1-10-14954/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

20. detsembril 2010 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Peeter Pool kaitsja: Natalia Lausmaa osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas

N.P ik. xxx, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, haridus 6 kl., töök. MOÜ, elukohta ei oma, elab xxx, varem kriminaalkorras karis-tatud

4.31.01.2005 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8; § 181 järgi 3 aasta

2 kuu vangistusega 09.11.2007 a. Harju Maakohtu kohtumääruse alusel KarS § 76 lg. 5 järgi 1 kuu 10 päeva vangistusega ( karistuse kandmisest ennetähtaegne vabastamine pöörati täitmisele )

Viibis eelvangistuses alates 15.08.2010 a. kuni 17.08.2010 a. süüdistusasja KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus

t u v a s t a s :

N.P on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 15.08.2010 a. kella 20.43 ajal

juhtis Tallinnas Püssirohu tn. maja 6 juures mootorsõidukit VW Jetta reg. nr. xxx, olles joobeseisundis ( alkoholijoove 1,23 mg/l +- 0,12 mg/l ).

Sellise käitumisega rikkus süüdistatav LS § 20 lg. 3 / Juht ei või olla joobeseisundis. Joobe-

seisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides / ja § 20 lg. 3-1 p. 1 / Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1, 50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0, 75 milligrammi alkoholi / nõudeid.

Seega N.P pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on

seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et ta tarvitas samal päeval alkoholi ja lõpetas alkoholi tarvitamise umbes pool tundi enne sõitma asumist. Sõitma hakkas seetõttu, et invaliidist naaber palus teda viia poodi. Ta märkas enda taga politseiautot ja märguandel peatas sõiduki. Ta oli sõi- dukit juhtinud juba 15 minutit. Sõiduk kuulus naabrile. Ta puhus alkomeetrisse ja tal tuvastati alkoholijoove ning toimetati politseijaoskonda, kus tõendusliku alkomeetriga tal tuvastati alko- Kriminaalasi nr. 1 – 10 - 14954

holijoove 1, 23 mg/l. Ta nõustus selle näiduga. Lootis, et midagi ei juhtu ja ennast tundis ka kainena. Kahetseb juhtunut. Kohtuistungil lisab, et mootorsõiduki juhtimisõigust ta ei oma.

Tunnistaja Siim A poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 15.08 ta oli polit- seipatrullis ja laekus teade, et Juhkentali tn. Säästumarketi juurde sõitis VW reg. nr. xxx, mille

juht on joobeseisundis. Kaupluse juures sõidukit enam ei olnud ja hakkas nimetatud sõidu-kit

otsima. Ta märkas seda sõidukit Juhkentali tänaval ja andis märguande sõiduki peatamiseks. Sõiduk pööras Püssirohu tänavale ja kiirendas hetkeks. Sõideti tema kõrvale ja seejärel sõiduk peatus. Juhiks osutus N.P ja oli silmnähtavalt joobes. Isik puhus alkomeetrisse ja tuvas- tati alkoholijoove ning isik toimetati politseijaoskonda. Süüdistatava N.P süü on peale tema ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud üt- luste veel leidnud tõendamist indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokol- liga / t.l. 5 – 8 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asja- olusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asja- olud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus.

Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku ole- masolu, puhtsüdamlikku kahetsust, kindla elukoha puudumist, kuid üürikorteri olemasolu, mõis-

tetud rahatrahvide tasumata jätmist, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles teadlik joobes olekust, eiras ühiselu reegleid ja teadlikult hakkas joobeseisundis mootorsõidukit juhtima, kaaskodanike ja politseinike oskuslikku ja kohusetundlikku suhtumist tema kinnipidamisel, hoid- maks ära võimaliku liiklusõnnetuse, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus

o t s u s t a s :

1 Süüdi tunnistada N.P KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust.

Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada pärast kohtuotsuse jõustumist ja Harju Maakohtust laeku- nud teate sisus märgitud karistuse kandmise kohast ja reaalsele kandmisele asumise ajast.

KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 15.08.2010 a. kuni 17.08.2010 a. s.o. 3 ( kolm ) päeva. 2 Välja mõista N.P-lt sundraha 6525 krooni ( 417.02 Eurot ) riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista N.P-lt kaitsjatasu 2400 krooni ( 153.39 Eurot )

Sundraha ja kaitsjatasu kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viite- number 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellat-

sioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik