3-22-311/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-311

Haldusasi

X. X. kaebus Tallinna Vanglalt kahju hüvitise 5000 eurot

välja mõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X.

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ann-Enel

Valter

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X. X. kaebus osaliselt ja mõista Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis summas 2000 eurot.

2. Mõista Tallinna Vanglalt X. X. kasuks välja menetluskulu 60 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.12.2022 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X. (kaebaja) esitas 17.11.2021 Tallinna Vanglale (vastustaja) taotluse mittevaralise

kahju hüvitise 7000 eurot välja mõistmiseks. Kaebaja on külastanud oma abikaasat vanglas

pikaajalisel kokkusaamisel 14 korral. Igal pikaajalisel kokkusaamisel sunnitakse kaebajat

3-22-311

2(8)

täielikult lahti riietuma ja mitu korda kükitama. Läbiotsimisruumis on mõnikord kohal rohkem

kui üks naissoost ametnik. Selline läbiotsimine on stressi tekitav ja alandav. Alasti läbiotsimine

ei ole proportsionaalne ega põhjendatud, vaid ebainimlik ja õigusvastane.

2. Vastustaja jättis 10.02.2022 kirjaga nr 2-2/21/29606-2 kaebaja taotluse rahuldamata.

Põhjendused:

2.1. Kaebaja ja tema abikaasa pikaajaline kokkusaamine toimus 31.08.2019, 05.11.2019,

16.01.2020, 04.02.2020, 10.03.2020, 02.06.2020, 14.07.2020, 04.08.2020, 10.09.2020,

15.06.2021, 22.07.2021, 05.08.2021 ja 07.10.2021.

2.2. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 järgi on vanglal kohustus tagada, et kinnipeetavate

kätte ei satuks keelatud aineid ega esemeid, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda.

Vangla üldise julgeoleku tagamine on vastustaja kohustus. Vangla territooriumil pideva

järelevalve tagamisel ei saa teha järeleandmisi kokkusaamisele tulnud isikute kontrollimisel.

Kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isiku ja tema asjade läbiotsimise õigus on sätestatud

VangS § 27 lg-s 1. Läbiotsimise viisi ja kontrolli ulatuse valib läbiotsimist teostav

vanglaametnik igakordselt kaalumise tulemusel, arvestades, et läbiotsimine peab vältima

keelatud esemete ja ainete vanglasse sattumise. Üldisest praktikast erandi tegemise vajalikkust

kaalub läbiotsimise teostaja olukorra ja külastaja põhjal. Läbiotsimine toimub eraldatud ruumis,

kus on tagatud külastajate privaatsus ja viiakse läbi samast soost isikute poolt. Kahe ametniku

kohalolu ei ole õigusvastane – ajakulu vähendamiseks ja efektiivsemaks toiminguks kontrollib

üks ametnik kaasa toodud asju ja teine tegeleb läbiotsimisega.

2.3. Vangla praktikas on korduvalt esinenud juhtumeid, kus kinnipeetavaga kokkusaajad

üritavad vanglasse toimetada keelatud aineid/esemeid. Keelatud aineid ja esemeid toimetatakse

vanglasse nt peidikuteks ümber tehtud esemetes või kehaõõnsustes. Kinnipeetava pikaajalised

kokkusaamised toimuvad pideva järelevalveta privaatsetes ruumides, milles puuduvad

kaamerad. Selline olukord annab võimaluse keelatud ainete ja esemete üleandmiseks ning

hiljem peidetuna eluosakonda viimiseks. Kuigi läbiotsimine on külastajatele ebamugavust

tekitav ja koormav, on läbiotsimiste igakordne teostamine vangla julgeoleku tagamise

seisukohalt vajalik. Ükski muu viis ei võimalda kõrvaldada kahtlust, et riiete alla on peidetud

esemeid, mida pelgalt kompamisega ei ole võimalik avastada. Teenistuskoerad avastaksid

üksnes neid aineid, mille avastamiseks neid on treenitud. Üksnes visuaalse kontrolliga on

võimalik leida kehale kleebitud esemeid või aineid. Kompimisega ei ole võimalik avastada

esemeid või aineid, mis on peidetud kehaõõnsustesse ega väikeseid esemeid, mis ei ole metallist

või on vähese metallisisaldusega ja jäävad teiste läbiotsimise vahenditega avastamata.

Kehaskänner teostab vaid pindmise läbivalgustuse ega tuvasta kehasse peidetud esemeid.

2.4. Vangla on kohustatud vältima õigusrikkumiste toimepanemist ja vastutab rikkumiste

tagajärgede eest, seega peab talle jääma kaalutlusruum selles osas, milliseid õiguspäraseid

vahendeid nende eesmärkide saavutamiseks kasutatakse. Kuna oht keelatud esemete ja ainete

vanglasse toomiseks on väga suur, on vaatamata läbiotsimisega kaasnevale ebamugavusele

efektiivseima meetme – lahti riietumisega läbiotsimise – rakendamine enne külastaja

kokkusaamisele lubamist põhjendatud.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustajalt kahju hüvitise 5000 eurot

välja mõistmiseks. Põhjendused:

3.1. Puudus õiguslik alus kaebaja alasti läbiotsimiseks (vt Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)

22.10.2003 otsus asjas nr 24209/94, p 33; Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26). Riigikohus

on rõhutanud, et PS § 3 lg 1 ls-st 1 ja §-st 11 tulenevalt tohib intensiivseid põhiõiguste ja -

vabaduste piiranguid kehtestada ainult seadusjõulise õigusaktiga (nt Riigikohtu 03.12.2007

3-22-311

3(8)

otsus asjas nr 3-3-1-41-06, p 22). Seejuures ei piisa pelgalt riivet lubavast õigusnormist, vaid

selge peab olema lubatava haldustegevuse sisu, ulatus ja maht (vt nt Riigikohtu 13.11.2009

otsus asjas nr 3-3-1-63-09, p 14). Mida intensiivsemalt isiku õigust piiratakse, seda täpsem peab

olema sellise riive regulatsioon (Riigikohtu 21.02.2017 otsus asjas nr 3-3-1-48-16, p 38). Alasti

läbiotsimise lubamine eeldab sellise sekkumise sõnaselget sätestamist seaduses. VangS §-s 27

ja justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44)

§-s 31 ei ole märgitud alasti läbiotsimist. Samuti Tallinna Vangla direktori 22.11.2018

käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ p-s 12.2. „Pikaajaline

kokkusaamine“ ei ole sätestatud nõuet, et kokkusaaja peab end alasti võtma enne pikaajalisele

kokkusaamisele minemist sarnaselt kinnipeetavatega.

3.2. Isegi kui alasti läbiotsimiseks on seaduslik alus, tuleb tegevus tunnistada õigusvastaseks

kaalutlusõiguse kohaldamata jätmise tõttu. VangS § 27 kohaselt on õigus teostada läbiotsimist,

kuid mitte kohustus. Tallinna Vangla praktika lähtub sellest, et iga pikaajalisele kokkusaamisele

tulev isik otsitakse alasti läbi. Isiku õiguste riive peab olema minimaalne ja üksnes reaalse

vajaduse korral sekkutakse intensiivselt enesemääramisõigusesse. Mitte keegi ei suutnud

selgitada, miks oli kaebaja läbiotsimine vajalik. Kaebajale ei ole teada, et tema alasti

läbiotsimiseks oleks eelnenud mingi eriline põhjendatud kahtlus ja vangla kaalutlusõigus

redutseerunud nullini. Läbiotsimisruumis on alati kohal rohkem kui üks ametnik.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

4.1. VangS § 68 lg 3 järgi on vanglateenistuse ametnikul õigus vanglasse saabuvad ja vanglast

väljuvad isikud ning nende asjad läbi otsida (vt ka määruse nr 44 § 31 lg 1). Muu isik, kui ta on

tulnud kinnipeetavaga lühi- või pikaajalisele kokkusaamisele, otsitakse alati läbi (VangS § 27

ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) §-d 37 ja 40).

