3-21-634/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-634

Haldusasi

Mapomets OÜ kaebus Keskkonnaameti 11.01.2021

registrikande

nr

XXXXXXXXXXX

(raie

registreerimisest keeldumise otsus) tühistamiseks ja

Keskkonnaameti kohustamiseks otsustada metsateatise

registreerimine uuesti

Menetlusosalised

Kaebaja – Mapomets OÜ, esindaja v.adv Indrek Veso

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindajad SL, TE, TJ ja

ME

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.11.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Mapomets OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

14.11.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Mapomets OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

22.11.2021 otsus haldusasjas nr 3-21-634 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses metsateatise number ning katastriüksuste nimed

ja numbrid tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.12.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-21-634

2(15)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mapomets OÜ esitas 17.11.2020 Keskkonnaametile metsateatise Valga maakonnas

Otepää vallas WWW külas asuva XXX kinnistu (katastritunnus XXXXX) eraldisel 12 (0,38 ha)

veerraie kavandamiseks. Metsateatis kanti metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse

numbriga XXXXXXXXXXX.

2. Keskkonnaamet keeldus 11.01.2021 otsusega XXX kinnistu eraldisel 12 metsateatisega

nr XXXXXXXXXXX kavandatud veerraie registreerimisest metsaregistris. Otsuse põhjenduste

kohaselt ei ole veerraie lubatud, kuna kavandatud raieala asub Otepää looduspargis Vanamõisa-

Restu piiranguvööndis II kategooria kaitsealuse linnuliigi kanakulli (Accipiter gentilis)

elupaigas ning uuendusraie on vastuolus Otepää looduspargi ja Otepää linnuala kaitse-

eesmärgiga kaitsta kanakulli elupaikasid. Otepää looduspark kuulub Otepää linnualana

üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. Kaitsekord on kehtestatud Vabariigi

Valitsuse 01.12.2016 määrusega nr 135 (kaitse-eeskiri).

3. Mapomets OÜ esitas 05.02.2021 Keskkonnaametile vaide, mis jäeti 01.03.2021

käskkirjaga nr 1-1/21/48 rahuldamata.

4. Mapomets OÜ esitas 24.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus

võttis menetlusse nõuetes tühistada Keskkonnaameti 11.01.2021 registrikanne nr

XXXXXXXXXXX (raie registreerimisest keeldumise otsus) ja kohustada vastustajat

metsateatise registreerimist uuesti otsustama.

Kaebajale kuuluval kinnistul ei ole kanakulli pesa ega elupaika. Kanakulli elupaiku on

registreeritud kaks eraldiseisvat: põhjapoolne XXX (8,4 ha) ning lõunapoolne YYY (kt

YYYYY) ja FFF (kt FFFFF) kinnistul (7,9 ha). Jääb arusaamatuks, miks loetakse kaks elupaika

üheks WWW elupaigaks, kui kanakull ei kasuta kaebaja kinnistul paiknevat elupaika alates

2008. a-st. Kaitse alla tuleb võtta pesapaigad, mida kanakull tegelikult kasutab. Kaebaja

kinnistul ei ole registreeritud ühtegi kanakulli pesa (kunagine pesapuu varises 2019. a-l).

Vastustaja vastusest nähtuvalt on tänaseks WWW kanakulli elupaik liidetud kokku üheks

kanakulli leiukohaks registrikoodiga OOO. Selle käigus on vastustaja asunud väitma, nagu

kanakulli elupaik oleks alates 2002. a-st olnud üks ja seesama elupaik. Kunstlikult suurendatud

nn elupaik ei ole kanakulli elupaik selle definitsiooni sisulises mõttes. Asjaolu, et

Keskkonnaamet

on

muutnud

keskkonnaregistri

pidamise

põhimõtteid

elupaikade

registreerimisel, ei muuda seda põhjendatud elupaigaks, mida lind reaalselt pesitsemiseks

kasutab ja vajab.

Ainsana avab elupaiga mõiste looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg 5 p 1. Seaduses kasutatava

elupaiga terminile vastab ökoloogiline termin pesapaik. Elupaiga määratlus peab seega vastama

kahele nõudele – kanakull kasutab kinnistut pesitsemiseks ja poegimiseks või kasutab seda

perioodilise koondumispaigana. Samas võib elupaiga puhul tegemist olla määratlemata

õigusmõistega. Otepää looduspargi kaitse-eeskiri ei ava samuti, millistele tunnustele peaks

3-21-634

3(15)

elupaik vastama, kuidas seda tuvastatakse ja defineeritakse. Elupaiga määratlemine ja selle

kaitsmine ei saa olla kontorollimatu kaalutlusõigus. Kuna vastustaja keeldumine on tehtud

elupaiga kaitse vajadust silmas pidades, oleks see põhjendatud, kui kaebaja kinnistul

eksisteeriks kanakulli pesa ja kanakull kasutaks kinnistut reaalselt elutsemiseks, mida aga ei

ole. Kaebaja kinnistu ei vasta elupaiga tunnustele, kuna kanakull ei ole kinnistut sigimis- ega

elupaigana 13 aastat kasutanud (2008. a-l tuvastati pesa YYY kinnistul) ning kinnistu mets ei

ole käsitatav esindusliku elupaigana. LKS § 48 lg 2 kohaselt tuleb tagada vaid esinduslike

kanakulli elupaikade kaitse. Loodusdirektiivi art 1 p f kinnitab samuti, et elupaik on keskkond,

kus liik elab igas eluetapis.

Keskkonnaministeerium väitis oma 06.07.2016 vastuses asjas nr 3-14-50060, et püsielupaik

kustutatakse registrist kolme järjestikuse kolmeaastase seiretsükli tulemusel üksnes pesa

hülgamisel. Kaebaja ei pea põhjendatuks teha vahet püsielupaigal ja elupaigal, kuna mõlemal

puhul peab see olema seotud linnu reaalse pesa kasutusega. Keskkonnaregistri kande nr ÜÜÜ

kohaselt on kaebaja kinnistul registreeritud kanakulli leiukoht, mitte elukoht. Jääb

arusaamatuks, millised faktid või tõendid kinnitavad, et kaebaja kinnistu on linnu poolt

kasutatav ja oluline elupaiga toimivuse tagamiseks.

YYY kinnistul olevas pesas tuvastati ka 10.06.2021 edukas pesitsus ja rõngastati 2 poega. YYY

kinnistul asuva pesa vaatlusandmed kinnitavad, et kaebaja kinnistu varasemad raied ei oma

mingit mõju pesitsemise edukusele. Seega ei oma kaebaja kinnistu linnu elupaigana tähtsust.

Kanakulli tegelik ja funktsioneeriv elupaik on vana keskkonnaregistri numbriga OOO, mis asub

YYY ja FFF kinnistutel. Amet käsitleb WWW elupaigana kahte nn elupaika (ÜÜÜ ja OOO),

mis asetsevad teineteisest sadade meetrite kaugusel. Ühe elupaiga alla ei saa kuuluda kaks

eraldiseisvat maa-ala. Kanakulli keskmine eluiga on 11 aastat ehk see kanakulli paar, kes kunagi

kinnistul võis elutseda, on tänaseks surnud.

Kaebaja kinnistu eraldise XX ja YYY kinnistu vahele jääb FFF kinnistu ja autotee. Kanakulli

kaitse tegevuskava kohaselt rajab kanakull reeglina pesa keskmiselt 350 m kaugusele

metsaservast ning 350 m kaugusele noorest metsast. Kaebajale teadaolevalt on kinnistu eraldis

12 ca 400 m kaugusel YYY kinnistul asuvast kanakulli pesast, mistõttu ei ole põhjust eeldada,

et kanakull kasutaks kaebaja kinnistut elupaigana. Seni on ekspertiisides ja erialakirjanduses

käsitletud kanakulli püsielupaigana 300 m asustatud pesast. Kanakulli elupaiga hulka ei ole

proportsionaalne hõlmata suvalist metsa, mis ei ole linnu jaoks sobilik ja asub pesast üle 300 m

kaugusel.

Vastustaja tegevus on vastuoluline. Amet on lubanud 11 aasta jooksul kinnistul teostada

erinevaid raieid, nägemata ohtu ja riski elupaiga säilimisele. Kinnistul on lubatud alates 2010.

a-st teha raietöid pea kõigil kinnistu eraldistel, sh on eraldisel XX lubatud teostada 2010. a-l

aegjärkset raiet ja 2017. a-l lageraiet. Vastustaja praktika metsateatiste kinnitamisel 2010. a-l ja

2017. a-l on loonud kaebajale õiguspärase ootuse, et kanakulli mittenaasmisel kinnistule

võimaldatakse kinnistul kaitse-eeskirja kohaselt raiet teostada. Tõendamata ja väär on vastustaja

väide, et muutunud on kanakulli ohustatuse hinnang. Praegu kuvab www.eelis.ee, et kanakull

on jätkuvalt ohulähedane liik, mitte ohualdis liik. Kaitse-eeskirja § 7 lg 1 ja § 16 lg 2 kohaselt

saab keelduda vaid objektiivsete asjaolude esinemisel, mis peavad erinema 2010. a ja 2017. a

olukorrast.

