3-18-2285/78 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2022, Tartu

Haldusasja number

3-18-2285

Haldusasi

Xi kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes (astma tekkimine, kinnipidamis-

tingimused).

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17. detsembri 2021. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. detsembri 2021. a otsus

muutmata.

2. Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 19. detsember 2022.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (I kd tl 9) seoses sellega, et kaebajal

on diagnoositud bronhiaalne astma. Vangla ei ole rahuldanud kaebaja taotlusi tingimuste

leevendamiseks ning ametnikud on suhtunud temasse kohatult. Kaebaja kannatab uste kinni olles

ehk 19 tundi ööpäevas õhupuudust, öösel lämbumistunnet, hirmu, tema uni ja psüühika on häiritud,

töövõime langenud, ta on kaotanud kaalu.

2. Viru Vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata 21. novembri 2018. a

otsusega nr 6-16/187-2.

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel. Vastustaja on põhjustanud kaebajal astma tekkimise ja

rohkem kui kaks aastat kannatusi, mis on omakorda kahjustanud tervist.

4. Vastuses kaebusele palus Viru Vangla jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja leidis, et kaebaja ei ole tõendanud vastustajale ette heidetavate tegude õigusvastasust

ega põhjuslikku seost kaebaja väidetud kahjuga - hingamisprobleemide ja diagnoositud

bronhiaalastmaga.

5. Tartu Halduskohus 9. septembri 2020. a määrusega otsustas kaebaja suhtes tuleb läbi viia

kohtuarstliku ekspertiisi. Ekspertiisi tegi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert M. Vassin.

4. detsembri 2020. a ekspertiisiakti nr 20E-IDI0065 (I kd tl 155-157) kohaselt:

- kaebaja allergilise astma diagnoos püstitati 26. juunil 2017;

- kaebaja seisund on alates haiguse kindlakstegemise päevast muutunud raskemaks: kui 2017.

aastal tehtud spirograafia näitas bronhide püsiobstruktsiooni puudumist, siis 2019-2020

obstruktsioon muutus mõõdukaks või raskeks;

- astmasse haigestumist mõjutavad geneetiline eelsoodumus, varases lapseeas põetud

hingamisteede infektsioonid, keskkonnas leiduvad allergeenid ja kemikaalid, suitsetamine ja

ülekaal. Ei ole võimalik kindlaks määrata, millised konkreetsed tekkepõhjused võivad olla

kaebajal ega hinnata iga põhjuse osakaalu;

- kaebajal tekkis allergeenide analüüsimisel kõige tugevam reaktsioon kõrrelistele: lõhnav

maarjahein, püsiraihein, pilliroog, kultiveeritud rukis, samethein. Teoreetiliselt võib kaebaja anda

allergilist reaktsiooni ka seni tuvastamata ainele või ainete rühmale;

- astma medikamentoosne ravi on kaheosaline ning seisneb hingamisteede limaskesta põletiku

kõrvaldamises ja bronhide laiendamises (bronhilõõgastid). Kaebaja on kasutanud vaid

bronhodilataatoreid, põletiku kõrvaldamiseks mõeldud preparaate (hormoonravi) ei ole kaebaja

sõnul tekkivate kõrvaltoimete tõttu (ülakõhuvalu, südame pekslemine) korrektselt kasutatud;

- viirusliku C-hepatiidi medikamentoosne ravi ei ole vastunäidustuseks astmaravile;

- astma mittemedikamentoosses ravis on väga oluline vältida bronhospasme vallandavaid

olukordi: kokkupuudet allergeenidega, saastunud, tolmust, umbset keskkonda;

- astma kulgu raskendavad nii õhupuudushoogude tekkimist soodustavad faktorid (kokkupuude

allergeenidega, saastunud, tolmune, umbne keskkond) kui ka puudulik medikamentoosne ravi;

- kinnipeetava igapäevase elu tingimused ei või olla temal astma tekkimise peamiseks põhjuseks;

- ei saa kindlalt tuvastada, kas terviseseisundi halvenemise (haiguse süvenemise) põhjuseks on

ebakorrektne ravimite võtmine või olmetingimused;

- kaebajal on äärmiselt oluline korrektselt manustada kopsuarsti poolt määratud astmavastast

medikamentoosset ravi, see nõue on haiguse progresseerumise ja tüsistuste tekke ennetamiseks

vältimatu. Kaebajal on astmahaigena õhupuudushoogude ennetamiseks väga oluline vältida

kokkupuudet allergeenidega ning saastunud, tolmuses, umbses keskkonnas viibimist, see nõue on

soovituslik elukvaliteedi parandamiseks. Spetsiifilist astmavastast ravi ei saa kompenseerida

muudatustega olmetingimustes.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata 17. detsembri 2021. a otsusega. Ühtlasi ei

lubanud halduskohus kaebajal täiendada kahju hüvitamise nõuet kaebaja seisundile ebasobivate

kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamise nõudega ajavahemiku eest alates 29.

oktoobrist 2020, kui kaebaja paigutati ümber teise osakonda. See viivitaks asja lahendamist, kuna

nõuaks täiendavate tõendite kogumist. Kaebetähtaeg selle perioodi osas ei olnud möödunud.

7. Halduskohus sedastas, et astma diagnoositi kaebajal esmakordselt 2017. aastal Viru vanglas

viibimise ajal. See ei võrdu aga järeldusega, et astma tekkis Viru vanglas valitsevate tingimuste

tõttu.

Ekspert selgitas, et astmasse haigestumist mõjutavad geneetiline eelsoodumus, varases lapseeas

põetud hingamisteede infektsioonid, keskkonnas leiduvad allergeenid ja kemikaalid, suitsetamine

ja ülekaal. Ei ole võimalik kindlaks määrata, millised konkreetsed tekkepõhjused võivad olla

kaebajal ega hinnata iga põhjuse osakaalu. Kinnipeetava igapäevase elu tingimused ei või olla

temal astma tekkimise peamiseks põhjuseks. Igapäevase elu tingimuste all on mõeldud kambri

pindala või kubatuuri ühe isiku kohta, siseõhu temperatuuri ja niiskust, ventilatsiooni liiki

(loomulik või sundventilatsioon), sundventilatsiooni parameetreid, ööpäeva jooksul suletud

kambris veedetud aega, võimalust viibida värskes õhus, välisõhu kvaliteeti.

Ekspertiisi põhjal esines kaebajal kõige tugevam allergiline reaktsioon kõrrelistele. Kohtuasjas

esitatud tõendid pigem ei kinnita seda, et kaebajal on allergia tolmu suhtes.

Kaebaja puhul esineb astma riskifaktoritest ka suitsetamine. Kaebaja tervisekaarti on märgitud 25.

mail 2015, et kaebaja alustas suitsetamisega 19-aastasena ning 16. veebruaril 2016, et kaebaja

suitsetab umbes 0,5 pakki päevas, alustas 25-aastasena. Kaebaja väitis kaebuses algselt, et tema

elu jooksul on kogunenud võib-olla 1,9 aasta jagu päevi, mil ta on suitsetanud sigari või sigarillo.

Eeltoodut arvestades ei ole usutav kaebaja viimane väide, et ta ei ole kunagi suitsetanud. Ei ole

võimalik kindlaks teha, millal ja kui palju kaebaja suitsetas, kuid ei saa ka öelda, et suitsetamist

kui astma riskifaktorit kaebaja puhul ei esine.

Kokkuvõttes nähtub, et kaebaja väidetud tingimused vanglas ehk õhuvahetus ja õhu kvaliteet ei

saanud põhjustada astma tekkimist kaebajal ning kaebaja puhul esineb muid asjaolusid, mida

seostatakse astma tekkimisega.

8. Viru vangla hoonetele on väljastatud kasutusluba (I kd tl 74-75). See tähendab, et hoonete

vastavust õigusaktide nõuetele saab eeldada.

2008. aastal tehtud mõõdistamise põhjal vastas sundventilatsiooniga tagatud õhuvahetus kaebaja

kambris projektile. Õhuvahetus kambris projekteeriti määras 10 l/s inimese kohta (I kd tl 71).

Mõõdistamisel jäi nii sissepuhe kui väljatõmme vahemikku 18-20 l/s ning lubatud kõikumine on

+/- 20 % (I kd tl 63-69). Pärast eelnimetatud mõõdistamist on ventilatsioonisüsteemi regulaarselt

hooldatud. Kaebaja pöördus ajavahemikul sügis 2017 - jaanuar 2019 korduvalt perearsti poole

küsimusega, kas seoses astmaga vajab ta lahtikäivat akent kambris. Arsti hinnangul ei ole otsest

seost astma prognoosi parenemise ja lahtikäiva akna olemasolu vahel.

26. juuni kuni 3. augusti 2017. a epikriisis ei andud eriarst (pulmonoloog) soovitusi kaebaja

olmetingimuste osas. 28. mai 2019. a epikriisis soovitas arst rohkem värskes õhus olla. 7. veebruari

kuni 2. aprilli 2020. a epikriis ei sisalda soovitusi. 21. kuni 24. augusti 2020. a epikriisis soovitas

arst kaebaja üle viia tingimustesse, kus oleks võimalik avada akent lisaks igapäevastele

jalutuskäikudele. Arstid kas ei leidnud kaebaja puhul erivajadusi või on andnud soovitusi, kuid ei

ole kohustanud vastustajat luua kaebajale tavapärasest erinevaid kinnipidamistingimusi.

Kaebaja tingimusi leevendas seegi, et ajavahemikul 1. aprillist 2017 kuni 28. oktoobrini 2020 oli

kaebajal kambrikaaslane 207 päeval 1306-st, s.t kaebaja viibis enamuse aega üksi kahekohalises

kambris.

9. Ekspert leidis, et kaebaja astma on ajas muutunud raskemaks, selgitades, et astma kulgu

raskendavad nii õhupuudushoogude tekkimist soodustavad faktorid (kokkupuude allergeenidega,

saastunud, tolmune, umbne keskkond) kui ka puudulik spetsiifiline medikamentoosne ravi. Kõige

tõhusamaks astmahoogude ennetavaks faktoriks on vältida kokkupuudet allergeeniga, kuid see on

tavaelus praktiliselt võimatu. Astma medikamentoosne ravi seisneb põletiku kõrvaldamises ja

bronhide laiendamises (bronhospasmi kõrvaldamises e bronhide silelihasrakkude lõdvestamises).

Ravi on kaheosaline ning äärmiselt oluline on manustada nii põletikuvastaseid ravimeid

(kõigepealt hormoonravi) kui ka bronhodilataatoreid (bronhilõõgastid spasmi kupeerimiseks).

Kaebaja on õhupuudushoogude kõrvaldamiseks kasutanud vaid bronhodilataatoreid, põletiku

kõrvaldamiseks mõeldud preparaate (hormoonravi) ei ole kaebaja sõnul tekkivate kõrvaltoimete

tõttu (ülakõhuvalu, südame pekslemine) korrektselt kasutatud. Spetsiifilist astmavastast ravi ei saa

kompenseerida muudatustega olmetingimustes.

Olmetingimusi Viru Vanglas ei saa pidada saastatud, tolmuseks või umbseks keskkonnaks. Kui

kaebajal esines kõige tugevam allergiline reaktsioon õistaimedele ning reaktsioon tolmule on väga

nõrk, siis ei saa vanglat pidada ka keskkonnaks, kus kaebajal on kokkupuude allergeenidega.

Kokkuvõttes ei ole kaebaja tõendanud, et õhuvahetus või õhu kvaliteet Viru Vanglas põhjustavad

kaebajale tagajärgi, mille ärahoidmiseks oli vastustajal kohustus kaebaja kinnipidamise tingimusi

muuta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ning uue

otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses selgitab kaebaja, et ei ole enne Viru Vanglat astmat põdenud, juba see

näitab, et haigus tekkis kinnipidamistingimuste tõttu, sellest annab tunnistust ka haiguse tekkimise

kiirus.

Halduskohus vaatas mööda sellest, et astma ravimiseks mõeldud steroidsete ravimite

mittetarvitamine ei ole kaebaja vaba valik – kaebaja ei saa ravimeid võtta, sest need põhjustavad

tugevat valu maksa piirkonnas.

Tähelepanu ei ole pööratud sellele, et 26. juuni 2017 tehtud allergiatestis on kaebajal allergia

tolmulestale (referents 0,1, tulemus 0,11 kuni 0,24).

Kambrite õhukvaliteeti, niiskust, hapnikusisaldust, tolmusisaldust, CO2 sisaldust pole Viru

Vanglas mõõdetud. Halduskohus on eiranud erialaspetsialistide seisukohta, et kaebajal on raske

kopsuobstruktsioon ja ta vajab üleviimist tingimustesse, kus saab avada akent.

11. Vastuses apellatsioonkaebusele vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Halduskohus on põhjalikult selgitanud kahju hüvitamise nõude eeldusi ning teinud kogutud

tõendite pinnal arusaadava järelduse, et eeldused ei ole täidetud. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 201 lg 4 alusel jätab põhjendused

kordamata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgnevat.

13. Kaebaja nõuab vastustajalt kahju hüvitamist, kuna leiab, et vastustaja põhjustas kaebaja

haigestumise astmasse, samuti ei taganud kaebajale haigusele vastavaid kinnipidamistingimusi

ning põhjustas haiguse süvenemise.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

14. Kaebaja leiab, et kinnipidamistingimuste ja kaebaja haigestumise vahelist põhjuslikku seost

tuleb jaatada seetõttu, et enne Viru Vanglasse paigutamist kaebajal astmat ei olnud. Seega peab

kaebaja põhjusliku seoses tuvastamiseks piisavaks ajalist järgnevust – ajaliselt varasem sündmus

põhjustas ajaliselt hilisema. Halduskohus osutas aga põhjendatult sellele, et ainuüksi sündmuste

ajaline järgnevus ei ole piisav kausaalse seose olemasoluks. Nimelt vaatab kaebaja jätkuvalt

mööda eksperdi (Ikd, tl 155-157) selgitusest, et astma tekkepõhjuseid on mitmeid, s.h nii

geneetilised kui keskkonnast tingitud. Kaebaja puhul ei ole haigestumise peamist põhjust ega iga

põhjuse osakaalu võimalik kindlaks määrata. Seejuures kinnitab ekspert, et igapäevase elu

tingimused saab välistada astma tekkimise peamise põhjusena. Ringkonnakohus mõistab eksperdi

selgitusi selliselt, et kuigi tolmulestade allergia võib olla astmasse haigestumise üheks põhjuseks,

siis kaebaja puhul saab selle haigestumise peamise põhjusena välistada. Kaebajal on tugev

allergiline reaktsioon kõrrelistele (mitte lestadele). Nendel asjaoludel ei saa kaebaja haigestumist

pärast Viru Vanglasse paigutamist pidada tingituks vangistuse tingimustest. Vastavalt puudub

kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks nõutav põhjuslik seos vastustaja tegevuse ja kahjuliku

tagajärje vahel.

15. Ekspertiisiaktis väljendatud eksperdi seisukoht on üheks tõendiks asjas. Eksperdi järeldustel

ei ole ette määratud otsustavat kaalu asja lahendamisel ning järeldused on ümberlükatavad teiste

tõenditega (vt HKMS § 61 lg-d 1 ja 2). Praegu ei ole kaebaja aga suutnud selgitada, miks eksperdi

järeldused on ebaõiged ja tuleb kõrvale jätta, rääkimata sellest, et kaebaja oleks esitanud oma

seisukohta kinnitavaid tõendeid või taotlenud selliste tõendite kogumist kohtult.

16. Ainsa etteheitena väidab kaebaja, et ekspertiisist on välja jäänud dr J. Vinnikova 26. juunil

2017 kaebajale tehtud allergiatestide tulemus, mille kohaselt on kaebajal allergia tolmulestale

(referents 0,1, tulemus 0,11 kuni 0,24). Ekpertiisiaktist ei ilmne tõepoolest, et ekspert oleks

arvestanud kaebaja viidatud andmetega. Samas ei kinnita ka SA Ida-Viru Keskhaigla

ambulatoorne epikriis nr 47630175 (I kd, tl 83-85) kaebaja väidet tolmulesta allergia tuvastamise

kohta. Nimelt on ära märgitud küll allergia IgE allergeenide segu suhtes (I kd, tl 84), kuid mitte

tolmulestade suhtes. Ringkonnakohus möönab, et ka tolmulesta suhtes võis kaebajale tehtud testi

tulemus siiski ületada referentsväärtust, sest hiljem on Ida-Viru Keskhaigla epikriisides viidatud

kaebajal tolmulesta allergia tuvastamisele (I kd, tl 178, 187 ja 196). Samas puudub alus järeldada,

et kaebaja allergiline reaktsioon tolmulestale olnuks tugev või stabiilselt püsiv. Viru Vangla

meditsiiniosakonnas tehtud testidest nähtub et 2. jaanuaril 2017 (I kd, tl 106p) ja 8. augustil 2019

(I kd, tl 125p) oli testi tulemus tolmuallergeenide segu 2 suhtes referentsväärtusest väiksem.

5. septembril 2019 oli negatiivne ka kaebaja üldine allergiatest (I kd tl 126). Seetõttu ei saa väita,

et ekspert oleks lähtunud ekspertiisi tegemisel valedest andmetest ja see võinuks mõjutada

ekspertiisi tulemust. Isegi, kui kaebajal esines allergiline reaktsioon tolmulestale dr J. Vinnikova

vastuvõtul 2017. aasta suvel, siis nii enne seda kui ka hiljem on testid näidanud allergilise

reaktsiooni puudumist.

17. Vaidlust ei ole, et haiguse avastamise järel muutus kaebaja olukord Viru Vanglas viibimise

ajal raskemaks. Kuid ka selles osas on ekspert leidnud, et kaebaja elutingimused ei olnud kaebajale

kahjuliku tagajärje saabumisel määravad. Ekspert sedastab, et astmahoogude vältimisel kõige

tõhusamat meedet, kokkupuute vältimist allergeenidega, ei ole tavaelus praktiliselt võimalik

saavutada, seetõttu on oluline manustada nii põletikuvastaseid ravimeid kui ka bronhodilaatoreid,

sest need aitavad hoida astma kontrolli all. Astmavastast ravi ei saa kompenseerida muudatustega

olmetingimustes (I kd, tl 155p, 156, 157p).

18. Kaebaja ei eita, et ta põletikuvastaseid ravimeid ettekirjutuse järgi ei tarvitanud. Kaebused

seoses põletikuvastase raviga ja sellest loobumine nähtub selgelt ka kaebaja tervisekaardi

väljavõttelt (I kd, tl 116, 117p, 118p, 119, 120p, 121p, 123, 125, 127). Ravi puudulikkuse tõttu ei

pidanud ekspert võimalikuks tuvastada, kas kaebaja terviseseisundi halvenemise põhjuseks on ravi

puudulikkus või olmetingimused (saastunud, tolmune umbne keskkond). Halduskohus osutas, et

kaebaja on korduvalt soovinud ümberpaigutamist teise vanglasse või avatava aknaga kambrisse,

kuid

kohtuasjades

nr

3-19-1502,

3-19-1756

ja

3-20-1681

hindas

kohus

kaebaja

kinnipidamistingimusi talle sobivaks. Halduskohus kontrollis Viru Vangla ventilatsiooni

nõuetekohasust ning tuvastas, et see vastab projektis ettenähtule (õhuvahetus 10 l/s inimese kohta)

ning valmimise järel on ventilatsiooniseadmeid regulaarselt hooldatud. Kaebaja olukorda

leevendas see, et vaidlusaluse ajal oli ta paigutatud kahekohalisse kambrisse üksi valdava osa ajast

ning talle võimaldati töötamist värskes õhus. Arst korduvalt küll soovitas paigutada kaebaja

avatava aknaga kambrisse, kuid ei pidanud seda kordagi vältimatult vajalikuks. Nendel asjaoludel

ei näe ka ringkonnakohus, et kaebaja terviseseisundi halvenemise peamise põhjusena saanuks

tuvastada ebasobivad kinnipidamistingimused ja teha sellega seoses kaebaja tervise halvendamise

etteheite Viru Vanglale.

19. Kaebaja ei nõustu vastustaja ja halduskohtu hinnanguga. Samas ei suuda ta ka terviseseisundi

halvenemise ja/või kinnipidamistingimuste mittevastavuse küsimuses selgelt esile tuua, miks on

väär järeldus, et kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud.

Kaebaja väidab, et ravimite võtmata jätmine ei toimunud tema süül. Ringkonnakohus nõustub, et

ravimite võtmata jätmiseks võis esineda mõjuv põhjus. Kuid kahju hüvitamise õigussuhtes põhjuse

ja tagajärje seoses hindamisel ei olegi see oluline. Põhjuslik seos on objektiivne kriteerium.

Ekspert ei ole ravimite võtmata jätmisest tulenevat võimalikku kahju kaebaja tervisele sidunud

sellega, kas kaebaja mõistlikult saanuks ravimeid võtta või mitte. Kui ravimite võtmata jätmisel

on kahjulik toime terviseseisundile, siis avaldub see kahjulik toime sõltumata sellest, millise

põhjusel ravimid võtmata jäävad. Muu hulgas ei näe kehtiv õigus ette, et vastutus kinnipeetava

terviseseisundi eest läheks üle vanglale, kui kinnipeetaval diagnoositud haiguse ohjeldamiseks

puuduvad kinnipeetavale sobivad ravimid. Seetõttu ei ole kaebaja väide asjakohane.

Teiseks osutab kaebaja, et Viru Vanglate kambri sisekliima parameetreid (õhuniiskus, tolmusus,

õhu hapnikusisaldus) ei ole mõõdetud. Kaebaja seostab sisekliima tervist kahjustavat toimet

eelkõige sellega, et ventilatsioon ajab tolmust õhku üksnes ringi ja puudub värske õhu juurdevool

kambritesse. Halduskohus selgitas, et tegelikkuses siseneb ventilatsiooni välisõhk, mis

soojendatakse ja filtreeritakse, kambrist välja tõmmatud õhk omakorda jõuab väliskeskkonda.

Seega tagab ventilatsioon ühelt poolt värske (hapnikurikka) õhu juurdevoolu, teiselt minimeerib

väikeste osakeste sattumise kambrisse ventilatsiooni kaudu. Ringkonnakohus nõustub, et

kütteperioodil võib õhuniiskus kambris olla madal. Seda probleemi ei saa aga akna avamisega

likvideerida, sest temperatuuri alanemisega väheneb ka see, kui palju veeauru õhku „mahub“.

Seetõttu ka suure suhtelise õhuniiskusega külma õhu juhtimisel eluruumi ei ole siseõhu

õhuniiskust oluliselt suurendavat toimet.

Vastavalt ei näe ringkonnakohus, et esineks alus pidada ekslikuks halduskohtu järeldust, et kaebaja

terviseseisundi halvenemist põhjustas eelkõige see, et kaebaja ei kasutanud osaliselt talle astma

tõttu määratud ravimeid, ning kambri õhuvahetus ja õhu kvaliteet ei ole määrava mõjuga.

20. Muus osas ei ole kaebaja halduskohtu kogutud tõenditest nähtuvaid asjaolusid ja järeldusi

kahtluse alla seadnud. Halduskohus on kaebaja väiteid põhjalikult kontrollinud, kogunud selleks

tõendeid nii kambrite sisekliima, kaebajale konkreetselt kohaldatud kinnipidamisrežiimi kui ka

kaebaja terviseseisundi ja selle põhjuste selgitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu

otsuses toodud järelduste kujunemine arusaadav ja veenev. Kuna kaebaja ei ole suutnud esile tuua,

milles täpsemalt ta halduskohtuga ei nõustu, siis ei ole põhjenduste edasine üksikasjalik kontroll

vajalik.

21. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

22. HKMS § 108 lg 2 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole

esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Seetõttu menetluskulusid vastustaja

kasuks välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 ls 3).

23. Kaebaja terviseandmete kaitseks asendab ringkonnakohus omal algatusel otsuse avaldamisel

kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)