1-07-6016/107 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. november 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-07-6016 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 6. oktoobri 2022. a määrus Üllar Toperi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Üllar Toper (ik 36303052743), määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta Üllar Toperi määruskaebus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 10. detsembri 2007. a otsusega tunnistati Üllar Toper süüdi KarS § 121 järgi ja temale mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Samuti mõisteti Ü. Toper süüdi KarS § 114 p-de 1 ja 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 20 aastat vangistust. Läbi kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel mõisteti Ü. Toperile karistuseks 20 aastat vangistust. Ü. Toperi karistusaeg algas 25. novembril 2006 ja lõppeb 25. novembril 2026.

2. Tartu Vangla esitas 24. augustil 2022 Tartu Maakohtule materjalid Ü. Toperi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Tartu Maakohtu 6. oktoobri 022. a määrusega jäeti Ü. Toper vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

4. Ü. Toperil on üks kehtiv kriminaalkaristus kehalise väärkohtlemise ja kahe inimese tapmise, s.o mõrva eest. Maakohtu hinnangul soodustab tema puhul uusi kuritegusid eelkõige alkoholi kuritarvitamine, suutmatuses vabaduses sellest loobuda ja sotsiaalsed eluviisid. Tal ei õnnestunud pikkade aastate jooksul enne vangistust enda käitumist parandada ja tema kuriteod muutusid ajas järjest raskemaks, mis päädis lõpuks kahe inimese tapmisega. Maakohtul ei ole alust arvata, et ennetähtaegse vabastamise korral suudaks Ü. Toper kriminaalhooldusele alluda, sealhulgas mitte tarvitada alkoholi ja hoiduda kuritegudest. Range kontrolli kadumisel võib Ü. Toper aga väga suure tõenäosusega alkoholi tarvitamist jätkata, sest teda ei ole ka varasemad vangistused alkoholi tarvitamisest loobuda aidanud. Enne vangistust tegi süüdimõistetu erinevaid töid ning ta on omandanud mitu eriala. Samas viljeles Ü. Toper mingil määral asotsiaalseid eluviise, millega kaasnes, nagu öeldud, alkoholi kuritarvitamine. Vabanedes on Ü. Toperile garanteeritud töökoht ja elukoht, kuid tal puudub sotsiaalne lähivõrgustik lähedaste näol. Ü. Toperi tutvusringkonna moodustasid enamuses asotsiaalse taustaga isikud. Arvestades eeltoodut, ei ole maakohtu hinnangul Ü. Toperi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu Ü. Topper, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

6. Ta kahetseb toime pandud kuritegu. Ta on küll varasemalt väitnud, et soovib alkoholi tarvitamist vähendada, kuid nüüdseks on aru saanud, et peab alkoholist täielikult loobuma. Samuti on ta omandanud erialaseid oskuseid, et tööturul paremini läbi lüüa. Vabanedes soovib oma kodu renoveerida ja tööd teha ehk tema vaba aeg oleks sisustatud. Seeläbi saaks ta taastada ka oma suhted lähedastega. Tema vanad tuttavad enam ei ela. Vangla hinnangul ei ole tema puhul vanglas agressiivsust täheldatud ja ta ei õigusta oma varasemat käitumist, vaid ta soovib õiguskuulekalt edasi elada. Maakohus ei võtnud arvesse, et ta pani kuriteod toime 16 aastat tagasi ning tema mõtteviis on muutunud. Ei vasta tõele, et kriminaalhooldusalane järelevalve ja sotsiaalprogrammid ei aita kaasa õiguskuulekusele. Ta ei ole varem kriminaalhooldusel viibinud. Ennetähtaegse vabastamise korral allutatakse ta kuni karistusaja lõpuni katseajale ja kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ei saa tugineda toime pandud kuriteo raskusele ja mõistetud karistuse kestusele. Maakohus on liigselt keskendunud teda negatiivselt iseloomustavatele asjaoludele.

RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED

7. Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja Ü. Toperi kaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatud. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebuse KrMS § 390 lg

1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)