Vangla külastajate läbiotsimine on neile ebamugav ja koormav, ent julgeoleku tagamise

seisukohalt proportsionaalne. Kompamisega ei ole võimalik avastada riiete alla peidetud

esemeid. Läbiotsimine võib kujutada negatiivset sekkumist isiku põhiõigustesse, kuid see on

vajalik vangistuse eesmärkide saavutamiseks. Keelatud ainete ja esemete eluosakonda ning

kinnipeetavate kätte sattumise ohtu ei saa alahinnata. Vangla igapäevases praktikas leitakse

kambritest ja üldkasutatavatest ruumidest vanglale ohtlikke esemeid. Vanglale peab jääma

kaalutlusruum, milliseid õiguspäraseid meetmeid kasutatakse õigusrikkumiste toimepanemise

vältimiseks.

4.2. Vangla praktikas on korduvalt esinenud juhtumeid, kus kinnipeetavaga kokkusaamistele

saabuvad isikud üritavad vanglasse toimetada keelatud esemeid/aineid ja kasutavad selleks

erinevaid viise. Seetõttu pöörab vangla erilist tähelepanu ka pikaajalistele kokkusaamistele

tulnud isikute läbiotsimisele.

4.3. Kohtupraktikas leiti, et isikute läbiotsimine lahti riietumisega on sobiv, vajalik ja

mõõdukas meede vanglas keelatud esemete ning ainete avastamiseks, kuna muud vahendid ei

pruugi anda samaväärset tulemust. Tallinna Ringkonnakohus rõhutas 21.04.2016 otsuses asjas

nr 3-15-566 (p 10), et läbiotsimine kujutab endast rutiinset kontrolli, mille jaoks ei ole vaja

eraldi põhjendust. Ja samas leidis, et ülekaalukas avalik huvi (korra ja julgeoleku tagamine

vanglas) prevaleerib isiku õiguste (isiku ja eraelu puutumatus) riive üle. Määruse nr 44 § 31

lg 5 annab vastustajale õigusliku aluse kasutada läbiotsimise tõhustamiseks täiendavalt

metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi

vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera, kuid sellest ei saa järeldada, et

läbiotsimise tavapärased meetodid (vaatlus ja kompamine) poleks lubatud. Tegemist ei ole

eraldi läbiotsimise liikidega. Asjaolust, et määruses nr 44 ei viidata selgesõnaliselt, et

3-22-311

4(8)

läbiotsimisega võib kaasneda vajadus lahti riietuda, ei tähenda, et läbiotsimine oleks

õigusvastane.

4.4. Kaebaja ei ole ametnikelt läbiotsimise kohta selgitusi küsinud, vaid teatanud, et kaebas

perega vastustaja kohtusse lapse läbiotsimise tõttu. Kaebajat ei sunnitud lahti riietuma, tal oli

võimalik läbiotsimisest keelduda. Vangla saab kokkusaajale selgitada läbiotsimise juriidilisi

aluseid, kuid asutusesiseseid andmed, mis puudutavad teavet vangla julgeoleku ja korra

tagamiseks, ei väljastata. Üldjuhul ei ole pikaajalisele kokkusaamisele tulija õigusrikkumise

eest karistatud, kuid see ei välista võimalust, et erinevate mõjutuste tõttu proovib isik vanglasse

keelatud esemeid ja aineid toimetada. Riigikohus tunnistas kaebaja abikaasa süüdi

karistusseadustiku § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Tallinna Ringkonnakohus viitas 25.03.2020

otsuses asjas nr y-yy-yyyy (p 18), et kaebaja abikaasa kodu läbiotsimisel leiti kirjad, milles

kaebajale jagatud õpetussõnu on raske tõlgendada teisiti kui õpetust, kuidas vara või selle

kuuluvust varjata. Kuritegelik tulu, mille kuuluvust sooviti varjata, teeniti narkootilise aine

suures koguses ebaseadusliku käitlemise läbi. Kaebaja on kinnipeetavale lähedane isik, kes

kinnipeetava tegevusest mõjutatuna võib keelatud aineid/esemeid vanglasse tuua.

4.5. Kahe samast soost vanglaametniku kohalolu läbiotsimisel ei ole õigusvastane ja võimaldab

vähendada läbiotsimise ajakulu. Kokkusaajale selgitatakse enne täielikku läbiotsimist protsessi.

Täielik läbiotsimine toimub eraldatud ruumis, kus on tagatud külastajate privaatsus.

Läbiotsimise teostab samast soost ametnik, kes võib paluda visuaalseks kontrolliks kükitada

(ka mitu korda). Üla- ja alakeha lahti riietumine toimub eraldi – riided eemaldatakse ülakehalt,

kokkusaaja ulatab need ja esemed kontrolliks läbiotsija kätte ning seejärel paneb isik riided

selga tagasi. Sellele järgnevalt eemaldab isik riided alakehalt kontrolliks.

4.6. Vangla on kaalunud kokkusaajate läbiotsimise vajadust üldiselt, mitte konkreetse isiku

põhiselt, ja otsustanud, et lühiajalisele klaasiga eraldatud kokkusaamisele tulles kokkusaaja

täielikku läbiotsimist ei teostata, kuna riskid on väiksemad. Pikaajalise kokkusaamise korral

ühegi muu meetme kui lahti riietumisega läbiotsimise kasutamine ei võimalda sama efektiivselt

ohtlike ainete ja esemete sattumist territooriumile välistada. Vastustaja võimalus saada

asjakohast teavet keelatud ainete/esemete vanglasse toimetamise kavatsuse kohta on piiratud.

Keelatud esemeid või aineid ei pruugi kinnipeetavad lasta proovida vanglasse tuua üksnes enda

tarbeks, vaid ka teistele kinnipeetavatele. Tagajärjed võivad olla rängad või narkootikumide

puhul lausa pöördumatud. Seega on läbiotsimine oluline osa preventiivsest tegevusest ja sellega

kaasnev ebamugavus ei kaalu üle julgeolekuohu ennetamise vajadust. Kaebaja ei esitanud

tõendeid, millest nähtuks, et tema õigust isiku ja eraelu puutumatusele sooviti riivata rohkem

kui õigustatud. Kaebaja ei tõendanud, et läbiotsimised põhjustasid talle ebameeldivusi, mida

saaks käsitleda inimväärikuse alandamisena.

4.7. Asja lahendamisel ei saa arvestada asjas nr 3-21-161 koostatud otsuste põhjendusi, kuna

viidatud asjas lahendatav alaealise külastaja läbiotsimine ei ole võrreldav praeguse haldusasja

olustikuga.

4.8. Kaebajal oli igakordselt võimalus läbiotsimisest keelduda, kuid ta ei teinud seda ja tuli iga

kord pikaajalisele kokkusaamisele teades, et enne seda otsitakse ta läbi. Kaebaja käis

esmakordselt pikaajalisel kohtumisel 31.08.2019, kuid kahju hüvitamise nõude esitas alles

18.11.2021, mistõttu on eluliselt ebausutav, et läbiotsimised olid niivõrd stressi tekitavad ja

alandavad, et sellest tekkis kaebajale kahju.

4.9. Vastustaja teabe- ja uurimisosakonna ametnikud teevad küll vanglas õigusrikkumise

ennetamiseks ja avastamiseks erinevaid toiminguid, kuid kuna teabe väljaselgitamise

võimalused on piiratud, ei ole see piisav välistamaks keelatud ainete ja esemete vanglasse

toimetamist.

3-22-311

5(8)

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt

võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise,

tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse

rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

6. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et ta pidi vanglas enne abikaasaga

pikaajalisele kohtumisele minemist taluma kahe vanglaametniku juuresolekul lahtiriietumisega

läbiotsimist.

7. VangS § 27 lg 1 esimese lause järgi on vanglateenistuse ametnikul õigus kinnipeetavaga

kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Sama lõike kolmanda lause järgi viib

läbiotsimise läbi külastajaga samast soost vanglateenistuse ametnik. VangS § 68 lg 3 järgi on

vanglateenistuse ametnikul õigus vanglasse saabuvad ja vanglast väljuvad isikud ning nende

asjad läbi otsida. Läbiotsimist teostab isikuga samast soost vanglateenistuse ametnik.

VSKE § 37 lg 2 järgi otsitakse kinnipeetav ja kokkusaaja enne ja pärast kokkusaamist läbi.

Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui kokkusaaja keeldub asjade hoiule andmisest või

läbiotsimisest, siis teda kokkusaamisele ei lubata.

Määrus nr 44 kehtestab läbiotsimise täpsema korra. Selle määruse § 31 lg 1 esimese lause järgi

on vanglateenistuse ametnikul õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast

väljuv isik või vanglas viibiv isik. Sama paragrahvi lg 4 järgi ei lubata isikul vanglasse siseneda

keelatud esemetega või kui isik keeldub läbiotsimisest. Sama paragrahvi lg 5 järgi võib

läbiotsimise tõhustamiseks kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda

läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud

teenistuskoera.

8. Seega annavad VangS ja määrus nr 44 vanglale õigus vanglasse kokkusaamisele tulev isik

läbi otsida ning VSKE lause kohustab vanglat isikut läbi otsima. Kohus ei pea praeguses asjas

vajalikuks täpsemalt analüüsida, kas ja mis tingimustel saab seadusest madalamal seisva aktiga

piirata isikute õigusi enam kui seadusega. Asjaoludest nähtuvalt ei vaidlusta kaebaja

läbiotsimist iseenesest, vaid alasti läbiotsimist, mis on tema arvates teda alandav. Seepärast

kontrollib kohus, kas vangla oli õigustatud korraldama kaebaja alasti läbiotsimisi neil kordadel,

kui kaebaja käis vanglas oma abikaasaga pikaajalisel kokkusaamisel.

9. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et asjas nr 3-21-161 toodud seisukohad ei ole

praeguses asjas kohaldatavad. Vaatamata asjaolule, et viidatud asjas analüüsiti alaealise isiku

alasti läbiotsimise lubatavust, on Tallinna Ringkonnakohus 28.02.2022 otsuses selgitanud

läbiotsimise lubatavust ka laiemalt, mitte ainult alaealisi puudutavalt. Ringkonnakohus märkis

nii õiguskantsleri kui ka Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise

tõkestamise Euroopa komitee (CPT) seisukohtadele tuginedes kokkuvõtlikult järgmist.

Vanglal ei ole kaalutlusruumi otsustamisel, kas pikaajalisele kokkusaamisele saabuv või sealt

lahkuv isik läbi otsida, kuid on kaalumisruum selles osas, millisel viisil läbiotsimist teostada.

Läbiotsimise viisi valikul tuleb arvestada, et mida intensiivsem on isiku põhiõiguste piirang,

seda kaalukamad ja enam põhjendatud peavad olema piirangut õigustavad asjaolud. Kui

seadusandja ei ole ette näinud kinnipeetavat külastavate isikute alasti läbiotsimist iga kord,

tuleb vanglal läbiotsimise viisi valikul pidada seda kui eriti intensiivset läbiotsimise viisi

3-22-311

6(8)

erandlikuks, mis nõuab konkreetsete asjaoludega seostamist. Pikaajalisele kokkusaamisele

tulevaid isikuid ei ole üldjuhul karistatud õigusrikkumise eest, seetõttu on neist lähtuv

korrarikkumise oht tõenäoliselt väike. Võimalikku ohtu aitavad tõrjuda ka teised läbiotsimise

viisid ja kinnipeetava läbiotsimine pärast pikaajalist kokkusaamist (määruse nr 44 § 32 p 2).

10. Eeltoodule tuginedes leiab kohus ka praeguses asjas, et pikaajalisele kokkusaamisele

tulnud külastaja alasti läbiotsimine on iseenesest VangS § 27 alusel õiguslikult lubatav. Seda ei

pea Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni rikkuvaks ka EIK (vt 26.12.2006 otsus

asjas nr 12350/04: Wainwright vs Ühendkuningriik), kui järgitakse ettenähtud reegleid. Kuid

sellega kaasneva eraelu puutumatuse (PS § 26) riive intensiivsust arvestades peab selline

läbiotsimise viis olema erandlik, olema põhjendatud ja tuginema konkreetsele ohuhinnangule.

Külastaja alasti läbiotsimine ei saa olla tavapärane ja igakordselt kasutatav praktika, sest

vastasel korral muutuvad muud määruse nr 44 § 31 lg-s 5 sätestatud läbiotsimise täiendavad

viisid mõttetuks. Nende täiendavate viiside reguleerimine näitab vastupidi, et läbiotsimine ei

tähenda alati lahtiriietumisega läbiotsimist. Lahtiriietumisega läbiotsimisele tuleb reeglina

eelistada teisi läbiotsimise viise. Külastaja ei ole kinnipeetav, kelle õiguste riivet saab õigustada

vangistusega paratamatult kaasnevate tagajärgedega.

11. Praegusel juhul ei ole vangla põhjendanud kaebaja alasti läbiotsimise vajadust konkreetse

juhtumi asjaoludega. Vastustaja ei ole väitnud, et tal oli eelteadmine selle kohta, et kaebaja võib

vanglasse tulles tuua kaasa keelatud esemeid või aineid. Samuti ei ole vastustaja väitnud, et

kaebaja juurest oleks läbiotsimiste käigus leitud keelatud esemeid või et kaebaja abikaasa

juurest oleks leitud (tihti, palju, pärast pikaajalisi kokkusaamisi) keelatud esemeid. Üksnes

kaebaja abikaasa kuriteole viitamine ei ole piisavaks põhjuseks, et kaebajat külastamisele tulles

alasti läbi otsida. Kinnipeetava kuriteod ei anna alust pidada ka teda külastavaid pereliikmeid

õigusrikkujateks ja seetõttu vangla julgeolekut ohustavateks. Kuigi kohus möönab, et teised

läbiotsimise viisid ei pruugi olla alati sama tõhusad kui alasti läbiotsimine, ei saa neid pidada

ka selgelt ebapiisavateks. Alasti läbiotsimine saab olla põhjendatud juhul, kui muul viisil

läbiotsimise (teenistuskoeraga, kompimise teel, metallidetektoriga jms) käigus jääb vanglale

põhjendatud kahtlus, et külastaja võib varjata keelatud esemeid. Alasti läbiotsimine võib olla

nt põhjendatud selliste külastajate puhul, kelle juures on varem leitud keelatud esemeid või

aineid või kelle puhul on vanglal eelnev teave või ohuhinnang, et külastaja võib keelatud aineid

või esemeid vanglasse toimetada. Keelatud esemete vanglasse sattumise riski aitab vähendada

ka võimalus otsida kinnipeetav pärast kokkusaamist läbi või kasutada tema suhtes muid

meetmeid (nt teha kinnipeetavale narkotest, tuvastada suitsetamist suitsuanduritega jms).

Praeguses asjas ei ole vastustaja viidanud ühelegi konkreetsele kahtlusele, mis kaebaja alasti

läbiotsimist põhjendanuks. Vastustaja on ise tunnistanud, et kõigi külastajate alasti läbiotsimine

on reegel ja erandina võidakse kaaluda alasti läbiotsimise korraldamata jätmist. Selline

käitumismudel ei ole aga põhiõiguste riive seisukohalt aktsepteeritav. Kohtu arvates ei toeta

kõigi külastajate igakordne alasti läbiotsimine ka kinnipeetavate sotsiaalsete suhete

soodustamise eesmärki (VangS § 23), vaid mõjub pärssivalt, sest kinnipeetavaga kokkusaamist

hakkavad vältima need isikud, kelle jaoks ei ole alasti läbiotsimine vastuvõetav.

12. Asjakohane ei ole vastustaja selgitus, et läbiotsimine ei olnud kaebaja jaoks sunduslik ja ta

saanuks sellest keelduda. Läbiotsimisest keeldumine toonuks kaasa kokkusaamisele mitte

lubamise (VSKE § 37 lg 4). Seega oli kaebajal valida, kas aktsepteerida läbiotsimist või loobuda

abikaasaga kohtumisest. Sellises olukorras abikaasaga kohtumise kasuks otsustamine ei näita

mingil juhul, et alasti läbiotsimine olnuks kaebaja jaoks tema õigusi mitte piirav või sel olnuks

tema õigustele ebaoluline mõju.

3-22-311

7(8)

13. Kuna vastustaja ei ole teostanud kaebaja alasti läbiotsimisel mingit kaalumist ja alasti

läbiotsimiseks puudusid konkreetsed põhjused, on tegemist kaalumisveaga ja valitud meede

tuleb lugeda ebaproportsionaalseks ning seetõttu õigusvastaseks.

14. Vaidlust ei toimu asjaolu üle, et kaebaja läbiotsimist viis iga kord läbi temaga samast soost

ametnik. Kaebaja vaidlustab seda, et alasti läbiotsimise juures viibis rohkem kui üks ametnik.

Vastustaja põhjendas seda asjaoluga, et kahe ametniku kaasamisel on võimalik läbiotsimist

kiiremini läbi viia, sest üks ametnik tegeleb isiku läbivaatamisega ning teine ametnik isiku

asjade ja riiete läbivaatusega. Kohus nõustub vastustajaga, et sellist käitumisviisi ei saa pidada

põhjendamatuks või ebaproportsionaalseks, sest võimaldab isikul läbiotsimise protseduuri

kiiremini läbida. Seega ei ole läbiotsimise läbiviimine läbiotsitavaga samast soost kahe

ametniku juuresolekul õigusvastane.

15. Kuna vastustaja rikkus õigusvastaselt kaebaja eraelu puutumatust, siis saab RVastS § 9

lg-st 1 tulenevalt eeldada, et kaebajale tekkis mittevaraline kahju. On usutav, et võõras

keskkonnas võõraste isikute juures alasti võtmine oli kaebaja jaoks ebameeldiv ja häiriv

üleelamine, võis tekitada ebameeldivaid emotsioone, ärevust, stressi, alandustunnet. Oluline ei

ole seejuures asjaolu, et kaebaja talus läbiotsimist 13 korral ega loobunud läbiotsimisega

kaasnevale riivele vaatamata abikaasa külastamisest. Kaebajale ei saa ette heita, et ta soovis

kõigele vaatamata oma perekondlikke sidemeid hoida ja lähedast külastada. Kaebajal oli õigus

oma abikaasat vanglas külastada ja vastustaja pidanuks talle seda õiguspäraselt tagama. Lisaks

ei saa kaebajale ette heita seda, et ta ei esitanud vastustajale taotlusi alasti läbiotsimise

vältimiseks. Esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmist saab põhjendatult ette heita vaid

juhul, kui nende kasutamise vajadus oli isiku jaoks arusaadav ja nende kasutamine võinuks

temale kahju tekkimist ära hoida. Kohus ei pea usutavaks, et vangla oleks kaebaja vastava

taotluse saamisel muutnud oma tavapärast praktikat ja jätnud kaebaja kokkusaamisele eelnevalt

alasti läbi otsimata. Vastustaja selgitustest nähtub, et alasti läbiotsimine on reegel ja see viiakse

läbi kõigi pikaajalisele kokkusaamisele tulnud külastajate osas. Seega ei oleks kaebaja eelnev

pöördumine vastustaja poole olnud suure tõenäosusega tulemuslik. Samuti ei saa kaebajale ette

heita seda, et ta ei pöördunud kahju hüvitamise nõudega vastustaja või kohtu poole juba varem.

Kaebaja on pidanud kinni kahju hüvitise taotlemise 3-aastasest tähtajast.

16. Kohtu hinnangul ei esine ka muid RVastS §-s 13 sätestatud vastutuse piiramise aluseid.

Seetõttu tuleb kaebaja kahju hüvitamise kaebus rahuldada.

17. Kaebaja taotleb kahju hüvitise väljamõistmist summas 5000 eurot. Kohus ei pea praeguses

asjas sellise summas hüvitise väljamõistmist põhjendatuks. Kohus selgitab, et hüvitise suuruse

üle otsustamine on kohtu hinnanguline otsus, mis tuleb langetada kõiki asjaolusid kogumis

arvestades. Nt asjas nr 3-21-2616 mõisteti Tallinna Vanglalt kaebaja tütrele 5 alasti läbiotsimise

talumise eest välja mittevaralise kahju hüvitis summas 3500 eurot1. Kohus leiab, et alaealisele

lapsele alasti läbiotsimisega kaasnev riive on oluliselt intensiivsem kui täiskasvanule kaasnev

riive. Asjas nr 3-19-549 mõisteti Tallinna Vanglalt kinnipeetavale sunniviisilise kehaõõnsuste

läbiotsimise eest hüvitiseks 1600 eurot. Erinevalt kaebaja juhtumist oli viidatud asjas tegemist

ühekordse juhtumiga ja kinnipeetavaga, samas on sunniviisiline kehaõõnsuste läbiotsimine

intensiivsem riive kui kaebaja õigustele kaasnenud riive. Kaebaja ei ole põhjendanud, et alasti

läbiotsimine oleks mõjunud temale kuidagi eriliselt kahjustavalt, nt et kaebajal olid psüühilised

probleemid, mida õigusvastane toiming veelgi süvendas. Kaebaja ei ole kirjeldanud, et pärast

igakordset vanglakülastust oleks tal esinenud pikemaajaliselt kestvaid psüühilisi häireid,

meeleolulangusi, unehäireid vms. Samuti ei olnud läbiotsimine muul viisil õigusvastane.

Läbiotsimine kahe ametniku juuresolekul oli põhjendatud. Läbiotsimine viidi läbi privaatselt

1 Menetlus on hetkel pooleli Tallinna Ringkonnakohtus.

3-22-311

8(8)

eraldi ruumis. Kaebaja ei ole väitnud, et kõrvalistel isikutel oli läbiotsimise ajal juurdepääs

ruumile või et vanglaametnikud oleksid kaebajat kuidagi täiendavalt alandavalt kohelnud,

lubamatult puudutanud, solvanud või mõnitanud. Kohus arvestab ka kaebaja suhtes toimunud

rikkumiste korduvust – kaebaja külastas 2 aasta jooksul (31.08.2019–07.10.2021) abikaasat

vanglas kokku 13 korral. Kohus peab kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

piisavaks hüvitist summas 2000 eurot.

18. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja mõistab vastustajalt kaebaja

kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 2000 eurot.

19. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). HKMS § 108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral

menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus rahuldas kaebuse 40%

ulatuses (kaebaja taotles hüvitist suuruses 5000 eurot, kohus mõistab välja hüvitise suuruses

2000 eurot). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 150 eurot. Arvestades kaebuse

rahuldamise proportsiooni, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv summas

60 eurot. Muus osas jääb tasutud riigilõiv kaebaja enda kanda. Muude võimalike

menetluskulude kandmise kohta ei ole kaebaja kohtule kuludokumente esitanud, seetõttu jäävad

need kaebaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/