2-22-11093/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-11093

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-11093 Tsiviilasi

S. P. hagi I. P. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1800 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S. P. (isikukood: XX, elukoht: XXX). Hageja seaduslik esindaja: R. S. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX). Kostja: I. P. (isikukood: XXX, e-post: XXX). Kohtuistungi toimumise aeg

1. november 2022. a Protokollija kohtuistungi sekretär Liisi Lokk RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S. P. hagi I. P. vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Välja mõista I. P. lt S. P. kasuks elatis 200 eurot kuus alates 30.07.2022. a kuni S. P. täisealiseks saamiseni.

3. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu 15. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja

R. S. poolt nimetatud arveldusarvele selgitusega „S. P. , elatis“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 1-3, 13)

1. Hagiavalduse kohaselt elab S. P. (hageja) sünnist alates emaga ning kostja ei ole hageja ülalpidamises osalenud. Kostja käib hagejat kord kuus vaatamas ja siis ostab mõne mänguasja või maiuse. Hageja kulutused ühes kuus eluasemele on 460 eurot, toidule 150 eurot, tervishoiule 30 eurot, hügieenitarvetele 16 eurot ja riietele-jalanõudele 20 eurot. Hageja soovib elatist miinimummääras alates 30.07.2022. a.

2. Kohtuistungil (tlk 13) vähendas hageja oma nõuet kuni 200 euroni.

3. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates hagi esitamisest s.o 30.07.2022. a 200 eurot kuus.

KOSTJA VASTUS HAGILE (tlk 6)

4. Kostja vastuse kohaselt on tal läinud iga kuu palgast pool summat lastele, K. ja hagejale. Rohkem pole võimalik maksta ning 23. augusti 2022. a seisuga on kostja töötu.

KOHTU SEISUKOHT

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

6. Sünnitõendist (tlk 4) nähtuvalt on S. P. ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi nende vanemad R. S. ja I. P. , olles ülalpidamiskohustuslaseks PKS § 96 mõttes.

7. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

8. Vaidlust ei ole selles, et hageja elab emaga. Hageja nõuab kostjalt elatist 200 eurot kuus, mis on väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama.

9. Kostja on kohtule avaldanud, et pool tema palgast läheb lastele ning augustist on ta töötu. Kostja esitatud palgateatisest (tlk 8) nähtuvalt oli tema juulikuu töötasu suuruseks XXX eurot (bruto), millest on kinnipeetud lisaks riiklikele maksudele elatis summas 277,37 eurot. Töötamise registri andmetel lõpetati töösuhe 31.07.2022. a poolte kokkuleppel ning otsuse tegemise aja seisuga kostjal registri andmetel kehtiv töösuhe puudub. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostjal lisaks hagejale veel üks alaealine laps (2009 sündinud). Hageja seaduslik esindaja on istungil avaldanud, et pooltel on lisaks hagejale veel üks ühine laps, kellele on elatis väljamõistetud ning kaks viimast aastat on kohtutäituri kaudu 250 eurot kuus maksnud. Hagejale pole kostja midagi maksnud. Kostja istungile ei ilmunud, kuid teatas, et võib asja ära arutada ilma tema osavõtuta.

10. PKS § 102 lg 2 võimaldab teatud eelduste esinemisel elatise välja mõista ka PKS § 101 alusel arvutatud elatise summast väiksemas summas, kuid selleks peavad esinema mõjuvad põhjused.

11. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

12. Asjaolu, et kostja on töötu ja tema ülalpidamisel on veel teine laps, ei anna veel iseenesest alust elatise vähendamiseks. Kostja ei ole esile toonud selliseid mõjuvaid põhjuseid ega esitanud ka tõendeid, millest nähtuvalt oleks põhjendatud elatist vähendada. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et hageja nõuabki elatist summas, mis on PKS §-s 101 arvutatud summast väiksem.

13. Seega on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjal tuleb hagejale tasuda elatist 200 eurot kuus.

14. PKS § 101 lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

15. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 30.07.2022. a 200 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.

16. Elatis tuleb tasuda iga kuu 15. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja poolt hagis märgitud arveldusarvele nr XXX selgitusega „S. P. , elatis“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

17. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik