2-19-4161/104 · 2-19-4161/104 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Jätta kostja I menetluskulud 18% ulatuses hageja I ja 82% ulatuses hageja II kanda. astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

Legislator headnote

AI generated

2-19-4161/104 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.11.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-4161

Tsiviilasi

X hagi AS Go Group vastu nõuete tasaarvestuse

kehtivuse tuvastamiseks, alternatiivselt tsiviilasjas nr

2-14-55273 tehtud otsuse täitmisest keeldumiseks ja

500 000 euro väljamõistmiseks

APW Varahaldus OÜ hagi AS Go Group vastu

2 250 000 euro saamiseks

APW Varahaldus OÜ hagi RealWAY OÜ vastu

510 000 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

3 260 000 eurot

Hageja I: X (isikukood xxxx)

Hageja II: APW Varahaldus OÜ (registrikood

12392465)

Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Viktor

Särgava

Kostja I: AS Go Group (registrikood 11071150)

Kostja II: OÜ Realway (registrikood 10955906)

Kostja I lepingulised esindajad: vandeadvokaat

Terje Eipre ja vandeadvokaadi abi Merit Tammik

Kostja

II

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

Martin Traat

Istungid 28.06.2022 ja 23.08.2022, kirjalik menetlus

RESOLUTSION

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta kostja I menetluskulud 18% ulatuses hageja I ja 82% ulatuses hageja II kanda.

3. Jätta kostja II menetluskulud hageja II kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et

menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Harju Maakohus võttis 30.10.2019 määrusega menetlusse 19.03.2019 hagis märgitud

järgmised nõuded:

•

tuvastada, et X poolt 05.02.2019 tehtud avaldus, millega X tasaarvestas GoGroup

kohtuotsusest tuleneva nõude X tsiviilasjas 2-14-55273 ja X poolt APW Varahaldus OÜ-lt

omandatud nõude vastava summa on kehtiv (alternatiiv: tuvastada, et Xl on õigus keelduda

kohtuotsuse täitmisest tsiviilasjas 2-14-55273, kuni Go Group ei ole täitnud oma kohustust X

ees summas 500 000 eurot ja mõista AS-lt GoGroup X kasuks välja 500 000 eurot);

•

mõista AS-lt GoGroup APW Varahaldus OÜ kasuks välja 2 250 000 eurot;

•

mõista RealWAY OÜ-lt APW Varahaldus OÜ kasuks välja 510 000 eurot.

2. Hageja esitas 27.07.2020 kohtule hagi tervikteksti järgnevate nõuetega

•

Tuvastada, et X poolt 05.02.2019 tehtud tasaarvestusavaldus, millega X tasaarvestas AS-i

Go Group tsiviilasja nr 2-14-55273 kohtuotsusest tuleneva nõude X vastu APW Varahaldus

OÜ-lt omandatud nõudega AS-i Go Group vastu summas 500 000 eurot, on kehtiv või

alternatiivselt tuvastada, et Xl on õigus keelduda kohtuotsuse täitmisest tsiviilasjas 2-14-

55273 seni, kuni AS Go Group ei ole täitnud oma kohustust X ees summas 500 000 eurot

ning mõista AS-lt Go Group X kasuks kahju hüvitisena 500 000 eurot.

•

Mõista AS-lt GoGroup APW Varahaldus OÜ kasuks kahju hüvitisena 2 250 000 eurot.

•

Mõista RealWAY OÜ-lt APW Varahaldus OÜ kasuks välja kahju hüvitisena 510 000 eurot.

3. Asjas 23.08.2022 muutis hageja vastavalt kohtu ettepanekule enda nõuet ja kohus määras

istungil: kohus menetleb hagi 27.07.2020 esitatud sõnastuses, kuid selliselt, et esimese

nõudena taotleb hageja tasaarvestuse kehtivuse tuvastamist, mitte tasaarvestusavalduse

kehtivuse tuvastamist. Kohus menetleb käesoleva istungi seisuga järgnevadi nõudeid:

•

Tuvastada, et X poolt 05.02.2019 tehtud tasaarvestus, millega X tasaarvestas AS-i Go Group

tsiviilasja nr 2-14-55273 kohtuotsusest tuleneva nõude X vastu APW Varahaldus OÜ-lt

omandatud nõudega AS-i Go Group vastu summas 500 000 eurot, on kehtiv või

alternatiivselt tuvastada, et Xl on õigus keelduda kohtuotsuse täitmisest tsiviilasjas 2-14-

55273 seni, kuni AS Go Group ei ole täitnud oma kohustust X ees summas 500 000 eurot

ning mõista AS-lt Go Group X kasuks kahju hüvitisena 500 000 eurot.

•

Mõista AS-lt GoGroup APW Varahaldus OÜ kasuks kahju hüvitisena 2 250 000 eurot.

•

Mõista RealWAY OÜ-lt APW Varahaldus OÜ kasuks välja kahju hüvitisena 510 000 eurot.

4. Hagis tugines hageja järgnevatele asjaoludele.

5. OÜ APW Varahaldus (edaspidi: APW) on TKV (edaspidi: TKV) osanik. APW-le kuulub

20% TKV osadest. APW omandas osaluse 13.12.2012.

6. APW poolt osaluse omandamise ajal kuulus 80% TKV osadest AS-le Go Group (edaspidi:

Go Group). Alates 05.05.2014 kuulub 80% TKV osadest OÜ-le RealWAY (edaspidi:

RealWAY).

7. APW osanikuks olemise ajal on TKV-st välja viidud järgmine vara:

a)

osalus AS-s GoBus (registrikood 10085032), välja viidud 20.12.2012;

b)

osalus OÜ-s Go Oil (registrikood 11108522), välja viidud 03.12.2014;

c)

osalus OÜ-s GoTaksopark (registrikood 11320860), välja viidud 05.12.2014;

d)

kogu TKV-le kuulunud kinnisvara (25 kinnistut), välja viidud 31.03.2016;

e)

raha, välja viidud jooksvalt.

8. Nimetatud TKV vara on liikunud TKV omandist TKV-d kontrollivate isikute omandisse.

Kostjale 1 läksid üle aktsiad AS-s GoBus ja AS-s Go Oil ning osa OÜ-s GoTaksopark.

Kostjale 2 läks üle TKV-le kuulunud kinnisvara. TKV ega selle enamusosanik ei

informeerinud hagejat 2 ega tema esindajaid nimetatud tehingutest. Hageja 2 vara võõrandati

alla turuhinna või vastusooritust saamata ja vara väljaviimiseks kasutati siirdehinnaga

laenuintresse, mis on turuintressist 3-4 korda kõrgemad. Vara võõrandamine ei olnud hageja

2 huvides. Vara TKV-st väljaviimisega tekitati TKV-le kahju vähemalt 9 400 000 eurot.

TKV-le kahju tekitamisega tekitati omakorda kahju vähemusosanikule, hagejale 2.

Arvestades TKV-le tekitatud kahju suurust ja hageja 2 osalust, on hageja 2 kahju suurus

1 880 000 eurot.

9.

13.12.2012, kui hageja I omandas osaluse TKV-s, kuulus osaühingule järgmine oluline vara:

•

kinnisvaraportfell – kokku 25 kinnistut, korteriomandit ja kinnistu mõttelist osa;

•

osalused 10-s tütarettevõtjas (sh 100% osalus AS-s GoBus, OÜ-s GoOil ja 75% osalus

OÜ-s GoTaksopark).

-

Kinnisvara ja osaluste väärtus moodustas TKV vara väärtusest enamiku. Seisuga 31.12.2011

oli TKV vara bilansiline väärtus 15,87 miljonit eurot. Sellest 10,1 milj eurot moodustas

kinnisvarainvesteeringute väärtus ja 5,47 miljonit eurot moodustas finantsinvesteeringute

väärtus. Finantsinvesteeringud koosnesid tütarühingute osaluste väärtusest. Ajavahemikul

01.01.2012 - 13.12.2012 TKV kinnisvara ega tütarühingu osalusi ei omandanud ega

võõrandanud. Seega, osaluse omandamise ajal moodustasid kinnistud ja osalused

tütarühingutes 97,6% TKV varast.

-

Osaluste koguväärtusest summas 5,47 miljonit eurot moodustas 4,97 miljonit eurot TKV

osaluse väärtus AS-is GoBus, OÜ-s Go Oil ja OÜ-s GoTaksopark (vastavalt 3,38 miljonit,

0,17 miljonit ja 1,4 miljonit). Seega, osaluse omandamise ajal moodustasid kinnistud ning

osalus AS-is GoBus, OÜ-s Go Oil ja OÜ-s Go Taksopark 94,5% TKV varast.

10.

20.12.2012 tühistas TKV kui AS GoBus ainuaktsionär AS-i GoBus eelmiste perioodide

kahjumi katmiseks AS-i GoBus senised aktsiad, emiteeris AS GoBus uued aktsiad

varasemas nimiväärtuses ja loovutas emiteeritavate aktsiate omandamise õiguse kostjale I.

TKV vähemusosanikule AS-i GoBus aktsiate märkimisõigust ei pakutud. Seega, loetud

päevad pärast seda, kui hagejast I sai TKV osanik, loobus TKV oma osalusest AS-is GoBus

oma enamusosaniku kasuks.

11. Hageja hinnangul ei vastanud osalusest loobumine ei TKV ega tema vähemusosaniku

huvidele. AS GoBus oli tegutsev ettevõte, mille osalusest loobumiseks puudusid TKV-l

majanduslikud põhjused. Emiteeritavate osade omandamise õigusest loobumise kaudu

kaotas TKV osaluse. See liikus osaühingut kontrolliva kostja I omandisse. Tehingu sisuks

oli osaluse väljaviimine vähemusosaniku mõjusfäärist ja kostja I rikastumine. Spetsialisti

esialgsel hinnangul oli AS-i GoBus väärtus 6–7 miljonit eurot. Seega, märkimisõiguse

üleandmisega loobus TKV oma varast väärtusega 6–7 miljonit eurot kostja I kasuks,

vastusooritust saamata.

12. 2013. aasta novembris tegi kostja I nõukogu esimees Q hageja I juhatuse liikmele Xle

ettepaneku vähendada eelmiste perioodide kahjumi katmiseks TKV osakapitali, tühistada

olemasolevad osad, loovutada emiteeritavate osade omandamise õigus kostjale I ja kutsuda

tagasi nõukogu liige X. Hageja I selle ettepanekuga nõus ei olnud ega kirjutanud otsusele

alla.

13. TKV 09.12.2013 osanike otsusega tühistati väidetava eelmiste perioodide kahjumi summas

125 754 eurot katmiseks TKV senised osad ja emiteeriti uued osad varasemas nimiväärtuses

(ülekursiga 123 199 eurot). Et osalust TKV-s mitte kaotada, läks hageja I osakapitali

suurendamisega kaasa. Spetsialisti hinnangul sellises suuruses eelmiste perioodide kahjumit

TKV-l tegelikult polnud. Hageja on seisukohal, et kostja I eesmärgiks TKV osakapitali

tühistamisel oli vabaneda hagejast I kui osanikust, kuid see ei õnnestunud.

14. Kostja I andis talle kuulunud TKV osa üle kostjale II. Äriregistri andmetel toimus see

05.05.2014, kuid hageja I on arvamusel, et ilmselt ei kajasta see osa üleandmise aega. TKV

on ka veel 31.12.2014 seisuga kostja I kontserni kuuluv isik. Ka TKV üle tegelikku kontrolli

omavaks ettevõtteks jäi kostja I.

15.

03.12.2014 müüs TKV osaluse OÜ-s Go Oil. Ka siin oli omandajaks kostja I.

16. Hageja hinnangul ei vastanud osaluse võõrandamine TKV ega tema vähemusosaniku

huvidele. OÜ Go Oil oli tegutsev ettevõte, mille müügiks puudusid majanduslikud põhjused.

Müügi kaudu kaotas TKV osaluse. See liikus TKV-d kontrolliva kostja I omandisse. Seega

tehingu sisuks oli osaluse väljaviimine vähemusosanikust mõjusfäärist ja kostja I

rikastumine.

17. OÜ Go Oil osa võõrandati väidetavalt 2,25 miljoni euro eest. Spetsialisti esialgsel hinnangul

oli OÜ Go Oil osa väärtus 4,8–5,2 miljonit eurot. Seega müüs TKV OÜ Go Oil osaluse 2,55–

2,95 miljoni euro võrra odavamalt, kui oli selle turuväärtus. Seejuures müüdi osalus

äriühingule, kelle kontserni TKV kuulus ja kes teostas tegelikku kontrolli osaühingu üle.

18.

05.12.2014 müüs TKV osaluse OÜ-s GoTaksopark. Osaluse omandajaks oli kostja I.

19. Hageja hinnangul ei vastanud osaluse võõrandamine TKV ega tema vähemusosaniku

huvidele. OÜ GoTaksopark oli tegutsev ettevõte, mille müügiks puudusid majanduslikud

põhjused. Müügi kaudu kaotas TKV osaluse ja see liikus TKV-d kontrolliva kostja I

omandisse. Seega tehingu sisuks oli osaluse väljaviimine vähemusosanikust mõjusfäärist ja

kostja I rikastumine. OÜ GoTaksopark osa võõrandati väidetavalt 0,20625 milj eurot eest.

Hageja I on seisukohal, et OÜ GoTaksopark osaluse müügihind ei vastanud osaluse

turuväärtusele.

20.

31.03.2016 müüs TKV oma kinnistud, kinnistu mõttelised osad ja korteriomandid (kokku

25 tk) kostjale II.

21. Hageja on seisukohal, et kinnisvaraportfelli võõrandamine ei vastanud TKV ega tema

vähemusosaniku huvidele. Kinnisvara müügiks puudusid majanduslikud põhjused. Müügi

kaudu kaotas TKV kinnisvara ja see liikus enamusosaniku omandisse. Seega tehingu sisuks

oli kinnisvara väljaviimine vähemusosaniku mõjusfäärist ja kostja II rikastumine.

22. Kinnisvara võõrandati 11,24 miljoni euro eest, sh käibemaks 90 000 eurot. Kinnisvara pakuti

kolmandatele isikutele müügiks hinnaga 12 miljonit eurot (ei sisaldanud käibemaksu). Seega

anti kinnisvara kostjale II üle 850 000 eurot odavamalt, kui seda pakuti müüa kolmandatele

isikutele.

23. Hageja I on seisukohal, et kinnisvara müügihind ei vastanud turuväärtusele. Isegi kui

müügihind vastas kinnisvara turuväärtusele, teenis TKV 2014. ja 2015. aastal

kinnisvarainvesteeringutelt olulist renditulu. TKV andmetel oli vaadeldaval perioodil TKV

puhastulu kinnisvara rendilt ca 1 miljonit eurot aastas. Seega andis TKV oma

enamusosanikule üle oma väga tulusa majandusüksuse ja kaotas sellega olulise tuluallika.

Järelikult tekitati tehinguga TKV-le saamata jäänud tulu näol olulist kahju isegi juhul, kui

kinnisvara müügihind vastas turuväärtusele.

24. AS GoBus osade tühistamise ja märkimisõiguse loovutamise, samuti OÜ Go Oil ja OÜ

GoTaksopark osade võõrandamise kavatsusest vähemusosanikku ega tema esindajaid ei

informeeritud. Hageja I sai tehingutest teada pärast nende toimumist. TKV on väitnud

22.10.2015 vastuses tsiviilasjas 2-15-10894, et OÜ Go Oil ja OÜ GoTaksopark osade

võõrandamise kavatsusest teavitati hageja I esindajat TKV nõukogus, s.o X. Väidetavalt

toimus teavitamine 16.07.2014. Tõendeid sellise teavitamise kohta TKV esitanud pole. Ka

X kinnitab, et tema ei ole vastavat teadet saanud. Kinnisvaraportfelli võõrandamise

kavatsusest teavitati hagejat I 06.07.2015 TKV koosolekul. Siis olid kõik osanikud

müügiettepaneku vastu. Hageja I järeldas sellest, et kinnisvara müügikavatsusest on sellega

loobutud.

25. Hageja I on püüdnud saada infot TKV-s toimunu kohta. 26.01.2015 saatis hageja TKV-le

dokumentide ja teabenõude 2009–2014 osaühingus toimunu kohta. TKV keeldus dokumente

ja teavet esitamast. 28.09.2015 esitas hageja I kohtule avalduse TKV erikontrolli

läbiviimiseks. 13.11.2015 toimus TKV osanike koosolek, kus võeti vastu otsus viia läbi

erikontroll ajaperioodi 2005–2014 kohta ja erikontrolli käigus esitada selle läbiviijale, mh

hagejale I küsimused 09.11.2015. 08.12.2015 loobus hageja I kohtule esitatud avaldusest

põhjusel, et tulenevalt 13.11.2015 koosoleku otsustest langes vajadus erikontrolli

määramiseks kohtu poolt ära. Ehkki erikontrolli määramisest on möödas enam kui kolm

aastat, ei ole hagejale I seni erikontrolli tulemusi teatavaks tehtud. 03.04.2017 esitas hageja

I järelpärimise erikontrolli kohta, kuid pole sellele vastust saanud.

26. Seega on ajal, mil hageja I on olnud TKV osanik, üle antud 94,5% TKV

finantsinvesteeringutest (tütarettevõtete osalused) ja kogu senine kinnisvara. Vara sellise

väljaviimisega loobus TKV oma varast vähemalt väärtuses 23–24,4 miljonit eurot. Vara

väljaviimisega tekitati TKV-le ja vähemusosanikule kahju. TKV sai vähemalt 23–24,4

miljonit eurot väärt olnud vara eest mitte rohkem kui 13,6 miljonit eurot. Seega on

vastusooritus vähemalt 9,4 miljoni euro võrra väiksem, kui vara väärtus.

27. Hageja on seisukohal, et soorituse ja vastusoorituse vahe võib olla veelgi suurem, kui

eespool nimetatud 9,4 milj eurot. Hagejal on kahtlus, et vastusooritus võis olla rahatu (sh

osaliselt rahatu).

28.

31.03.2016 müüdi TKV kinnisvara selliselt, et 7 276 237 eurot tasus ostja tasaarvestuse teel.

Ostuhinnaga tasaarvestatavaks nõudeks oli kostja I väidetav nõue TKV vastu, mis oli

tekkinud määratlemata laenulepingutest ja mis oli loovutatud kostjale II. 03.12.2014 OÜ Go

Oil ja 05.12.2014 OÜ GoTaksopark müügilepinguid hageja I valduses ei ole. Samas on TKV

2014. aastal tagastanud laene summas 2 338 849 eurot ja maksnud intressi summas 331 796

eurot (kokku 2 670 645 eurot). Seejuures on 2014. aasta jooksul oluliselt vähenenud TKV

emaettevõttelt võetud laenu jääk. Arvestades OÜ Go Oil müügihinda 2,25 miljonit eurot ja

OÜ GoTaksopark müügihinda 206 250 eurot (kokku 2 456 250 eurot), viitab eelnev sellele,

et ka see müügihind võib olla tasutud emaettevõttelt saadud laenu tasaarvestamise teel.

29.

06.07.2015 toimunud TKV osanike koosolekul põhjendati kinnisvara müügiettepanekut

sellega, et TKV võlgneb kostjale I vastavalt 25.05.2009 sõlmitud laenulepingule

3 987 855,46 eurot, millele lisanduvad intressid ja viivised. Arvestades, et 31.03.2016

lepingu järgi tasaarvestatud summa oli 7 276 237 eurot, moodustab tasaarvestatud laenust

seega 3,2 miljonit eurot kostja I arvestatud intressid ja viivised. Seega vähemalt ühe

asjaomase tehingu täitmine toimus kostja I intressi- ja viivisenõudega. Kostja I andis TKV-

le laenu algselt intressiga 15% aastas, hiljem 8% aastas. Spetsialist on asunud seisukohale,

et selline siirdehinnaga laenuintress on 3–4 korda kõrgem turuintressist. Spetsialisti

hinnangul olukorras, kus enamusaktsionär annab laenu kõrgema intressimääraga, kui on

ettevõtte tootlus, kahjustab enamusaktsionär sellega teadlikult oma osalusega ettevõtet (sh

vähemusaktsionäri). Käesoleval juhul oli siirdehind kehtestatud eelkõige vähemusosaniku

kahjustamiseks. Seda kinnitab asjaolu, et pärast seda, kui kostja I saavutas OÜ GoBus üle

kontrolli, vähenes grupisiseste laenude intress oluliselt (8%-lt 4%-le). Seega enamusosaniku

siirdehindadega intress tuleb lugeda kas tühiseks/kehtetuks või ei saa seda hea usu

põhimõttega vastuolu tõttu sisse nõuda. Sellise intressinõudega ei saa teostada tasaarvestust.

Hageja I on seisukohal, et TKV vara omandaja vastusooritus on taolise intressinõude võrra

väiksem.

30. Hageja I on seisukohal, et eelnev viitab sellele, et ostuhinnad on osaliselt tasaarvestatud ka

viivisenõudega. Hageja I leiab, et kui enamusaktsionär annab laenu tähtajaga, mille jooksul

ettevõte ilmselt ei suuda laenu tagastada, ja kehtestab viivise, kahjustab enamusaktsionär

sellega teadlikult oma osalusega ettevõtet (sh vähemusaktsionäri). Sellises olukorras tuleb

enamusosaniku rakendatud viivis lugeda tühiseks/kehtetuks või ei saa seda hea usu

põhimõttega vastuolu tõttu sisse nõuda. Sellise viivisenõudega ei saa teostada tasaarvestust.

Seega on vastusooritus ka taolise viivisenõude võrra väiksem.

31. TKV kohustustelt on aastatel 2006–2013 arvestanud siirdehindadega intressi kokku summas

ca 7,75 miljonit eurot. Hageja on seisukohal, et ilmselt on arvestatud intressi ka tasutud.

Võimalik, et tasutud on ka viivist. Kuna selline intress ja viivis on tühine/kehtetu või ei saa

seda hea usu põhimõtte tõttu nõuda, siis tuleb ka väljaspool vaidlustatud tehinguid toimunud

intressi- ja viivisemaksed lugeda põhivõla tagasimakseteks. Selliselt võis põhivõlg

vaidlustatud tehingute tegemise ajaks olla juba tasutud. Seega võis puududa ka põhivõlg,

mida tasaarvestada.

32. Järelikult võivad nimetatud tehingud olla mitte üksnes intressi ja viivise tasaarvestamise osas

rahatud, vaid ka põhivõla tasaarvestamise osas rahatud.

33. TKV-st vara välja viimisega tekitati TKV-le kahju vähemalt summas 9,4 miljonit eurot.

Arvestades TKV-le tekitatud kahju suurust ja hageja I osaluse 20%-list määra, on hagejale I

tekitatud kahju suurus 1,88 miljonit eurot.

34. Hageja I on seisukohal, et siirdehindadega intress on tühine või ei saa seda hea usu põhimõtte

tõttu nõuda (sh ei saa sellega teha tasaarvestust). Siirdehindadega intressi ja viivise

rakendamisel on tekitatud TKV-le kahju ja tekitatud sellega omakorda kahju hagejale I. TKV

on kohustustelt aastatel 2006–2013 arvestanud siirdehindadega intressi kokku summas ca

7,75 miljonit eurot. Arvestades hageja I osaluse 20%-list määra, on hagejale I tekitatud kahju

suurus 1,55 miljonit eurot.

35. TKV on kaotanud osaluse OÜ-s GoBus ajal, mil TKV enamusosanikuks oli kostja I.

Osalused OÜ-s Go Oil ja OÜ-s GoTaksopark, samuti kinnisvara kaotati ajal, kui TKV

enamusosanikuks oli kostja II. TKV poolt kostjale I tasuta üle antud OÜ GoBus osaluse

väärtus on 6‒7 miljonit eurot. See teeb kostja I rikastumise ulatuseks 6‒7 miljonit eurot.

Arvestades hageja I osaluse proportsiooni TKV-s, teeb see osaluse tasuta üleandmisega

hagejale põhjustatud kahju suuruseks 1,2‒1,4 miljonit eurot. Eeltoodust tulenevalt nõuab

hageja I kostjalt I kahju hüvitamist summas 1,2 miljonit eurot.

36. Osaluse OÜ-s Go Oil kaotas TKV ajal, kui selle enamusosanikuks oli kostja II. OÜ Go Oil

osaluse väärtus oli 4,8‒5,2 miljonit eurot. TKV majandusaasta aruande kohaselt võõrandati

osalus OÜ-s Go Oil hinnaga 2,25 miljonit eurot. Arvestades hageja I osaluse proportsiooni

TKV-s, teeb see osaluse üleandmisega hagejale I põhjustatud kahju suuruseks 0,51‒0,59

miljonit eurot. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja I kostjalt II kahju hüvitamist summas 0,51

miljonit eurot.

37. Siirdehindasid on hagejale I teadaolevalt rakendanud kostja I. TKV kohustustelt on aastatel

2006–2013 arvestanud siirdehindadega intressi kokku summas ca 7,75 miljonit eurot.

Arvestades hageja I osaluse proportsiooni TKV-s, teeb see osaluse üleandmisega hagejale I

põhjustatud kahju suuruseks 1,55 miljonit eurot, mille osas nõuab APW GoGroupilt selles

osas kahju hüvitamist nimetatud summas.

38. Kokku moodustab hageja I kahjunõue kostja I vastu seega vähemalt 2,75 miljonit eurot ja

kostja II vastu 0,51 miljonit eurot.

39. Hageja 2 loovutas hagejale 1 nõude kahju 500 000 eurot hüvitamiseks kostja I vastu.

40. Kostja I on esitanud hageja II suhtes pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-18-19681). Hageja II

teatas, et kasutab Võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 110 tulenevat keeldumisõigust ega täida oma

kohustust kostja I ees enne, kui kostja I täidab oma kohustuse hageja II ees.

41. Istungil, kus otsustati ajutise halduri määramine, tegi hageja II ka käesoleval haginõudel

põhineva tasaarvestamisavalduse, millega tasaarvestas kostja I pankrotiavalduse aluseks

oleva nõude (pankrotiavalduse esitamise seisuga 407 090,95 eurot) hageja I poolt hagejale

II loovutatud 500 000 euro suuruse nõudega kostja I vastu.

42. Kuna pankrotiasjas kohus keeldumisõigusega ei arvestanud ega lugenud kohustust

tasaarvestatuks, palub hageja II käesolevas hagimenetluses tuvastada, et tema 05.02.2019

kostjale I tehtud tasaarvestusavaldus on kehtiv. Kuivõrd maakohus pankrotiasjas

keeldumisõigusega ei arvestanud ega lugenud kohustust tasaarvestatuks, on hagejal II

õigustatud huvi tuvastamaks, et tema 05.02.2019 tehtud tasaarvestamisavaldus on kehtiv.

Nimetatud asjaolu tuvastamisel puuduks kostjal I alus pankrotiavalduse esitamiseks hageja

II vastu ning juba esitatud pankrotiavaldus jääks eos rahuldamata ja seeläbi hageja II vara

ning õigused kahjustamata. Hageja II õigustatud huvi tuleneb ka sellest, et tuvastushagiga

on tal võimalik saavutada kindlustunne, et kostjal I puudub õiguslik alus edaspidiste nõuete

esitamiseks tema vastu.

43. Alternatiivselt palub hageja II tuvastada, et tal on õigus keelduda kohtuotsuse täitmisest

tsiviilasjas 2-14-55273 seni, kuni kostja I ei ole täitnud oma kohustust hageja II ees summas

500 000 eurot ja mõista kostjalt I hageja II kasuks välja 500 000 eurot.

44. Hageja II alternatiivnõue koosneb olemuselt kahest erinevast nõudest, s.o tuvastushagi ja

sooritushagi. Tuvastushagi eesmärk on tuvastada, et hagejal II on olemas kehtiv nõue kostja

I vastu, millest tulenevalt on tal õigus VÕS § 110 alusel keelduda tsiviilasja nr 2-14-55273

kohtuotsuse täitmisest. Sooritushagi on antud juhul tuvastushagi raames tuvastatava nõude

kostjalt I välja nõudmine.

Kostja I vastuväited hagile

45. Kostja I vaidleb hagile vastu, palub jätta selle täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud

solidaarselt hagejate kanda. Samuti palub kostja I kohaldada aegumist ja jätta hagejate poolt

kostja I vastu esitatud nõuded rahuldamata hagi aegumise tõttu.

46. Kostja I on seisukohal, et hagejate nõuded on alusetud, esitatud halvas usus ja tingitud

soovist tõendada hageja II maksejõulisust viimase suhtes toimunud pankrotimenetluses.

Hageja II soovis hagi esitamisega vältida ka kostja I kasuks tehtud jõustunud kohtuotsuse

täitmist täitemenetluses.

47. Hagejad on esitanud kostja I vastu kahju hüvitamise nõude vastavalt VÕS § 115 lg 1. Hageja

II on oma hagis esitatud nõude omandanud hagejalt I ning tugineb oma nõudes samuti VÕS

§ 115 lg 1, kuna hagejate nõuete puhul on tegemist sisult ühe ja sama kahju hüvitamise

nõudega, lihtsalt nõude summa on osaliselt loovutatud hagejalt I hagejale II.

48. Hagiavalduse kohaselt on kostja I põhjustanud hagejatele kahju järgneva tegevusega:

•

TKV võttis seisuga 20.12.2012 AS-i GoBus ainuosanikuna vastu otsuse tühistada AS-i

GoBus aktsiad ja emiteerida varasemas nimiväärtuses kahjumi katmiseks uued aktsiad,

loovutades aktsiate omandamise õiguse kostjale I – väidetav kahju TKV-le on 6–7 miljonit

eurot (seega hagejale I kuuluvale TKV 20% osale kahju summas ca 1,2 – 1,4 miljonit eurot);

•

kostja I kahjustas enamusosanikuna hageja I kui vähemusosaniku huvisid kui määras

vahemikus 2006-2013 TKV-le liiga kõrge laenuitressi – kahju suurus pole hagi põhjal

arusaadav.

49. Ülejäänud hagis esitatud kahjunõuetega ei ole võimalik kostjat I seostada, kuna viidatud

kahjud on tekkinud väidetavalt seoses TKV varade võõrandamisega peale seda, kui kostja I

võõrandas seisuga 05.05.2014 talle kuuluvad 80% TKV osades kostjale II. Ka 27.07.2020

esitatud hagi tervikteksti põhjal ei ole kostjale I kuigi selge, kuidas on hageja I saanud oma

kahju hüvitise nõudeks kostja I vastu 2 250 000 eurot või millistest konkreetsetest

rikkumistest see nõue tuleneb.

50. Ainsana olid arusaadavad AS-i GoBus aktsiate emiteerimist puudutav nõue, mis aga on

kostja I hinnangul põhjendamatu ja aegunud. Hageja II nõude sisust saaks ilmselt paremat

selgust peale seda, kui tuvastatud, millest täpselt koosneb hageja I nõue kostja I vastu, sest

eelduslikult on lihtsalt osa sellest nõudest hagejale II ära loovutatud. Kostja I arusaamisel

pidi hageja I nõue kostja I vastu olema algselt siis tema enda nõude osa (2 250 000 eurot) ja

hageja II nõude osa (500 000 eurot) summa ehk kokku 2 750 000 eurot.

51. Kostja I on seisukohal, et kõik hagejate nõuded tema vastu olid hagi esitamise seisuga

aegunud ja taotleb seetõttu aegumise kohaldamist ja kummagi hageja hagi rahuldamata

jätmist hagi aegumise tõttu.

52. TKV-le määratud laenuitressi suurusest oli hageja I teadlik juba alates osa omandamisest

2012. aastal (kuna intressi suurus oli toodud TKV majandusaasta aruannetes), kuid hiljemalt

seisuga 20.03.2015, kui hageja I tellis nn Har-Lex L.L.C. Eesti filiaali memorandumi, millele

hageja I korduvalt oma hagis viitab.

53. Kostja I hinnangul pidi ka hageja I juhatuse liige X (ehk hageja II) olema kõikidest

eelnimetatud tehingute asjaoludest teadlik juba oluliselt varem, sest X 100%-lises omandis

olev ettevõte AS Wipestrex Grupp (mille juhatuse liige oli X) oli alates 01.01.2009 kuni

13.12.2012 TKV osanik. AS Wipestrex Grupp tegi AS-ile Wipestrex Grupp kuuluva TKV

osaga mitterahalise sissemakse hageja I APW Varahaldus OÜ asutamiseks ja osakapitali

sissemakseks.

54. X oli ajavahemikul 10.10.2003 kuni 05.06.2009 TKV juhatuse liige ja ajavahemikul

20.05.2009 kuni 20.04.2014 TKV nõukogu liige. Nimetatud asjaolule tuginedes asub kostja

I seisukohale, et hageja I seaduslikul esindajal oli nii AS Wipestrex Grupp kui ka hageja I

esindajana TKV juhatorganite liikmena võimalus ja kohustus takistamatult tutvuda TKV

majandustegevusega seotud kõigi dokumentide ja muu vajaliku informatsiooniga.

55. Wipestrex Grupp (mille juhatuse liige oli X) on 31.12.2009.a. loovutanud TKV-le nõude

(nõude loovutamise hind üle 1 milj krooni) ning nõude loovutamise lepingus on nõude

loovutamise hinna intressiks 15%, mis näitab, et antud ettevõtte suhtes kehtisid tol ajal

sellised intressimäärad.

56. TKV on ise andnud X juhatuse liikmeks olemise ajal laenu X ettevõttele AS-ile Wipestrex

Grupile 30.06.2008 intressiga 15% aastas. Laen jäi tähtaegselt tagastamata. Lisaks on TKV

andnud juhatuse liikmeks olemise ajal laenu X omandis olevale ettevõttele OÜ Snoob Vara

26.08.2008 intressiga 15% aastas. Laen jäi samuti tähtaegselt tagastamata. Kostja I märgib,

et TKV on minevikus andnud laenu teistele kontserni kuuluvatele ettevõtetele ka intressiga

12-15% aastas.

57. Seega hiljemalt seisuga 22.10.2015 olid mõlemad hagejad vaieldamatult teadlikud kõigist

oma kostja I vastu seisuga esitatud nõuetest. Kuna hagi on esitatud 19.03.2019. a, siis on

kolm aastat alates väidetavate nõude sissenõutavaks muutumisest hagi esitamise ajaks

möödunud ja hagejate hagis esitatud nõuded kostja I vastu igal juhul aegunud. Kostja

hinnangul aegusid nõuded hiljemalt 22.10.2018.

58. Kuna ka hageja II nõuded on aegunud, siis puudub alus ka tasaarvestada kostja I tsiviilasja

nr 2-14-55273 kohtuotsusest tulenevaid nõudeid hageja II vastu. VÕS § 200 lg 2 kohaselt

võib tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui

tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude

aegumist. Hageja II õigus nõuet tasaarvestada ei tekkinud enne nõude aegumist, kuna

lähtuvalt eeltoodust aegus hageja II nõue hiljemalt 22.10.2018, kuid ta omandas vastava

aegunud nõude alles 05.02.2019. VÕS § 170 kohaselt loetakse nõude loovutamine võlgniku

suhtes toimunuks alles siis, kui võlausaldaja teatab võlgnikule nõude loovutamisest, mida

antud juhul tehti seisuga 06.02.2019 keset hageja II suhtes algatatud pankrotimenetlust.

Seega nõude aegumise hetkel ei olnud hageja II vastava nõude omanik ega saanuks midagi

tasaarvestada.

59. Lisaks muutus tsiviilasja nr 2-14-55273 seisuga 25.06.2018 Ringkonnakohtu poolt tehtud

lahendist tulenev kostja I nõue sissenõutavaks seisuga 22.11.2018, kui Riigikohus jättis

hageja II kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega selleks ajaks kui kostja I nõue

hageja II vastu muutus sissenõutavaks oli juba nõue, mille hageja II hiljem hagejalt I

omandas, aegunud (aegus 22.10.2018) ning neid poleks ühelgi juhul olnud võimalik

tasaarvestada (olenemata sellest, kes oli nõude aegumise hetkel nõude omanik).

Kostja II vastuväited hagile

60. Kostja II vaidles samuti hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

61. Kostja II vaidleb oma 07.02.2020 ja 15.10.2020 vastuses hagile vastu, leides, et hagejate

nõuded on alusetud ja põhjendamata.

62. Hagiavalduses toodu kohaselt on kostja II põhjustanud hagejale I kahju järgneva tegevusega:

•

TKV müüs seisuga 03.12.2014 talle kuuluvad AS-i Go Oil aktsiad kostjale I 2,25 miljoni

euro eest, mis väidetavalt oli 2,55-2,95 miljonit eurot alla osade turuhinna ja põhjustas selle

tehinguga hagejale I kahju;

•

TKV müüs seisuga 05.12.2014 oma osaluse OÜ-s GoTaksopark kostjale I 206 250 euro

eest, mis oli väidetavalt alla osa turuhinna ja põhjustas selle tehinguga hagejale I kahju;

•

TKV müüs seisuga 31.03.2016 talle kuuluvad 25 kinnistut kostjale II 11,24 miljoni euro

eest, mis oli väidetavalt 850 000 eurot alla nimetatud vara turuhinna ja põhjustas selle

tehinguga hagejale I kahju. Hageja I arvab ka, et isegi, kui müügihind vastas turuhinnale,

siis kaotas TKV müügiga renditulu allika, millega jäi TKV-l aastas saamata 1 miljonit eurot

puhastulu ja mis kahjustas hageja I huve;

•

kostja II kahjustas enamusosanikuna hageja I kui vähemusosaniku huvisid kui määras

vahemikus 2014-2019 TKV-le liiga kõrge laenuitressi.

63. TsÜS § 142 lg 1 on sätestatud, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist

(nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist

võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

64. Kostja II on seisukohal, et hageja I väidetavad kahjunõuded, mis hagiavalduse kohaselt

tulenevad AS-i Go Oil aktsiate ja OÜ GoTaksopark osa müügist TKV poolt, on käesolevas

asjas hagi esitamise hetkeks aegunud.

65. TKV müüs seisuga 03.12.2014 talle kuuluvad AS-i Go Oil aktsiad kostjale I 2,25 miljoni

euro eest. TKV nõukogu liige C saatis TKV nõukogu liikmetele Qile ja hageja I seaduslikule

esindajale Xle 16.07.2014. teate, mis sisaldas päevakorda nõukogu koosoleku

kokkukutsumiseks. Kooksolek toimus 22.07.2014.a ning sellel arutati muude küsimuste

hulgas AS-i Go Oil aktsiate võõrandamist, s.h. võõrandamise hinna määramist. Hageja I kui

TKV kaasosanik ega ta esindaja X ei esitanud enne ega pärast nõukogu koosolekut ühtegi

avaldust ega taotlust nõukogu koosolekul avaldatud materjalide, toimunud arutelu või

protokolli osas.

66. Hageja I hagiavaldusele lisatud TKV vastusega tsiviilasjas nr 2-15-10894 esitatud

avaldusele on tõendatud, et hageja I teadis AS-i Go Oil aktsiate müügist AS-ile Go Group

kindlasti seisuga 22.10.2015, kui viidatud dokument kohtule ja teisele osapoolele esitati.

Ilmselgelt teadis hageja I aga AS-i Go Oil aktsiate müügist oluliselt varem, kuna hageja I

viitab ise oma hagis, et aktsiate müük nähtub ka TKV 2014. majandusaasta aruandest, mille

hageja I TKV osaniku ja nõukogu liikmena peale selle valmimist kinnitas. Kostja II

hinnangul on igasugused hageja I väidetavad nõuded seoses AS-i Go Oil aktsiate müügiga

käesolevas asjas hagi esitamise hetkeks aegunud.

67. TKV müüs seisuga 05.12.2014 oma osaluse OÜ-s GoTaksopark AS-ile Go Group ehk

kostjale I 206 250 euro eest. TKV nõukogu liige C saatis nõukogu liikmetele Qile ja hageja

I seaduslikule esindajale Xle 16.07.2014. teate, mis sisaldas päevakorda nõukogu koosoleku

kokkukutsumiseks. Kooksolek toimus 22.07.2014.a ning sellel arutati muude küsimuste

hulgas OÜ GoTaksopark osa võõrandamist, s.h. võõrandamise hinna määramist. Hageja I

kui TKV kaasosanik ega ta esindaja X ei esitanud enne ega pärast nõukogu koosolekut ühtegi

avaldust ega taotlust nõukogu koosolekul avaldatud materjalide, toimunud arutelu või

protokolli osas.

68. Hageja I hagiavaldusele lisatud TKV vastusega tsiviilasjas nr 2-15-10894 esitatud

avaldusele on tõendatud, et hageja I teadis OÜ GoTaksopark osa müügist AS-ile Go Group

kindlasti seisuga 22.10.2015, kui viidatud dokument kohtule ja teisele osapoolele esitati.

Ilmselgelt teadis hageja I aga OÜ GoTaksopark osa müügist oluliselt varem, kuna hageja I

viitab ise oma hagis, et osa müük nähtub ka TKV 2014. majandusaasta aruandest, mille

hageja I TKV osaniku ja nõukogu liikmena peale selle valmimist kinnitas.

69. Seega hiljemalt seisuga 22.10.2015 oli hageja I vaieldamatult teadlik AS-i Go Oil aktsiate ja

OÜ GoTaksopark osa müügiga seonduvatest väidetavatest nõuetest, eeltoodust nähtuvalt aga

pigem oluliselt varem. Kuna hagi on esitatud 19.03.2019. a, siis on kolm aastat alates

väidetavate nõude sissenõutavaks muutumisest hagi esitamise ajaks möödunud ja hageja I

hagis esitatud kirjeldatud nõuded kostja II vastu igal juhul aegunud. TsÜS § 143 alusel võtab

kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja II taotleb käesolevaga

aegumise kohaldamist. Kostja II leiab, et kuivõrd hageja on esitanud hagiavalduse

TsÜS § 150 lg 1 sätestatud tähtaega ületades, ei kuulu AS-i Go Oil aktsiate ja OÜ

GoTaksopark osa müügiga seonduvad hageja I kahju hüvitamise nõuded nii või teisiti (st

isegi kui nõuded oleks põhjendatud, mida need aga kindlasti ei ole) rahuldamisele.

70. Kostja II hinnangul polnud hagi esitamise hetkeks aegunud hageja I kahjunõue, mis hagi

kohaselt seisneb asjaolus, et TKV müüs seisuga 31.03.2016 talle kuuluvad 25 kinnistut

kostjale II 11,24 miljoni euro eest, mis oli väidetavalt 850 000 eurot alla nimetatud vara

turuhinna ja põhjustas selle tehinguga hagejale I kahju. Alternatiivselt arvab hageja I ka, et

isegi kui müügihind vastas turuhinnale, siis kaotas TKV müügiga renditulu allika, millega

jäi TKV-l aastas saamata 1 miljonit eurot puhastulu ja mis kahjustas hageja I huve.

71. TKV kinnisvaraportfelli müük oli vajalik, kuna äriühing oli juba alates 2014. a

makseraskustes. 2014.a majandusaasta aruande kohaselt oli TKV omakapital negatiivne,

ettevõtte kohustused ületasid varade väärtuse rohkem kui 100 000 euro võrra. 2015.a aasta

majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu omakapital negatiivne 1,2 miljoni euroga,

aruande aasta kahju moodustas kokku 1 101 487 eurot. 07.09.2015 toimus TKV nõukogu

koosolek, mille käigus võeti vastu järgmised otsused:

•

võtta teadmiseks osaühingu juhatuse poolt osaühingu majandustegevuse kohta avaldatud

andmed

ning

kiita

heaks

osaühingu

juhatuse

tegevus

osaühingu

tegevuse

ümberkorraldamisel ning kulude piiramisel alates 2014.aastast;

•

võttes arvesse osaühingu 2014.a. ning 2015.a esimese 6 kuu ja majandustulemust ning

osaühingu poolt sõlmitud laenulepingutest tulenevaid maksekohustusi (loetletud osaühingu

juhatuse poolt nõukogule 27.08.2015.a. esitatud ülevaatest), kohustada osaühing juhatust

välja töötama osaühingu omandis olevate kinnisasjade detailsed müügitingimused

(müügiprospekt) ning esitada need osaühingu nõukogule hiljemalt 30. septembriks 2015.a.

•

anda osaühingu juhatusele nõusolek kaasata vajadusel otsuse punktis 2. nimetatud

üksikasjalike müügitingimuste väljatöötamisse kinnisvarabüroo, millel on vastaval alal

tegutsemiseks kõik nõutavad load.

72. Hageja I kui TKV kaasosanik ega ta esindaja X ei esitanud enne ega pärast nõukogu

koosolekut ühtegi avaldust ega taotlust nõukogu koosolekul avaldatud materjalide, toimunud

arutelu või protokolli osas.

73. Seisuga 08.12.2015 sõlmisid TKV ja OÜ Ühinenud Kinnisvarakonsultandid (registrikood

11550241) käsunduslepingu, millega OÜ Ühinenud Kinnisvarakonsultandid osutas TKV-le

teenust kinnisvaraportfelli müügiprotsessi läbiviimisel.

74. Seisuga 08.12.2015 esitas OÜ Ühinenud Kinnisvarakonsultandid TKV-le nende äriportfelli

kohta müügiprospekti, mille kohaselt oli äriportfelli hinnanguline turuväärtus kokku 12 000

000 eurot ja müügiprotsessi kirjelduse. TKV nõukogu võttis seisuga 10.12.2015 vastu

otsused, millega kiitis heaks OÜ Ühinenud Kinnisvarakonsultandid poolt osaühingu

omandis olevate kinnisasjade müügiprotsessi kirjeldus ning kinnisasjade müügitingimused

enampakkumisel; andis juhatusele nõusoleku kinnisasjade võõrandamise korraldamiseks

müügitingimustes sätestatud korras ja tähtaegadel. Võõrandatavate kinnisasjade alghind

enampakkumisel ei ole väiksem kui 11 000 000 eurot. Samuti võeti vastu otsus, et

kinnisasjade enampakkumise käigus osaühingu poolt tehtava(te) olulist tähtsust omavate

otsus(t)e vastuvõtmise, s.h. kinnisasjade hulka kuuluva üksikobjekti võõrandamiseks ning

selle müügihinna määramiseks, kinnisasjade müügihinna tasumise tingimuste määramiseks,

enampakkumise tulemuste väljakuulutamiseks, tagatisrahade realiseerimiseks, kohustub

osaühingu juhatus eelnevalt kooskõlastama osaühingu nõukoguga.

75. Hageja I kui TKV kaasosanik ega ta esindaja X ei esitanud enne ega pärast nõukogu

koosolekut ühtegi avaldust ega taotlust nõukogu koosolekul avaldatud materjalide, toimunud

arutelu või protokolli osas.

76. Seisuga 17.12.2015 avaldati Eesti Ekspressis ja Äripäevas TKV äriportfelli enampakkumise

kuulutus, mille kohaselt oli pakkumiste esitamise tähtaeg 15.01.2016. 18.01.2016 esitas

OÜ Ühinenud Kinnisvarakonsultandid TKV-le ülevaate toimunud TKV kinnisvaraportfelli

müügitegevustest vahemikus 08.12.2015 kuni 15.01.2016. Kokkuvõtte kohaselt tuli

müügiprotseduurile vastav pakkumine ainult kostjalt II kogu portfelli ostuks.

77.

31.03.2016 võttis TKV nõukogu vastu otsuse määrata äriportfelli müügihinnaks

11 150 000 eurot ja müüa kinnisvara kostjale II. Nõukogu otsustas, et kinnisvara

müügihinnast 3 873 763 eurot tasub kostja II 7 päeva jooksul arvates kinnisvara

müügilepingu sõlmimisest (krediidiasutuselt saadava laenu arvelt) ning ülejäänud osa

kinnisvara müügihinnast, summas 7 276 237 eurot tasub kostja II tasaarvestuse korras.

Hageja I kui TKV kaasosanik ega ta esindaja X ei esitanud enne ega pärast nõukogu

koosolekut ühtegi avaldust ega taotlust nõukogu koosolekul avaldatud materjalide, toimunud

arutelu või protokolli osas. Müügileping sõlmiti samal päeval seisuga 31.03.2016.

78. Hageja I on avaldanud oma hagis arvamust, et kuna müügiprospektis kajastatud kinnisvara

eeldatav turuhind oli 12 000 000 eurot, siis kõnealuse kinnisvara müümine reaalselt 11 150

000 euro eest ei vastanud turuväärtusele. Kostja II selgitab, et kinnisvara eksperdi koostatud

müügiprospektis kajastatud esialgset hinnangut vara väärtuse osas ei saa võtta aluseks vara

turuhinna kujunemisel. Kostja II leiab, et TKV kinnisvaraportfell müüdi vara turuhinnaga,

st kõigil asjast huvitatud isikutel oli võimalik vara ostul osaleda ja oma pakkumisi teha. Vara

müüdi parima (ainsa) pakkumise tegijale, mis sisult on turuhinna kujunemise definitsioon.

Igasuguse vara müügi korral saab küll eelnevalt prognoositavat turuhinda arvesse võtta, kuid

reaalne turuhind kujuneb välja vaid müügiprotsessi käigus.

79. Kostja II seisukohal, et TKV kinnisvara portfelli müük ei toimunud alla turuhinna ega

tekitanud hagejale I kahju. Kinnisvara müügiga laekus TKV-le 3,9 miljonit eurot ja

vähendati TKV võlakohustusi 7,3 miljoni euro ulatuses, mis vastas hageja I huvidele.

80. Seoses hageja I väitega, et kostja II tekitas talle TKV kinnisvaraportfelli müügiga kahju,

kuna selliselt kaotas TKV müügiga väga tulusa majandusüksuse ja renditulu allika, millega

jäi osaühingul aastas saamata 1 miljonit eurot puhastulu ning mis kahjustas hageja I huve,

selgitab kostja II järgmist. Arvestades et TKV 2015. aasta kahjum oli üle miljoni euro, siis

puudub kostjal II arusaam, mida hageja I täpselt puhastulu või „väga tulusa“ majandusüksuse

all silmas peab. Kuna TKV tegutses kahjumiga, siis ilmselgelt polnud kinnisvaraportfell

piisavalt tulus, et ettevõtet jätkusuutlikult üleval pidada. Võttes arvesse TKV majanduslikku

olukorda 2014 - 2015. aastal, on hageja I väited seoses TKV kui tulusa majandusüksuse

müügiga ja selles talle tekkinud kahjuga ebaselged ja tõendamata.

81. Kostja II kinnitab, et ta pole kunagi TKV-le laenu andnud, seega ta pole nimetatud

osaühinguga ka ühtegi intressi kokkulepet sõlminud. Hageja I kahjunõue, mis tuleneb

hagiavalduse kohaselt TKV-le vahemikus 2014-2019 antud laenudelt liiga kõrge laenuitressi

arvutamisest, on täitesti arusaamatu ja tõendamata. Hageja I ei ole oma kostja II vastu

esitatud rahalist kahjunõuet vähimalgi määral põhjendanud.

82. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja II, et hagejal I puuduvad mistahes rahalised nõuded kostja

II vastu, AS-i Go Oil aktsiate ja OÜ GoTaksopark osa müügiga seonduvad nõuded on ka

aegunud. Kostja II palub jätta hageja I hagiavaldus kahju hüvitamiseks tervikuna

rahuldamata.

83. Kuna hageja II ei ole 27.07.2020 kohtule esitatud hagi tervikteksti kohaselt kostja II vastu

nõuet esitanud, siis puudub kostjal II hageja II nõuete osas seisukoht.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

84. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega ning kuulanud

pooled ära kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

85. Äriregistri teabesüsteemi väljavõtte alusel (I kd, lk 9 jj) tuvastab kohus, et:

•

APW on TKV osanik alates 13.12.2012 kuni käesoleva ajani, osa nimiväärtuse suurus on

püsinud muutumatuna – 511 eurot.

•

GG oli TKV osanik ajavahemikul 01.04.2010 – 05.05.2014 (osa nimiväärtus 2 044 eurot).

•

Alates 05.05.2014 kuulub TKV osa nimiväärtusega 2 044 eurot RWayle.

•

X oli TKV juhatuse liige 10.10.2003-05-06.2009 ja nõukogu liige 20.05.2009-20.05.2014.

•

Alates 01.01.2009-13.12.2012 oli TKV osanik AS Wipestrex Grupp, mille ainuosanik ja

juhatuse liige oli X (III kd, lk 5-7 ja 8-10).

86. Hagi asjaoludest võib aru saada ja ka kostjad on nii aru saanud, et APW-le on kahju tekitatud

sellega, et TKV-le on kahju tekitatud. Hagi kohaselt on TKV-le kahju tekitatud seoses vara

(osalused teistes äriühingutes ja kinnisvara) väljaviimisega TKV-st (vt ka hagi terviktekst,

III kd, lk 101 p 2.70 ja 2.71). Sellega on hageja hinnangul kahju tekitatud vähemalt 9,4

miljonit eurot. (APW-l seeläbi tekkinud kahju 1,88 eurot). Vara väljaviimise taga on kostja

I, kes on TKV üle tegeliku kontrolli omaja (hagi terviktekst, III kd, lk 99 p 2.25). Osalused

on TKV võõrandanud detsembris 2014 ja 25 kinnistut müüdi 31.03.2016 (hagi terviktekst,

III kd, lk 99 ja 99 pöördel). Lisaks on hagi kohaselt kahju tekitatud AS-i GoBus aktsiate

tühistamise ja samaaegse sihtemiteerimisega kostjale I 20.12.2012, millega TKV tekitas

iseendale kahju 6-7 miljoni euro ulatuses.

87. Ülejäänud hageja väited (ebaõnnestunud katsed vähemusosanikust vabaneda; erikontrolli

läbiviimise katsed) ei ole hagis otseselt seostatud kahju tekkimise ega selle suurusega.

88. TKV tegevust oma vara võõrandamisel ja aktsionärina AS GoBus aktsiate tühistamisel jne,

omistavad hagejad kostjatele. Kahju on hagi kohaselt tekkinud TKV-l, kuid seeläbi peavad

ka hagejad end kahju kannatajateks samas summas ja samal viisil.

89. Käesoleval juhul on hagejad esitanud ühise hagi, milles sisaldub hageja I nõue kostja I vastu,

lisaks ka alternatiivne nõue, ja hageja II eraldi nõuded kostja I ja kostja II vastu. Seega on

esitatud kokku 3 eraldiseisvat nõuet. Kuigi kohus on otsustanud menetleda vastavalt hageja

soovile erinevaid nõudeid (st erinevaid vaidlusi) ühises menetluses, siis on kohtuasjad seotud

üksnes väliselt. Iga menetlusosaline on iseseisev ja iga haginõuet tuleb vaadelda eraldi.

Kohtul tuleb ka TsMS § 207 mõttes ühises hagis esitatud nõuete õiguslikult võimalikkuse

kontrollimiseks esmalt määrata iga nõude osas eraldi, milline õigussuhe on poolte vahel ja

milline võiks olla nõudenorm. Alles seejärel on võimalik tuvastada hagiavalduses esile

toodud asjaoludest lähtudes, kas hageja nõue kuulub rahuldamisele või mitte. Alljärgnevalt

analüüsib kohus iga nõuet eraldi.

Nõue: tuvastada, et X poolt 05.02.2019 tehtud tasaarvestus, millega X tasaarvestas AS-i Go Group

tsiviilasja nr 2-14-55273 kohtuotsusest tuleneva nõude X vastu APW Varahaldus OÜ-lt

omandatud nõudega AS-i Go Group vastu summas 500 000 eurot, on kehtiv või alternatiivselt

tuvastada, et Xl on õigus keelduda kohtuotsuse täitmisest tsiviilasjas 2-14-55273 seni, kuni AS Go

Group ei ole täitnud oma kohustust X ees summas 500 000 eurot ning mõista AS-lt Go Group X

kasuks kahju hüvitisena 500 000 eurot

90. Hageja I tugineb sellele, et hageja II on talle loovutanud nõude kostja I vastu. Nõude

loovutamise tõendamiseks on kohtule esitatud 05.02.2019 nõude loovutamise teatis

(26.05.2021 menetlusdokumendi lisa 2, kd IV, tlk 28). Kohus leiab, et tegu on nõude

üleminekust teatamisega VÕS § 172 mõttes.

91. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle

sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohtu hinnangul oli nõude

loovutamine (eeldades nõude olemasolu) käesoleval juhul võimalik. Vastavalt VÕS § 164

lg-le 2 astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Kuivõrd uus

võlausaldaja võtab nõude üle sellisena nagu see oli ja võlgnik saab sellele esitada kõik

vastuväited, mis tal olid algse võlausaldaja vastu (VÕS § 171 lg 1). Alljärgnevalt hindab

kohus seega, kas algsel võlausaldajal (hagejal II) oli kostja I vastu kehtiv nõue, mida

loovutada.

92. Hagi kohaselt tekkis hagejal II kostja I vastu nõue, mille aluseks on TKV vara pahatahtlik

välja viimine äriühingust (tekitatud kahju hüvitamise nõue). Kuivõrd nii hageja II kui kostja

I näol on tegu selleaegsete TKV osanikega, on tegu osaniku kahju hüvitamise nõudega teise

osaniku vastu. Selline nõue on võimalik VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 188 lg 1 alusel või

alternatiivselt VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel. Selliselt on kohus seda

nõuet kvalifitseerinud käesolevas menetluses ka varasemalt (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

04.10.2019 määrus, kd II, tlk 23-25). ÄS § 188 lg 1 kohaselt võib osanik vastutada osanikuna

osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.

Riigikohus on 21.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-17-16389 (Krivest vs Rohtla) leidnud,

et ÄS § 188 lg 1 ja § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude eeldusteks on järgnev: kostja

on oma kohustusi äriühingu ja teise osaniku ees rikkunud (VÕS § 100), rikkumine ei ole

vabandatav (VÕS § 103) ja kostja tekitatud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kohus on nõude aluseid (ja tõendamiskoormist) pooltele

korduvalt selgitanud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2019 määrus, kd II, tlk 23-25 ja

Harju Maakohtu 20.04.2021 vaheotsus, kd III, tlk 156-166).

93. Käesoleval juhul on hageja I esitanud väga laialivalguvaid väiteid selle osas, mil moel

kostjale II kahju tekitati. Ta küll selgitab, et tema hinnangul on TKV teinud majanduslikult

ebaotstarbekaid tehinguid ja sellega on TKV vara vähenenud. Nimelt tugineb hageja I

asjaolule, et ajal, mil TKV suurosanikuks oli kostja I, võõrandati TKV-st välja osalused

AS-s GoBus ja viidi TKV-st välja muud vara. Hageja hinnangul kahjustati nende tehingutega

TKV-d. Hagejad on kirjeldanud, et hagejale II on kahju tekitatud konkreetsete tehingutega

(TKV otsusest läbi viia AS GoBus emissioon ja asjaolust, et kostja I määras 2006-2013

TKV-le laenu andes liiga kõrge intressi). Hageja on viidanud TKV vara võõrandamise

tehingutele, kuid need tehingud on teinud TKV juhatuse liige TKV nõukogu otsuste alusel.

Hageja ei ole välja toonud, kuidas kostjad ja kes täpselt nende tehingute tegemisel osalesid.

Samuti ei ole hagejad välja toonud, millised laenulepingud täpselt sõlmiti aastatel 2006-

2013, milles kajastatud intress oli väidetavalt liiga kõrge. Samas ei ole hageja I selgelt välja

toonud faktiväiteid (ega neid tõendanud), millest nähtuksid konkreetsed teod (rikkumised),

mida just nimelt kostja I väidetavalt toime pani. Kohus ei saa rahuldada hagi ainult väite

alusel, et TKV väärtus vähenes ajal, mil kostja I oli selles osanikuks. Kuivõrd kohus ei saa

esitatud väidete ja tõendite alusel tuvastada rikkumisi, ei saa kohus anda ka hinnangut, kas

rikkumised pandi toime süüliselt. Täiendavalt märgib kohus, et hageja I ei ole tõendanud

hagejal II tekkinud (ja hagejale I loovutatud) kahju suurust. Isegi kui oleks võimalik

tuvastada, et TKV-le tekitati mingis ulatuses kahju (millise väite hageja I on esitanud), ei

oleks see samastatav hagejal II kui osanikul tekkinud kahjuga, mis saaks eeskätt seisneda

tema osa väärtuse vähenemises. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel kohus saaks

tuvastada hageja II osa väärtuse vähenemise kui kahju. Eeltoodud kaalutlustel tuleb nõue

ülal viidatud alustel rahuldamata jätta.

94. Alternatiivselt oleks nõuet põhimõtteliselt võimalik rahuldada ka VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1

p 7 alusel, mis sätestavad koostoimes kahjutekitaja vastutuse seadusest tuleneva kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju eest ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 koostoimes kahjutekitaja

vastutuse tahtliku heade kommete vastase käitumisega tekitatud kahju eest (vt nt Riigikohtu

16.10.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531, p 10). Sel alusel nõude rahuldamise

eeldusteks on samuti kostja I rikkumise ja hageja II kahju tuvastamine. Kohus ei saa anda

hinnangut tehingute majanduslikule otstarbekusele kui sellisele ja seda eriti veel tagant

järele, vaid peab hindama just ees pool viidatud kriteeriumite täitmist (seadusest tuleneva

kohustuse rikkumine ja tahtlik heade kommetega vastuolus olev käitumine). Kohus ei

tuvastanud esitatud asjaolude ja tõendite alusel konkreetseid kostja I tegusid, millega kostja

I oleks rikkunud seadusest tulenevat kohustust või käitunud tahtlikult vastuolus heade

kommetega. Samuti on hagis ebaselge nõude suuruse kujunemine: kohus on seisukohal, et

TKV-le põhjustatud kahju ei saa üks-ühele nimetada osanikule põhjustatud kahjuks.

Asjaõigusseaduse § 6 lg 2 teise lause kohaselt ei saa juriidilise isiku vara ega juriidiline isik

kuuluda teistele isikutele. Seega ei saa TKV vara kuulude hagejatele ja TKV-l tekkinud

kahju ei saa otseselt omistada osanikule tekitatud kahjuks. TKV osa väärtuse muutuste kohta

pole kohtule asjaolusid ega tõendeid esitatud.

95. Eeltoodud kaalutlustel ei saa kohus tuvastada tasaarvestuse kehtivust ega välja mõista

kostjalt I hageja I kasuks raha ning nõue tuleb ülal viidatud põhjendustel rahuldamata jätta.

Nõue: mõista AS-lt GoGroup APW Varahaldus OÜ kasuks kahju hüvitisena 2 250 000 eurot

96. Hagi kohaselt on hagejal II kostja I vastu nõue, mille aluseks on TKV vara pahatahtlik välja

viimine äriühingust (tekitatud kahju hüvitamise nõue). Kuivõrd nii hageja II kui kostja I näol

on tegu selleaegsete TKV osanikega, on tegu osaniku kahju hüvitamise nõudega teise

osaniku vastu. Selline nõue on võimalik VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 188 lg 1 alusel või

alternatiivselt VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel. Selliselt on kohus seda

nõuet kvalifitseerinud käesolevas menetluses ka varasemalt (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

04.10.2019 määrus, kd II, tlk 23-25). ÄS § 188 lg 1 kohaselt võib osanik vastutada osanikuna

osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.

Riigikohus on 21.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-17-16389 (K vs R) leidnud, et ÄS § 188

lg 1 ja § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude eeldusteks on järgnev: kostja on oma

kohustusi äriühingu ja teise osaniku ees rikkunud (VÕS § 100), rikkumine ei ole vabandatav

(VÕS § 103) ja kostja tekitatud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga

(VÕS § 127 lg 2). Kohus on nõude aluseid (ja tõendamiskoormist) pooltele korduvalt

selgitanud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2019 määrus, kd II, tlk 23-25 ja Harju

Maakohtu 20.04.2021 vaheotsus, kd III, tlk 156-166).

97. Käesoleval juhul on hageja II esitanud väga laialivalguvaid väiteid selle osas, millest tema

kahju tekkis. Ta küll selgitab, et tema hinnangul on TKV teinud majanduslikult

ebaotstarbekaid tehinguid ja võõrandanud tarbetult vara ning sellega on TKV vara

vähenenud. Nimelt tugineb hageja II asjaolule, et ajal, mil TKV suurosanikuks oli kostja I,

võõrandati TKV-st välja osalused AS-s GoBus ja viidi TKV-st välja muud vara. Hagejad on

kirjeldanud, et hagejale II on kahju tekitatud konkreetsete tehingutega (TKV otsusest läbi

viia AS GoBus emissioon ja asjaolust, et kostja I määras 2006-2013 TKV-le laenu andes

liiga kõrge intressi). Hageja on viidanud TKV vara võõrandamise tehingutele, kuid need

tehingud on teinud TKV juhatuse liige TKV nõukogu otsuste alusel. Hageja ei ole välja

toonud, kuidas kostjad ja kes täpselt nende tehingute tegemisel osalesid. Samuti ei ole

hagejad välja toonud, millised laenulepingud täpselt sõlmiti aastatel 2006-2013, milles

kajastatud intress oli väidetavalt liiga kõrge. Samas ei ole hageja II selgelt välja toonud

faktiväiteid (ega neid tõendanud), millest nähtuksid konkreetsed teod (rikkumised), mida

kostja I väidetavalt toime pani. Kohus ei saa rahuldada hagi ainult väite alusel, et TKV

väärtus vähenes ajal, mil kostja I oli selles osanikuks. Kuivõrd kohus ei saa esitatud väidete

ja tõendite alusel tuvastada rikkumisi, ei saa kohus anda ka hinnangut, kas rikkumised pandi

toime süüliselt. Täiendavalt märgib kohus, et hageja II ei ole tõendanud temal tekkinud kahju

suurust. Isegi kui oleks võimalik tuvastada, et TKV-le tekitati mingis ulatuses kahju (millise

väite hageja II on esitanud), ei oleks see samastatav hagejal II kui osanikul tekkinud kahjuga,

mis saaks eeskätt seisneda tema osa väärtuse vähenemises. Kohtule ei ole esitatud tõendeid,

mille alusel kohus saaks tuvastada hageja II osa väärtuse vähenemise kui kahju. Eeltoodud

kaalutlustel tuleb nõue ülal viidatud alustel rahuldamata jätta.

98. Alternatiivselt oleks nõuet põhimõtteliselt võimalik rahuldada ka VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1