Metsaregistri andmetel on WWW kanakulli pesapaigas 500 m raadiuses metsamaad 76%. Üle

60-aastase metsa osakaal on 33%. Seega ei ole WWW kanakulli elupaik enam esinduslik.

Keskkonnaameti tellitud MTÜ Tuulelind 2018. a ekspertiisis välistati esinduslikkuse ühe

põhikomponendina teadlikult pesapaiga asustusajalugu, kuna see on kvaliteedilt ja kvantiteedilt

ebaühtlane (lk 5). Ekspert on välja toonud, et esinduslikus elupaigas peaks olema pesa ja

3-21-634

4(15)

kanakull peaks tavaliselt pesa kasutama vähemalt kolmeaastase intervalli tagant. Hoolimata

asjaolust, et kaebaja kinnistul on üle 60 aasta vanune mets, ei ole kanakull pidanud 13 aasta

jooksul seda sobivaks elupaigaks. Seega ei ole elupaiga esinduslikkuse määratlemisel ainutähtis

metsa vanuseline struktuur. Ekspertiis selgitab (lk 6), et termin “elupaik” on kanakulli puhul

samaväärne täpse ökoloogilise terminiga “pesapaik” ehk ühe paari pesitsuskoht, kus asub üks

või mitu pesa. Vastustaja ise on tunnistanud, et kaebaja kinnistu puistu on hõre ega ole sobilik

kanakulli jaoks.

Vastustaja otsus on kaalutlusvigadega, kuna amet on kaebaja kinnistu lugenud kanakulli

elupaigaks ainult põhjusel, et kanakulli paar pesitses aastatel 2002‒2004 kaebaja kinnistul.

Metsateatise registreerimata jätmine ei olnud sobilik, vajalik ega mõõdukas abinõu, mida

kinnitavad varasemad kinnistu metsateatised aastatest 2010 ja 2017. Kanakull ei ole kaebaja

kinnistut kasutanud sigimiseks alates 2005. a-st. Ettevaatusabinõuna oleks võinud kinnistul

veerraie 0,38 ha-l lubada, kuid seada tingimuse, et seda ei tehtaks pesitsusajal.

5. Keskkonnaamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

WWW kanakulli elupaiga piire korrigeeriti vastustaja tellitud lepingulise töö „Kanakulli

leiukohaandmete korrastamine keskkonnaregistris“ alusel (vastu võetud 2021. a aprillis).

WWW kanakulli elupaiga korrigeeritud pindala on 15,88 ha, see ei koosne erinevatest

lahustükkidest ja see hõlmab ühte kanakulli pesapuud. 10.06.2021 seiras TE koos TM-ga

kanakulli elupaika ja tuvastati kanakulli jätkuv edukas pesitsemine pesapuul. Pesas oli ja

rõngastati 2 poega. Vastavalt töö lähteülesandele, mis koostati kooskõlas kanakulli kaitse

tegevuskavaga, tuli kanakulli elupaikade piiritlemisel arvestada, et elupaiga pindobjekt peab

hõlmama keskkonnaregistris olevad kanakulli leiukohapunkti(d) (pesapuud) ja liigi poolt

kasutatava pesametsa vastavalt kanakulli kaitse tegevuskavas soovitatule: elupaigalaik peab

hõlmama vähemalt 5 ha 60-aastast või vanemat metsa; kui sellise metsa pindala on suurem,

kaasatakse see vähemalt 300 m ulatuses, järgides metsaeraldisi või looduslikke piire; kui

väiksem, siis kaasatakse see tervikuna olemasolevas ulatuses. Kui sobiva pesametsa ulatus

mingis ilmakaares on vähem kui 300 m, võib elupaiga ulatust pesapaigana sobiva metsa leviku

suunas proportsionaalselt laiendada kaugemale kui 300 m pesapuust.“ 300 m raadiusega ring

ümber kanakulli pesapuu hõlmab 27 ha, mis on tavapärane kanakulli elupaiga suurus.

Kõnealuse kanakulli elupaiga suurus on liigile sobivat metsaosa ja täna asustatud ning kunagise

kanakulli pesapuu (keskkonnaregistris arhiveeritud) paiknemist arvestades 15,88 ha, s.o

soovitatust väiksem.

Keskkonnaagentuuri 06.05.2021 seisuga koostatud kanakulli kaitstuse analüüsi kohaselt on

hetkel kaitstud 42% kanakulli pindalalistest elupaikade arvust ja 50% pindalast. Kuigi

pindalaliselt on miinimum täis, tuleneb see sellest, et kaitstavatel aladel on kanakulli elupaigad

piiritletud suuremalt, sest pesapuude ümbruses on pesamets suures osas säilinud, erinevalt

väljaspool kaitstavaid alasid asuvatest pesametsadest, mis raiesurve järel muutuvad järjest

tükeldatumaks ja muutuvad seeläbi aja jooksul kanakullile sobimatuks. Seega on oluline kaitsta

kõiki juba kaitse all olevaid pesi nii kaitstavate alade sihtkaitse- kui piiranguvööndis. Kuna

kõigi olemasolevatel kaitstavatel aladel asuvate kanakulli elupaikade kaitse pole siiski piisav,

tuleb võtta ka uusi alasid kanakulli kaitseks kaitse alla.

WWW kanakulli elupaik on olnud asustatud aastast 2002 ja pesametsaks sobiv mets on piisavas

ulatuses säilinud, mida tõendab elupaiga jätkuv asustamine kanakulli poolt. Seega on elupaik

kanakulli jaoks funktsioneeriv. Lisaks asub kõnealune elupaik olemasoleva kaitseala

piiranguvööndis, mistõttu on otstarbekas ja vajalik selle jätkuv ja tõhus kaitse. Vajadusel tuleb

kaaluda kaitsekorra rangemaks muutmist (sihtkaitsevööndi moodustamist).

3-21-634

5(15)

Kaebaja samastab ekslikult püsielupaiga ja elupaiga mõisted. Püsielupaik on LKS § 50 alusel

või ministri määrusega moodustatud kaitstav ala, mis võib lisaks liigi elupaigale hõlmata ka

potentsiaalset, leviku laiendamiseks vajalikku elupaika või puhvertsooni ümber elupaiga, et

elupaika tõhusamalt kaitsta. Elupaiga mõiste ja selle piiritlemise alused on lahti kirjutatud

tegevuskava ptk-s 5.3. Ei saa eeldada, et kanakulli elupaik piirdub vaid selle kinnistuga, kus

paikneb hetkel tema pesapuu. Kanakull vajab elupaigaks piisavalt suurt metsamassiivi, kus

paikneb hetkel tema pesapuu.

LKS § 48 lg 2 ei sätesta, et sigimispaik peab olema iga-aastaselt kasutatav. Arvestades asjaolu,

et kanakull asustab erinevatel aastatel erinevaid varupesi, mis kõik ei ole meile teada, ning liigi

arvukus on langenud, võivad mõned elupaigad teatud aastatel olla kanakulli poolt asustamata

või pole asustatus meile teada, kuid on käsitatavad jätkuvalt sigimiselupaigana, mida liik teatud

aastate järel asustab. Tegevuskava alusel toimub nii püsielupaikades kui väljaspool

püsielupaiku

asuvate

pesade

keskkonnaregistris

arhiveerimine

ainult

kanakulli

elupaiganõudlust hästi tundva eksperdi hinnangu alusel. Arhiveerimise üheks tingimuseks on

ala väike taasasustamise tõenäosus. See, et pesapaik on mõned aastad asustamata, asustatud

teise röövlinnuliigi poolt või pole asustatus teada, ei tähenda, et tegemist pole liigi

sigimispaigaga.

WWW kanakulli elupaiga määratlemisel puudub vastuolu ka loodusdirektiivi art-s 1 toodud

elupaiga definitsiooniga. Selle definitsiooni kohaselt kvalifitseeruvad liigi elupaigaks nii

talvitusalad, rändepeatuspaigad kui sigimisalad. Definitsioon ei käsitle liigi asustusajalugu ega

määratle, et liik peab konkreetset sigimisala asustama igal aastal.

Hetkel keskkonnaregistris registreeritud pesas YYY kinnistul on kanakull pesitsenud aastatel

2009, 2010, 2014, 2016‒2019, 2021 ja varasemalt XXX kinnistul asunud pesas 2002‒2004.

Seega ei ole korrektne kaebuse väide, et kanakulli pesitsus ühes pesas järjest üle 9 aasta ei ole

tõenäoline. WWW kanakulli elupaik on olnud kasutuses alates 2002. a-st ja kasutusel on olnud

vähemalt 2 teadaolevat pesa (XXX ja YYY kinnistul). Elupaiga kasutus ei ole seotud kanakulli

elueaga, kuna ühe paarilise hukkudes leitakse teine paariline ja sobilikke pesapaiku asustatakse

mitmete põlvkondade vältel.

WWW kanakulli elupaik oli vahepeal piiritletud küll kahe eraldi registrikandena, kuid kanakulli

jaoks on tegemist ühe tervikliku elupaigaga. Seetõttu tegi ekspert ettepaneku piiride

korrigeerimiseks ja nüüdseks on moodustatud üks elupaiga laik (registrikanne). Kuna WWW

kanakulli elupaik on olnud pikki aastaid asustatud, siis elupaiga seisund tervikuna on soodne ja

kanakull asustab jätkuvalt WWW elupaika.

Tunnustatud eksperdid on viidanud, et kanakull eelistab pesapaigana vanu metsaosasid. Ka

kõnealuse kanakulli territooriumil on asunud kõigepealt pesapaik vanas metsas. Seejärel on ta

pesapaiga valinud keskealises puistus, kuid edukaks pesitsuseks on vajalik, et pesapaiga ümber

oleks piisavalt vana metsa. YYY kinnistul olevat pesa ümbritseva pesapaiga koosseisu kuulub

ka XXX kinnistul olev metsala ja ebakorrektne on väita, et kanakull ei kasuta XXX kinnistu

metsaala.

Kaebajal ei saa tekkida õigustatud ootust, et kavandatud veerraie, mis on kooskõlas kaitse-

eeskirja § 16 lg-s 3 sätestatud langi suuruse piirangutega ning vastab metsaseaduses (MS)

toodud nõuetele veerraie lubamiseks, on igal juhul lubatud. Keskkonnaametil kui kaitseala

valitsejal on õigus kaaluda uuendusraie (sh veerraie) lubamist ning raiet mitte lubada, kui see

on vastuolus kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamisega (kaitse-eeskirja § 7 lg 1). Keskkonnaamet

arvestab metsateatise menetlemisel menetlemise ajal olemasolevaid parimaid teadmisi ja

olemasolevat informatsiooni. Keskkonnaameti tegevus ei ole vastuoluline. Metsaregistri

andmetel on vastustaja 2010. a-l lubanud XXX kinnistu WWW kanakulli elupaiga alal

3-21-634

6(15)

aegjärkset raiet ja sanitaarraiet. 2010. a-l ei olnud kanakulli elupaigad veel piiritletud

elupaikadena Keskkonnaregistrisse kantud. Keskkonnaregistrisse olid kantud vaid kanakulli

pesade asukohad. Sellest teadmisest lähtudes kaaluti ka raiete lubamist ja raied lubati. 2017. a

aegjärkse raie lubamisel eraldisele 58 (2,4 ha, registrikanne nr XXXXXXXXXX) ja lageraie

lubamisel eraldisele 128 (0,21 ha, registrikanne nr XXXXXXXXXXX) leidis vastustaja, et raie

ei kahjusta kanakulli elupaika ulatuses, mis viiks elupaiga rikkumise või hävimiseni. Raie

lubamisel oli vastustaja teadlik WWW kanakulli elupaigast ja on raie lubamist kaaludes sellega

arvestanud. Otsuse tegemisel peab vastustaja arvestama ka maaomaniku huviga oma metsas

raiet teha, st piirata tuleb nii vähe kui võimalik, samas nii palju kui vajalik kaitse-eesmärkide

saavutamiseks. 2021. a-l eraldisel XX kavandatud veerraie mittelubamisel leidis vastustaja, et

suure tõenäosusega viiks raie elupaiga rikkumise või hävimiseni. Otsuse tegemisel arvestati ka

juba varem tehtud raietega, seireandmetega ja ka seire käigus elupaiga seisundi hinnanguga.

Rikutud ei ole õiguskindluse ega õiguspärase ootuse põhimõtet.

Kaitse-eeskirja § 7 lg 1 alusel on Keskkonnaametil õigus keelata uuendusraieid ka

piiranguvööndis. Kui kinnistu asub Otepää looduspargis, kuigi piiranguvööndis, kus on

majandustegevus teatud piirangutega lubatud, peab maaomanik arvestama sellega, et

uuendusraie võib olla seal lühema või pikema perioodi jooksul võimatu, tulenevalt kaitseala

kaitse-eesmärkide saavutamise vajadusest. Uuendusraiete lubamisel kaalub Keskkonnaamet

igakordselt raiete mõju kaitse-eesmärkidele, antud juhul kanakulli elupaigale. Ühel

metsaeraldisel kavandatud raie ei pruugi kaasa tuua elupaiga rikkumist või hävimist, kuid see

võib toimuda koosmõjus teistel eraldistel kavandatud või juba teostatud raietega.

Keskkonnaametil tuleb ühes piirkonnas kavandatavate raiete puhul hinnata kavandatavate

raiemahtude mõju ning arvesse tuleb võtta ka varasemalt teostatud raiete mahtu ja ulatust,

samuti antud hetke kanakulli elupaiga seisundit ja liigi ohustatust. 2017. a raietega on WWW

kanakulli elupaiga kvaliteeti halvendatud ning aegjärkse raie tulemusel on tekkinud WWW

kanakulli elupaiga alal lage ala, millega on elupaiga territooriumil vana metsa (60-aastast või

vanemat metsa) osakaal vähenenud. Veel täiendavate uuendusraiete teostamine killustab

elupaika ja vähendab vana metsa osakaalu veelgi ning viiks suure tõenäosusega kanakulli

elupaiga ebasoodsasse seisundisse, mis põhjustaks elupaiga hülgamise.

Kuigi suuresti 2017. a-l tehtud raiete tõttu on WWW kanakulli elupaiga kvaliteet halvenenud,

on see elupaigana funktsioneeriv ja tervikuna siiski jätkuvalt liigile soodne. Muutunud on ka

kanakulli ohustatuse hinnang. Eesti kanakulli sigiv asurkond on viimase (2019. a; EELIS)

ohustatuse hindamise järel arvatud kategooriasse „ohualdis“. 2008. a-l oli kanakulli riiklik

ohustatuse hinnang „ohulähedane“. Seega on liigi ohustatus suurenenud ja liik vajab tõhusamat

kaitset.

6. Tallinna Halduskohus

jättis

22.11.2021 otsusega

kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

LKS §-st 31 ning kaitse-eeskirja § 7 lg-st 1 tulenevalt on kaitseala valitsejale jäetud

kaalutlusõigus otsustada, kas uuendusraiet (sh veerraiet) piiranguvööndis lubada.

Looduskaitseala piiranguvöönd on osa looduskaitsealast, mitte eraldi ja autonoomselt

eksisteeriv üksus, mistõttu tuleb metsa majandamisel piiranguvööndis silmas pidada nii LKS-

st kui ka konkreetse looduskaitseala kaitse-eeskirjast lähtuvaid nõudeid ja piiranguid.

Vaideotsuses on õigesti selgitatud, et isegi kui kavandatav veerraie on kooskõlas kaitse-eeskirja

§ 16 lg-s 3 sätestatud langi suuruse piirangutega ja vastab ka MS-s toodud nõuetele veerraie

lubamiseks, ei saa siiski eeldada, et see on igal juhul lubatud. Seega tuleneb õigusaktidest

eeldus, et veerraie piiranguvööndis on keelatud, kui kaitseala valitseja ei ole seda lubanud.

Põhjendamatu on seega kaebaja seisukoht, et juba raie keeldumise alus (kaitse-eeskirja § 16 lg

3 ja § 7 lg 1) iseenesest on väär.

3-21-634

7(15)

Vastustaja sai otsustada kavandatud raieks nõusoleku andmise seega juhul, kui tegevus ei too

kaasa kaitse-eesmärgiks oleva linnuliigi elupaiga kahjustamist. Kaitstava linnuliigi elupaiga

kahjustamise hindamine põhineb suuresti eriteadmistel. Kohus saab hinnata, kas haldusorgani

põhjendused tuginevad adekvaatsetel allikatel ega ole ilmselgelt meelevaldsed ega ümber

lükatud kaebaja osutatud eriteadmiste alusel koostatud dokumentidega. Kohane on ka

ettevaatuspõhimõte.

Vastustaja on WWW kanakulli elupaiga piiritlemisel asjakohaselt lähtunud keskkonnaministri

2015. a-l kinnitatud tegevuskavas toodud suunistest ja põhimõtetest (ptk 1.2.2, 5.3, 3.3) ega ole

meelevaldselt kõnealuse elupaiga koosseisu kuuluvaks lugenud mh kaebaja kinnistu eraldist 12,

kus kaebaja kavandas veerraiet. Tegevuskava koostatakse LKS § 49 alusel. Püsielupaiga mõiste

(LKS 4 lg 5 p 1) kaudu elupaiga määratlemine ei ole vajalik ega muudaks vastustaja järelduste

õigsust. Püsielupaiga määratlusest ei tulene järeldust, et kanakulli elupaigaks tuleks lugeda

pesapuu ja kitsa ringina joonistatud ala selle ümber, mis ei või väljuda ühe kinnistu piirest.

Lisaks ei tulene LKS § 48 lg-st 2 iga-aastase sigimispaigana kasutamise nõuet. Vastustaja on

vaideotsuses selgitanud, et õigusaktides kasutatud termin „elupaik” on kanakulli puhul

samaväärne liigi tegevuskavas kasutatud täpse ökoloogilise terminiga „pesapaik” – s.o ühe paari

pesitsuskoht, kus asub üks või mitu pesa. Vastustaja selgitas, et WWW kanakulli elupaik on

vahelduva maastiku tõttu keskkonnaregistrisse kantud kahe piiritletud elupaigaosana, mis

moodustavad tervikuna ühe elupaiga – põhjapoolne elupaigaosa pindalaga 8,4 ha asub valdavalt

XXX kinnistul (ÜÜÜ) ja teine osa asub vahetult XXX kinnistust lõunas, pindalaga 7,9 ha

(OOO).

Keskkonnaameti vastusest kaebusele nähtub, et kanakulli elupaikade (sh WWW kanakulli

elupaiga) piire on keskkonnaregistris 2020. a novembris tellitud ja 2021. a aprillis vastu võetud

lepingulise töö „Kanakulli leiukohaandmete korrastamine keskkonnaregistris” alusel

korrigeeritud. Viidatud töö aluseks on võetud tegevuskavas antud suunised ja põhimõtted.

Tegevuskava p-st 5.3 nähtub, et seni on kanakullipesad registrisse kantud reeglina

punktobjektidena. Alles viimase aasta jooksul on pesapaiku hakatud registreerima ka tervet

pesitsuspuistut hõlmavate pindalaliste objektidena, mis on kahtlemata ökoloogiliselt sobivam

lahendus, sest pesapaiga valikul on oluline puistu, mitte ainult pesapuu omadused ning

pesapaigal (elupaigalaigus) leidub sageli mitmeid pesi, lisaks on piiritletud elupaigalaigus

võimalik vältida häirimist (vt LKS § 55 lg 6). Edaspidi tuleks tegevuskava kohaselt kanakulli

pesapaik selle avastamisel keskkonnaregistrisse kandmiseks alati esitada kui pindalaline objekt,

mis piiritletakse elupaigapõhiselt (vt tegevuskava lk 36). Pärast elupaiga piiride korrigeerimist

ei ole WWW kanakulli elupaik enam keskkonnaregistrisse kantud eraldi elupaigaosadena

(lahustükkidena), vaid moodustab ühe elupaiga laigu (keskkonnaregistri kood OOO) pindalaga

15,88 ha ja hõlmab ühte kanakulli pesapuud. Keskkonnaamet on selgitanud, et 300 m raadiune

ring ümber kanakulli pesapuu hõlmab 27 ha, mis on tavapärane kanakulli elupaiga suurus.

Kõnealuse kanakulli elupaiga suurus on soovitatust väiksem, kuid liigiekspertide hinnangul

kaasatud siiski tervikuna sobiva metsaosa ulatuses. Kuna WWW kanakulli elupaigas (YYY

kinnistul) asub pesa, siis vastab see ühtlasi liigi tegevuskavas kasutatud ökoloogilisele terminile

„pesapaik”. Kuigi veerraie mittelubamise ajal (11.01.2021) oli keskkonnaregistris registreeritud

XXX kinnistul ja sellest vahetult lõunas paiknevad elupaigaosad eraldi, ei tähenda see, et need

ei moodustanud juba siis kanakulli jaoks ühte terviklikku elupaika. Vastustaja on selgitanud, et

sel põhjusel tehtigi ekspertettepanek konkreetse elupaiga piiride korrigeerimiseks ning

moodustati üks elupaiga laik (registrikanne). Nii vaidlustatud otsuses kui ka vaideotsuses on

selgelt märgitud, et keskkonnaregistris eraldi koodidega (ÜÜÜ ja OOO) registreeritud

elupaigaosad moodustavad tervikuna ühe elupaiga. Seda, et varasemalt keskkonnaregistris

koodidega ÜÜÜ ja OOO registreeritud elupaigaosi ei käsitletud tollal eraldiseisvate

elupaikadena ning selliselt toimimine ei ole põhjendatud ka nüüd, toetab ka tegevuskava p 1.2.2.

3-21-634

8(15)

Ühestki õigusaktist ei tulene, et uuendusraiet võib keelata üksnes juhul, kui konkreetsel

kinnistul või eraldisel on tuvastatud pesapaik (pesa) ja faktiliselt peab olema tõendatud isendi

olemasolu. Nimetatud põhimõtet rakendatakse LKS §-des 55‒63 sätestatud isendikaitse puhul.

Praegusel juhul on piiranguvööndis kavandatud uuendusraie keelatud looduskaitseala

kaitsekorda rakendades. Kuna Otepää looduspargi kaitse-eesmärgiks on mh kaitsta kanakulli

elupaiku (§ 1 lg 1 p 2) ning ka Vanamõisa-Restu piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on

kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse (§ 14 lg 4), tuli Keskkonnaametil piiranguvööndis

raietegevuse lubatavuse üle otsustamisel lähtuda sellest, kas tegevus võib kahjustada kaitse-

eesmärgiks oleva linnuliigi elupaika konkreetse isendi alal esinemist tuvastamata. Kaebaja

viidatud loodusdirektiivi art-s 1 toodud elupaiga definitsioonist ega LKS § 48 lg-st 2 ei ole

tuletatav, et liik peaks konkreetset kohta asustama igal aastal, et see kvalifitseeruks liigi

elupaigaks (vt ka vaideotsuse p 2.9). Liikide elupaikade tuvastamine ja piiritlemine toimub

kaitse-eeskirja menetluses ning vastustaja ei pea iga kord metsateatise menetlemisel kohapeal

tuvastama konkreetsel eraldisel kaitstava liigi pesapaika või muid elutegevuse jälgi, tõendamaks

konkreetsel ajahetkel maa-ala kasutamist elupaigana. Eeltoodu valguses on asjakohatud

kaebuse väited, et kaebaja kinnistul ei ole enam kanakulli pesa ja lind pole seal pikemat aega

elanud ega siginud. WWW kanakulli elupaiga sisse jääb mh YYY kinnistul asuv metsaala, kus

on käesoleval aastal tuvastatud kanakulli edukas pesitsemine (poegade olemasolu).

Praeguse vaidluse lahendamisel ei ole oluline välja selgitada, kas kaitsealal (sh kaebaja

kinnistul) asuv mets on kaitsealuse linnuliigi elupaigaks sobiv. Vastustaja on siiski selgitanud,

et WWW kanakulli elupaik on olnud asustatud alates 2002. a-st (kasutusel on olnud vähemalt

2 teadaolevat pesa) ja pesametsaks sobiv mets on piisavas ulatuses säilinud, mida kinnitab

elupaiga jätkuv asustamine kanakulli poolt. Kuigi kaebaja kinnistul on mitmed elupaika jäävad

osad majandamisega raiutud liiga hõredaks (st WWW kanakulli elupaiga kvaliteet on

madalseisus), on vastustajale teadaolevalt kõnealune elupaik asustatud olnud juba ca 20 aastat.

Elupaika ei ole seega määratletud ühe kanakulli paari eluea kaudu.

Kuigi kanakull on hetkel valinud pesapaigaks YYY kinnistul asuva keskealise puistu, on

vastustaja selgituste kohaselt edukaks pesitsuseks (sh toitumiseks) siiski vajalik, et pesapaiga

ümber oleks piisavalt vana metsa, mida kanakullile antud juhul pakubki kaebaja kinnistu.

Tegevuskavas on peetud oluliseks, et kanakulli pesapaigana (elupaigana) piiritletakse pesapuust

ligikaudu 300 m raadiuses olev soovitavalt vähemalt 60-aasta vanuse puistuga metsaala.

Seejuures, kui sobiva pesametsa ulatus mingis ilmakaares on vähem kui 300 m, võib elupaiga

ulatust pesapaigana sobiva metsa leviku suunas proportsionaalselt laiendada kaugemale kui 300

m pesapuust. Vastustaja selgitas kõnealuse 300 m osas, et tegemist on kompromissiga,

arvestades metsaomanike huve, kuna üksnes linnu enda vajadustest lähtuvalt võiks see olla

ulatuslikum. Seega on kaebaja kinnistul olev mets jätkuvalt kanakulli edukaks pesitsemiseks

oluline, kuuludes seetõttu ka WWW kanakulli elupaiga koosseisu. Eeltoodut arvestades on

alusetu kaebaja seisukoht, et kaebaja kinnistu ei oma linnu elupaigana mingit tähtsust ning

kaebaja kinnistu on loetud kanakulli elupaigaks ainult põhjusel, et kanakulli paar seal aastatel

2002‒2004 pesitses. Ka kaebaja viited Keskkonnaameti poolt 2018. a-l tellitud ekspertiisile ei

viita, et vastustaja oleks WWW kanakulli elupaika „kunstlikult laiendanud“. Elupaikade

kaitsmisel ei tule lähtuda pelgalt sellest, kus kaitsealusel liigil võiks teoreetiliselt olla head

tingimused elamiseks. Kui mingi pesapaik ka aja möödudes ei vasta enam tüüpilise esindusliku

elupaiga tunnustele, ei anna see veel alust selle kaitseta jätmiseks ja arhiveerimiseks (registrist

kustutamiseks), kui liik seal reaalselt elutseb ehk peab elupaika jätkuvalt enda jaoks sobivaks.

Asjakohatu on seega kaebaja väide, et kaitse alla tuleks võtta hoopis tiheda metsaga GGG

kinnistu (riigimaa), mis väidetavalt pakuks kanakullile paremaid elupaiga tingimusi.

Samamoodi ei ole asjakohane kaebaja viide pesa nr KLO9107080 arhiveerimisele üks aasta

pärast selle hävinemist – WWW kanakulli elupaigas (OOO) asuv pesa ei ole hävinenud, vaid

3-21-634

9(15)

on asustatud. Kunagi kaebaja kinnistul asunud pesa (ÜÜÜ) ongi praeguseks arhiveeritud

(keskkonnaregistris kirjed puuduvad). Samas ei tähenda see, et kaebaja kinnistul olevat

metsaala ei oleks seetõttu enam põhjust haarata WWW kanakulli elupaiga sisse.

Vastustaja on piisavalt põhjendanud kavandatud veerraie negatiivset mõju WWW kanakulli

elupaiga seisundile ning Otepää looduspargi ja Otepää linnuala kaitse-eesmärkidele. Kanakulli

kaitse tegevuskava kohaselt on pesapaikade olemasolu liigi esinemiseks üks olulisemaid eeldusi

ning pesapaikade hävimine üks peamisi kaitsealuste liikide ohutegureid. Kanakull pesitseb

eelkõige vanades raieküpsetes metsades, seetõttu on majanduslik surve tema pesapaikadele

suur. Suurimaks ohuks pesapaikadele on uuendusraie, mille käigus raiutakse sobivad

pesapuistud ning tükeldatakse suuremad metsaalad (vt p 4.1). Tegevuskava p 5.1 kohaselt on

pikaajaline (15 aasta) kaitse-eesmärk populatsiooni soodsa seisundi saavutamine suuruses 700–

1000 paari (arvukuse järsu languse eelne hinnang). See seab eesmärgiks aastaks 2029 kanakulli

arvukuse tõusu 700‒1000 paarini, mis on ligi 70% rohkem, kui on praegune arvukus. Selleks,

et järgmise 8 aasta jooksul oleks võimalik kanakulli arvukuse tõus, on seega oluline kaitsta kõiki

juba kaitstavatel aladel asuvaid kanakulli elupaiku ning võtta täiendavaid esinduslikke elupaiku

kaitse alla (p 6, lk 37‒38).

Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskavas aastateks 2017‒

2026 (kaitsekorralduskava) nähakse samuti kanakullile olulise ohutegurina kõrge

looduskaitselise väärtusega puistufragmentide vähenemist piiranguvööndis ning Otepää

loodusala pikaajaliseks eesmärgiks on kaitsekorralduskava kohaselt 2 kanakullipaari olemasolu

(vt p 2.1.6.1.1). Viimastel aastatel (2016‒2020) tehtud seirete tulemusel on Otepää loodusalal

teada vaid 2 asustatud kanakulli pesitsusterritooriumi, neist kõigil aastatel on üks olnud WWW

kanakulli elupaik. Seetõttu on vastustaja pidanud oluliseks tagada, et kanakulli edukas pesitsus

WWW kanakulli elupaigas jätkuks. Vastustaja on selgitanud, et 2017‒2018. a-l teostatud raiete

järgselt on WWW kanakulli elupaiga kvaliteet madalseisus ning täiendava uuendusraie

tegemine XXX kinnistu eraldisel 12 viiks tõenäoliselt elupaiga rikkumise või hävimiseni.

Nõustuda ei saa kaebajaga, et kuna praegu pesitseb Otepää loodusalal 2 paari kanakulle, on

kaitse-eesmärk täidetud. Selleks, et säiliks 2 kanakullipaari olemasolu, ongi mh vajalik

piiranguvööndis asuvat WWW kanakulli elupaika uuendusraie keelamisega kaitsta. Liigikaitse

on kõige tulemuslikum just sobivate elupaikade kaitse kaudu. Vastustaja on selgitanud, et kui

kanakull asub pesitsema Harimäe sihtkaitsevööndisse (riigimetsa), siis muudetakse elupaiga

piire. Kui liik pesitseb edasi piiritletud piiranguvööndi elupaigas, kaalub Keskkonnaamet

Otepää looduspargi tsoneeringu muutmist, st WWW kanakulli elupaiga sihtkaitsevööndisse

arvamist. Piiranguvööndis uuendusraiete keelamine on oluline ka selleks, et kanakulli pesamets

säiliks, kuniks on otsustatud selle sihtkaitsevööndisse arvamine.

Kuna vastustaja leidis, et kaebaja taotletud veerraie võib tuua kaasa kaitseala kaitse-eesmärgi

kahjustumise ehk raie teostamine eraldisel 12 pole kanakulli elupaigale kujutatavat ohtu

arvestades võimalik, ei pidanud ta samal ajal kaaluma tingimuse seadmist, mis keelaks raiet

teostada üksnes linnu pesitsusajal. Lindude peamisel pesitsemise ja poegade üleskasvatamise

ajal on sõltumata Keskkonnaameti poolt tingimuse seadmisest tahtlik häirimine (sh raietegevus)

seadusega keelatud.

Põhjendamatud on kaebaja väited vastustaja vastuolulise käitumise ning õiguskindluse ja

õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumise kohta. Heaks kiidetud metsateatis on tähtajaline luba

(haldusakt), mis antakse kehtiva õiguse alusel ning mis lubab raiet teostada 12 kuu jooksul.

Seega ei saa isikul varasemate metsateatiste rahuldamisest tekkida õigustatud ootust sellele, et

Keskkonnaamet lubab tulevikus kas samadel või teistel eraldistel metsaraiet teostada. Kaebaja

pidi juba Otepää looduspargis Vanamõisa-Restu piiranguvööndis kinnistu soetamisel võtma

arvesse, et uuendusraied on tema kinnistul lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul.

3-21-634

10(15)

Uuendusraiete lubamisel kaalub Keskkonnaamet igakordselt raiete mõju kaitse-eesmärkidele.

Taotletavate raiete puhul tuleb mh arvesse võtta kavandatud alal varem teostatud raiete mahtu

ja ulatust ning konkreetse ajahetke kanakulli elupaiga seisundit. Samuti peab otsuse tegemisel

igakordselt arvestama maaomaniku huviga oma metsa majandada ning piirata seda nii vähe kui

võimalik ja samas nii palju kui vajalik kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Praegusel juhul pidi

vastustaja mh arvestama sellega, et 2017. a-l teostatud raiete tulemusel on WWW kanakulli

elupaiga territooriumil vana metsa osakaal vähenenud ning täiendavate uuendusraiete

teostamine killustaks elupaika ja vähendaks vana metsa osakaalu veelgi, mis omakorda viiks

kanakulli elupaiga ebasoodsasse seisundisse ja tõenäoliselt põhjustaks elupaiga hülgamise.

Eelnevat arvestades ei ole põhjendatud väita, et raiete tulemusel ei ole looduses midagi

muutunud. Lisaks on võrreldes 2017. a-ga kanakulli ohustatus suurenenud ja liik vajab seetõttu

tõhusamat kaitset („Lühikokkuvõte Eestis esinevate haudelindude (Aves) liikide ohustatuse

hindamistulemustest 2019“ LISA 1). Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil, et varasemate

raietega oli jõutud selle piirini, millest edasi raie lubamine (sõltumata selle liigist) kahjustaks

väga tõenäoliselt elupaika. Asjas pole esitatud tõendeid või veenvaid põhjendusi, mis annaks

alust pidada seda hinnangut meelevaldseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Mapomets OÜ palub 09.12.2021 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu

22.11.2021 otsus, uue otsusega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Kaebaja peamine eesmärk kaebuse esitamisel oli saada selgus ja õiguskindlus selles, millistele

kriteeriumidele peab elupaik vastama ning milliste kriteeriumide alusel saab elupaiga

(pesapaiga) registrist kustutada. Elupaik ei saa olla umbmäärane termin ja maa-ala, mis ei ole

sisuliselt kontrollitav. Samuti ei saa elupaiga mõiste erineda püsielupaiga mõistest. Elupaiga

mõiste tuleneb LKS § 4 lg 5 p-st 1 ja loodusdirektiivi art 1 p-st f. Selleks, et mingit maa-ala

elupaigana käsitada, peab LKS § 4 lg 5 p 1 kohaselt kaitsealune liik seal ka sigima ja elama

ning see maa-ala peab olema põhjendatud ja loogiliste piiridega, mida WWW elupaik ei ole.

Kohus on õigust vääralt kohaldanud, leides, et vaid tegevuskava annab elupaiga määratlemise

kriteeriumid. XXX kinnistu ei ole kanakulli elupaik, kuna lind ei pesitse seal, mets on liiga hõre

kanakulli jaoks ning kinnistu asub toimivast pesa- ja elupaigast üle 300 m kaugusel.

Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kuidas kaaluti kinnistu ühendamist elupaiga

OOO koosseisu. Kinnistu on alusetult ja kaalutlusvigadega liidetud olemasoleva toimiva YYY

kinnistul paikneva elupaigaga. Keskkonnaameti tellitud Tuulelind 2018. a ekspertiisis käsitleti

ka elupaigana (pesapaigana) metsa, kus on kanakulli pesa. Antud juhul on kinnistul olnud

kunagine pesa hävinenud juba 2019. a-l, mistõttu ei kvalifitseeru kinnistu pesapaigana, kuna

asub üle 300 m kaugusel kanakulli pesast ja mets ei vasta kanakulli nõuetele. Kohus on jätnud

hindamata ekspertiisi määratluse elupaiga piiride kohta. Kohus ei ole hinnanud kaebuse lisa 2,

kus on välja toodud lahustükkide piirid, mis on vastuolus kanakulli tegevuskavaga. Ekspertiisis

on selgitatud (lk 6), et seaduses kasutatud termin “elupaik” on kanakulli puhul samaväärne täpse

ökoloogilise terminiga “pesapaik” ehk ühe paari pesitsuskoht, kus asub üks või mitu pesa. Seega

peab elupaik olema seotud pesaga ning pesitusega, mida kinnistul ei ole. Ekspertiis arvestab

elupaigana pesapaika, mida kanakull on viimase 10 aasta jooksul pesitsemiseks kasutanud.

Kohus on jätnud hindamata kaebaja esitatud Keskkonnaministeeriumi 06.07.2016 vastuse

haldusasjas nr 3-14-50060 (p 2.4.), kus selgitakse, et LKS § 50 lg 2 kohaselt kustutatakse

püsielupaik registrist kolme järjestikuse kolmeaastase seiretsükli tulemusel pesa hülgamisel.

Kuna üks seireperiood on 3 aastat, siis juhul, kui 9 aasta jooksul ei ole lind naasnud, tuleb

püsielupaik registrist elupaigana kustutada. Seda ei ole tehtud.

3-21-634

11(15)

Kohus on jätnud hindamata kaebaja väite, et elupaik XXXXXXXXXXX peaks hõlmama XXX

kinnistu asemel hoopis pesapaika ümbritsevaid BBB, FFF ja GGG kinnistut.

Arusaamatuks jääb, millised faktid ja tõendid kinnitavad, et XXX kinnistu on linnu poolt

elupaigana kasutatav ja oluline elupaiga toimivuse tagamiseks, kui 11 aasta jooksul pole

Keskkonnaameti loal raiete tegemine häirinud linnu sigimist ja elutsemist YYY kinnistul. YYY

pesa vaatlusandmed kinnitavad, et praktiliselt igal vaatluskorral on YYY kinnistul olevast

pesast leitud munad või pojad. Kohus pole seda kaebaja väidet analüüsinud.

Kohus on jätnud hindamata, et kinnistu ei vasta kanakulli elupaigaks vajaliku metsa nõuetele.

Kinnistul ei ole tihedat varju pakkuvat metsa ja tegemist ei ole tüüpilise esindusliku kanakulli

elupaigaga. Lisaks asub pesa üle 300 m kaugusel toimivast pesast, mida eraldab veel tee.

Seetõttu ei ole kinnistu elupaiga osana määratletud õigesti. Kinnistul on metsa tihedus poole

väiksem kui linnule vajalik, mistõttu pole põhjendatud kinnistu hõlmamine elupaika. Isegi

elupaiga piiride tõmbamisel on eksitud tegevuskava p 5.3 vastu, kuna tegevuskavas ei ole ette

nähtud, et kanakull elutseks ja kasutaks elupaigana üksteisest eraldatud lahustükke.

Kohus ei ole kontrollinud, kas kinnistu hõlmamine elupaika on tehtud põhjendatult, lähtudes

proportsionaalsuse testist. Kohtu väide, et metsateatiste tegemise ajal moodustasid elupaigad

ÜÜÜ ja OOO ühtse elupaiga, on väär. Sellekohased tõendid puuduvad. Kaebuse lisa 2 kohaselt

ei moodusta need elupaiga lahustükid ühte terviklikku maa-ala. Elupaigad ei ole isegi

puutumuses. Elupaiga piiriks on tegevuskava p 5.3 kohaselt tee, mis eraldab kinnistut kanakulli

tegelikust elupaigast (esialgne OOO). Kohtu viide LKS § 48 lg-le 2 ei ole õige, kuna kaitseala,

mille kaitse-eesmärgiks on kanakulli elupaikade kaitse, ei saa elupaigana käsitada tervet

kaitseala, vaid põhjendatud ja vajalikku osa sellest, kus lind reaalselt elutseb ja mis on vajalik

tema elutsemiseks. Omandiõiguse piiramine, milleks elupaika hõlmamine on, peab toimuma

põhjendatult ja kontrollitavate faktide alusel.

Väär on kohtu järeldus, et praeguse vaidluse lahendamisel pole vaja välja selgitada, kas

kaitsealal asuv mets on kaitsealuse linnuliigi elupaigaks sobiv. Metsa seisukord on sama oluline

kui kinnistu kaugus pesapuust, mille järgi hinnatakse sobilikku esinduslikku elupaika.

Kanakulli elupaigad, mis vajavad kaitset, saavad olla ainult esinduslikud elupaigad, mida XXX

kinnistu ei ole. WWW kanakulli elupaik ei ole enam esinduslik. Alusetu on ka väide, et

kanakulli kaitse tegevuskava annab aluse laiendada elupaiga piire kaugemale kui 300 m. Kohtu

viide tegevuskava p-le 5.3 on väär, kuna kinnistu mets ei ole sobilik ja laiendus ei ole

proportsionaalne, sest ei oma põhielupaiga maa-alaga isegi puutumust. Keskkonnaamet ei ole

esitanud kaalutlusi, miks on kinnistu ökoloogiline olukord kanakullile parem kui BBB, FFF ja

GGG kinnistutel. Elupaigana kasutamine ei tähenda toitumisala või lennukoridori.

Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks üldse kaalunud kinnistu WWW elupaika hõlmamise

otstarbekust ja proportsionaalsust. Metsateatise registreerimisest keeldumise otsus on

kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalne.

Veerraie lubamine ei mõjutaks kuidagi kanakulli tegelikku elukvaliteeti ja elupaika. Aastatel

2010 ja 2017 lubati oluliselt ulatuslikumaid uuendusraieid teha ning siis olid metsateatised

kooskõlas Otepää looduspargi kaitse-eeskirjaga. Seega on silmakirjalik väita, et nüüd viiks 0,38

ha suurune veerraie kanakulli elupaiga hävinemiseni. Metsateatise registreerimisest saab kaitse-

eeskirja § 7 lg 1 ja § 16 lg 2 kohaselt keelduda vaid objektiivsete asjaolude esinemisel, mis

peavad erinema 2010. ja 2017. a olukorrast. Seda antud juhul ei ole, mistõttu on keelduva

metsateatisega rikutud põhiseaduse §-st 10 tulenevalt õiguskindluse ja õiguspärase ootuse

põhimõtet. Faktiliselt ei ole looduses midagi muutunud. Ilmselgelt ei ole perioodil 2008‒2019

kanakulli arvukus langustrendis, mistõttu on alusetu väita, et kanakull on nüüd ohualdis.

3-21-634

12(15)

8. Keskkonnaamet palub 10.01.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Keskkonnaamet ei nõustu, et elupaiga mõiste sisu tuleb LKS § 4 lg 5 p-st 1. Õigusaktides

kasutatud termin „elupaik” on kanakulli puhul samaväärne liigi tegevuskavas kasutatud täpse

ökoloogilise terminiga „pesapaik“, s.o ühe paari pesitsuskoht, kus asub üks või mitu pesa.

WWW kanakulli elupaik oli vahelduva maastiku tõttu keskkonnaregistrisse kantud kahe

piiritletud elupaigaosana, mis moodustas tervikuna ühe elupaiga. Pärast elupaiga piiride

korrigeerimist 2021. a aprillis‒mais ei ole kõnealune elupaik enam keskkonnaregistrisse kantud

eraldi elupaigaosadena (lahustükkidena), vaid moodustab ühe elupaiga laigu (keskkonnaregistri

kood OOO) pindalaga 15,88 ha ja hõlmab ühte kanakulli pesapuud. WWW kanakulli elupaiga

suurus on töö lähteülesandes soovitatust väiksem, aga kanakulli ekspertide hinnangul kaasatud

siiski tervikuna sobiva metsaosa ulatuses. Seega ka enne keskkonnaregistris andmete

korrigeerimist ei olnud WWW kanakulli elupaiga põhjapoolne elupaigaosa, s.o osa, mis asub

valdavalt XXX kinnistul, käsitatav omaette ja eraldiseisva elupaigana. Kanakulli elupaik ei

piirdu vaid selle kinnistuga, kus paikneb hetkel tema pesapuu.

WWW kanakulli elupaik on asustatud ega kuulu arhiveerimisele. Keskkonnaministeerium on

juba haldusasjas nr 3-14-50060 kaebajale selgitanud, et arhiveerimine otsustatakse

eksperthinnangu alusel. Üksnes siis, kui pesapaik ei ole sobiv (on muutunud sobimatuks nt

ulatusliku tormimurru tagajärjel), mistõttu on see hüljatud, on põhjendatud selle arhiveerimine

eksperthinnanguta. Seega on kaebaja väide, et pesa tuleb 9 aastat pärast pesa hülgamist

keskkonnaregistrist kustutada, meelevaldne.

Varasemalt tehtud raied ei anna metsaomanikule õigustatud ootust, et ta saab igakordselt

metsateatise esitamisel soovitud raied teostada. Eraldisel 12 kavandatud veerraie viiks suure

tõenäosusega kanakulli elupaiga rikkumise või hävimiseni. Vaidlust ei saa olla selles, et raiete

lubamisel tuleb kaitseala valitsejal arvestada ka juba varem tehtud raietega, seireandmetega ja

ka seire käigus antud elupaiga seisundi hinnanguga. Kuna kavandatud raie võib viia elupaiga

hävimiseni, on see vastuolus kaitse eeskirjaga, mistõttu tuleb jätta raie MS § 41 lg 8 alusel

metsaregistris kinnitamata.

Kaebaja tõlgenduse puhul, mille kohaselt tuleb LKS § 48 lg-t 2 mõista selliselt, et kaitsta tohib

vaid esinduslikke II kategooria kaitsealuse liigi elupaika, ei ole võimalik saavutada liigi

tegevuskavas määratletud eesmärke. Lisaks on WWW kanakulli elupaiga mets piisavalt

esinduslik, kuna see on jätkuvalt kanakulli poolt asustatud. Et järgmise 8 aasta jooksul oleks

võimalik kanakulli arvukuse tõus, on oluline kaitsta kõiki juba kaitse all olevaid (kaitstavatel

aladel asuvaid) kanakulli elupaiku ning võtta kaitse alla täiendavaid esinduslikke elupaiku.

Asjakohatud ja kaebuse piiridest väljuvad on kaebaja väited, et kaitse alla tuleks võtta hoopis

tiheda metsaga GGG kinnistu (riigimaa), mis väidetavalt pakuks kanakullile paremaid elupaiga

tingimusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei

ole alust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. XXX kinnistu eraldis XX asub keskkonnaregistri andmetel Otepää looduspargi Vanamõisa-

Restu piiranguvööndis ning II kategooria kaitsealuse linnuliigi kanakulli elupaigas

(keskkonnaregistri kood ÜÜÜ). Seega on kaitstavaks loodusobjektiks LKS § 4 mõistes kaitseala

(lg 1 p 1, maastikukaitseala (looduspark) § 28), mis LKS § 4 lg 2 kohaselt on inimtegevusest

3-21-634

13(15)

puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse,

taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. LKS § 48 lg 2 kohaselt tagatakse II

kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud

elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade

kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Otepää looduspargi kaitse-eeskirja § 1

lg 2 kohaselt on looduspargi kaitse-eesmärk mh kaitsta kanakulli elupaika. Kaitse-eeskirja § 14

lg 4 sätestab, et Vanamõisa-Restu piiranguvööndi üks kaitse-eesmärke on kaitsealuste liikide

ja elupaikade kaitse. Niisiis on tegemist liigi kaitsega ala kaitse kaudu ‒ kanakulli kaitsega

Otepää looduspargi kaitse kaudu. Vastavalt LKS § 49 lg 1 p-le 2 koostatakse liigi kaitse

tegevuskava liigi soodsa seisundi tagamiseks, kui teadusinventuuri tulemused või muud

andmed näitavad, et seni rakendatud abinõud seda ei taga või kui seda nõuab rahvusvaheline

kohustus. LKS § 4 lg 5 p-i 1 ei ole õige tõlgendada viisil, et püsielupaigaga saab tegemist olla

üksnes siis ja senikaua, kui kaitsealune liik ala reaalselt kasutab, vaid püsielupaiga

määratlemisel on oluline arvestada ka elupaigaga seotud kaitsealuse liigi eripära (nt kas liik

kasutab vaheldumisi mitut elupaika ja taasasustab ka vanemaid elupaiku jne), mille puhul saab

lähtuda asjaomase liigi kaitse tegevuskavast (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2018 otsus

nr 3-17-131, p 12; 11.10.2018 otsus nr 3-15-2771, p 12; 05.04.2018 otsus nr 3-15-2818, p 13).

Seega tuleb looduspargi kaitse-eesmärgiks oleva kanakulli elupaiga mõiste puhul arvestada ka

kanakulli kaitse tegevuskava (dtl 155 jj; ptk 1.2). Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt tuleb

aga kaitstavatel aladel järgida püsielupaikades rakendatavaid kaitsemeetmeid. Kanakulli kaitse

tegevuskava elupaiga määratlusest on lähtutud ka AT ekspertiisis (dtl 48 jj): seaduses kasutatud

termin „elupaik“ on kanakulli puhul samaväärne täpse ökoloogilise terminiga „pesapaik“ ehk

ühe paari pesitsuskoht, kus asub üks või mitu pesa (lk 6). Kanakulli pesapaik on aga kanakulli

pesa või pesi ümbritsev pesapuistu 300 m raadiuses, nagu on kirjeldatud kanakulli kaitse

tegevuskavas (lk 3). Ekspertiisis pole väidetud, et kanakulli toitumiskoht või potentsiaalne

pesamets ei saa olla kanakulli elupaiga osa.

11. Vaideotsuses on arusaadavalt ja ringkonnakohtu hinnangul piisava põhjalikkusega

selgitatud, miks on XXX kinnistu hõlmatud kanakulli elupaiga hulka (p 2.6). Aastatel 2002‒

2004 pesitses kanakull XXX kinnistul. Aastatel 2005‒2007 pesa leida ei õnnestunud. Alates

aastast 2008 on kanakulli pesitsus teada vahetult XXX kinnistust lõunasse jääval YYY kinnistul.

Kanakulli pesapaigal on sageli mitu varupesa, mida vahetatakse aegajalt. Pesade vahekaugused

on 70‒800 m. Kanakulli elupaik XXX ja YYY kinnistutel on määratud pikaaegse seire, kanakulli

poolt kasutusel olnud pesade ja eksperdi parima teadmise põhjal. Vaatlused pesapaigas on

teostatud igal aastal ja lähtuvalt kogutud vaatlustest on teostatud elupaiga piiritlemine. WWW

kanakulli elupaik on keskkonnaregistrisse kantud kahe piiritletud elupaigaosana, mis

moodustavad tervikuna ühe elupaiga. Väga pesapaigatruu liigina asustab kanakull sobivat

pesapuistut kaua, isegi mitmete põlvkondade jooksul. XXX kinnistul asunud pesapuu on 2019. a

vaatluse kohaselt varisenud, kuid sama vaatluse käigus registreeriti lõunapoolses elupaigaosas

edukas pesitsus 3 pojaga. Lõunapoolne elupaiga osa on kanakulli jaoks ebatüüpiline (vana metsa

osakaal on väike ja kogu elupaiga pindala on väike), kuid soodsas seisundis pesitsusala.

Säilitada on vaja ka põhjapoolse elupaigaosa senine seisund, kuna seal kasvav vana mets on oma

omadustelt kanakulli potentsiaalne pesamets ja toitumisala. Selle metsaosa struktuuri ja elupaiga

kvaliteeti on halvendanud küll raietegevus, kuid kuna see ala moodustab 1/3 kogu pesapaiga

ümbruses (500 m raadiuses pesast) olevast vanast metsast, on tal elupaiga seisukohast vajalik roll.

Kanakulli elupaiga määravad nii pesapaiga kui ka toitumisala kvaliteet kokku. Toitumisala

seisukohalt on oluline vana metsa rohkus, kuna kanakull toitub või varitseb saaki vanas

metsas. Vastustaja 01.07.2021 menetlusdokumendis ja halduskohtu otsuse p-s 10.1 on selgitatud,

kuidas on piiritletud kanakulli elupaika vastavalt kanakulli kaitse tegevuskavale (p 5.3) ja 2020.

a lepingulisele tööle „Kanakulli leiukohaandmete korrastamine keskkonnaregistris”:

elupaigalaik peab hõlmama vähemalt 5 ha 60-aastast või vanemat metsa; kui sellise metsa

3-21-634

14(15)

pindala on suurem, kaasatakse see vähemalt 300 m ulatuses, järgides metsaeraldisi või

looduslikke piire; kui väiksem, siis kaasatakse see tervikuna olemasolevas ulatuses. Kui sobiva

pesametsa ulatus mingis ilmakaares on vähem kui 300 m, võib elupaiga ulatust pesapaigana

sobiva metsa leviku suunas proportsionaalselt laiendada kaugemale kui 300 m pesapuust.

Apellatsioonkaebuses välja toodud argumendid, mille kohaselt on XXX kinnistu lahustükk ja

YYY kinnistust teega eraldatud, pole kanakulli elupaiga määratlemisel seega olulised.

Kanakulli kaitse tegevuskavas on viidatud (lk 7), et mosaiikne maastik võib olla kanakullile

isegi sobivam elupaik, kui ühtlane metsamassiiv.

12. Et WWW kanakulli elupaik on sisustatud YYY kanakulli pesa kaudu, ei ole kaebaja viited

Keskkonnaministeeriumi 06.07.2016 vastusele haldusasjas nr 3-14-50060 (p 2.4) asjakohased

– YYY kinnistul asuvat pesa pole hüljatud ja see ei ole ka hävinenud. Vastustaja on

vaideotsuses viitega kanakulli kaitse tegevuskavale selgitanud, et väljaspool püsielupaiku

olevad pesad arhiveeritakse keskkonnaregistris vaid siis, kui pesad ei ole puudel enam säilinud,

pesitsusterritoorium on kindlasti asustamata ja selle taasasustamise tõenäosus ei ole suur. Nii

püsielupaikade kui väljaspool püsielupaiku asuvate pesade keskkonnaregistris arhiveerimine

toimub ainult kanakulli elupaiganõudlust hästi tundva eksperdi hinnangu alusel. Praegu ei ole

WWW elupaiga kohta sellist eksperdihinnangut esitatud. Mis puudutab kaebaja väidet, et tema

kinnistu asemel peaks kanakulli elupaik hõlmama hoopis pesapaika ümbritsevaid BBB ja FFF

ning GGG kinnistuid, siis vaidlus puudub selles, et 12.01.2021 elupaiga kaardi (dtl 18 jj) kohaselt

ongi BBB ja FFF kinnistud osaliselt hõlmatud kanakulli elupaika ning ülejäänu ja ka GGG

kinnistu kohta selgitas vastustaja esindaja ringkonnakohtu istungil, et see mets on kanakullile

sobiva elupaiga jaoks liiga noor. Vastavalt tegevuskavale kantakse kanakulli elupaigana

keskkonnaregistrisse pindalaline objekt, mis peab hõlmama vähemalt 5 ha 60-aastast või

vanemat metsa. Kuna kanakull on veel hiljaaegu YYY pesapaika pesitsemiseks ja WWW

elupaika toitumispaigana kasutanud, ei ole märkimisväärse kaaluga argument, et tegu võib olla

kanakulli jaoks ebatüüpilise ja mitte esindusliku elupaigaga. Vaideotsuses on asjakohaselt

märgitud, et lähtuda tuleb kanakulli käitumisest ja kaitsta seda elupaika, kus kanakull hetkel

elutseb. WWW elupaik on toimiv, sest YYY kinnistul asuv pesa on toimiv.

13. Asjaolust, et XXX kinnistul on varem raieid lubatud ja YYY kinnistu kanakulli pesas on

sellest hoolimata pesitsus jätkunud, ei saa teha järeldust, et raied peavad olema ka edaspidi

lubatud ega saa häirida kanakulli pesitsust ega halvendada tema elupaiga kvaliteeti. LKS § 31 lg

2 p 5 sätestab üldreegli, et kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on uuendusraie

piiranguvööndis keelatud. Otepää looduspargi kaitse-eeskirja § 16 lg 3 kohaselt on

piiranguvööndites turberaie lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitse-eeskirja § 7 lg 1

kohaselt ei kooskõlasta kaitseala valitseja tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala

valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala

seisundit. Järelikult on raie lubamine või sellest keeldumine kaitseala valitseja kaalutlusotsus.

Vastustaja 11.01.2021 otsuse kohaselt on kanakulli suurimateks ohustavateks teguriteks

pesapaikade hävimine ja toidubaasi vähenemine. Kanakull pesitseb eelkõige vanades

raieküpsetes metsades, seetõttu on majanduslik surve tema pesapaikadele suur. Sobivad

pesapaigad hävinevad nii puistute täielikul kadumisel uuendusraie käigus, nende kõlbmatuks

muutmisel liiga intensiivse hooldusraiega või pesitsemiseks sobiva puistu pindala kahanemisel

pesa lähedal toimuvate raietega. Vastustaja on vaideotsuses viidanud, et LKS § 25 alusel

koostatud Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskava aastateks

2017‒2026 näeb

kanakullile

olulise ohutegurina

kõrge

looduskaitselise

väärtusega

puistufragmentide vähenemist piiranguvööndis, ning uuendusraietest põhjustatud metsaalade

fragmenteerumist, mis vähendab saakloomade (kanalised) arvukust ja kättesaadavust ning seega

halvendab kanakulli toitumisvõimalusi. 2017‒2018. aastatel teostatud raiete järgselt on WWW

kanakulli elupaiga kvaliteet madalseisus, kuid elupaigana siiski funktsioneeriv. Vastustaja on

3-21-634

15(15)

selgitanud, et oluline on säilitada XXX kinnistu senine seisund, kuna seal kasvav vana mets on

oma omadustelt kanakulli toitumisala ning see metsa osa moodustab 1/3 kogu pesapaiga

ümbruses (500 m raadiuses pesast) olevast vanast metsast. Sellest tulenevalt on Keskkonnaamet

järeldanud, et täiendava uuendusraie (ka veerraie) tegemine XXX kinnistu eraldisel 12 viiks

suure tõenäosusega kanakulli elupaiga rikkumise või hävimiseni ning oleks seetõttu vastuolus

Otepää looduspargi ning Otepää linnuala kaitse-eesmärgiga kaitsta kanakulli elupaiku. Kaebaja

ei ole esitanud tõendeid ega veenvaid argumente, mis selle järelduse ümber lükkaks, st, et

taotletud uuendusraie ei rikuks kanakulli elupaika (seejuures ei oma määravat tähtsust küsimus,

kas kanakull on täna ohulähedane liik või ohualdis liik). Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja

lähtunud asjakohastest kaalutlustest ega ole rikkunud kaalutlusreegleid. Kaebaja majandushuvi

raietegevuseks ei kaalu konkreetsel juhul üles avalikku huvi loodusväärtuse kaitseks. WWW

elupaika ei ole võimalik säilitada muude kaebajat vähem koormavate meetmetega. Asjaolu, et

kaebajal on varem lubatud kinnistul raieid teostada, ei anna talle õigustatud ootust, et seda saab

piiranguteta teostada ka tulevikus. Tõele ei vasta kaebaja väide, et võrreldes eelnevate raietega ei

ole looduses midagi muutunud, mistõttu ei saaks ka raie lubamisest keelduda. Eelnevad raied

ongi põhjuseks, miks WWW kanakulli elupaik on täna kehvas seisus ehk teisisõnu ‒ eelnevad

raied ongi see muudatus looduses, mis tõi praegu kaasa raiekeelu.

14. Vaideotsuses on selgitatud, et 2021. a kevadel tehakse WWW kanakulli elupaigas seire. Kui

kanakull on pesitsema asunud Harimäe sihtkaitsevööndisse (riigimetsa), muudetakse elupaiga

piire. Kui liik pesitseb edasi piiritletud piiranguvööndi elupaigas, kaalub Keskkonnaamet

Otepää

looduspargi

tsoneeringu

muutmist,

st

WWW

kanakulli

elupaiga

sihtkaitsevööndisse arvamist. Sihtkaitsevööndi eesmärk on tagada sobiva pesametsa säilimine

ning häirimise vältimine pesa ümbruses. Piiranguvööndis on võimalik keelata uuendusraieid,

mida ka praegusel juhul tehti, et kanakulli pesamets ja elupaik säiliks, kuniks on otsustatud selle

sihtkaitsevööndisse

arvamine.

Uuest

kanakulli

kaitse

tegevuskavast

(kinnitatud

Keskkonnaameti 02.03.2022 korraldusega nr 1-3/22/70) nähtuvalt on kanakulli kaitse-eesmärk

populatsiooni soodsa seisundi saavutamine, st kanakulli arvukuse tõus järgmise 15 aasta jooksul

700‒1000 paarini (praegu hinnanguliselt 400‒600 paari). Et see oleks võimalik, on oluline kaitsta

kõiki juba kaitse all olevaid (kaitstavatel aladel asuvaid) kanakulli elupaiku ning võtta täiendavaid

esinduslikke elupaiku kaitse alla, mis on kooskõlas kanakulli kaitse tegevuskavas soovitatuga.

15. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg

1 ja § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.

16. LKS § 53 lg 1 ja HKMS § 175 lg 5 alusel tuleb avaldatavas kohtuotsuses metsateatise

number ning katastriüksuste nimed ja numbrid asendada tähemärgiga, kuna kanakulli kui II

kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga avalikustamine on keelatud.

(allkirjastatud digitaalselt)