2-21-14333/19 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-21-14333

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON

1. Kinnitada M Ra, M R’i ja S R’i vahel 15.11.2022 sõlmitud ja kohtule esitatud kompromiss järgnevalt: 1) S R on kohustatud tasuma lapse M Ra kasuks igakuine elatis baassummas 200 euro, millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutopalgast, millest on maha arvatud Perehüvitiste seaduses § 17 märgitud 1⁄2 lapsetoetusest, alates hagiavalduse esitamise päevast (13.09.2021) kuni M Ra täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on kokkulepitud elatise suurus 213,44 eurot. Alates 01.04.2022 on igakuine elatis 225 eurot 64 senti (209,20 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatise tasumise kohustuse täitmisena tuleb arvestada käesoleva menetluse ajal elatise katteks laekunud summad. 2) S R on kohustatud tasuma lapse M R`i kasuks igakuine elatis baassummas 200 euro, millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutopalgast, millest on maha arvatud perehüvitiste seaduses § 17 märgitud 1⁄2 lapsetoetusest, alates hagiavalduse esitamise päevast (13.09.2021) kuni M R`i täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on kokkulepitud elatise suurus 213,44 eurot. Alates 01.04.2022 on igakuine elatis 225 eurot 64 senti (209,20 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatise tasumise kohustuse täitmisena tuleb arvestada käesoleva menetluse ajal elatise katteks laekunud summad. Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht

17. november 2022, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-14333 Tsiviilasi M Ra, M R’i hagi S R’i vastu elatise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja 1 M Ra (isikukood xxx) Hageja 2 M R (isikukood xxx) hagejate seaduslik esindaja N Ra (isikukood xxx) Kostja S R (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kiir

2-21-14333

2(4) 3) Pooled kinnitavad, et elatise võlgnevus ajavahemiku eest alates hagiavalduse esitamise päevast kuni käesoleva kompromissi sõlmimise ajani puudub. 4) P 1 ja 2 kokkulepitud elatis kanda pangakontole X Swedbank AS, saaja N Ra igakuiselt 10. kuupäevaks. 5) Käesoleva kompromiss jõustub alates selle kohtu poolt kinnitamisest ning on täitmiseks kohustuslik alates selle kohtu poolt kinnitamisest. Kui kohtulikku kompromissi ei täideta, kohaldatakse sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 6) Menetluskulud jäävad poolte kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-14333.

3. Kohtumääruse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 24.09.2021 määrusega rakendatud hagi tagamine.

4. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kolme (3) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

ASJAOLUD

Hagejad oma seadusliku esindaja vahendusel esitasid 13.09.2021 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes ning hagi tagamise taotluse.

Viru Maakohus 14.09.2022 võttis hagi menetlusse. 24.09.2021 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse. Määrusega kohustati S R´it maksma tsiviilasja menetluse ajal igale hagejale ülalpidamiseks elatist summas 200 eurot alates määruse tegemisest 24.09.2021 kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni.

Hagiavalduses paluvad hagejad mõista kostjalt välja elatis perekonnaseaduses (PKS) sätestatud miinimumsummas, mis 2021. a on olnud summas 292 eurot. hagiavalduse kohaselt laste vanemate vahel on sõlmitud notariaalne elatise maksmise kokkulepe. Kostja ei täitnud kokkulepet nõuetekohaselt. Aprilli 2020. a seisuga oli kostjal võlgnevus igale lapsele summas 785 eurot. Täitemenetluses ei õnnestunud kostjalt elatist sisse nõuda. Notariaalse kokkuleppe alusel puudub laste õigus saada elatisabi.

Kostja kirjalikus vastuses hagile tunnistas hagi osaliselt. Teeb kompromissina ettepaneku tasuda igale lapsele igakuiselt 200 eurot alates 01.11.2021. a. Elatis vastab tegelikele vajadustele, on mõistlikus ulatuses ning on vastavuses ka kostja sissetulekuga. Hagiavalduses märgitud lapse vajadused on ülepaisutatud. Kostja viitab Justiitsministeeriumi tellimusel läbiviidud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ tulemustele. Palub ka arvestada hagejatele makstavad lastetoetusi. Kompromissi ettepanekuga mittenõustumise korral tunnistab kostja nõuet kokku summa 370 euro ulatuses ja palub ülejäänud osas jätta nõude rahuldamata.

2-21-14333

3(4)

Kohus selgitas pooltele 21.02.2022 kirjalikult, et alates 01.01.2022 on muutunud miinimumelatise suuruse arvestamise regulatsioon. Elatise miinimumsuuruse alused on sätestatud PKS § 101. Kohus on selgitanud, et seoses elatise miinimummäära muutumisega elatise väljamõistmine summas 292 eurot on õigustatud kuni 31.12.2021 ning edasi peab elatise miinimumsuuruse määramisel lähtuma alates 1.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101. Kohus andis hagejatele tähtaja täpsustada oma nõuet arvestades alates 01.01.2022 elatise miinimummäära muutmist.

Hagejad esitasid 03.03.2022 seisukoha, milles muudavad oma nõudeid ja paluvad mõista kostjalt välja iga hageja kasuks igakuine elatis baassummas 200 eurot, millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast millest on maha arvatud perehüvitiste seaduses § 17 märgitud ½ lapsetoetusest, alates hagiavalduse esitamise päevast kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagejad paluvad elatise arvutamisel arvestada ka elatise baassumma indekseerimist iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Kostja 09.11.2022 kirjalikus arvamuses märgib, et käesoleval ajal pooltel puudub vaidlus elatise suuruse osas. Kostja tasub elatist ka jooksvalt ja igakuiselt. Tulenevalt eeltoodust ja olemasolevast kohtupraktikast on põhjendatud määrata tasumisele kuuluv elatis järgnevalt, st kostja võtab õigeks nõuded arvamuses märgitud ulatuses ja sõnastuses, mis tuginevad kehtiva PKS § 101 lg 3-5 sätestatule.

Kohus 10.11.2022 10.11.2022 selgitas pooltele õiguslikku olukorda. Kohus tegi pooltele ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga ja määras tähtaja kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks.

Pooled esitasid 15.11.2022 kohtule poolte vahel 15.11.2022 sõlmitud ja allkirjastatud kompromissi.

Kompromissis leppisid pooled kokku igale hagejale tasutava elatise suuruses ja tasumise korras. Pooled leppisid ka kokku menetluskulude jaotuses.

Pooled kinnitavad, et on teadlikud poolte kohtuliku kompromissi kinnitamise ja tsiviilkohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS) § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, s.o. menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Pooled paluvad menetlus lõpetada kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Pooled paluvad lühendada edasikaebamise õigust kuni 3 päevani.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

2-21-14333

4(4) Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Et kohus lõpetab menetluse kompromissi kinnitamisega tuleb tühistada asjas kohaldatud hagi tagamine TsMS § 386 lg 4 alusel.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg

8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Lähtuvalt TsMS § 661 lg 4 lühendab kohus poolte kokkuleppel edasikaebamise tähtaega kuni 3 päevani määruse kättetoimetamisest arvates.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/Digitaalselt allkirjastatud/

Tamara Šabarova kohtunik