuda Schengeni alal ühest riigist teise, sh Norrast Poolasse ja sealt edasi

Eestisse töötamise eesmärgil.

Kohtule ei ole kokkuvõttes usutav, et isik ei mõistnud Norra poolt tehtud lahkumisettekirjutuse

/ väljasaatmise taustana, et ta peab Schengeni alalt lahkuma. Isik, teades oma ebaseaduslikust

viibimisest Schengeni alal, otsustas pärast Norrast väljasaatmist jääda siiski Schengeni alale

(isik liikus pärast Norra Kuningriigist väljasaatmist Poola ja seejärel bussiga Eestisse, kuigi

algse plaani kohaselt pidi ta enda sõnul liikuma Norrast Poola ja sealt edasi Ukrainasse). Seega

ei ole isik lahkunud Schengeni konventsiooni liikmesriigist pärast lahkumisettekirjutusega

määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (VSS § 68 p 1). Isiku varasem

käitumine viitab sellele, et ta ei pruugi ka PPA 20.11.2022 tehtud ettekirjutust Eestist

lahkumiseks täita (VSS § 68 p 6). Kuigi 21.11.2022 kohtuistungil väitis isik, et ta on valmis

lahkuma Eestist Aserbaidžaani, siis ei anna see kohtu arvates piisavalt kindlust sellest, et ta

vabaduses olles on PPA-le kättesaadav väljasaatmise lõpuleviimiseks. Isik on 20.11.2022

PPA-le ka väitnud, et jääks võimalusel Eestisse ning 18.11.2022 haldusasjas nr 3-22-2457

toimunud kohtuistungil selgitanud, et tal ei ole Aserbaidžaanis kedagi ning ta sooviks jääda

Eestisse. Sealjuures Eestisse tuli isik põhjusel, et siin oli pakkunud tema sõber talle töökohta.

Seega ka praegusel juhul ei ole välistatud, et isik võib sõltumata talle määratud

lahkumiskohustusest edasi liikuda hoopis mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki.

Kokkuvõttes leiab kohus, et põhjendatud on PPA seisukoht, et vabaduses viibides ei pruugi isik

olla enam PPA-le kättesaadav, et viia väljasaatmine lõpuni ning põgenemisohu tõttu ei ole isiku

suhtes võimalik kohaldada ka VSS §-s 10 sätesatud leebemaid järelevalvemeetmeid (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17).

3-22-2465

4(4)

7. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks

vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (VSS § 23 lg 4).

Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine.

8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab

PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist,

kuid mitte kauemaks kui 21.01.2023 (kaasa arvatud). Kohus lisab, et arvestades, et isikul on

olemas kehtiv pass, siis tõenäoliselt ei võta isiku väljasaatmine tema päritoluriiki siiski kaks

kuud. Ka PPA on 21.11.2022 kohtuistungil selgitanud, et isik saadetakse välja esimesel

võimalusel.

9. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära,

kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub

perspektiivituks (VSS § 24 lg 11). Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui

lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (VSS §

24 lg 3).

10. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud

isiku nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik