3-22-403/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

18.11.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-403

Haldusasi

Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 06.09.2022 otsuse

nr P260-2022-63768 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19. detsember 2022.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses oli Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 29.12.2021 otsuse

nr P260-2021-100803 ja 28.01.2022 vaideotsuse nr 5.2-3/2856-2 tühistamiseks.

2. 19.09.2022 saabus kohtule vastustaja avaldus, milles ta teatab, et kaebaja esitas 22.08.2022

Sotsiaalkindlustusametile uue taotluse puude raskusastme tuvastamiseks. 06.09.2022 tegi

Sotsiaalkindlustusamet otsuse nr P26O-2022-63768, millega tuvastas kaebajal raske puude

raskusastme kestusega 22.08.2022 kuni 21.08.2027.

Sotsiaalkindlustusameti 06.09.2022 otsusest nr P26O-2022-63768 nähtub, et 29.12.2021 otsuse

nr P26O-2021-100803 õiguslik toime on lõppenud, kuna 06.09.2022 otsusega nr P26O-2022-

63768 on kaebajal tuvastatud raske puude raskusaste kestusega 22.08.2022 kuni 21.08.2027.

Vastustaja on teinud 06.09.2022 otsuse nr P26O-2022-63768 põhjusel, et kaebaja on ise

22.08.2022 esitanud vastustajale uue avalduse puude raskusastme tuvastamiseks. Vastustaja

06.09.2022 otsusega nr P26O-2022-63768 tuvastati kaebajal raske puude raskusaste. Kuna

haldusakt (29.12.2021 otsus) on oma sisulise kehtivuse kaotanud, siis ei ole seda enam võimalik

tühistada.

3. Kohus selgitas oma 19.09.2022 kohtunõudes kaebajale, et kuivõrd käesolevas asjas

vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti 29.12.2021 otsus nr P260-2021-100803 ja 28.01.2022

vaideotsus nr 5.2-3/2856-2 on ülal toodud põhjustel oma kehtivuse kaotanud, siis tuleb

käesoleval juhul haldusasja menetlus lõpetada analoogia korras HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel,

mis sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on

kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

Veel märkis kohus, et juhul kui kaebaja ei nõustu ka Sotsiaalkindlustusameti 06.09.2022

otsusega nr P260-2022-63768, siis tuleb tal esitada sellele otsusele eraldi kas vaie või kaebus

kohtule. Ühtlasi märkis kohus, et kaebaja võib esitada ka käesolevas asjas soovi korra kaebuse

nõude muutmise taotluse taotledes Sotsiaalkindlustusameti 06.09.2022 otsuse nr P260-2022-

63768 tühistamist.

4. 26.09.2022 saabus kohtule kaebaja täiendav seisukoht ja taotlus kaebuse nõude muutmiseks.

Kaebaja märgib, et kuivõrd vastustaja tegi põhimõtteliselt samasisulise otsuse, millise

tühistamist kaebaja varasemalt taotles ning kaebaja ei nõustu ka viimase otsusega, siis soovib

kaebaja kaebuse nõuet muuta. Kaebaja soovib esitada kohtule kaebuse nõudega

Sotsiaalkindlustusameti 06.09.2022 otsuse nr P260-2022-63768 tühistamiseks.

5. 06.10.2022 saabus kohtule vastustaja seisukoht kaebaja taotlusele. Vastustaja ei vaidle nõude

muutmise taotlusele vastu.

6. Tallinna Halduskohtu 03.10.2022 määrusega otsustas kohus rahuldada kaebuse esitaja

taotluse kaebuse nõude muutmiseks. Kohus otsustas jätkata haldusasja menetlust järgmises

nõudes: tühistada Sotsiaalkindlustusameti 06.09.2022 otsus nr P260-2022-63768. Sama

määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

7. Kaebaja hinnangul ei ole Sotsiaalkindlustusamet puude raskusastme tuvastamise

otsustamisel teinud õiget otsust.

Kaebaja on kaebusest nähtuvalt seisukohal, et kaebajal oleks tulnud tuvastada ka nägemispuue.

Kaebaja selgitab, et tal on juba lapseeast nägemispuue. Kaebaja märgib, et on lisanud selle

kohta ka SA Tartu Ülikooli Kliinikumi tõendi kuupäevaga 20.12.2021, kust nähtub, et kaebajal

esineb nukleaarkatarakt ehk tuumasklerooskae.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.

7.1. Esmalt peab vastustaja vajalikuks märkida, et Tartu Ringkonnakohus on oma lahendis

haldusasjas nr 3-12-981 sedastanud, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks

olema kaebaja puude raskusaste. Halduskohus saab hinnata vaid seda, kas kaebaja taotluse

läbivaatamisel on puude raskusastme tuvastamist reguleerivatest normidest kinni peetud ning

kõiki asjaolusid arvestatud (p 9). Vastustaja on seisukohal, et ka valdkond, milles puude

raskusaste tuvastada, ei ole kohtu hinnata.

7.2. Sotsiaalkindlustusamet selgitab, et 01.01.2017 jõustus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste

seadus ning 01.07.2016 jõustus sotsiaalkaitseministri määrus „Puude raskusastme tuvastamise

tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“. Puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste

seaduse

§

lõikele

alusel

tuvastatakse

16-aastasel

kuni

vanaduspensioniealisel inimesel (edaspidi tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest

tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega

puue.

Käesoleva lõike mõistes on puudel järgmised raskusastmed: - sügav puue on inimesel, kellel

igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud; - raske puue on

inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud; - keskmine

puue on inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 1 alusel, tuvastab Sotsiaalkindlustusamet

puude raskusastme, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. Arstiõppe läbinud isikul

on isiku nõusolekul juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele puude raskusastme

tuvastamiseks vajalikele andmetele.

Sotsiaalkindlustusamet tuvastab tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse taotluses

sisalduvad andmed; arstiõppe läbinud isiku arvamuses valdkondade võtmetegevuste

sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtused ja muud asjasse puutuvad

andmed.

7.3. Otsuses nr P26O-2022-63768 on märgitud, et otsuse tegemisel on arvesse võetud kaebaja

taotluses sisalduvad andmed, tervise infosüsteemis sisalduvad andmed ning ekspertarst Asta

Pärli on andnud nende pinnalt oma arvamuse kaebaja puude raskusastme osas.

7.4. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja

kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 4 lõikele 2 arvestab arstiõppe

läbinud isik arvamuse andmisel puude raskusastet taotleva isiku tegutsemisvõimet parandavate

või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist.

Tööealise inimese puhul annab ekspertiisi teostav arst arvamuse isikul piirangute esinemise või

puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes: liikumine, käeline tegevus,

suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine,

muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted. Arvesse

võetakse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Ekspertiisi teostav arst hindab antud

valdkondi, andes igale valdkonna võtmetegevusele vastava arvväärtuse skaalal: 0 –

tegevuspiirang puudub; 1 – kerge piirang; 2 – mõõdukas piirang; 3 – raske piirang; 4 – täielik

piirang. See tähendab, et igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste

kaupa.

7.5. Sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning

puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 3 kohaselt arvutatakse puude

raskusastme tuvastamiseks määruse § 4 lõike 5 punktides 1, 2 ja 4–7 nimetatud valdkondades

esinevate piirangute alusel raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (edaspidi

piirangu aritmeetiline keskmine). Määruse § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas

(suhtlemine - nägemine, kuulmine ja kõnelemine) võetakse arvesse vähemalt ühe

võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusaste. See tähendab, et puude raskusastme

tuvastamiseks arvutatakse iga valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel

esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine.

Puude raskusaste tuvastatakse nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel järgmiselt:

1) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2–2,75 (teadvusel

püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 2,76–3,49), esineb isikul raskusi igapäevases

tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning tuvastatakse keskmine puue; 2) kui vähemalt

ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2,76–3,49 (teadvusel püsimise ja

enesehoolduse valdkonnas 3,5–4), on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus

osalemine piiratud ja tuvastatakse raske puue; 3) kui vähemalt ühes valdkonnas (v.a teadvusel

püsimise ja enesehoolduse valdkond) on piirangu aritmeetiline keskmine 3,5–4, on isiku

igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja tuvastatakse sügav

puue.

7.6. Ekspertarst Asta Pärli hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri

tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“

arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“

arvväärtusega 1 (kerge piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna

võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline

keskmine. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,67.

Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja

kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktile 2, peab liikumise

valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2,76 et oleks

näidustatud raske puude raskusastme tuvastamine (raske puude raskusastme tuvastamiseks

peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2,76-3,49). Tuginedes

ekspertarst Asta Pärli eksperdiarvamusele on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste

sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 0,67, seega ei ole näidustatud puude

raskusastme määramine nimetatud valdkonnas.

Ekspertarst Asta Pärli hindas kaebajal suhtlemise (kuulmine) valdkonna võtmetegevust

kuulmisfunktsioon arvväärtusega 1 (kerge piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks peab ühe

võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus olema 2. Kaebajal on

suhtlemise (kuulmine) valdkonna ühe võtmetegevuse sooritamisel esinev piirang 1.

Ekspertarst Asta Pärli hindas kaebajal suhtlemise (nägemine) valdkonna võtmetegevust

nägemisfunktsioon arvväärtusega 1 (kerge piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks peab ühe

võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus olema 2. Kaebajal on

suhtlemise (nägemine) valdkonna ühe võtmetegevuse sooritamisel esinev piirang 1.

Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja

kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused § 6 lõike 6 punktile 1, peab suhtlemise

(keel ja kõne, nägemine, kuulmine) valdkonnas vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel

esineva piirangu raskusastme arvväärtus olema 2, et oleks näidustatud puude raskusastme

tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonna piirangu keskmine

olema vahemikus 2 kuni 2,75). Tuginedes ekspertarsti arvamusele, on kaebajal suhtlemise

(kuulmine ja nägemine) valdkonna võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu keskmine 1,

seega ei ole näidustatud puude raskusastme määramine nimetatud valdkonnas.

Ekspertarst Asta Pärli hindas kaebajal õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna

võtmetegevust „tegevuste õppimine“ arvväärtusega 3 (raske piirang) ning võtmetegevust

„tegevuste alustamine ja lõpetamine“ arvväärtusega 3 (raske piirang). Puude raskusastme

tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on õppimise ja tegevuste

elluviimise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete

arvväärtuste aritmeetiline keskmine 3.

Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja

kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktile 2, peab õppimise

ja tegevuste elluviimise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt

2,76, et oleks näidustatud raske puude raskusastme tuvastamine (raske puude raskusastme

tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2,76–3,49).

Tuginedes ekspertarst Asta Pärli eksperdiarvamusele on kaebajal õppimise ja tegevuste

elluviimise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 3,

seega on alus raske puude raskusastme tuvastamiseks õppimise ja tegevuste elluviimise

valdkonnas.

Ekspertarst Asta Pärli hindas kaebajal muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna

võtmetegevust „väljaskäimine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust „riski

või ohu tajumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „toimetulek

muudatustega“ arvväärtusega 3 (raske piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse

valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste

aritmeetiline keskmine. Kaebajal on muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna

võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline

keskmine 1.

Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevus „muutustega kohanemise ja

ohu tajumisega seotud muud probleemid“ on hinnatud arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub)

ning seda võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste

aritmeetilise keskmise arvutamisel arvesse ei võeta (sotsiaalkaitseministri määruse nr 18

„Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse

tingimused“ § 6 lõige 4).

Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord

ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktile 1, peab muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema

vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme

tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75).

Tuginedes ekspertarst Asta Pärli eksperdiarvamusele on kaebajal muutustega kohanemise ja

ohu tajumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine

2, seega ei ole näidustatud puude raskusastme määramine nimetatud valdkonnas.

Ekspertarst Asta Pärli hindas kaebajal inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna

võtmetegevust „sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine“ arvväärtusega 3 (raske piirang),

võtmetegevust „kohane käitumine“ arvväärtusega 3 (raske piirang). Puude raskusastme

tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on inimestevahelise lävimise ja

suhete valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste

aritmeetiline keskmine 3.

Inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevus „inimestevahelise lävimise ja

suhetega seotud muud probleemid“ on hinnatud arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning

seda võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetilise

keskmise arvutamisel arvesse ei võeta (sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude

raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse

tingimused“ § 6 lõige 4).

Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord

ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktile 2, peab

inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus

olema vähemalt 2,76, et oleks näidustatud raske puude raskusastme tuvastamine (raske puude

raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus

2,76–3,49). Tuginedes ekspertarst Asta Pärli eksperdiarvamusele on kaebajal inimestevahelise

lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline

keskmine 3, seega on alus raske puude raskusastme tuvastamiseks inimestevahelise lävimise ja

suhete valdkonnas.

Ekspertarst Asta Pärli ei ole tuvastanud kaebajal piiranguid järgmistes valdkondade

võtmetegevustes: käeline tegevus, suhtlemine (keel ja kõne), teadvusel püsimine ja

enesehooldus.

7.7. Ekspertarst Asta Pärli on lisaks põhjendanud: „Taotlejal esineb kerge nägemispiirang, mis

on tingitud silmahaigusest. Mõlema silma kae tõttu on nägemisteravus mõlema silmaga 0.2D.

Nägemist on võimalik parandada kae operatsiooniga, millest isik ei ole huvitatud. Taotlejal on

kerge tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on

kõrva muud haigusseisundid. Taotlejal on piiratud suuliste sõnumite vastuvõtmine ja

vestlemine korraga mitme inimesega, mille põhjuseks on piiratud võime lokaliseerida

heliallikat ja eristada kõnet muutuste tõttu keskkõrva struktuuris. Taustamüra foonil on kerge

piirang suuluste sõnumite vastuvõtmisel. Taotlejal on raske tegutsemispiirang õppimise ja

tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise

valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Taotlejal on piiratud

igapäevatoimingute tegemine, otsuste tegemine ja probleemide lahendamine, esinevad

mõttekäigu muutused. Piirangute põhjuseks on intellektuaalse võimekuse langus ja psüühiline

ebastabiilsus muutustest peaaju struktuuris. Taotlejal on piiratud sihipäraste tegevuste

plaanipärane ja järjepidev läbiviimine. Taotlejal on piiratud otsuste tegemine, vastutuse

võtmine ja stressiga toimetulek. Taotlejal on piiratud elementaarne inimestevaheline lävimine,

mille põhjuseks on intellekti häired, psüühiline ebastabiilsus, piiratud võime tõttu kontrollida

emotsioone ja impulsse muutustest peaaju struktuuris. Taotleja ei ole võimeline käituma

sotsiaalselt sobival viisil. Esineb agressiivsust ja viha, ei suuda kontrollida emotsioone.

Tuvastatud raske puue õppimisel ja tegevuste elluviimisel ning inimestevahelisel lävimisel ja

suhetes.“

7.8. Kaebusest nähtub, et kaebaja ei ole rahul suhtlemise valdkonna nägemisfunktsioonile

ekspertiisi poolt määratud piiranguga. Kaebaja leiab, et tal peaks olema tuvastatud raskele

puude raskusastmele vastav nägemisfunktsiooni kõrvalekalle.

Vastustaja selgitab, et ka varasemalt pole kaebajal suhtlemise valdkonna nägemise funktsiooni

osas rasket puude raskusastet tuvastatud. Ekspertarst on selgitanud, et kaebajal esineb

nägemispiirang, mis on tingitud silmahaigusest. Seega piirangu olemasolu vastustaja ei eita,

küll aga ei ole see piirang selline, mis tingiks suhtlemisvaldkonnas nägemise funktsiooni osas

raske puude raskusastme tuvastamise. Ekspertarst on selgitanud, et nägemisteravus on mõlema

silmaga 0,2D ning nägemist on võimalik parandada kae operatsiooniga. Silmaarst kirjutab TIS-

is: Ilmselt nägemist segab katarakt mõlemas silmas. Arutatud operatsiooni võimalust, hetkel

valmis ega nõus ei ole. Seega peab raviarst paranemist kindlalt võimalikuks. Abivahendeid

nägemispiirangu kompenseerimise jaoks kaebaja samuti vastustajalt taotlenud ei ole. Seetõttu

ei ole tegemist püsipiiranguga, mis vastaks raske puude raskusastmele, kuna nägemist on

võimalik operatsiooniga korrigeerida. Paraku ei ole kaebaja ise huvitatud oma seisundi

parandamisest.

7.9. Kuna muude valdkondade piirangute ja neile omistatud arvväärtuste osas ei ole kaebaja

ühtegi etteheidet esitanud, siis teistele valdkondadele antud arvväärtusi vastustaja täiendavalt

põhjendama ei hakka.

7.10. Vastustaja on seisukohal, et tuginedes puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-dele

23 ja 24 ning sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused

ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ §-dele 6 ja 8, kaasates puude

raskusastme tuvastamiseks Sotsiaalkindlustusameti ekspertarsti ning toetudes ekspertarsti

arvamusele ja menetluses kogutud tõenditele, tegi Sotsiaalkindlustusamet õiguspärase otsuse,

kui tuvastas kaebajal raske puude raskusastme, kuid ei tuvastanud raskele puude raskusastmele

vastavat piirangut nägemise funktsiooni osas. Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on

haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse

alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

Vastustaja on pädev haldusorgan puude raskusastet tuvastama. Puude raskusastme tuvastamise

menetlus on läbi viidud PISTS alusel ja järgides Sotsiaalkaitseministri määrusega täpsustatud

puude raskusastme tuvastamise korda. Kaebaja õigusi ei ole ebaproportsionaalselt piiratud.

Haldusakti andmisel on arvesse võetud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Haldusakt

vastab vorminõuetele.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki

tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

9. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-st 2, teeb kohus juhul, kui

seadus ei sätesta teisiti, asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise

lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või

toimingu tegemise aja seisuga.

10. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56

lg 2).

11. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 06.09.2022 otsusega nr P260-2022-63768 tuvastas SKA

kaebuse esitajal raske puude raskusastme 22.08.2022 kuni 21.08.2027.

Otsuse kohasel esinevad kaebajal piirangud:

- raskele puude raskusastmele vastav vaimse (õppimine ja tegevuste elluviimine) kõrvalekalle;

- raskele puude raskusastmele vastav vaimse (inimestevaheline lävimine ja suhted)

kõrvalekalle.

Taotlejal esineb kerge nägemispiirang, mis on tingitud silmahaigusest. Mõlema silma kae tõttu

on nägemisteravus mõlema silmaga 0.2D. Nägemist on võimalik parandada kae operatsiooniga,

millest isik ei ole huvitatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrva muud haigusseisundid. Taotlejal on

piiratud suuliste sõnumite vastuvõtmine ja vestlemine korraga mitme inimesega, mille

põhjuseks on piiratud võime lokaliseerida heliallikat ja eristada kõnet muutuste tõttu keskkõrva

struktuuris. Taustamüra foonil on kerge piirang suuliste sõnumite vastuvõtmisel. Taotlejal on

raske tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu

tajumise ning inimestevahelise lävimise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja

käitumishäired. Taotlejal on piiratud igapäevatoimingute tegemine, otsuste tegemine ja

probleemide lahendamine, esinevad mõttekäigu muutused. Piirangute põhjuseks on

intellektuaalse võimekuse langus ja psüühiline ebastabiilsus muutustest peaaju struktuuris.

Taotlejal on piiratud sihipäraste tegevuste plaanipärane ja järjepidev läbiviimine. Taotlejal on

piiratud otsuste tegemine, vastutuse võtmine ja stressiga toimetulek. Taotlejal on piiratud

elementaarne inimestevaheline lävimine, mille põhjuseks on intellekti häired, psüühiline

ebastabiilsus, piiratud võime tõttu kontrollida emotsioone ja impulsse muutustest peaaju

struktuuris. Taotleja ei ole võimeline käituma sotsiaalselt sobival viisil. Esineb agressiivsust ja

viha, ei suuda kontrollida emotsioone. Tuvastatud raske puue õppimisel ja tegevuste

elluviimisel ning inimestevahelisel lävimisel ja suhetes.

12. 06.09.2022 SKA otsuse nr P26O-2022-63768 õiguslike alustena on märgitud puuetega

inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg 21, § 23 ja § 24, § 7 ja § 9 ning sotsiaalkaitseministri

29.02.2016 määrus nr 18 (Määrus nr 18) „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord

ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 5 ning sotsiaalministri määruse nr 49

„Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ning tähtajad“ § 4.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 7 sätestab, et kui tööealine isik taotleb

samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude

raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja

töötukassa antud töövõime hindamise otsust.

Tööealise inimese puhul annab ekspertiisi teostav arst arvamuse isikul piirangute esinemise või

puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes: liikumine, käeline tegevus,

suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine,

muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted. Arvesse

võetakse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Ekspertiisi teostav arst hindab antud

valdkondi, andes igale valdkonna võtmetegevusele vastava arvväärtuse skaalal: 0 –

tegevuspiirang puudub; 1 – kerge piirang; 2 – mõõdukas piirang; 3 – raske piirang; 4 – täielik

piirang. See tähendab, et igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste

kaupa. (vt TVTS § 5 ja § 7 ja tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime

hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet

välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 6 koosmõjus § 3 lg 2.)

Määruse nr 18 § 6 lõike 3 kohaselt arvutatakse puude raskusastme tuvastamiseks määruse § 4

lõike 5 punktides 1, 2 ja 4–7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel

raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (edaspidi piirangu aritmeetiline

keskmine). Määruse nr 18 § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas (suhtlemine - nägemine,

kuulmine ja kõnelemine) võetakse arvesse vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva

piirangu raskusaste. See tähendab, et puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse iga

valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine.

Määruse nr 18 § 6 lg 6 tulenevalt tuvastatakse puude raskusaste nimetatud valdkondades

esinevate piirangute alusel järgmiselt:

1) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2–2,75 (teadvusel

püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 2,76–3,49), esineb isikul raskusi igapäevases

tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning tuvastatakse keskmine puue;

2) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2,76–3,49 (teadvusel

püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 3,5–4), on isiku igapäevane tegutsemine või

ühiskonnaelus osalemine piiratud ja tuvastatakse raske puue;

3) kui vähemalt ühes valdkonnas (v.a teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond) on

piirangu aritmeetiline keskmine 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus

osalemine täielikult takistatud ja tuvastatakse sügav puue.

13. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kõiki

ülaltoodud võtmetegevusi peale nägemise õiguspäraselt. Eeltoodust tulenevalt käsitleb

kohus üksnes nägemispiiranguga esitatud kaebaja etteheiteid.

Poolte vahel seisnebki vaidlus üksnes selles, kas lisaks tuvastatud piirangutele esineb kaebajal

ka nägemispiirang.

Tallinna Ringkonnakohus selgitas oma 07.07.2022 määruses käesolevas asjas, et kaebaja tahe

võib olla suunatud ka sellele, et kohus kontrolliks, kas vastustaja on teinud haldusmenetluses

kogutud tõenditest õiged järeldused ning kohaldanud vaidlusaluste haldusaktide aluseks olnud

õigusakte õigesti (vrd kohtuliku kontrolli ulatuse osas Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-

2474).

Kaebajale on määratud raske puude raskusaste piirangute tõttu muutustega kohanemise ja ohu

tajumise ning õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel, kuid

kaebaja jaoks võib olla oluline kontrollida vaidlustatud otsuse õiguspärasust ka nägemispuude

tuvastamata jätmise osas. Näiteks ühistranspordiseaduse § 34 kohaselt on tasuta sõidu õigus

riigisisesel liiniveol (s.o riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses) sügava puudega 16-

aastasel ja vanemat isikul, raske nägemispuudega isikul, sügava või raske nägemispuudega

isiku saatjal või puudega isikut saatval juht- või abikoeral. Seega võib nägemispuude

tuvastamisest sõltuda kaebaja õigus muudele avalikele või sotsiaalteenustele.

Alljärgnevalt kohus kontrollibki, kas vaidlustatud otsus on õiguspärane nägemispuude

tuvastamata jätmise osas.

14. Kaebaja on kohtule esitanud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi tõendi kuupäevaga 20.12.2021,

kust nähtub, et kaebajal esineb nukleaarkatarakt ehk tuumasklerooskae. Tõendist nähtub mh, et

arutatud on operatsiooni võimalust, hetkel kaebaja sellega valmis ega nõus ei ole.

Kohus leiab, et SKA on vastava epikriisiga arvestanud vaidlustatud otsuse tegemisel. Täpsemalt

on SKA märkinud, et taotlejal esineb kerge nägemispiirang, mis on tingitud silmahaigusest.

Mõlema silma kae tõttu on nägemisteravus mõlema silmaga 0.2D. Nägemist on võimalik

parandada kae operatsiooniga, millest isik ei ole huvitatud.

SKA on otsuse tegemisel õiguspäraselt tuginenud ekspertarst Asta Pärli arvamusele ja

haldusmenetluses kogutud tõenditele. Sealjuures on kaebaja ka ise oma taotlusel hinnanud

nägemisfunktsiooni punkti väärtuse taotlusel 0-ga. Seega on vastustaja teinud haldusmenetluses

kogutud tõenditest õiged järeldused.

Kaebaja ei ole eeltoodud seisukohtadele ega andmetele vastu vaielnud ega tõendanud ka

andmete ebaõigsust. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud Töötukassa ekspertarsti poolt

tuvastatut. Kohtule ei nähtu esitatud andmetest, et ekspertarst oleks oma hinnangute andmisel

ka eksinud sh õigusaktide vastu. Kaebaja ei ole ka vaatamata kohtu palvele olla oma väidetes

täpsem ja oma väiteid tõendada täpsustanud, milles vastav eksimus seisneb. Pooled ei vaidle ka

selle üle, et TIS-i kantud terviseandmed on kaebaja taotluse esitamise hetke seisuga õiged.

Asjaolusid ja tõendeid kokku võttes leiab kohus, et talle ei ole esitatud andmeid, mis lükkaksid

ümber vaidlustatud otsuses toodud järelduse, et kaebajal esineb kerge nägemispiirang. Kerge

nägemispiirangu esinemisel ei ole võimalik tuvastada eraldi nägemispuuet nagu leiab kaebaja.

Kohus selgitab täiendavalt, et kui isiku tervisehäire raviks on Eestis olemas tervisehäiret

leevendav ravi, siis hinnatakse tervisehäireid ravi kasutamise kontekstis sõltumata sellest, kas

isik ravi kasutab või mitte.

15. Kaebaja ei ole teinud ka muid etteheiteid haldusmenetluse läbi viimisel, mis võiks tingida

vaidlustatud otsuse tühistamise.

16. Kaebaja üldsõnaline väide, et tal esineb lapseeast saadik probleeme nägemisega, ei too

kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist ja vastustaja kohustamist tuvastada kaebajal

nägemispuue. Riigikohus on oma 05.09.2029 lahendis nr 3-17-1110 selgitanud, et vaidlustatud

otsuse muutmiseks ei piisa, kui taotleja esitab eksperdiarvamuse kohta üldsõnalise vastuväite.

Vaatamata eeltoodule on käesoleval juhul vastustaja viinud läbi varasemalt ka samadel

asjaoludel esitatud vaidemenetluses täiendava ekspertiisi ning analüüsinud veel kord kaebaja

terviseandmeid, kuid jõudnud varasema otsusega samale tulemusele. Nagu kohus juba eelpool

viitas, siis ka kohtumenetluses ei ole kaebaja esitanud konkreetseimaid väiteid ega tõendeid,

miks ta leiab, et nägemisega seotud asjaolusid on valesti hinnatud. Kohtule ei nähtu ka eksimust

õigusaktide vastu.

17. Kokkuvõtvalt leiab kohus et vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti 22.11.2019 otsuse nr

P26O-2019-214744 tühistamiseks puuduvad alused. Kaebus on tervikuna põhjendamata ning

tuleb jätta rahuldamata.

18. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik